Sirvides Autor "Mander, Tiina" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Avatud juurdepääs Asendushooldusteenuste kättesaadavus lastekaitsespetsialistide hinnangul(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-04) Mander, Tiina; Vahula, TriinTänasel päeval on Eestis väga palju selliseid lapsi ja noori, kellel puudub võimalus täiskasvanuks kasvada nende bioloogilises perekonnas. Erinevatel põhjustel satuvad nad elama hooldusperedesse, asendus-, hooldus-, ravikodudesse, kust täiskasvanuks saades tuleb neil iseseisvalt elu alustada. Lõputöö eesmärgiks on kirjeldada ja analüüsida laste asendushooldusteenusele paigutamise kitsaskohti, erialaspetsialistide ja ametkondade vahelist koostööd ning ettepanekuid olukorra parendamiseks. Uurimisprobleemi lahendamiseks koguti erinevatest allikatest ja teadusartiklitest andmeid, kirjeldati kogutud andmete põhjal asendushooldusteenustega seonduvat, uuriti lastekaistespetsialistide kogemusi ning kitsaskohti abivajavale alaealisele noorele temale sobiva asenduskodu leidmisel. Uurimistöös kasutas autor kvalitatiivset uurimismeetodit. Ajavahemikul veebruar – märts 2023 viidi läbi seitse poolstruktueeritud intervjuud. Uurimisküsimustele vastas kuus intervjueeritavat kirjalikult ning üks avaldas soovi vastata küsimustele suuliselt. Suulise intervjuu läbiviimiseks lepiti kokku, et intervjuu viiakse läbi telefoni teel. Autor salvestas intervjuu ning seejärel transkribeeris sõna-sõnalt. Intervjuude tõlgendamise protsessis on kasutatud kvalitatiivset sisuanalüüsi. Läbiviidud intervjuude analüüsimisel saadud tulemused andsid seatud uurimisküsimustele põhjalikud vastused ning seeläbi sai lõputöö eesmärk täidetud. Analüüsi tulemusena selgus, et üha enam on kasvanud vajadus ravikoduteenuste järele, kus tugevalt traumeeritud lapsele tagatakse spetsialistide abil igakülgne tugi, et laps saaks oma elu võimalikult kvaliteetselt jätkata. On väga oluline, et asendushooldusteenus muutuks sihikindlalt traumateadlikumaks. Laste- ja noorte elukvaliteedi efektiivsemaks parandamiseks on vaja rohkem spetsiifilisema lähenemisega ravikoduteenuse pakkujaid ning miljööteraapilisi perekodusid. Paralleelselt ravikodudes loodud toetavale elukeskkonnale, vajavad lapsed ja noored rehabiltatsiooniteenuseid, mis aitaksid taastada nende vaimset tervist. Oluline on, et laps satuks perekonnast eraldades temale sobivasse asutusse, selleks tuleb lastekaitsespetsialistidel teadlikult ja lapsekeskselt läheneda igale juhtumile. Väga oluliselt tuleb senisest enam tähelepanu pöörata traumateadlikkuse suurendamisele asutusepõhiselt ning püsivate usaldusisikute tagamisele asendushooldusel lastele. Uurimise tulemusena tuli välja, et lapse asendushooldusteenusele paigutamisel on lastekaitsespetsialistide hinnangul ning kogemusel mitmeid kitsaskohti: • lapse asendushooldusteenusele paigutamisel ei tehta ei tehta otsust juhtumipõhiselt ja lapsekeskselt, vaid ta paigutatakse juba varasemalt koostööd tehtud asendushooldusasutusse; • väga keeruliste psüühikahäiretega lastele ei ole piisavalt neile sobivaid asendushooldusteenust pakkuvaid asutusi; • asendushooldusteenuste süsteemis nõrgaks kohaks tugiteenuseid pakkuvate spetsialistide ning ravikodude ja miljööteraapiliste ravikodude osas suur vajadus üle Eesti; • lastekaitsespetsialistide suur töökoormus lapse perest eraldamise. Lastekaitsespetsialistid tunnevad ennast selles protsessis üksi ning samas on vastutus väga suur. • asendushooldussüsteemi kitsaskohaks on teenuse kõrged hinnad. Lapse asendushooldusteenusele paigutamine on kohalikule omavalitsusele suur finantsiline koormus. Sageli on ühe omavalistuse korraldada rohkem kui ühe lapse asendushooldusteenuse eest tasumine. Selline olukord seab omavalitsuse keerulisse olukorda, kuid laps peab saama vajaduspõhist, kiiret ja professionaalset abi. Autor teeb asendushooldusteenusele paigutamise protsessi efektiivsemaks ja lapsekesksemaks muutmise eesmärgina järgmised ettepanekud: • kuna lastekaitsespetsialist tegeleb kogu perest eraldamise ja teenusele paigutamise protsessi vältel lapsega, talle turvalise ja heaolu tagamisega, siis bioloogilise vanema ning sünniperega peaksid tegelema teised spetsialistid. Lastekaitsespetsialistid on väga ebamugavas olukorras, kus ühelt poolt nad töötavad bioloogilise vanema vastu ning teiselt poolt toetavad neid; • lastele kiiremini sobiva koha leidmiseks võiks olla lastekaitsespetsialistidele vastav nõustamisüksus, kes haldab ja jagab spetsialistidele infot vabadest kohtadest asendushooldusteenust pakkuvatest asutustest ning on ka nõustavaks üksuseks lapse toetamise erinevatest võimalustest; • arendusvajadused on veel nii asutusepõhise hoolduse kui ka asendushoolduselt lahkuvate noorte toetamisel. Kokkuvõtvalt võib uurimistöö tulemuste põhjal järeldada, et asendushooldusteenus vajab riigi ja kohaliku omavalitsuse koostöös rohkem tähelepanu. Oluline on, et efektiivne koostöö ning õigeaegne infovahetus lapse perest eraldamise protsessis osalevate spetsialistide vahel, nii rajatakse lastele parimad elutingimused ja kasvukeskkond