Sirvides Autor "Lossmann, Erika" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Videovärbamise rakendamise võrdlev analüüs
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021) Lossmann, Erika; Kirikal, Heve
    Lõputöö on koostatud teemal Videovärbamise rakendamise võrdlev analüüs. Värbamine sarnaneb järjest enam turundusega. Enam ei piisa ainult töökuulutusest ajalehes ning ettevõtted peavad järjest rohkem tegelema sisuturundusega, et silma jääda kandidaatidele ning eristuda konkurentidest. Muutused tööjõuturul on toonud kaasa turundusliku mõtlemise personalivärbamises. Kiire infotehnoloogia areng mõjutanud ka värbamis- ja valikuprotsessi. Järjest enam kasutatakse sotsiaalmeediakanaleid (Facebook, LinkedIn, Twitter). Kuigi videosuhtlusvahendite kasutamine ei ole enam väga uus tehnoloogia, leitakse juurde uusi võimalusi, mis teevad inimeste elu lihtsamaks. Videotöökuulutustega on võimalik visualiseerida töökultuuri ja tõmmata rohkem tähelepanu. Värbamisprotsessi on võimalik muuta kiiremaks ja mugavamaks, viies läbi videointervjuusid. Videointervjuud võimaldavad tööd paremini planeerida. Lõputöö eesmärk on analüüsida uuritavate ettevõtete videovärbamise rakendamise praktikaid ning selgitada välja videovärbamise eelised ja puudused ettevõtete ja töötajate hinnangul videovärbamise parendamiseks. Eesmärgi saavutamiseks püstitab autor järgmised uurimisülesanded: • selgitada teoreetilistele allikatele tuginedes välja videovärbamise teoreetilised lähtekohad personali värbamisel ning koostada metoodika empiirilise uuringu läbiviimiseks; • kaardistada ja analüüsida uuritavate ettevõtete värbamiskanalite eelistusi; • selgitada välja vabade töökohtade info- ja otsingukanalid töötajate hinnangul; • selgitada välja ja analüüsida videovärbamise eeliseid ja puudusi ettevõtete ja töötajate hinnangul; • analüüsida ja võrrelda uuritavate ettevõtete videovärbamise rakendamise praktikaid; • teha järeldused ja esitada uuritavatele ettevõtetele ettepanekud videovärbamise parendamiseks tuginedes ettevõtete ja töötajate hinnangule. Empiiriline uuring viidi läbi kolmes ettevõttes, kasutati mixed-meetodit. Kvalitatiivse uurimismeetodina kasutati struktureeritud intervjuud ja kvantitatiivse meetodina ankeetküsitlust. Intervjuud viidi läbi kolme ettevõtte personalijuhiga, et kaardistada uuritavate ettevõtete värbamiskanalite eelistused ning videovärbamise kasutamise eelised ja puudused. Intervjuude tulemustest selgus, et ettevõtted on leidnud värbamiskanalid, mille kaudu jõuda õige sihtrühmani, mis kattub ka töötajate peamiste vabade töökohtade otsingu- ja infokanalitega. Ankeetküsitlus viidi läbi töötajate seas, kes olid videovärbamise teel tööle kandideerinud ja tööandja poolt väljavalituks osutunud. Küsimustiku link saadeti 29-le töötajale ja küsimustikule vastas neist 13. Uuringu tulemustest selgus, et töötajate hinnangul on peamised info- ja otsingukanalid CV Online, CV keskus ja sotsiaalmeedia (Facebook, LinkedIn jne). Selgitati välja töötajate hinnangud videovärbamisele, videovärbamise rakendamise eeliste ja puuduste kohta. Uuringust ilmnes, et videotöökuulutus ja videoCV ei mõjutanud kandideerijate soovi ettevõttesse kandideerimisel. Uuringus osalejad julgustavad oma kogemuse põhjal ka teisi kandideerima ettevõtetesse, kes kasutavad videovärbamist. Videointervjuu kasutamist peeti kiireks ja mugavaks ning ei tekitanud stressi. Uuringu tulemustest selgus, et kõik kolm ettevõtet eelistavad värbamisel kasutada sotsiaalmeedia kanaleid Facebook ja LinkedIn. Samuti ei erine uuritavad ettevõtted tööportaalide kasutamise osas. Töötajate hinnangul on kõige populaarsem vabade töökohtade otsingu- ja infokanal CV Online. Kõik ettevõtted eelistavad värbamiskanalitest CV Online’i ja CV Keskust, sest need võimaldavad jõuda kõige paremini sihtrühmani. Erinevalt ettevõttest S, kasutavad ettevõtted H ja T värbamisel ka töökuulutusi kohalikus ajalehes, haridusasutuste kanaleid ning oma töötajate soovitusi. Ettevõte H kasutab ka personaliotsingufirmasid ning ettevõte T sise- ja välisveebi ning muid võimalusi ettevõtte reklaamimiseks (nt reklaam tehnikute autodel, välisreklaam ettevõtte peamajal jne.). Ettevõtete ja töötajate hinnangul on videovärbamise eeliseks aja kokkuhoid, vähem stressi, on mugav ja lihtne ning vastab hügieeninõuetele tulenevalt Covid-19 pandeemiast. Puudustena toodi välja, et puudub isiklik kontakt ja inimest on raskem hinnata. Ettevõtete hinnangul võib videovärbamise teel kandidaadist jääda vale mulje ja vähese kandideerimiskogemusega inimene võib jääda tahaplaanile. Töötajad tõid puudustena välja, et pole võimalik näha töökeskkonda, teisi kolleege ning ka tehnilised probleemid võivad olla takistuseks. Töötajate hinnangul on videoCV koostamine ning saatmine uus ja põnev kogemus ning ettevõtted võiksid rohkem rakendada videoCV-ga kandideerimise võimalust traditsioonilise CV asemel.