Sirvides Autor "Liblik, Kristel" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Maanteedel kergliiklejate ohutuse tagamise meetmete rakendamise analüüs
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Liblik, Kristel; Oden, Indrek
    Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli asulavälistel teedel kergliiklejate seisukohast üles leida erinevad võimalikud riskid, mis on tingitud teest ning selle juurde kuuluvatest erinevatest infrastruktuuri objektidest. Töö teooria peatükis selgus mitmeid erinevaid meetmeid, kuidas on kergliiklejate liikluskeskkonda asulavälistel teedel võimalik muuta ohutumaks. Ühe lõputöö raames ei ole võimalik käsitleda kõiki erinevaid kujunduselemente ning parameetreid, mida peaks järgima ja kaaluma kergliiklejate liikumiskeskkonda kujundades, kuid siiski annab käesolev töö teatava ülevaate võimalikest ohutust tõstvatest meetmetest. Lisaks selgus, et Eestis on hetkel asulaväliselt teedel kergliiklejatele mõeldud infrastruktuuri objektide kujundamiseks juhendmaterjale vähe. Sellest tulenebki olukord, kus kergliiklejate liikumiskeskkond on Eestis asulavälistel teedel praegu veel küllatki segane ning süsteemseid lahendusi, mida kasutatakse on pigem vähe. Tinglikult tekib olukord, kus näiteks ühte jalgratta- ja jalgtee trassi rajatakse mitmes järgus ning iga etapi projekteerija lähtub oma parimatest teadmistest ning praktikast ja tulemuseks võib olla trass, kus puudub igasugune ühtsus. Kui erinevad kergliiklejatele mõeldud meetmed oleks paremini kirjeldatud juhistes või tekiks üks komplektne juhis, siis saaks neid meetmeid ka rakendada süstemaatilisemalt ja rakendatavatest meetmetest tekiks teatav loogika nii kergliiklejate kui ka mootorsõidukite jaoks. Kergliiklejatele mõeldud liikumiskeskkonna kujundamise juhendid peaksid tähelepanu pöörama nii teele endale kui ka liikluskorraldusele, valgustusele, viitade süsteemile ja kõigele muule, mis kuulub veel sinna juurde. Antud elemente tuleks vaadata koos ja süstemaatiliselt, sest ainult nii saab lõpuks kujundada ühe ohutu ja atraktiivse kergliiklejale mõeldud liikumiskeskkonna. Õnneks antud valdkonnas pole jalgratast vaja nullist leiutada. Ka antud töö raames on viidatud mitmetele erinevatele juhenditele millest lähtutakse Eesti lähiriikides. Loomulikult ei pruugi kõik meetmed olla sobilikud Eestisse üks- ühele üle võtmiseks, kuid siiski saab nendest juhenditest korraliku põhja, millele üles ehitada Eesti oma asulaväliste jalgratta- ja jalgteede kujundamise juhendi.