Asendushooldusteenuste kättesaadavus lastekaitsespetsialistide hinnangul

Tänasel päeval on Eestis väga palju selliseid lapsi ja noori, kellel puudub võimalus täiskasvanuks kasvada nende bioloogilises perekonnas. Erinevatel põhjustel satuvad nad elama hooldusperedesse, asendus-, hooldus-, ravikodudesse, kust täiskasvanuks saades tuleb neil iseseisvalt elu alustada. Lõputöö eesmärgiks on kirjeldada ja analüüsida laste asendushooldusteenusele paigutamise kitsaskohti, erialaspetsialistide ja ametkondade vahelist koostööd ning ettepanekuid olukorra parendamiseks. Uurimisprobleemi lahendamiseks koguti erinevatest allikatest ja teadusartiklitest andmeid, kirjeldati kogutud andmete põhjal asendushooldusteenustega seonduvat, uuriti lastekaistespetsialistide kogemusi ning kitsaskohti abivajavale alaealisele noorele temale sobiva asenduskodu leidmisel. Uurimistöös kasutas autor kvalitatiivset uurimismeetodit. Ajavahemikul veebruar – märts 2023 viidi läbi seitse poolstruktueeritud intervjuud. Uurimisküsimustele vastas kuus intervjueeritavat kirjalikult ning üks avaldas soovi vastata küsimustele suuliselt. Suulise intervjuu läbiviimiseks lepiti kokku, et intervjuu viiakse läbi telefoni teel. Autor salvestas intervjuu ning seejärel transkribeeris sõna-sõnalt. Intervjuude tõlgendamise protsessis on kasutatud kvalitatiivset sisuanalüüsi. Läbiviidud intervjuude analüüsimisel saadud tulemused andsid seatud uurimisküsimustele põhjalikud vastused ning seeläbi sai lõputöö eesmärk täidetud. Analüüsi tulemusena selgus, et üha enam on kasvanud vajadus ravikoduteenuste järele, kus tugevalt traumeeritud lapsele tagatakse spetsialistide abil igakülgne tugi, et laps saaks oma elu võimalikult kvaliteetselt jätkata. On väga oluline, et asendushooldusteenus muutuks sihikindlalt traumateadlikumaks. Laste- ja noorte elukvaliteedi efektiivsemaks parandamiseks on vaja rohkem spetsiifilisema lähenemisega ravikoduteenuse pakkujaid ning miljööteraapilisi perekodusid. Paralleelselt ravikodudes loodud toetavale elukeskkonnale, vajavad lapsed ja noored rehabiltatsiooniteenuseid, mis aitaksid taastada nende vaimset tervist. Oluline on, et laps satuks perekonnast eraldades temale sobivasse asutusse, selleks tuleb lastekaitsespetsialistidel teadlikult ja lapsekeskselt läheneda igale juhtumile. Väga oluliselt tuleb senisest enam tähelepanu pöörata traumateadlikkuse suurendamisele asutusepõhiselt ning püsivate usaldusisikute tagamisele asendushooldusel lastele. Uurimise tulemusena tuli välja, et lapse asendushooldusteenusele paigutamisel on lastekaitsespetsialistide hinnangul ning kogemusel mitmeid kitsaskohti: • lapse asendushooldusteenusele paigutamisel ei tehta ei tehta otsust juhtumipõhiselt ja lapsekeskselt, vaid ta paigutatakse juba varasemalt koostööd tehtud asendushooldusasutusse; • väga keeruliste psüühikahäiretega lastele ei ole piisavalt neile sobivaid asendushooldusteenust pakkuvaid asutusi; • asendushooldusteenuste süsteemis nõrgaks kohaks tugiteenuseid pakkuvate spetsialistide ning ravikodude ja miljööteraapiliste ravikodude osas suur vajadus üle Eesti; • lastekaitsespetsialistide suur töökoormus lapse perest eraldamise. Lastekaitsespetsialistid tunnevad ennast selles protsessis üksi ning samas on vastutus väga suur. • asendushooldussüsteemi kitsaskohaks on teenuse kõrged hinnad. Lapse asendushooldusteenusele paigutamine on kohalikule omavalitsusele suur finantsiline koormus. Sageli on ühe omavalistuse korraldada rohkem kui ühe lapse asendushooldusteenuse eest tasumine. Selline olukord seab omavalitsuse keerulisse olukorda, kuid laps peab saama vajaduspõhist, kiiret ja professionaalset abi. Autor teeb asendushooldusteenusele paigutamise protsessi efektiivsemaks ja lapsekesksemaks muutmise eesmärgina järgmised ettepanekud: • kuna lastekaitsespetsialist tegeleb kogu perest eraldamise ja teenusele paigutamise protsessi vältel lapsega, talle turvalise ja heaolu tagamisega, siis bioloogilise vanema ning sünniperega peaksid tegelema teised spetsialistid. Lastekaitsespetsialistid on väga ebamugavas olukorras, kus ühelt poolt nad töötavad bioloogilise vanema vastu ning teiselt poolt toetavad neid; • lastele kiiremini sobiva koha leidmiseks võiks olla lastekaitsespetsialistidele vastav nõustamisüksus, kes haldab ja jagab spetsialistidele infot vabadest kohtadest asendushooldusteenust pakkuvatest asutustest ning on ka nõustavaks üksuseks lapse toetamise erinevatest võimalustest; • arendusvajadused on veel nii asutusepõhise hoolduse kui ka asendushoolduselt lahkuvate noorte toetamisel. Kokkuvõtvalt võib uurimistöö tulemuste põhjal järeldada, et asendushooldusteenus vajab riigi ja kohaliku omavalitsuse koostöös rohkem tähelepanu. Oluline on, et efektiivne koostöö ning õigeaegne infovahetus lapse perest eraldamise protsessis osalevate spetsialistide vahel, nii rajatakse lastele parimad elutingimused ja kasvukeskkond

The title of the graduation thesis is "Availability of substitude care services as assessed by child protection professionals". The graduation thesis consists of four chapters and subchapters. In the first chapter, the author provides a theoretical overview of the theoretical framework related to the topic of the thesis, based on psychodynamic and trauma theory. In the second chapter, the author discusses the nature and aims of the different types of substitute care services. In the third chapter, the author gives an overview of the research methodology, where she presents the objectives and tasks of the empirical study, justifies the choice of the research method and explains the study sample. In chapter four, the author analyses the results obtained and draws conclusions from the analysis of the responses. At the end of the paper, the interview questions are included as an appendix. In writing this thesis, the author draws on professional literature and research articles based on psychodynamic and trauma theory. The graduation thesis analyses the bottlenecks in the placement of children in substitute care services, the cooperation between professionals and authorities, and proposals for improving the situation. To solve the research problem, data was collected from various sources and research articles, the issues related to substitute care services were described on the basis of the data collected, and the experiences of child welfare professionals and the bottlenecks in finding a suitable substitute home for a minor in need were examined. Based on the aim of the graduation thesis, the author has set the following research questions: • What is the nature of the substitute care service according to psychodynamic theory and trauma theory? • What is the awareness of child protection professionals about the different types of substitute care services based on different orientations? • How is the service accessible? • What bottlenecks have child protection professionals encountered in referring children separated from their families to substitute care services? • What is the level of cooperation between child protection professionals and professionals working in the placement? • What could be the possible cooperation partners of placement centres to better support children? As a result of the analysis, it became clear that there is an increasing need for residential care services, where a severely traumatised child is provided with comprehensive support from specialists, so that the child can continue his or her life to the highest possible quality. It is essential that the substitute care service becomes more trauma-informed. There is a need for more specialised residential care providers and for family homes with milieu therapy to improve the quality of life of children and young people more effectively. Alongside the supportive living environment created in residential care, children and young people need rehabilitation services to help restore their mental health. It is important that children are placed in an appropriate placement when they are separated from their families, which requires a child-centred, informed approach by child protection professionals. Increased attention to trauma awareness on an agency basis and to ensuring that children in care have a permanent confidant is essential. In conclusion, the results of the research suggest that more attention needs to be paid to the provision of substitute care in cooperation between the state and local authorities. Effective cooperation and timely exchange of information between the professionals involved in the process of separating a child from his/her family is essential in order to create the best living conditions and growing environment for children.