Eesti tarbija uuring digitaalse rõivamärgistuse väljatöötamiseks
Kuupäev
Autorid
Väljaande pealkiri
Väljaande ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Kokkuvõte
Käesoleva lõputöö eesmärk oli saada kinnitust rõivamärgistuste probleemide eksistentsile ja välja selgitada tarbijate valmisolekut digitaalsele rõivamärgistusele. Läbi viidud uuringu tulemused tõestasid püstitatud tööhüpoteese: − Tänased suuremahulised ja mitmekihilised rõivamärgistused põhjustavad tarbijatele ebamugavust; − Ebamugavusest tingitud rõivamärgistuste eemaldamine muudab hooldusmärgistuse otstarbetuks ja selle puudumine võib soodustada rõivatoodete vale hooldamist. Respondentidest enamik hindavad rõivamärgistusi ebamugavateks, olles liiga suured ja koosnedes mitmekordsetest siltidest. Põhjustades kandjale seeläbi häirivat sügelust, torkivist, ja mõjutades mõnede rõivatoodete esteetilisust. Ligi 85% respondentidest peavad vajalikus eelloetud juhtudel rõivamärgistused eemaldada, kuid mille puudumisel ei saa enam järgida hooldustingimusi. Ühtlasi tulid uuringus esile teisigi murekohti seoses olemasolevate rõivamärgistustega. Nimelt esineb nende kulumist, või ei pruugi tarbija tunda tingmärke, või on juhised väikse kirja tõttu loetamatud. Nendest sõltuvalt on pidanud 99% respondentidest kogema sagedast rõivaste deformeerumist, tulenedes valesti valitud hooldustoimingust. Uuringu teine pool kinnitas tarbijate kasutusvalmidust digitaliseeritud rõivamärgistuse kohta. Nutitelefoni olemasolu ja kasutamist kinnitasid 98% respondentidest ja NFC-tehnoloogia laialdasest rakendatavusest teadsid 72%. Tarbijatele graafilise juhendi abil tutvustatud ja selgitatud digitaalse rõivamärgistuse kasutamist peavad tõenäoliseks 70% respondentidest. Ei tasu kõrvale jätta ka 19% vastajatest, kes hetkel ei osanud kindlat vastust anda. Neil võib olla nii huvi kui ka mõni kahtlus idee suhtes, mis on igati ootuspärane. Kuna autori probleemipüstitus tulenes eelkõige tema laste kogemustest, tundis temagi muret ega tehnoloogiline seade kätke endas tervisele ohtu. Uurimistöö käigus selgus, et passiivsel NFC-kiibil pole toiteallikat ega levita raadiolaineid ajal, mil seda ei loeta. Seetõttu võiks kiipi rõivatootes julgelt pidama samaväärseks metallist tõmblukuga. Ühtlasi sai kummutatud privaatsuse küsimus, nimelt NFC-kiip ei võimalda kellegi jälgimist ja isikustamist. Selleks tuleb rõivatootjal valida RO-mäluga (s.o ainult lugemisvõimalusega) NFC-kiip. Uurimuse käigus selgunud innovaatilise lahenduse realiseeritavus, võimaldas autoril koostöös ettevõttega Nordic Blue Communications OÜ luua esmane prototüüplahendus, mille teabesisu toetub lõputöös uuritud standardiseeritud märgistamise nõuetele. Lõpetuseks, uurimistöö eesmärk sai täidetud, on teada tarbijate mured seoses rõivamärgistustega ja ollakse valmis kasutama selle asemel innovaatilisemat lahendust. Autor leiab, et rõivamärgistuste laialt eksisteeriva probleemiga tuleb kiiresti midagi ette võtta. Rõivaste mugav kandamine on tarbijatele oluline, aga veelgi olulisem on keskkonnahoid, mida saaks parandada kui rõivamärgistused oleksid kasutatavad tarbijakeskselt. Tarbijad saaksid kasutada ja järgida arusaadavaid hooldustähistusi, ennetades sellega rõivaste kahjustamist ja sellest tulenevate jääkide tekkimist ja liigtarbimist. Rõivamärgistuste probleemiga peaksid tegelema rõivatootjad, europarlament ja rahvusvahelised standardiorganisatsioonid. Pole õige, et tarbijate rahulolematus on sellisel kujul pidanud kestma jääma, kuid ometi on olemas digitaalsed lahendused (st tehnoloogilised võimalused), kuidas see probleem ära lahendada. Kui tulevikus oleksid kõik rõivatooted varustatud digitaalse rõivamärgistusega, saaks sellele rakendada väga palju teisi ühiskonda ja keskkonda säästvaid kasutusvõimalusi.
The aim of this graduation thesis was to confirm the existence of the problem of clothing labels and to find out the readiness of consumers for digital clothing labeling. The results of the study conducted proved the working hypotheses: − Today's large-scale and multi-layered clothing labels cause discomfort to consumers; − Removing the clothing labels causing the feeling of discomfort nullifies the idea of the care marking and the lack thereof it can contribute to the improper care of the clothing. Most of the respondents consider the clothing labels uncomfortable, as they are too large and consist of multiple labels. This causes the wearer an annoying itching, stabbing, and affecting the aesthetics of some clothing products. Nearly 85% of respondents consider it necessary to remove clothing labels in the aforementioned circumstances, but in the absence of these, maintenance conditions can no longer be followed. The study also highlighted other concerns about existing clothing labels. Namely, they are worn out, or the consumer may not know the symbols, or the instructions are illegible due to the small font size. Depending on these, 99% of respondents have had to experience frequent deformation of clothing due to improperly selected maintenance mode. The second half of the survey confirmed the readiness of consumers to use digitized clothing labels. 98% of respondents confirmed the existence and use of a smartphone, and 72% of the respondents were aware of the wide applicability of NFC. 70% of respondents consider the use of digital clothing labeling introduced and explained to consumers by means of a graphical guide probable. Also, we cannot overlook 19% of respondents who were as yet, not able to provide a definite answer. They may have both an interest and a doubt about the idea, which is quite expected. Because the problem setting of the author was caused primarily by the experiences of her children, she also was concerned about the possible health hazards of the technological device. The study revealed that the passive NFC chip does not have a power supply, and it does not transmit radio waves while it is not being read. Therefore, the chip in the garment product could safely be considered equivalent to a metal zipper. At the same time, the question of privacy was refuted. More specifically, the NFC chip does not enable anyone to be tracked and personalized. To do this, the clothing manufacturer must choose the NFC chip with RO memory (i.e., read-only). The feasibility of the innovative solution that emerged during the research allowed the author, in cooperation with Nordic Blue Communications OÜ, to create the first prototype solution the data content is based on the standardized labeling requirements studied in the thesis. In conclusion, the research goal was met, consumer concerns about clothing labels are known, and consumers are ready to use a more innovative solution instead. The author believes that there is an urgent need to do something about the widespread problem of clothing labels. The comfortable wearing of garments is important for consumers but more important is environmental protection, which could be improved if clothing labels were usable in a consumer-focused manner. Consumers should be able to use and follow understandable care indications, thereby preventing damage to clothing and the resulting waste and excessive consumption. Clothing manufacturers, the European Parliament and international standardization bodies should address the issue of clothing labeling. It is not right that consumer dissatisfaction has, as such, had to go on forever, when in fact, there are digital solutions (i.e., technological opportunities) to resolve this problem. If in the future, all clothing products were equipped with a digital label, it would be used for a great many other applications that are sustainable for society and the environment.