Sirvides Autor "Lillipuu, Janika" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Avatud juurdepääs Krediidikorraldus seadmete jae- ja hulgimüügiga tegelevas väikeettevõttes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-13) Lillipuu, Janika; Tandru, DianaTöö oli koostatud teemal „Krediidikorraldus seadmete jae- ja hulgimüügiga tegelevas väikeettevõttes“. Uuritav ettevõte pakub enamjaolt oma klientidele krediitmüüki, olenemata sellest, et krediitmüügiga võib kaasneda peale kasu saamise ka kahju tekkimine nõuete ebatõenäolisest laekumisest. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada ettevõtte võlgnevuste ennetamise võimalused ja võlgade sissenõudmise teoreetilised lähtekohad ning koostada lõputöö metoodika. Loodud eesmärgi täitmiseks töötati läbi võlgade ennetamise ja sissenõudmise alane kirjandus, mille eesmärk oli leida ettevõttele olukorra ennetamiseks ja sissenõudmiseks sobivad meetmed ja võimalused. Tänapäeval müüb enamik ettevõtteid oma kaupu ja teenuseid krediitmüügi tingimustel – see on usaldusel põhinev müük, mis aitab konkurentsis püsida ja tugevdada kliendi lojaalsust. Krediidimüük tuleb ettevõttes korraldada selliselt, et tagatud oleks stabiilne raha laekumine ja samas peavad säilima klientidega head suhted. Paraku leiavad ettevõtted ennast üsna sageli olukorrast, kus tasu saadud kauba või teenuses eest ei laeku või laekub oodatust hiljem. Töös on välja toodud võlgnevuste ennetamise ja sissenõudmise võimalused kohtuväliselt ja kohtus. Võlgnevuste ennetamise alla kuulub tasutakontrolli teostamine oma lepingupartneritele, krediitmüügi lepingute sõlmimine ja lepingu tingimused ning tagatiste kasutamine lepingutes. Võlgnevusete sissenõudmine kajastas võlgnevuste sissenõudmist kohtu väliselt ja kohtus. Uuringust ilmnes, et kõige levinum meetod krediidiriski maandamiseks on enne tehingu sõlmimist kliendile taustakontrolli tegemine. Kindlasti peaks ühtlasi ettevõttes olema välja töötatud ka asjakohane krediidipoliitika, mis aitab ettevõttel teha õigeid krediidiotsuseid. Krediidipoliitika dokument peaks sisaldama krediidiandmise üldiseid kriteeriumeid, (müügitingimused, maksetähtajad, allahindluse võimalused), krediidi analüüsi (klientide pidev jälgimine) ja sissenõudmispoliitika korda (sissenõudmise protseduurid maksetähtaega ületanud klientidele). Väiksemate võlgnevuste puhul on ettevõttel kohtuväliselt võimalus sisestada maksmata arve Maksehäireregistrisse, kaaluda maksekäsu kiirmenetlust, suuremate summade puhul kasutada hagi- või pankrotimenetlust. Kui kohtuväline võlgade sissenõudmine ei anna soovitud tulemust siis tuleb algatada sissenõudmise protsess läbi kohtu. Võimalik on pöörduda hagiavaldusega kohtusse, teha maksekäsu kiirmenetluse avaldus või alustada võlgniku suhtes pankrotimenetlust. Uuringu läbiviimiseks kasutati kombineeritud uurimismeetodit ja deduktiivset lähenemisviisi. Kvalitatiivsed andmed koguti juhatuse liikme ja raamatupidajaga läbiviidava poolstruktureeritud intervjuu käigus. Kvantitatiivse uurimuse korral vaadeldi ettevõtte algdokumente (müügiarveid, raamatupidamise sise-eeskirja, kirjavahetusi tellijatega, arvete nimekirju ja võlgnevuste aruandeid). Kokkuvõtvalt võib järeldada, et ettevõttes puudub kirjalik krediidipoliitika dokumentatsioon, mis sisaldab infot, kuidas tuleb toimida krediitmüügi käigus. Selle info põhjal võib järeldada, et krediidiotsuseid tehakse intuitsiooni põhjal. Taustauuringuid uutele klientidele teostatakse ettevõttes puudulikult ning olemasolevaid kliente ei kontrollita üldse. Ettevõte ei sõlmi lepinguid oma koostööpartneritega enne töödega alustamist, selle aluseks võetakse hinnapakkumine. Akte tehtud tööde eest vormistatakse harva. Võlgnevuste sissenõudmisetega tegelevad ettevõttes müügijuht ja juhatuse liige. Ettevõte eelistab nõuete kohtuvälist sissenõudmist ning kliendivõlgnevustega tegeletakse esimesel võimalusel. Teisest päevast alates võetakse ühendust kliendiga telefonitsi ja väljastatakse meeldetuletuskiri ja arve. Ettevõte tunneb huvi võlgnevuste põhjuste tekkimise kohta ja pakub klientidele erinevad võimalusi oma võlgnevuse tasumiseks (maksmine osadena või pikendatakse maksetähtaegu). Maksehäireregister on ettevõttes kasutusel summast alates 500 eurost. Vajadusel pöördutakse kohtusse ja esitatakse avaldus hagimenetluse läbiviimiseks. Hagimenetlust on mõistlik kaaluda alates 2000eurose võlgnevuse korral. Uuringust tulenevalt saab soovitada ettevõttele, et koostataks asjakohane krediidipoliitikajuhend, mis sisaldaks kokkulepituid protseduurireegleid, millistele klientidele lubada müüa krediidiga ning millistele mitte. Oluline on, et juhend sisaldaks kogu krediidihalduse protsessi alates kliendisuhte loomisest kuni võlamenetluseni. Klientide tausta uurimiseks tuleb kasutada erinevaid infoallikaid ning teatud aja tagant kontrollida ka olemasolevate klientide tausta. Oluline on jätkata tasuliste teenuspakkujatega (creditinfo.ee, taust.ee, inforegister.ee) ning lisaks teha põhjalik taustakontroll ettevõtte omanike ja vastaspoole esindajate kohta. Soovitusena võib juurde lisada Äriregistrist saadava teabe ning kasutada erinevaid interneti otsingumootoreid (Google, Facebook). Enne töödega alustamist tuleb sõlmida alati kirjalik leping, sh lisada lepingusse kõrvalkohustused ja sanktsioonid lepingu rikkumisel. Vormistada aktid tehtud tööde kohta selleks, et hiljem tõendada oma tehtud töö ulatust ja mahtu ning hinda. Mahukamate tööde korral viia sisse osadena tasumine, et vältida suures ulatuses võlgnevusi. Vastavalt ettevõtte suurusele peaks võlgnevustega tegelema ettevõttes eraldi inimene. Tulevikus müügimahtude suurenemisel on soovitav ettevõttel antud kohale leida sobiv kandidaat, kes tegeleb nii võlgnevuste monitoorimise ja sissenõudmisega kui ka klientide taustauuringutega. Praegu võib koolitada müügijuhti suhtlema ka keerulisemate klientidega. Riskantsema kliendi ja uute klientide puhul tuleb jätkata ettemaksu küsimist alates 2500 eurost. Jätkata võlgnevuste sissenõudmist esimesel võimalusel ning võlgnevuses olevatele klientidele erinevate makselahenduste pakkumist oma võlgnevuse tasumiseks (maksmine osadena või pikendatakse maksetähtaegu). Maksehäireregistrit saab kasutusse võtta kui võlgnevus on alates 30 eurot ja rohkem ning sellest on möödunud 45 päeva. Hagimenetluse asemel tasub eelistada maksekäsu kiirmenetlust, kuna menetlemise aeg on lühem ja riigilõiv väiksem. Maksekäsu kiirmenetlust võib kaaluda alates 3000eurose võla korral. Lõputöö autor leiab, et uuringu eesmärk sai täidetud.