Sirvides Autor "Luht, Kerli" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Teadmusjuhtimise koostoime teabehaldusega Eesti Maksu- ja Tolliametis
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-14) Luht, Kerli; Rego, Mari-Liis
    Lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada teadmusjuhtimise rakendatus ning selle koostoime teabehaldusega Eesti Maksu- ja Tolliametis, et tuua välja võimalused teadmusjuhtimise edendamiseks organisatsioonis. Teadmusjuhtimine, mis toetab töötajate arengut, kasvatab organisatsiooni teadmusvaramut ning loob seeläbi võimalused inovatsioonile, on oluliseks teguriks EMTA ühe strateegilise peasuuna, olla inovaatiline ning pidevalt arenevate töötajatega organisatsioon, täitmiseks. Kuna teave ja teadmus on omavahel tugevalt seotud, kuid teadmusjuhtimise ja teabehalduse vahelisi seoseid võib olla tänu valdkondade erinevusele raske märgata, pidas autor oluliseks uurida nende koostoimet. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks koostati esmalt teoreetiline raamistik, tuginedes teemakohasele kirjandusele nii kodumaistelt kui ka välismaistelt autoritelt. Teabehalduse eesmärk on tagada kvaliteetse teabe säilimine ja kättesaadavus, mis eeldab teabehalduse, kui terviku nägemist ning panust kõigilt organisatsiooni liikmetelt. Teadmusjuhtimise keskmes on inimesed, teadmus paikneb inimeste peas ning seda on märksa keerulisem hallata, kui teavet. Teadmusjuhtimise protsessi integreeritus juhtimisstrateegiasse, aitab muuta personaalseid teadmis kollektiivseks teadmuseks ning tagab teadmusringluse jätkusuutliku toimimise. Teabehaldust ja teadmusjuhtimist ei saa käsitleda, kui sama protsessi, kuid mõlemad on organisatsiooni efektiivsuse tagamiseks olulised ning neid peaks rakendama paralleelselt. Teave on teadmuse sisendiks, teabehaldus toetab teadmusjuhtimise protsessi ning õige tehnoloogiline infrastruktuur aitab kaasa nii mõlema valdkonna edukale toimimisele, kui nende koostoimele. Empiirilise uuringu metoodika valimisel toetuti eelnevalt loodud teoreetilisele raamistikule ja uuringu eesmärgile. Uuringustrateegiaks oli kaardistusuuring (survey), milles lähtuti deduktiivsest käsitlusviisist. Uuring viidi läbi kvalitatiiv-kvantitatiivsel meetodil (mixed methods), mille tarbeks koguti esmaseid andmeid autori poolt loodud uurimisinstrumentidega. Kvalitatiivsete andmete kogumisel kasutati vaatlustabelit. Vaatluse valimi moodustasid EMTA dokumendid jm allikad, kus teabehaldust või teadmusjuhtimist käsitletud oli. Kvantitatiivseid andmeid koguti e-ankeedina koostatud ankeetküsimustikuga. Küsitluse valim moodustati lähtudes ettekavatsetud valimi (purposive sample) põhimõtetest ning selle moodustasid peadirektori asetäitja tolli alal vastutusalasse kuuluvate osakondade 367 töötajat ja ametnikku. Lõplikuks suuruseks kujunes 116 vastajat, vastamisprotsent oli seega 31,6%. Kogutud andmete analüüsimiseks kasutati kirjeldavat statistikat, tulemusi korrastati ning analüüsiti programmis Microsoft Excel. Uuringu tulemustest anti põhjalik ülevaade kõrvutades vaatluse raames kogutuid andmeid, küsitluse teel kogutud andmetega. Uuringutulemuste analüüsi põhjal järeldati, et asutuses on olemas ilmingud teadmusjuhtimisest, kuid see ei ole integreeritud dokumentidesse ühtse protsessi osana ning seega ei ole teadlik tegevus. Teadmusjuhtimise mõistet dokumentides ei kajastu, selle ilminguid esinevad erinevatest kohtadest. Teenistujad küll jagavad oma teadmise ja kogemusi ning kasutavad ka kolleegide teadmisi tööülesannete täitmisel, kuid puudu on juhtkonna toetusest ning ühtsest teadmuse talletamise süsteemist. Teadmusjuhtimise protsesside toimimisele avaldab mõju teabehalduse korraldus. Olemas on tehnoloogiline baas mõlema valdkonna ja nende koostoime toetamiseks, kuid kitsaskohti esineb süsteemides paikneva teabe asjakohasuses ja selle kättesaadavuses. Teavet ei salvestata kohtadesse, kus see säiliks ja oleks kättesaadav kõigile, mis on põhjustatud nii teenistujate teadmatusest, kui vähesest turvatundest. Puudujäägid teabehalduses takistavad nii teadmuse teket, säilimist kui ka levitamist. Teadmusjutimise edendamiseks on vajalikud muudatused mõlema valdkonna korraldamises, millest lähtuvalt on töö autor teinud järgmised ettepanekud: • tedmusjuhtimise strateegia väljatöötamine, milleks on vajalik läbi viia teadmusaudit; • teabehalduse alase koolituse käivitamine teenistujatele, mis sisaldab baaskoolitus ja iga-aastast põhitõdede meeldetuletust ja teabehaldusespetsialistide määramine, kes toetavad ja abistavad teenistujaid teabehaldusprotsesside läbiviimisel; • vastutavad täitjad infosüsteemidele, kelle ülesandeks on teabe aja- ja asjakohasuse tagamine ning süsteemide esitamine osakonniti, koos koheselt juurde lingitud ülevaatliku kirjelduse ja juhendmaterjalidega; • koolituste materjalide, salvestuste, parimate praktikate, kogetud õppetundide jms intranetti koondamine; • teadlikuse tõstmine olemasolevatest enesearenguvõimalustest ja nende kasutamise soodustamine.