Maanteedel kergliiklejate ohutuse tagamise meetmete rakendamise analüüs

Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli asulavälistel teedel kergliiklejate seisukohast üles leida erinevad võimalikud riskid, mis on tingitud teest ning selle juurde kuuluvatest erinevatest infrastruktuuri objektidest. Töö teooria peatükis selgus mitmeid erinevaid meetmeid, kuidas on kergliiklejate liikluskeskkonda asulavälistel teedel võimalik muuta ohutumaks. Ühe lõputöö raames ei ole võimalik käsitleda kõiki erinevaid kujunduselemente ning parameetreid, mida peaks järgima ja kaaluma kergliiklejate liikumiskeskkonda kujundades, kuid siiski annab käesolev töö teatava ülevaate võimalikest ohutust tõstvatest meetmetest. Lisaks selgus, et Eestis on hetkel asulaväliselt teedel kergliiklejatele mõeldud infrastruktuuri objektide kujundamiseks juhendmaterjale vähe. Sellest tulenebki olukord, kus kergliiklejate liikumiskeskkond on Eestis asulavälistel teedel praegu veel küllatki segane ning süsteemseid lahendusi, mida kasutatakse on pigem vähe. Tinglikult tekib olukord, kus näiteks ühte jalgratta- ja jalgtee trassi rajatakse mitmes järgus ning iga etapi projekteerija lähtub oma parimatest teadmistest ning praktikast ja tulemuseks võib olla trass, kus puudub igasugune ühtsus. Kui erinevad kergliiklejatele mõeldud meetmed oleks paremini kirjeldatud juhistes või tekiks üks komplektne juhis, siis saaks neid meetmeid ka rakendada süstemaatilisemalt ja rakendatavatest meetmetest tekiks teatav loogika nii kergliiklejate kui ka mootorsõidukite jaoks. Kergliiklejatele mõeldud liikumiskeskkonna kujundamise juhendid peaksid tähelepanu pöörama nii teele endale kui ka liikluskorraldusele, valgustusele, viitade süsteemile ja kõigele muule, mis kuulub veel sinna juurde. Antud elemente tuleks vaadata koos ja süstemaatiliselt, sest ainult nii saab lõpuks kujundada ühe ohutu ja atraktiivse kergliiklejale mõeldud liikumiskeskkonna. Õnneks antud valdkonnas pole jalgratast vaja nullist leiutada. Ka antud töö raames on viidatud mitmetele erinevatele juhenditele millest lähtutakse Eesti lähiriikides. Loomulikult ei pruugi kõik meetmed olla sobilikud Eestisse üks- ühele üle võtmiseks, kuid siiski saab nendest juhenditest korraliku põhja, millele üles ehitada Eesti oma asulaväliste jalgratta- ja jalgteede kujundamise juhendi.

Promoting cycling as a daily mode of transportation and also as a leisure activity is currently quite popular in many European countries. This idea can be supported by need to preserve the environment, increase road safety and improve the overall health of people. The key to success these goals means we have do make cycling and walking safer and further on by doing that, we make it more attractive for people. The aim of this paper is to find and analyse different cycling and walking facilities on rural roads and what measures needs to be taken to achieve safer environment for vulnerable road users. The theoretical part of this paper covers several topics that needs to be considered when planning and designing road facilities for vulnerable road users on rural roads. Clearly to stay within a predetermined volume of work, it isn’t possible to cover all the necessary topics. The last section of this paper is the practical part. Author of this paper chose five different places all over Estonia and the main site determinant was that the analysed sites should be different and support the described measures at the theoretical part of this paper. In each place author carried out a field survey and took photos. In each case the author offers alternative solutions that would make the sites safer for vulnerable road users. In general the main problem in Estonia at rural roads are that from the vulnerable road users standpoint different road facility design principals and the safety measures taken, are different and they aren’t used systematically due to lack of proper guide. We have some guides for urban spaces but not much to base on designing cycling and walking facilities at rural roads. Estonia needs a complex guide how to design different facilities for vulnerable road users at rural roads.