Sirvides Autor "Olga, Volkova" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Kiiruse muutmise mõju raudtee läbilaskevõimele Tallinn-Tartu liini näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-01-04) Olga, Volkova; Rita, Ojala
    Selles töös on uuritud, kuidas mõjub Tapa- Tartu liinil läbilaskevõimele kiiruse tõstmine nimetatud lõigul ning kuidas mõjutavad seda liikluskorralduse automatiseerimine, elektrifitseerimise ja õgvendamise projektid infrastruktuuri arendamise nimel. Tehtud teise peatee Tapa-Tartu liini ehitamise arvestusliku maksumuse ülevaade Aegviidu –Tapa kapitaalremondi, elektrifitseerimise ja turvangusüsteemide moderniseerimise projektide andmete alusel. Lõputöö raames on tutvutud käimasolevate projektidega Eesti Raudteel kapitaal remondi töödega Aegviidu-Tapa lõigul reisirongide kiiruste tõstmiseks kuni 160 km/h ja raudtee elektrifitseerimise projektiga Aegvidu-Tartu lõigul. Läbilaskevõime parandamiseks kaaluti võimalust rajada Tapa-Tartu lõigule teine peatee. Arvesse võetakse kiiruse suurendamise mõju läbilaskevõimele. Tapa – Tartu lõigul on veel üks elektrifitseerimata peatee. Diplomitöö raames uuritakse, millised on võimalused Tapa-Tartu lõigul läbilaskevõime suurendamiseks. Peale õgvendamist Tapa Tartu liinil läbilaskevõime on 74 rongipaari, läbilaskevõime kaheteelisel automaatblokeeringuga liinil kui raudtee on elektrifitseeritud on 265 rongipaari ning juhul kui elektrifitseerimata raudtee on 262 rongipaari. Teise elektrifitseeritud peatee Tapa – Tartu lõigu ehitamise maksumus ligikaudu: 208 485 985,00 euro (Tabel 13) ning elektrifitseerimata teise peatee maksumusligikaudu 143525984,00 euro (Tabel 13). Olemasolevas olukorras ehitamiseks kasutatavate materjalide maksumuse tõusus 30-40% ning inflatsioon vähemalt 20 % näitavad teise peatee ehitamise ebakasumlikkust. Materjali uurimise tulemusena praeguses majandusolukorras, kus hinnad tõusevad, kaubaveomahud vähenevad ja on toimumas ümberorienteerumine reisijateveole, selgus, et Tapa – Tartu raudteelõigule ei ole otstarbekas ehitada teist peateed. Tapa – Tartu peatee õgvendamine mõjub läbilaskevõime suurenemisele, kiiruse tõstmisel kuni 160 km/h on piisav ilma teist peateed rajamata.