Soojad asfaltsegud

Eesti on maailma mastaabis väikeriik, meil on lühem teedevõrgustik ning seetõttu on ka asfaldi tootmismahud väiksemad. Väiksemate tootmismahtude tõttu on täna Eestis kasutusel ainult tsüklilise toimega tehased, mille tootlikkus on väiksem pidevtoimelistest tehastest. Sõelumisõlme olemasolu tõttu on tsüklilise toimega tehastes võimalik toota kvaliteetsemat asfaltsegu. Kvaliteetsema segu tootmine pikendab katte eluiga ning kvaliteeti. Seega on tsükliliste tehaste kasutamine Eesti eripärasid arvestades, õigustatud. Eesti suurim teedeehitus tööde tellija on Maanteeamet, kes on rangelt reglementeerinud segus kasutatavate materjalide minimaalsed nõuded. Mõned nõuded tuleks ümber hinnata ja kohandada tänapäevastesse oludesse, sest tänapäevane tehnoloogia suudab materjali omadusnäitajaid parandada. Näiteks on tsüklilised tehased varustatud sõelumissõlme ja tolmupüüduriga, millega saab parandada lähtematerjali terastikulist kategooriat ning peenosise sisaldust. See võimaldaks töövõtjatel kasutada materjale, mille antud omadused ei vasta nõutule. Sooje – ja kuumasid asfaltsegusid toodetakse üldiselt samadel põhimõtetel. Sooja segu on aga võimalik toota 20-40°C madalamatel temperatuuridel. Kasutusel on neli erinevat tootmismeetodit: vahtbituumen, keemiline lisand, orgaaniline lisand ning kombinatsioon kahest eelnevast. Tänapäeval on enim kasutusel vahtbituumeni tehnoloogial toodetud soojad asfaltsegud. Meetodi puhul on esmane investeering küll suurem, kuid edasine tootmishind oluliselt väiksem, mis on pikas perspektiivis kasumlik. Üha enam kombineeritakse vahtbituumeni meetodit keemilise lisandite meetodiga, et saavutada parim lõpptulemus. Sooja segu kasutamine on keskkonnasäästlikum, sest madalamal temperatuuril tootmise käigus paiskub õhku vähem saasteaineid. Rusikareegel on, et iga tootmise käigus alandatud 12°C tõttu väheneb emissioonide kogus 50% võrra, ning samas väheneb ka kütteenergia kulud. See tähendab, et vähenevad õhku paiskuvad kasvuhoonegaasid, paraneb töökeskkond ja seda väiksema 37 energiakuluga. Need on peamised põhjused, miks soojade segude tootmismahud aasta-aastalt kasvanud on. Meie kliimavöötmes on asfaldi tootmine hooajaline tegevus, mis kestab üldiselt aprillist oktoobrini. Selles vahemikus tõuseb ka keskmine sademete hulk, mis teeb asfalteerimise töö veelgi keerukamaks. Soojade asfaltsegude üks eelistest on pikendada asfalteerimise hooaega seoses kiirema tihenemisomadusega. Sellisel juhul on võimalik katet paigaldada ka jahedama ilmaga, kaotamata kvaliteedis. Kui ehitajatel on hooajalist aega rohkem siis lõpptulemusena väljendub see teede paremas üldises seiskorras. Soojade asfaltsegude puhul on toote lõppmaksumus siiski suurem kuna see nõuab mõningast tehase modifitseerimist, tootmistehnoloogiad on patenteeritud ning lisandid on suhteliselt kallid. Kui segu lõpphind osutub kallimaks, siis on tootjatel keeruline konkurentsis püsida, kui just ei ole Rootsi ja Norra näitel kasutusele võetud boonussüsteemi maksumuse vahe hüvitamiseks. Seetõttu oleks ka Eestis mõistlik võtta suund soojade segude kasutamisele. Meetod sobib riigi kliimatingimustega paremini, on keskkonnasäästlikum ja õige tootmistehnoloogia puhul ka ilmselt pikema elueaga. Meetodi laiemaks levikuks peaks ka Eesti rakendama Rootsi ja Norra eeskujul riiklikku boonussüsteemi.

The purpose of this research „Warm Mix Asphalt“ was to give an overview of the method of using warm mix asphalt in road construction. Also, to evaluate, whether this method would be suitable in Estonia. In the last decades, warm mix asphalt method has increased in market shares. It is more and more popular, but not in Estonia. It is possible that this technology has the potential to extend the life of the pavement without compromising the quality. Both, the potential of the aforementioned technology to improve the condition of Estonian roads and lack of Estonian literature were the initiators of this work to be written. The paper describes the classification and operation principles of the asphalt plants, explains how the production of the mixture works, and what the tasks of different plant equipment are. The technology of warm asphalt mix production will be presented and their advantages and disadvantages are compared with the hot asphalt grains currently in use. As there is no experience in the use of warm asphalt mixes in Estonia, the experience of other countries is indicated. Warm and hot asphalt mixes are generally produced in the same way. However, the warm mixture can be produced lower temperatures. Four different production methods are used: foam bitumen, chemical additive, organic additive and a combination of the two above. Foam bitumen technology is the most widely used today. Although, the primary investment is much higher, further production cost is significantly lower, which is profitable in the long run. More and more, the method of foamed bitumen is combined with the chemical additive method to achieve the best final result. The use of a hot mixture is more environmentally friendly, as less polluting substances are released into the air at lower temperatures during production. Due to a decrease of 12 °C during each production, the amount of emissions decreases by 50%, as heating energy costs also decrease. 39 The final cost of the product is higher as it requires some modification of the plant, production technologies are patented and additives are relatively expensive. If the final price of the mixture proves to be more expensive, it is difficult for manufacturers to compete. It would be helpful to have a bonus system introduced on the example of Sweden and Norway to compensate for the cost difference. In our climatic zone, asphalt production is a seasonal activity, which generally lasts from April to October. In this range, the average amount of precipitation increases, which makes the work of asphalting even more complicated. One of the advantages of warm asphalt mixes is to extend the season of asphalting due to faster compression properties. In this case, it is possible to install the cover in cooler weather, without losing quality. If the builders have more seasonal time, then ultimately it will be in the better overall road sweep. Therefore, in Estonia it would be wise to take the direction of using warm mixtures. The method is better suited to climatic conditions in the country, is more environmentally friendly and provides better quality of roads. The wider spread of the method would also have to be implemented by Estonia, following the example of Sweden and Norway, with the national bonus system.