Sirvides Autor "Liiva, Janar" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Soojad asfaltsegud
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Liiva, Janar; Toome, Mati
    Eesti on maailma mastaabis väikeriik, meil on lühem teedevõrgustik ning seetõttu on ka asfaldi tootmismahud väiksemad. Väiksemate tootmismahtude tõttu on täna Eestis kasutusel ainult tsüklilise toimega tehased, mille tootlikkus on väiksem pidevtoimelistest tehastest. Sõelumisõlme olemasolu tõttu on tsüklilise toimega tehastes võimalik toota kvaliteetsemat asfaltsegu. Kvaliteetsema segu tootmine pikendab katte eluiga ning kvaliteeti. Seega on tsükliliste tehaste kasutamine Eesti eripärasid arvestades, õigustatud. Eesti suurim teedeehitus tööde tellija on Maanteeamet, kes on rangelt reglementeerinud segus kasutatavate materjalide minimaalsed nõuded. Mõned nõuded tuleks ümber hinnata ja kohandada tänapäevastesse oludesse, sest tänapäevane tehnoloogia suudab materjali omadusnäitajaid parandada. Näiteks on tsüklilised tehased varustatud sõelumissõlme ja tolmupüüduriga, millega saab parandada lähtematerjali terastikulist kategooriat ning peenosise sisaldust. See võimaldaks töövõtjatel kasutada materjale, mille antud omadused ei vasta nõutule. Sooje – ja kuumasid asfaltsegusid toodetakse üldiselt samadel põhimõtetel. Sooja segu on aga võimalik toota 20-40°C madalamatel temperatuuridel. Kasutusel on neli erinevat tootmismeetodit: vahtbituumen, keemiline lisand, orgaaniline lisand ning kombinatsioon kahest eelnevast. Tänapäeval on enim kasutusel vahtbituumeni tehnoloogial toodetud soojad asfaltsegud. Meetodi puhul on esmane investeering küll suurem, kuid edasine tootmishind oluliselt väiksem, mis on pikas perspektiivis kasumlik. Üha enam kombineeritakse vahtbituumeni meetodit keemilise lisandite meetodiga, et saavutada parim lõpptulemus. Sooja segu kasutamine on keskkonnasäästlikum, sest madalamal temperatuuril tootmise käigus paiskub õhku vähem saasteaineid. Rusikareegel on, et iga tootmise käigus alandatud 12°C tõttu väheneb emissioonide kogus 50% võrra, ning samas väheneb ka kütteenergia kulud. See tähendab, et vähenevad õhku paiskuvad kasvuhoonegaasid, paraneb töökeskkond ja seda väiksema 37 energiakuluga. Need on peamised põhjused, miks soojade segude tootmismahud aasta-aastalt kasvanud on. Meie kliimavöötmes on asfaldi tootmine hooajaline tegevus, mis kestab üldiselt aprillist oktoobrini. Selles vahemikus tõuseb ka keskmine sademete hulk, mis teeb asfalteerimise töö veelgi keerukamaks. Soojade asfaltsegude üks eelistest on pikendada asfalteerimise hooaega seoses kiirema tihenemisomadusega. Sellisel juhul on võimalik katet paigaldada ka jahedama ilmaga, kaotamata kvaliteedis. Kui ehitajatel on hooajalist aega rohkem siis lõpptulemusena väljendub see teede paremas üldises seiskorras. Soojade asfaltsegude puhul on toote lõppmaksumus siiski suurem kuna see nõuab mõningast tehase modifitseerimist, tootmistehnoloogiad on patenteeritud ning lisandid on suhteliselt kallid. Kui segu lõpphind osutub kallimaks, siis on tootjatel keeruline konkurentsis püsida, kui just ei ole Rootsi ja Norra näitel kasutusele võetud boonussüsteemi maksumuse vahe hüvitamiseks. Seetõttu oleks ka Eestis mõistlik võtta suund soojade segude kasutamisele. Meetod sobib riigi kliimatingimustega paremini, on keskkonnasäästlikum ja õige tootmistehnoloogia puhul ka ilmselt pikema elueaga. Meetodi laiemaks levikuks peaks ka Eesti rakendama Rootsi ja Norra eeskujul riiklikku boonussüsteemi.