Sirvides Autor "Olljum, Merily" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Eesti tarbija uuring digitaalse rõivamärgistuse väljatöötamiseks
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Olljum, Merily; Traumann, Ada
    Käesoleva lõputöö eesmärk oli saada kinnitust rõivamärgistuste probleemide eksistentsile ja välja selgitada tarbijate valmisolekut digitaalsele rõivamärgistusele. Läbi viidud uuringu tulemused tõestasid püstitatud tööhüpoteese: − Tänased suuremahulised ja mitmekihilised rõivamärgistused põhjustavad tarbijatele ebamugavust; − Ebamugavusest tingitud rõivamärgistuste eemaldamine muudab hooldusmärgistuse otstarbetuks ja selle puudumine võib soodustada rõivatoodete vale hooldamist. Respondentidest enamik hindavad rõivamärgistusi ebamugavateks, olles liiga suured ja koosnedes mitmekordsetest siltidest. Põhjustades kandjale seeläbi häirivat sügelust, torkivist, ja mõjutades mõnede rõivatoodete esteetilisust. Ligi 85% respondentidest peavad vajalikus eelloetud juhtudel rõivamärgistused eemaldada, kuid mille puudumisel ei saa enam järgida hooldustingimusi. Ühtlasi tulid uuringus esile teisigi murekohti seoses olemasolevate rõivamärgistustega. Nimelt esineb nende kulumist, või ei pruugi tarbija tunda tingmärke, või on juhised väikse kirja tõttu loetamatud. Nendest sõltuvalt on pidanud 99% respondentidest kogema sagedast rõivaste deformeerumist, tulenedes valesti valitud hooldustoimingust. Uuringu teine pool kinnitas tarbijate kasutusvalmidust digitaliseeritud rõivamärgistuse kohta. Nutitelefoni olemasolu ja kasutamist kinnitasid 98% respondentidest ja NFC-tehnoloogia laialdasest rakendatavusest teadsid 72%. Tarbijatele graafilise juhendi abil tutvustatud ja selgitatud digitaalse rõivamärgistuse kasutamist peavad tõenäoliseks 70% respondentidest. Ei tasu kõrvale jätta ka 19% vastajatest, kes hetkel ei osanud kindlat vastust anda. Neil võib olla nii huvi kui ka mõni kahtlus idee suhtes, mis on igati ootuspärane. Kuna autori probleemipüstitus tulenes eelkõige tema laste kogemustest, tundis temagi muret ega tehnoloogiline seade kätke endas tervisele ohtu. Uurimistöö käigus selgus, et passiivsel NFC-kiibil pole toiteallikat ega levita raadiolaineid ajal, mil seda ei loeta. Seetõttu võiks kiipi rõivatootes julgelt pidama samaväärseks metallist tõmblukuga. Ühtlasi sai kummutatud privaatsuse küsimus, nimelt NFC-kiip ei võimalda kellegi jälgimist ja isikustamist. Selleks tuleb rõivatootjal valida RO-mäluga (s.o ainult lugemisvõimalusega) NFC-kiip. Uurimuse käigus selgunud innovaatilise lahenduse realiseeritavus, võimaldas autoril koostöös ettevõttega Nordic Blue Communications OÜ luua esmane prototüüplahendus, mille teabesisu toetub lõputöös uuritud standardiseeritud märgistamise nõuetele. Lõpetuseks, uurimistöö eesmärk sai täidetud, on teada tarbijate mured seoses rõivamärgistustega ja ollakse valmis kasutama selle asemel innovaatilisemat lahendust. Autor leiab, et rõivamärgistuste laialt eksisteeriva probleemiga tuleb kiiresti midagi ette võtta. Rõivaste mugav kandamine on tarbijatele oluline, aga veelgi olulisem on keskkonnahoid, mida saaks parandada kui rõivamärgistused oleksid kasutatavad tarbijakeskselt. Tarbijad saaksid kasutada ja järgida arusaadavaid hooldustähistusi, ennetades sellega rõivaste kahjustamist ja sellest tulenevate jääkide tekkimist ja liigtarbimist. Rõivamärgistuste probleemiga peaksid tegelema rõivatootjad, europarlament ja rahvusvahelised standardiorganisatsioonid. Pole õige, et tarbijate rahulolematus on sellisel kujul pidanud kestma jääma, kuid ometi on olemas digitaalsed lahendused (st tehnoloogilised võimalused), kuidas see probleem ära lahendada. Kui tulevikus oleksid kõik rõivatooted varustatud digitaalse rõivamärgistusega, saaks sellele rakendada väga palju teisi ühiskonda ja keskkonda säästvaid kasutusvõimalusi.