Lõputööd (MO, TD, RR)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Viimati lisatud
Nimetus Avatud juurdepääs Sooneutraalsete moekollektsioonide sisseost(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-19) Zelinski, Johanna-Lisa; Laid, Marika-MySooneutraalset moodi seostatakse moetööstuses tihti jätkusuutlikkusega. Jätkusuutlikkus sooneutraalses moes rõhutatakse vastupidavate ja ajatute rõivaste loomist, vähendades seeläbi vajadust sagedaste ostude järele ja minimeerides ka keskkonnamõjusid. Keskendumine taaskasutatud materjalidele ja eetilistele tootmisviisidele toetab aeglase moe põhimõtteid ning soosib teadlikku tarbimist. Teisalt on ka kiirmoes sooneutraalse moe esindatus ulatuslik, pakkudes trendipõhiseid stiile, mis võivad olla laialdasemalt kättesaadavamad, kuid soodustavad ka ülemäärast tarbimist. Hoolimata nendest vastuoludest, rõhutab sooneutraalse moe levik moetööstuses selle kultuurilist tähtsust ja muutusi traditsioonilistes soonormides. Tulevikus on oluline leida tasakaal kättesaadava ja jätkusuutlikku sooneutraalse moe vahel. Kättesaadavuse ja jätkusuutlikkuse tasakaalustamine tagab, et mood jääb ühtaegu kaasavaks ja vastutustundlikuks. See võimaldaks sisseostjatel pakkuda tarbijatele taskukohasemaid valikuid, võttes samal ajal arvesse ostuotsuste pikaajalist mõju keskkonnale ja ühiskonnale. Töö, mis sai alguse sooneutraalse moe eeldatava jätkusuutlikkuse uurimisest, on arenenud selle suundumuse mõistmiseks laiemal moemaastikul. Käesoleva töö teoreetilises osas anti ülevaade sooneutraalse moe olemusest, sisseostja rollist moetööstuses, sooneutraalsete moekollektsioonide sisseostust ning seostest sooneutraalse moe ja jätkusuutlikkuse vahel. Töö eesmärgi saavutamiseks viidi empiirilises osas läbi küsitlus ja 2 intervjuud. Küsitluses osalenud sisseostuga tegelevad isikud Eestist, Saksamaalt ja Ühendkuningriikidest kajastasid oma vastustes sooneutraalse moega seonduvaid nüansse ja erisusi. Küsitluse analüüsis tulid välja ka konkreetsed väljakutsed, millega vastajad sooneutraalsete kollektsioonide hankimisel kokku puutuvad, nagu näiteks nõudluse, toodete saadavuse või eelarvepiirangute käsitlemine. Intervjuudest, mis viidi läbi tuntud moebrändide Stella McCartney ja Collusion (ASOS) sisseostjatega, koguti kvalitatiivseid andmeid, mis andsid laiema ülevaate sooneutraalsete kollektsioonide sisseostuprotsessi eripäradest. Iris Lindvee ja Jono Morland tutvustasid sisseostjate tehtud strateegilisi otsuseid, sealhulgas nende lähenemisviise sooneutraalsete moetoodete hankimisele, müügile ja turustamisele. Kokkuvõtteks võib öelda, et Stella McCartney ja Collusion on osa sooneutraalse moe innovatsioonist, kus kumbki tegeleb ainulaadsete väljakutsete ja võimalustega. Kui Stella McCartney bränd on pühendunud luksusele ja jätkusuutlikkusele, siis Collusioni näitel saab rakendada sooneutraalsust ka kiirmoes. Mõlemad kaubamärgid peavad leidma aga lahendusi toodete istuvuse parendamiseks, et sooneutraalsed disainid oleksid uuenduslikud, kuid samas ka mugavad iga kandja jaoks. Turu haarde laiendamine ja tarbijate muutuvate eelistustega kohanemine on nende jätkuva edu võtmeks. Üheskoos demonstreerivad nad moe võimet edendada mitmekesisust ja juhtida positiivseid muutusi läbi sooneutraalsete moekollektsioonide. Põhjaliku empiirilise uurimise käigus sai selgeks, et kuigi sooneutraalset moodi peetakse sageli oma kaasava disaini põhimõtete tõttu oma olemuselt jätkusuutlikuks, ei ole see arusaam alati reaalsusega kooskõlas. Töö järelduste põhjal on selge, et sooneutraalne mood on dünaamiline ja mitmetahuline valdkond, mis peegeldab moetööstuse pidevat arengut. Kuigi sooneutraalse moe kontseptsiooni seostatakse sageli jätkusuutlikkusega, tuleb mõista, et see seos ei ole alati absoluutne. Kiirmoe sektoris leiduvad sooneutraalsed kollektsioonid võivad näidata, et sooneutraalsus ei pruugi alati kaasa tuua jätkusuutlikkust, vaid hoopis soodustada ületarbimist läbi pidevate trenditoodete pakkumise. Seetõttu on oluline jälgida selle suundumuse arengut ning leida tasakaal kättesaadavuse ja jätkusuutlikkuse vahel. Jätkusuutlikuma moe tuleviku tagamiseks on vaja teadlikku ostujuhtimist, et toetada brände, kes pühenduvad vastutustundlikele tootmismeetoditele ja keskkonnasõbralikele materjalidele. Samuti on oluline, et moetööstus jätkaks innovatsiooni ja arengut, et luua moevalikuid, mis on mitmekesised, kaasavad ning vastutustundlikud.Nimetus Avatud juurdepääs Meesterõivaste tarbijauuring(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-20) Rooberg, Lisette; Laid, Marika-MyMood on olnud läbi aegade üks väga laialdane valdkond, milleläbi tarbija saab avastada uusi väljendusviise ja põnevaid suundi. Mood pakub kõigile midagi ning mida aeg edasi, seda enam muutub tarbija sõna määravamaks. Palju rõhku on alati pandud naistemoele, kuid järjest enam kogub tähelepanu ka meestemood. Lõputöö eesmärk oli uurida tarbijate nõudlust ja eelistusi meesterõivaste vastu. Töö teema oli ajendatud autori isiklikust huvist ja soovist tulevikus enda meesterõivaste brändiga Eesti turule tulla. Selleks, et täita töö eesmärk tuli autoril analüüsida tarbijakäitumise mõjutegureid, läbi viia tarbijauuring autori koostatud küsitluse põhjal ning läbi viia rõivapoe analüüs. Selleks, et koguda töö jaoks andmeid, koostas autor küsitluse tarbijauuringu jaoks, millele kogus vastuseid levitades küsitlust läbi tutvuste ja sotsiaalmeedia. Et paremini ja efektiivsemalt analüüsida tarbijaküsitluse vastuseid ja kõrvutada saadud infot hetkel turul toimuvaga, viis autor läbi ka rõivapoodide vaatluse. Selleks koostas autor tarbijaküsitluse põhjal tabeli infoga, millele vaatluse käigus tähelepanu pöörata. Rõivapoed, kus autor vaatluse läbi viis, sai valitud tarbijaküsitluse põhjal. Tarbijauuringus selgus, et nõudlus meesterõivaste järele on suur. Üldiselt on suurem osa tarbijaid hetkel pakutava meesterõivaste valikiga pigem rahul. Sellegi poolest selgus tarbijauuringus ka kitsaskohti, mida tarbija ootab, et tulevikus parendatakse. Tarbija soovib Eesti turul meesterõivaste puhul näha rohkem erinevaid rõivastiile, kvaliteetsemaid materjale ning paremat sobivust ja lõiget. Lisaks ootab tarbija, et rõivavalik oleks turul suurem, kui see hetkel on. Töö tulemusena selgus, et tarbijad eelistavad ajatuid rõivaid. Läbivalt soovitakse kanda rõivaid mustas toonis või siis muudes neutraalsetes toonides. Kuigi peamised poed, kus meesterõivaste tarbija oma ostud sooritab on kiirmoebrändid, ostab ta sealt enamasti lihtsates lõigetes, neutraalsetes värvides ehk minimalistlike rõivaid, eesmärgiga tarbida neid pikemalt. Tulevikus soovitakse, et ühevärviliste ja minimalistlike rõivaste valik oleks veelgi suurem ning vastaks paremini tarbija nõudlustele. Eelnev mainitu on autorile hea konstruktiivne tagasiside, mida silmas pidada turule sisenedes. Et saada tarbija ja ettevõtete seisukohast veelgi täpsem ülevaade, saaks antud uurimustööd veel edasi arendada. Juurde saab lisada perspektiivi läbi meesterõivaste jaemüüjate küsitlemise ja/või intervjueerimise. Nende seisukoht annaks kindlasti juurde vaatenurki, et näha tervikut veelgi paremini ja kaardistada turu hetkeseisu veel täpsemini.Nimetus Avatud juurdepääs Visuaalse identiteedi loomine ettevõttele Kukupesa OÜ(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-19) Nursi, Johanna; Tuulik, DianaKäesoleva lõputöö teema on visuaalse identiteedi loomine ettevõttele Kukupesa OÜ. Püstitatud eesmärgi saavutamiseks uuriti teoreetilist materjali, viidi läbi kvalitatiivne uuring intervjuu vormis ja teostati vaatlus. Teoreetiline osa andis ülevaate sellest, mis on visuaalne identiteet, kuidas seda teostada ning millistest osadest see koosneb. Lisaks uuriti töörõivastuse osalust brändingus. Saadava teoreetilise materjali kogumiseks ja analüüsimiseks kasutati raamatuid ja veebipõhiseid allikaid nii eesti kui ka inglise keeles. Empiiriline osa koosnes kahest osast. Esmalt anti ülevaade ettevõtte olemusest ja valdkonnast, seejärel uuriti ettevõtte rebrändigu vajadusi ja eesmärke, millele luua uus visuaalne identiteet. Selles osas viidi läbi ka kvalitatiine uuring intervjuu vormis ettevõtte omanikuga, et uurida temalt rebrändingu põhjuseid. Teises osas anti ülevaade Pesa poe uuenenud visuaalsest identiteedist ning elementidest, mida kasutati. Töös kajastati värve, tüpograafiat ja erinevaid võimalusi identiteedi edasikandmiseks, näiteks loodi ettevõttele pakendamiseks vajalikud võimalused ning loodi kinkekaardi kujundus. Samuti loodi uus visuaalse identiteedi kriteeriumitele vastav töörõivastus. Töö tulemusel pandi kokku brändiraamat, kus on näha kõik loodud visuaalsed elemendid. Käesolev lõputöö on oluline panus Kukupesa OÜ rebrändingule, aidates neil luua ühtne, silmatorkav ja järjepidev visuaalne identiteet, mis võimaldab ettevõttel konkurentidest erineda. Lisaks annab töö ülevaate võimalikest identiteedi elementidest ja brändiraamatu kujundamise protsessist, mis on vajalik teadmine ettevõtte brändingus.Nimetus Avatud juurdepääs Müügikeskkonna mõju külastajatele Tallinna Kaubamaja AS näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-20) Naisson, Gerlin; Ülle , AasjõeMüügikeskkonnal on oluline roll tarbija ostukäitumise kujundamisel, kuna see mõjutab tarbijate tajumist, emotsioone ning lõppkokkuvõttes nende ostuotsuseid. Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli uurida müügikeskkonna ja selle elementide mõju külastajatele, kes külastavad Tallinna Kaubamaja naistemaailma, ning kuidas müügikeskkonna elemendid mõjutavad tarbija ostukäitumist. Uurimistöö koostamisel töötas autor läbi erinevaid kirjalikke allikaid ja teooriaid, et välja selgitada, milline müügikeskkonna element avaldab teoorias mõju ostjale. Eesmärgi täitmiseks püstitas autor järgmised ülesanded: töötada läbi teoreetiliste materjal, teostada müügikeskkonna diskreetne vaatlus, viia läbi intervjuud ja ringkäik juhtivtöötajatega, analüüsida vaatluste ja intervjuude tulemusi, teha tulemuste põhjal järeldused ja ettepanekud müügikeskkonna parendamiseks. Uurimistöö metoodikana kasutas autor vaatlust ja intervjuusid. Vaatluse käigus jälgis autor diskreetselt kaupluse külastajaid ning tegi märkmeid nende liikumise ja tegevuste kohta. Lisaks viis autor läbi intervjuud Tallinna Kaubamaja juhtivtöötajatega, kes on seotud naistemaailmaga, et saada põhjalik arusaam sellest, kuidas müügikeskkond mõjutab külastajate ostukäitumist ja rahulolu. Nii teooria põhjal kui ka läbiviidud vaatluse põhjal selgub, et väga oluline on muuta müügikeskkond meeldivaks ja mugavaks. Iga väiksemgi detail mängib siin olulist rolli. Kuigi ostjad sellele teadlikult tähelepanu ei pööra, siis alateadlikult minnakse sinna tagasi, kus oli hea kogemus ja meeldiv olla. Vaatluse eel tutvus autor põhjalikult Tallinna Kaubamaja naistemaailma müügisaali ja selle plaaniga. Samuti toimus vabas vormis vestlus ja ringkäik teenindusjuhiga, et vaatluse eel paremini tutvuda töökorraldusega osakonnas ja selle nüanssidega, millele vaatluse käigus tähelepanu pöörata. Juhtivtöötajatega läbi viidud intervjuude eesmärgiks oli põhjalikumalt aru saada asjaoludest, mida on jälgitud uue naistemaailma loomisel, millistele teguritele pööratakse suuremat tähelepanu ja kuidas töö toimub ühes müügitsüklis ehk siis aasta jooksul. Vaatluse tulemuste põhjal selgus, et naistemaailma uuenduslik kontseptsioon järgib parimaid praktikaid, pakkudes külastajatele meeldivat ja mugavat ostukogemust. Müügikeskkond on atraktiivne, hästi valgustatud ja organiseeritud, pakkudes klientidele piisavalt ruumi ja liikumisvabadust. Teenindus on professionaalne ja abivalmis ning müügipersonal on põhjalikult koolitatud. Turundusüritused ja ajakiri "Hooaeg" täiendavad ostukogemust, pakkudes klientidele inspiratsiooni ja teavet uute trendide kohta. Samas leidub veel võimalusi, et muuta iga ruutmeeter kasumlikumaks ja tulutoovamaks. Tulemustest selgub, et müügikeskkonnal on suur mõju tarbija ostukäitumisele, ning ettevõtted nagu Kaubamaja AS arvestavad selle teadmisega ja tarbija tagasisidega, kujundades nende teadmiste põhjal oma müügikeskkonda, et soodustada seeläbi positiivset ostukogemust ning anda impulssostude tegemisele hoogu juurde. Meeldiv keskkond on tänases ühiskonnas väga tähtsal kohal, sest klientide hoidmine ja uute klientide leidmine on iga ettevõtte edu võti, eriti olukorras, kus kaubanduskeskusi on väga palju, kuid majanduslik olukord viitab pigem ettevaatlikumale tarbimisele. Lisaks hindavad tarbijad väga mugavust. Samuti jätkab e kaubandus oma võidukäiku. Töö autor tegi mitmeid ettepanekuid ja soovitusi, et parandada veelgi müügikeskkonna efektiivsust ja klientide rahulolu. Näiteks soovitas autor muuta Tallinna Kaubamaja naistemaailma väljapanekut osakonda sisenemisel ning kaaluda liikumistrajektooride muutmist, et suunata klientide tähelepanu toodetele. Samuti soovitas autor kaaluda kohvikuala muutmist või osalist eraldamist, et see ei tõmbaks liigselt pilke ning suunaks rohkem tähelepanu toodetele, mis on kohviku vahetus läheduses. Kõik tehtud ettepanekud lähtuvad vaatluse põhjal tehtud järeldustest, mille eesmärgiks on veelgi toetada ja tugevdada Tallinna Kaubamaja kui ühe Tallinna juhtiva ostukeskuse kuvandit. Töö autor tõdes vaatlust tehes ja intervjuusid läbi viies, et müügikeskkond ja selle elemendid on väga olulised ning määrava tähtsusega klientidele meeldiva ostukogemuse loomisel. Lõputöö näitas, et Kaubamaja AS müügikeskkond on hästi läbimõeldud ja pakub klientidele meeldivat ostukogemust, mis on oluline tegur ettevõtte konkurentsivõime ja edu tagamisel.Nimetus Avatud juurdepääs Õmblusparandustöökoja loomine Tallinna Strateegiakeskuse näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-20) Lintnermann, Mariliis; Traumann, AdaKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli Tallinna linnaruumi rõivaste ja tekstiiltoodete parandamiseks õmblusparandustöökoja loomine Tallinna Strateegiakeskuse pilootprojekti „Jäätmejaamade ümberkujundamine ringmajanduskeskusteks, korduskasutuse edendamine ja parandustöökodade loomine“ raames. Lõputöö eesmärgi täitmiseks tutvus lõputöö autor ELi liikmesriikides ringmajandusliku majandusmudeli sisseviimiseks ja rakendamiseks kehtestatud normdokumentidega, mis suunavad nii ettevõtjad pakkuma kui tarbijaid tegema kestlikemaid valikuid. Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud toodete parandamise edendamist toetavate meetmete eesmärgiks on muuta korduskasutus ja parandamine tarbijatele lihtsamaks ja vastuvõetavamaks kui toote väljavahetamine. Rõiva- ja tekstiilijäätmete hetkeolukorda mõjutavad faktoreid, olemasolevaid ja tulevikku vaatavaid tegevusi käsitles autor Tallinna linna kontekstis. Koostöös kasutatud rõivaste ja tekstiilide korduskasutusega tegelevate organisatsioonidega on linna eesmärk suurendada korduskasutamise ja parandamisega jäätmeteket ning toetada uuenduslike ärimudelite arendamist. Uuskasutuskeskuse Sõpruse pst kaupluses õmblustoa teenuse pakkumiseks selgitati välja loodava õmblusparandustöökoja sisseseadmiseks vajalikud tegevused, kaardistati parandusteenuseid pakkuvad töökojad Tallinnas, analüüsiti teenust pakkuvate ettevõttete hinnakirju ja koostati nimekiri õmblustoas pakutavatest parandusteenustest. Õmblustoa teenuse pakkumiseks, parandusteenuse pakkumise arendamiseks ja hindamiseks koostati küsimustik parandusteenuse hetkeseisust ülevaate saamiseks ning hinnangu andmiseks. Küsimustiku andmete analüüsiga selgitati välja vajadused parandusteenuse kasutamiseks, teenuse varasema kasutamisega seotud kitsaskohad, parandamist motiveerivad tegurid ja tarbijate arvates enim parandamist vajavad tooted. Osalusvaatlusega selgitas autor välja, mis on parandustööde teostamiseks olulised kriteeriumid, mida on vaja parandada ja milliseid töövõtteid selleks kasutada. Parandusteenuse osutajana tööprotsessis osaledes nõustati ja juhendati õmblustuba külastanud kliente. Järelduste ja ettepanekutega tõi autor välja klientide vajadused ja ootused parandusteenuse kasutamisel ning andis omapoolseid soovitusi, kuidas saadud teadmiste baasil teenuse pakkumise parendamisega jõuda suurema hulga inimesteni. Küsimustiku alusel parandamist vajavate toodete ja õmblustoas parandatud toodetega seotud andmete võrdluse alusel koostati hinnakiri õmblustoas parandusteenuse osutamisega jätkamiseks. Parandamine on oluline osa igapäevaelust. Juba rõivaid ostes tuleb tarbijal mõelda toote kestvusele ja jätkusuutlikkusele, võimalusele kanda toodet pikka aega seda õigesti hooldades ja vajadusel ise parandades või parandusteenust kasutades. Lõppkokkuvõttes ei ole oluline, mida me kanname, oluline on, et kanname seda rõiva eluea lõpuni.Nimetus Avatud juurdepääs Koolitusprojekti hindamine ettevõttes Põldma Kaubanduse Aktsiaselts(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-21) Laisaar, Saskia; Maasik, LiinaKoolituspuudus ja vajalikkus on ettevõtetes aktuaalseteks teemadeks. Antud lõputöö on koostatud hindamaks analüüsitavas ettevõttes Põldma Kaubanduse Aktsiseltsis läbiviidud koolitusprojekti. Lõputöö aktuaalsus seisneb selles, et ettevõttes pole siiani koolitusi sel viisil arendatud ja analüüsitud, kuid töötajatelt oodatakse pühendumist töösse. Et parendada töötajate teenindusoskusi ning suurendada ka kogu ettevõtte konkurentsivõimet, käivitati antud koolitusprojekt, mis viidi läbi 2023. aasta septembrist kuni detsembrini. Kuna projekt on ettevõttes esmane kogemus, soovitakse teada saada, milliseid muutusi tõi see kaasa ning kas ka tulevikus jätkata. Sellega seoses on püstitatud eesmärgiks hinnata Põldma Kaubanduse Aktsiaseltsis teeninduskoolituste projektis osalenud teenindajate teenindusvalmiduse ja müügitulemuste muutust, et teha ettepanekuid koolitusprojektiga jätkamiseks ning ettevõtte konkurentsivõime tõstmiseks. Lõputöö uurimisküsimuseks on: kuidas on projekt mõjutanud koolitustel osalejate teenindusvalmidust ning müügitulemusi? Küsimusele vastuse saamiseks viidi läbi uurimus, mis hõlmas kahte uurimismeetodit: küsitlust ja dokumendivaatlust. Dokumendivaatluses võrreldi omavahel kahe kuu kaupluste tulemusi: kuu, mil koolitusprojekt algas ehk september 2023 ning kaks kuud pärast koolitusprojekti lõppu ehk märts 2024. Kaupluste tulemused võeti ettevõtte müügisüsteemist. Tulemustest selgus, et enamik kaupluste näitajad on saavutanud võrreldes koolitusperioodi algusega tõusu. Kui käive oli enne kõikidel kauplustel negatiivne, on pärast koolitusperioodi tõusnud enamik kauplustel positiivse näitajani. Lisaks on tõusnud kaupluste lisamüügi näitaja, müük külastaja kohta ja käive arve kohta. Suurimat langust on näha tükilises müügis kuu kohta, kus kolmel kauplusel neljast oli see uuringuperioodi jooksul langenud. Küsitlus viidi läbi küsimustiku vormis ettevõtte töötajate seas, kes osalesid teeninduskoolitustel. Valimiks oli 18 vastajat. Küsitluse vastustest selgus, et 94% vastajatest on koolitustel osalemisest huvitatud, millega saab ettevõte arvestada koolituste korraldamisel. Lisaks tuli välja, et vastajate arvates on tõusnud nende teenindusoskused ja teenindusvalmidus koolitusperioodi jooksul ning projekt mõjus kokkuvõttes hästi nii tiimiliikmetele kui ka kauplustele. Ka müügitulemuste tõus näitab omakorda teenindusvalmiduse paranemist. Koolitusprojektiga jätkamist pooldas 83% vastajatest. Uuringu tulemuste põhjal toodi välja ettepanekuid seoses koolitusprojektiga: Selgitada töötajatele teeninduse ning müügitulemuse vahelisi seoseid igapäevases töös, tuues välja koolituste vajalikkus ettevõtte arengut ning konkurentsivõimet arvestades. Planeerida edaspidi koolitusi vastavalt töötajate ootustele ning vajadustele, lähtudes personaalsetest oskustest. Jätkata koolitusprojekti korraldamist teenindajate teenindusvalmiduse ja arengu toetamiseks ning planeerida koolitused selliselt, et teenindajatel oleks koolituste aeg ette teatatud piisava ajavaruga. Koolitusprojekti ülesehitust peaks täiendama mitmekülgsemaks ning lisama juurde praktilisi ülesandeid ja omavahelisi võistlusi, võib olla täiendada ka teooreetilist lähenemist. Samuti tuleks valida osalejate vanusest ja kogemusest lähtuvad koolitusvormid ja meetodid. Lõputöös püstitatud ülesanded ja eesmärk said täidetud- toodi välja muutused nii kaupluste tulemuses kui ka töötajate teenindusoskustes. Töö alguses esitatud küsimusele leiti vastus. Teenindajate teenindusvalmidus on tõusnud ning see on omakorda mõjutanud müügitulemusi kasvu suunas. Lisaks tehti ettepanekuid koolitusprojektiga jätkamiseks ja ettevõtte konkurentsivõime tõstmiseks. Koolituste läbiviimine on ka tulevikus oluline, et tagada töötajate pidev areng ja pädevus.Nimetus Avatud juurdepääs Müügiesindajate rõivastuse mõju ettevõtte kuvandile B2B müügis(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-20) Kiis, Ivika; Kiis, HelenLõputöö eesmärgiks oli uurida müügiesindajate rõivastuse mõju ettevõtte kuvandile selleks, et teha ettepanekuid töörõivastuse sisseostuplaanide täiendamiseks. Teoreetilises osas käsitleti ettevõtte kuvandi, äriidentiteedi kujundamise kontseptsioone turunduses. Äriidentiteet ja visuaalne identiteet on integreeritud osad, mis mõjutavad ettevõtte kuvandit ja usaldusväärsust äriklientide silmis. Lisaks sellele uuriti, kuidas müügiesindajate rõivastus, mis on osa visuaalsest identiteedist, võib luua väärtust ettevõtte ja klientide vahel. Ettepanekute ja tähelduste tegemiseks müügiesindajate rõivastuse osas saadi tagasisidet kõikidelt osapooltelt, nii ettevõtte, müügiesindajate kui ka äriklientide oma. Empiirilises osas viidi läbi kolm uuringut, sealhulgas veebipõhised ankeetküsitlused müügiesindajate ja äriklientide seas ning intervjuu Coca-Cola HBC Eesti müügijuhiga. Uuringute läbi viimiseks kasutati nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid uurimismeetodeid. Äriklientide uuringu koguvalim oli 70,7% ehk uuringus osales 53 Coca-Cola HBC koostööpartnerit. Müügiesindajate seas läbi viidud uuringus osales 17 töötajat 17-st. Uuringud näitasid selgelt, et müügiesindajate esinduslik rõivastus mõjutab otseselt klientide poolt tajutavat ettevõtte mainet ja usaldusväärsust. Äriklientide uuringust selgub, et professionaalne ja korrektne riietus suurendab koostöövalmidust. Äriklient näeb müügiesindajate brändiga rõivastumist kui võimalust neid paremini ära tunda ja eristada, seda arvas 59% vastanutest, samal ajal 24,6% vastanutest peavad seda kindlustunde ja usalduse allikaks. See näitab, et enamik inimesi hindab rõivastuse rolli müügiesindaja identiteedi ja äratundmisvõime loomisel. Müügiesindajate seas läbiviidud uuringu tulemusena selgus, et enamik vastajatest suhtub ettevõtte või brändi sümboolikaga töörõivaste kandmisse positiivselt, eelistades lihtsat ja minimalistlikku disaini. See näitab, et selge ja tagasihoidlik ettevõtte sümboolika on töötajatele atraktiivne, luues professionaalsema välimuse ja edendades ettevõtte ühtsust. Nii müügijuht, kui ka kliendid on rahul müügiesindajate välimuse ja rõivastuse valikuga ning näevad nende valmisolekut ettevõtte sümboolikaga rõivaste kandmisel. Coca-Cola HBC müügiesindajate esinduslikku välimust hinnati viie palli süsteemis 4,34 punktiga, mis rõhutab, et müügiesindajate esinduslik välimus müügikeskkonnas on kõrge. Lähtudes müügiesindajate rõivastuse mõjust ettevõtte kuvandile ja töötajate rahulolule, toob autor välja omapoolsed üldised ettepanekud müügiesindajate töörõivastuse sisseostuplaanide täiendamiseks. Need ettepanekud loovad aluse edaspidiseks ettevõttesiseseks aruteluks ja sisseostuplaanide muudatuste rakendamiseks, arvestades konkreetseid vajadusi ja võimalusi. Lõputöö autori ettepanekud ettevõttele on järgnevad: • Suurendada töörõivaste tellimise sagedust kahe aasta pealt ühe aasta peale, mis tagaks töötajatele sobivad töörõivad. • Suurendada ülerõivaste ja pusade varusid, tagades töötajatele piisavalt ettevõtte sümboolikaga rõivaid ka uutele töötajatele. • Lisada valikusse talveperioodiks talvejoped ja võimalusel aksessuaarid nagu mütsid ja kindad. • Suviseks perioodiks vähemalt kaks erinevat polosärki või T-särki, mis vastaksid töötajate eelistustele. • Kaaluda jakkide tellimisel mõnda teist mudelit, mis oleks vastupidavamast materjalist. • Ettevõtte sümboolika kasutamine ülerõivaste hõlmal, vasakul rinnakohal, suurendades brändi nähtavust. • Töörõivaste värvivaliku laiendamine punase värvi näol, et luua visuaalne ühtsus ja äratuntavus ettevõttega. • Arvestada rohkem müügiesindajate tagasisidega uute töörõivaste valikul ja planeerimisel, kogudes vähemalt kord aastas tagasisidet.Nimetus Avatud juurdepääs Jätkusuutliku ja kliendikeskse parandus- ja õmblusteenuse loomine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-19) Keskla, Anneli; Tuulik, DianaAntud lõputöö teemaks on “Jätkusuutliku ja kliendikeskse parandus- ja õmblusteenuse loomine“ eesmärk oli välja selgitada tarbijate ootused ja vajadused rõivaste parandusteenuse vajalikkusest Alliku külas. Elanikonna kiire kasv pealinnalähedases regioonis on tekitanud nõudluse erinevate kodulähedaste teenuste järele. Üheks selliseks piirkonnaks on Saue vallas asuv Alliku küla. Küla kasvades loodi kohalik Alliku küla Facebooki grupp, mille kaudu hakati aktiivselt parandusteenuse pakkujaid otsima. Sellest tulenevalt mõistis lõputöö autor parandusteenuse loomise potentsiaali, tegeledes ise vabakutselise õmblejana. Lõputöös uuriti, milline on konkurents parandus- ja õmblusteenuste pakkujate osas ning millised on sihtrühma vajadused ja ootused õmblusteenuste valikul. Lõputöö teoreetilises osas käsitleti jätkusuutliku- ja kliendikeskse ettevõtluse põhimõtteid ning selle olulisust parandusteenuse ettevõtte loomisel. Teises peatükis keskenduti tarbijaküsitluse ja konkurentsiuuringu teoreetilistele alustele. Töö empiirilise osa esimeses peatükis viidi ajavahemikus 29. märtsist kuni 24. aprillini 2024. aastal läbi Alliku küla, Laagri aleviku ja Saue valla elanike hulgas tarbijaküsitlus. Küsitlus koosnes 10 küsimusest, kus inimestel paluti vastata veebipõhiselt küsimustele, millega sooviti välja selgitada tarbijate vajadused ja ootused, mis mõjutavad tarbijat rõivaste parandusteenuse valikul ning selgitama välja parandus- ja õmblusteenuse vajalikkust Alliku külas. Empiirilise osa teises peatükis viidi läbi konkurentsiuuring õmblusteenust pakkuvate ettevõtete seas. Tarbijaküsitluse tulemuste analüüsil selgus, et parandus- ja õmblusteenuse valikul on oluliseks teguriks teenuse asukohal, millest lähtuvalt valiti Alliku külale lähimad ettevõtted. Valikut aitas piirata tarbijaküsitluses välja toodud kaks ettevõtet, kus kliendid on käinud rõivaid parandamas. Nendeks on Ulve Õmblusteenused OÜ ja Vikingfoon OÜ. Kati Töötuba OÜ valiti konkurentsiuuringusse õmblustakso teenuse osutamise tõttu Laagri piirkonnas, olles otseseks konkurendiks loodavale ettevõttele ning Lapimari OÜ oma funktsionaalsuse ja diferentseerumise tõttu antud turul. Konkurentsiuuringu ja tarbijaküsitluse tulemustest selgus, et ettevõtted, kes panustavad rohkem oma kodulehtede ja sotsiaalmeedia sisu loomisesse, on tarbijatele rohkem nähtaval. Selgus, et parandus- ja õmblusteenust kasutatakse aeg-ajalt vastavalt vajadusele või pigem harva. Kliendid hindavad mugavust ja kiiret teenindust, valikute tegemiseks pöördutakse esimesena sõbra või tuttava poole, tekitades nii kindlustunde teenuse kvaliteedi suhtes. Teenusepakkujaid, kes asuvad hea ligipääsetavusega kohtades nagu kaubanduskeskused või ühiskondlikult oluliste teenuste läheduses, märkab tarbija rohkem. Enim kasutatavaks teenuseks oli lukkude vahetus, kus teenuse keskmiseks hinnaks osutus 36,25 eurot. Teenuse valikul hinnati nii sõbra soovitust, kui interneti ja sotsiaalmeedia platvormide kasutust. Soovitakse ka head hinna/kvaliteedi suhet ning täiendavate teenustena uute rõivaste õmblemist, kantud riideeseme ümbertegemist, voodipesu ja kardinate õmblust, juurdelõikust jne. Arvestades konkurentsiuuringu ja tarbijaküsitluse tulemusi, on uue ettevõtte loomine selles valdkonnas keeruline, sest konkureerida tuleb juba olemasolevate ettevõtetega. Väike nõudlus parandusteenuste järele, kus teenust valitakse peamiselt juhuslikkuse alusel või kellegi soovitusel näitab, et parandusteenuste nõudlus antud piirkonnas on mitte piisavalt stabiilne, et tagada uue ettevõtte jätkusuutlikkust. Ettevõtete ja tarbijate vähene aktiivsus sotsiaalmeedias ei anna piisavat tagasisidet ettevõtete teenuste kvaliteedile. Teenuste hinnad on üsna ühtlased, mis raskendab uue ettevõtte turule sisenemist ning konkureerimist hinnakujunduses, et säilitada piisavat kasumlikkust. Potentsiaalsete klientide hulgas puudub teadlikkus uue ettevõtte rajamisest, alguses puudub usaldus uue ettevõtte vastu. Kõiki käsitletud asjaolusid kokku võttes (olemasolev konkurents, piiratud nõudlus ja turuomadused) ei ole uue parandus- ja õmblusteenuse ettevõtte loomine Alliku külas kasumlik ega jätkusuutlik. Turusituatsiooni võiks monitoorida uuesti aasta või kahe pärast, saamaks teada, millised on siis tarbijate ootused ja vajadused ning milline on turusituatsioon.Nimetus Avatud juurdepääs Brändi kriteeriumite loomine elustiilipoele Watch Wear(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-21) Kasemets, Greete-Liis; Laid, Marika-MyKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli luua elustiilipoele Watch Wear brändi kriteeriumid, mis aitavad edaspidi strateegiliselt valida kauplusesse brände, mis toetavad ettevõtte eesmärke ja edukust ning tarbija vajadusi. Teema sai valitud kahel põhjusel, esiteks puuduvad ettevõttel konkreetsed ja asjakohased kriteeriumid, mille alusel brände kauplusesse valida ja teiseks oli ettevõtte poolne soov viia läbi oma klientide seas rahulolu-uuring, sest seda pole varasemalt tehtud. Lõputöö jaguneb kaheks, kus teoreetilises osas antakse ülevaade brändi olemusest ja ülesannetest nii tarbijate kui ka ettevõtte seisukohast. Kirjeldatud on brändivaliku kriteeriumite kujunemist ja sortimendi planeerimise olulisusest ning brändi kontseptsiooni loomise võimalusi. Samuti on vaadeldud tarbijate ostukäitumist mõjutavaid tegureid ning kliendi rahulolu-uuringute olulisust ja parandamise võimalusi. Lisaks on käsitletud uuringutes kasutatavat metoodikat. Vastavalt lõputöö eesmärgile viis töö autor empiirilises osas läbi intervjuu ettevõtte tegevjuhiga, et teada saada ettevõtte eesmärgid, visioon, missioon ja praegused strateegiad brändivalikul. Pärast intervjuud ettevõtte tegevjuhiga viidi läbi kliendiküsitlus, mille kaudu uuriti Watch Wear Eesti klientide brändieelistusi ning omadusi, mida nad brändide ja toodete puhul enim hindavad või soovivad. Uuringuga sooviti ka teada saada klientide rahulolu Watch Wearist soetatud toodete ja kaupluses hetkel müügil olevate brändidega. Kokku osales uuringus 116 inimest. Küsimustikust selgus, et Watch Wear klientide kõige suuremad ootused on kvaliteetsete ja praktiliste toodete järele. Uuringust tuli veel välja, et kliendid soovivad kaupluses näha suuremat valikut naiste rõivaste osas, see ühtib ka ettevõtte tegevjuhi sooviga suurendada rõivaste osakaalu kaupluses. Tuginedes lõputöös käsitletud teoreetilistele alustele, tegevjuhiga tehtud intervjuule, klientide seas läbi viidud rahulolu-uuringule ning uuringute analüüsile, tõi autor lõputöö viimases peatükis välja brändivaliku kriteeriumid, millele elustiilipood Watch Wear edaspidi saab toetuda: • Brändi maine • Brändi tuntus • Brändi toodete stiil / disain • Brändi toodete kvaliteet • Brändi tootevalik • Brändi pakutavate toodete istuvus / suuruste vastavus • Tarbijate rahulolu • Tarbijate lojaalsus • Brändi jätkusuutlikkus • Brändi kasvupotensiaal • Brändi koostöö tingimused Lähtudes lõputöö eesmärgist, saab järeldada, et lisaks ettevõtte brändivaliku protsessi lihtsustamisele olid uuringus saadud tulemused vajalikud ka elustiilipoe Watch Wear klientide seisukohast. Kriteeriumite loomisel arvestati klientide tagasisidet, mis tulevikus aitab ettevõttel brändide valikut mitmekesistada oma tarbijate vajadustele vastavalt. Lisaks sai klientide seas läbi viidud küsitluse põhjal ettevõte vajalikku informatsiooni enim eelistatud brändide ja kaupluse külastatavuse kohta, mis on väga kasulik teadmine edaspidiseks arenguks.Nimetus Avatud juurdepääs Digiturunduskanalid Soome turul TUUB OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-20) Karro, Kristin; Aasjõe, ÜlleDigiturundus võimaldab ettevõtetel lihtsasti ning odavalt jõuda oma toodangu või teenusega välisturule. Selleks, et digiturundusega oma soovitud ekspordieesmärgid saavutada, on aga oluline kõigepealt välja selgitada, millised digiturunduskanalid valitud turul toimivad. Ettevõte TUUB OÜ soovis laieneda oma toodetega Soome turule. Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli pakkuda TUUB OÜle sobiv digiturunduskanal Soome turul kasutamiseks. Lõputöö teoreetilises osas andis autor ülevaate digiturundusest ning selle kasust ettevõttele. Seejärel analüüsis autor erinevaid Soome digiturunduse teemalisi uuringuid ning selgitas nende põhjal välja, millised olid populaarsemad digiturunduskanalid Soome turul. Autor andis kanalitest töös ka teoreetilise ülevaate. Seejärel valis autor populaarsemate kanalite seast TUUB OÜle Soome turu jaoks sobivad digiturunduskanalid. Lõputöö empiirilises osas piloteeris töö autor TUUBi jaoks valitud digiturunduskanalites reklaamkampaaniad. Seejärel analüüsis autor mõlema digiturunduskanali reklaamkampaaniate tulemusi ja võrdles neid omavahel. Saadud tulemuste põhjal otsustas autor, kumb kanal sobiks ettevõttele Soome turul kasutamiseks. Piloteeritud reklaamkampaaniate tulemusi analüüsides selgus, et Meta Ads kanali keskmine klikihind oli peaaegu 10 korda odavam kui Google Ads kanali keskmine klikihind, seega sai ettevõte Meta Ads kanalis väiksema eelarve eest suurema hulga kodulehe külastusi. Meta Ads kanalist tuli päevas keskmiselt 2,86 toodete ostukorvi lisamist. Google Ads kanali kampaaniatest ei tulnud aga ühtegi toodete ostukorvi lisamist kogu kampaaniate perioodi vältel. Samuti ei tulnud Google Ads kanalist kampaaniate perioodil ühtegi ostu, kuid Meta Ads kanalist tuli kampaaniate perioodil kokku 35 ostu. Aasta enne reklaamkampaaniate piloteerimist, tuli Soomest samal perioodil ainult üks ost, seega oli autori arvates näha, et Meta Ads digiturunduskanal töötas ettevõtte jaoks tõhusalt, kasvatades ettevõtte müüki. Autor viis läbi ka intervjuud ettevõtte tegevjuhiga. Esimene intervjuu viidi läbi enne kampaaniate piloteerimist, et selgitada välja tegevjuhi ootused tulemuste osas. Teine intervjuu viidi läbi peale kampaaniate piloteerimist, et selgitada välja, kuidas jäi TUUBi tegevjuht tulemustega rahule. Tulemustest selgus, et Meta Ads kanal vastas ettevõtte tegevjuhi poolt püstitatud eesmärgile. Ettevõtte tegevjuht mainis esimeses intervjuus, et tema loeks digiturunduskanali ettevõtte jaoks Soome turul toimivaks juhul kui konversioonimäär kanalis on esialgu vähemalt 0,1%. Google Ads konversioonimäär oli kogu perioodi vältel 0%, kuid Meta Ads kampaaniate konversioonimäär oli viimasel kampaaniakuul ehk aprillis 0,67%. Ettevõtte tegevjuht mainis peale kampaaniate piloteerimist läbi viidud intervjuus samuti, et jäi saadud tulemustega rahule. Lõputöö eesmärk sai täidetud. Reklaamkampaaniate tulemustest selgus, et Meta Ads kanal toimis ettevõtte jaoks Soome turul tõhusalt. Seega pakkus autor ettevõttele Soome turul edasiseks kasutamiseks Meta Ads kanali. Autor sai töö käigus vastuse ka teisele töö alguses püstitatud uurimisküsimusele, mille eesmärgiks oli välja selgitada, millised reklaamkampaaniad ettevõtte TUUB OÜ jaoks Soome turul kõige tõhusamalt töötavad. Selgus, et kõige tõhusamalt toimis ettevõtte jaoks viimasena loodud Meta Ads kampaania, mille sihtrühm erines teiste kampaaniate sihtrühmadest. Antud kampaania oli sihitud Soomes ainult naistele. Samuti oli kampaania vanusevahemikuks määratud 20.-60. aastased elanikud. Lisaks oli kampaania sihitud just neile inimestele, kes on omadustel või käitumiselt sarnased TUUBi kodulehte varasemalt külastanud inimestele. Seega toimis TUUBi jaoks Soome turul kõige tõhusamalt just sellise sihtrühmaga seadistatud reklaamkampaania. Tuginedes reklaamkampaaniate piloteerimise käigus saadud tulemustele ja tegevjuhiga läbi viidud intervjuudele on autori ettepanekud ettevõttele TUUB OÜ järgnevad: • Jätkata reklaamkampaaniate suunamist Soome turule läbi Meta Ads kanali ja jälgida ja analüüsida selle vältel tulemusi. • Teha koostööd Soome suunamudijaga. • Rakendada TUUBi Soome veebisaidil otsingumootoritele optimeerimist. • Juhul kui turundustegevus Soome püsib tegevjuhi jaoks piisavalt edukana, siis katsetada Soome kaupluses pop-up nurka TUUBi toodetega. Antud lõputööd oleks võimalik edasi arendada katsetades TUUBi jaoks Soome turul ettepanekutes välja toodud turundusmeetodeid ning analüüsida, kuidas mõjutavad need lehe külastatavust ja oste. Meetodite tulemuslikkust saaks analüüsida läbi Google Analytics platvormi võrreldes seda, kuidas muutuvad veebisaidi külastused ja ostud peale vastavate meetodite rakendamist.Nimetus Embargo Sportland AS veebipoe kasutajasõbralikkuse parendamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-19) Viilup, Mia Laurel; Kiis, HelenVeebikaubandus on viimaste aastakümnetega kasvanud tugevaks kaubanduslikuks jõuks, mis pakub klientidele kiiret, mugavat ja personaliseeritud teenust. Tehnoloogilised uuendused on suurendanud veebis ostmise turvalisust ning muutnud ostu sooritamise võimalikuks igal pool ja igal ajal. Seejuures on oluline pakkuda klientidele tasemel kasutajakogemust, et suurendada käivet ning püsida konkurentsis. Antud lõputöö teemaks oli „Sportland AS veebipoe kasutajasõbralikkuse parendamine“. Töö eesmärgiks oli tuvastada veebipoe probleemkohad ning leida neile võimalikud parenduslahendused. Positiivne kogemus veebilehel vähendab hüljatud ostukorvide arvu ja suurendab korduvostu tõenäosust. Töö käigus uuriti veebikaubanduse alast kirjandust ja statistikat, et tutvuda teema ajaloo ja erinevate näitajatega. Uurimise käigus selgus, et veebikaubanduse moodustab olulise osa kogukaubanduse käibest. Statistikast sai ülevaate viimaste aastate käibest ning mobiilikaubanduse osakaalust. Uurimise käigus viidi läbi intervjuu Sportlandi turundusjuhiga. Intervjuu käigus koguti infot veebipoe tausta ja tekkimise kohta ning tutvuti erinevate asjaoludega, mis võivad veebipoes probleeme tekitada. Töö kolmandas osas uuriti veebipoe tagasisidest selgunud probleemkohti ning analüüsiti nende võimalikke tekkepõhjuseid. Veel koostati võrdlus konkurentide vahel. Analüüsi käigus oli võimalik tuvastada konkureerivate ettevõtete tugevused ning koguda ideid Sportlandi veebipoe parendamiseks. Töö viimases osas koostati eelnevalt kogutud teabe ning analüüside põhjal järeldused ja ettepanekud Sportlandi veebipoe kasutajasõbralikkuse parendamiseks.Nimetus Embargo Kliendikeskne tootearendus RFID tehnoloogiaga seljakoti näitel brändile Tengelpung(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-20) Junolainen, Laura-Johanna; Vasemägi, Katriine; Traumann, Ada; Brutus, Britta LiisaKäesoleva lõputöö teema on kliendikeskne tootearendus RFID tehnoloogiaga seljakoti näitel brändile Tengelpung. Teema aktuaalsus seisneb kiires tehnoloogia arengus, kus digitaalsed teenused ja tehnilised lahendused on muutunud igapäevaelu lahutamatuks osaks. Kiire arenguga kaasneb küberkuritegude arv, mis tekitab kasvava vajaduse oma andmete turvaliseks kaitseks. Lõputöö eesmärk oli teostada brändile Tengelpung kliendikeskne tootearendus RFID tehnoloogiaga seljakoti mudeli näitel. Eesmärgi täitmiseks püstitati teoreetilisi ja empiirilised ülesandeid. Töö teoreetilises osas uuriti tootearenduse protsessi, RFID tehnoloogia olemust ja selle kasutusvaldkondi. Samuti anti ülevaate 3D modelleerimisest, selle arengusuundadest moetööstuses ning programmi CLO peamistest kasutusvõimalustest. Töö empiirilises osas teostati kvalitatiivne uuring toetudes QFD (Quality Function Deployment) ehk kliendikeskse tootearenduse meetodile. Uuringu käigus teostati konkurentsianalüüs, kus koguti ideid seljakoti disainlahendustele ja saadi ülevaade konkurentide tootevaliku nõrkustest ja tugevustest. Konkurentsianalüüsi käigus teostati SWOT-analüüs, et kaardistada brändi Tengelpung positsioon oma konkurentide suhtes. Konkurentsianalüüsist selgus, et brändi Tengelpung viis peamist konkurenti on brändid Von Baer, MANCINI, Castelijn & Beerens, Chesterfield ja Craftory. Lisaks viidi läbi tarbijaintervjuu, millega selgitati välja tarbijate vajadused seljakotile ja nende hoiakud RFID tehnoloogia kaitsega toodetest. Intervjuus osalenud tarbijate vastustest selgus, et seljakoti puhul on nende jaoks enim oluline koti disain ja funktsionaalsus. Veel hindasid tarbijad oluliseks seljakoti stiili, kvaliteetsete materjalide ja furnituuri kasutust ning koti ava kinnise turvalist lahendust. Tootearenduse viimase etapina viidi läbi Gemba analüüs, mille tulemused andsid olulise sisendi muudatuste teostamiseks seljakotimudelis. Gemba analüüsist tulenevad muudatused olid joogipudelitaskute lisamine seljakoti väliskülgedele, topeltpõhja lisamine, koti mõõtude suurendamine ning kuni 15 tollise süle- või tahvelarvuti mahutamiseks. Nimetatud muudatused aitasid luua toote, mis on funktsionaalne ning vastab klientide vajadustele. Vastavalt tootearenduse protsessi tulemustele koostati seljakotile spetsifikatsioon, õmmeldi füüsiline prototüüp ning loodi seljakoti digitaalne 3D prototüüp programmis CLO 3D. Seljakoti 3D prototüübi loomise käigus seisid töö autorid silmitsi mitmete väljakutsetega. Peamiseks väljakutseks oli vähene kogemus digitaalse prototüübi loomises ning programmi CLO 3D kasutamises, mis nõudis lahenduste otsimist internetist või katsemeetodi rakendamist. Näiteks tekkisid küsimused, kuidas lisada mahtu õlarihmadele, kuidas kujutada kappõmbluseid, simuleerida kanga omadusi ning lisada tootele furnituure. Kuigi autoritel puudusid eelnevad kogemused, suutsid nad teadmiste omandamise kaudu leida lahendused tekkinud probleemidele, tagades seljakoti soovitud väljanägemise ja funktsionaalsuse. 3D prototüübi loomise abil hinnati toote spetsifikatsiooni omavahelist sobivust ning RFID tehnoloogia integreerimise mõju seljakoti disainile ja funktsionaalsusele. RFID tehnoloogia integreerimine seljakoti arvutitaskusse mõjutas selle disaini ja funktsionaalsust limiteerides tasku ava kinnise võimalusi. Maksimaalse kaitse tagamiseks peab tasku olema suletav, mistõttu tuli leida arvutitaskule esteetiline ning tehnoloogiliselt teostatav lahendus, milleks valiti tõmblukk. Lisaks on RFID kangaga vooderdatud arvutitasku oluliselt paksem ja jäigem võrreldes koti kahe lisataskuga. Antud lõputöö tulemusena valmis digitaalne 3D-na vaadeldav seljakoti prototüüp, millel on mitmeid rakendusvõimalusi. Esiteks saab bränd Tengelpung, loodud seljakotti kasutada tootenäidisena füüsilise prototüübi loomisel. See võimaldab neil testida erinevaid disaine või funktsioone enne tootmise alustamist, vähendades seeläbi riske ja kulutusi. Lisaks saab digitaalset prototüüpi kasutada lähtepunktina uute disainide loomisel. Ettevõte võib tulevikus kasutada prototüüpi inspiratsiooniallikana ja kiirendada seeläbi uute toodete arendusprotsessi. Lisaks eelnevalt nimetatud kasutusvõimalustele saab ettevõte kasutada digitaalset 3D prototüüpi oma brändi Tengelpung e-poes, kus klientidel on võimalik toodet tellida enne selle füüsilist valmistamist. See võimaldab ettevõttel toota vastavalt nõudlusele, mis aitab kokku hoida aega ja ressursse. Lisaks võimaldab digitaalne prototüüp kohandada toodet vastavalt klientide või brändi soovidele, muutes seljakoti värve, kangast ja muid disainelemente ning näha koheselt, kuidas need muudatused välja näevad. See võimaldab ettevõttel pakkuda oma klientidele personaalset kogemust kaasates neid koti tootearendusprotsessi, mille tulemuseks on kliendi soovide järgi kohandatud toode. Antud lõputöö toob kasu brändile Tengelpung, mille tootevalik uueneb turunõudlusele vastava RFID tehnoloogiaga seljakotimudeli näol. Arendatav toode võib positiivselt mõjutada ettevõtte turupositsiooni ja brändi väärtust, sest laiendab klientidele pakutava tootevaliku spektrit.Nimetus Avatud juurdepääs Materjaliarvestuse digitaliseerimine ettevõttes Lipuvabrik OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-23) Iga, Maivi; Beilmann, MerjeKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli ettevõttes Lipuvabrik OÜ rakendada automaatne materjaliarvestus majandustarkvaras Standard Books. Töö eesmärk oli üks osa suuremast ettevõttesisesest digitaliseerimiskavast, mille elluviimine algas 2021 aastal. Materjaliarvestuse rakendamiseks koostati vajalikud eeldusülesanded ja täitevülesanded. Ülesannete täitmiseks tutvus autor tarkvara kasutusjuhenditega ning omandas tarkvara kasutamiseks vajalikud teadmised ja oskused. Järgides äritarkvara funktsionaalsuse loogikat täideti esmalt püstitatud eeldusülesanded. Retseptide koostamine ja funktsionaalsuse testimine võttis ajaliselt kogu väldanud perioodist enamuse. Seejärel oli võimalik ellu viia täitevülesanded, mille täitmises osalesid lisaks autorile ka teised osapooled – Excellent Business Solutioni konsultandid. Materjaliarvestuse digitaliseerimise projekt kestis kokku seitse kuud – juuli 2023 - jaanuar 2024. Uue protsessivooga on ettevõte töötanud peaaegu pool aastat. Selle perioodi jooksul on saanud ettevõte hinnata rakendatud funktsionaalsuse toimimist, selle tulemusi, kasutegureid ja puudusi. Plussid: • Laoarvestus toimub automatselt – kauba sisseost ja müük on omavahel seotud ja toimub programmipõhine käibeanalüüs; • Materjaliarvestus toimub retseptipõhiselt – toodete valmistamiseks vajaminevate komponentide koguste arvestus toimub automaatselt; • Materjalikulu rahas ja omahinna arvutamiseks vajalik sisend on võimalik pärida programmi aruandena. Miinused: • Aastaid tagasti loodud lahenduse jõustamine muutunud tänapäevas enam ei rahulda 100% ettevõtte vajadusi; • Programm ei ole algselt loodud tootmisettevõtte teenindamiseks ja erinevad töövood teevad protsessi keerulisemaks, kui vaja. Digitaliseerimisprojekti lõpuleviimiseks tuleb edasi liikuda kava järgmiste etappidega. Kuna kava koostamise ja projekti elluviimisega alustamise vahel on olnud pikk ajaline paus, siis on soovituslik esialgne kava vajaduspõhiseid muutusi arvesse võttes üle hinnata. Ettevõtte väga suur toodetavate müügiartiklite kogus nõuab süsteemsemat laostruktuuri väljatöötamist, mida selles projektis veel läbi ei viidud.Nimetus Avatud juurdepääs Naturaalse naha alternatiivid rõivatööstuses(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-20) Ester, Rebecka; Tuulik, DianaNaturaalne nahk on hinnatud materjal, mille peamiseks eeliseks on vastupidavus ja tugevus. Tulenevalt naturaalse naha tootmisega seotud põllumajanduse ja keskkonnaalastest probleemidest on rõivatööstus välja töötanud erinevaid alternatiivseid materjale. Lõputöö uuringusse valis autor alternatiivsed materjalid, mis ei sisalda loomseid saaduseid, on sobilikud kasutamiseks rõivatööstuses ja mille kohta leidus piisavalt informatsiooni. Lõputöö eesmärk oli uurida alternatiivsete materjalide eeliseid ja puuduseid võrreldes naturaalse nahaga. Autor püstitas kaks uurimisküsimust, millega soovis teada saada, milline on alternatiivsete materjalide jätkusuutlikkus võrreldes naturaalse nahaga ja millised on tarbijate teadmised alternatiivsete materjalide osas. Vaatamata asjaolule, et sõna nahk kasutatakse laialdaselt väga paljude sõnade kõrval nagu näiteks sünteetiline nahk või vegan nahk, kehtib Euroopas standard, mille kohaselt ei ole lubatud sõna nahk kasutada millegi muu kui naturaalse naha puhul. Seetõttu rakendas autor töös nahka alternatiivsete materjalide liitena ainult tarbijaküsitluses, andes tarbijatele võimaluse materjali paremini ära tunda. Uuringu käigus võeti lähemalt vaatluse alla kaheksa erinevat alternatiivset materjali, millest viis on taimepõhised (Piñatex, Desserto, Fruitleather, Appleskin ja Vegea) ja kolm seenepõhised (Muskin, Mylo ja Reishi). Uuringu tulemusena selgus, et materjalide peamine eelis naturaalse naha ees on keskkonnasõbralik tootmisprotsess. Läbivaks teemaks on, et alternatiivsete materjalide tootmisel ei kasutata lisaressursse nagu lisamaad, -vett ja -energiat. Enamuse alternatiivsete materjalide tootmisel ei kasutata kemikaale nagu seda tehakse naturaalse naha kroomparkimisel. Kõikide taimepõhiste materjalide puhul peale Desserto kasutatakse tootmiseks puuviljajäätmeid, mis on positiivne näide ringmajanduse põhimõtetest. Samuti on kõigi alternatiivide süsiniku jalajälg palju väiksem kui naturaalse nahal, v.a Mylo, mille kohta puuduvad usaldusväärsed andmed. Alternatiivsete materjalide peamisteks puudusteks on nende sünteetilise aine sisaldus, madal tõmbetugevus ja seeläbi madalam eluiga. Kaheksast käsitletud materjalist kuus sisaldab endas sünteetilisi aineid, kõige sagedamini esinev aine on polüuretaan. 100% naturaalse koostisega materjalideks osutusid seenepõhised materjalid Muskin ja Reishi, millel on ühtlasi ka kõige keskkonnasõbralikum tootmisprotsess, madalam süsiniku jalajälg ja mis biolagunevad looduslikus keskkonnas. Vaatamata sellele on need materjalid väga paksud ja neil on võrreldes teistega kõige nõrgem tõmbetugevus. Kõige tugevamaks materjaliks osutus Desserto, mille tõmbetugevus on teistest kordades suurem, kuid mis jääb siiski alla naturaalsele nahale. Lõputöös käsitletud teoreetilise materjali analüüsi tulemusena selgus, et töös käsitletud materjale on läbivalt kommunikeeritud kui jätkusuutlikumaid alternatiive naturaalsele nahale. Jätkusuutlikkus on kompleksne termin, mida ei saa vaadelda kui ühtset tervikut ja seda on oluline hinnata erinevatest aspektidest. Seetõttu hindas ka autor materjalide jätkusuutlikkust nende erinevatest külgedest. Uuringu tulemusena selgus, et kuigi töös käsitletud materjalide tootmisprotsess võib olla keskkonnasõbralik ja jätkusuutlik, ei ole tugevus ja vastupidavus võrreldav naturaalse nahaga ning seeläbi ei saa neid materjale pidada jätkusuutlikumateks alternatiivideks. Tarbijate teadmised ja hoiakud töös käsitletud materjalide osas tulenevad suuresti sellest, milline kokkupuude neil antud materjalidega olnud on. Teoreetilises osas selgus, et terminit vegan nahk kasutatakse segamini nii loodusliku päritoluga alternatiivide kui ka sünteetiliste alternatiivide puhul. Ühendkuningriikide tarbijaküsitluse tulemused näitasid, et tarbijate jaoks on see termin segadusse ajav. Sama uuriti ka Eesti tarbijatelt, küsitluse tulemused näitavad, et kuigi Eesti tarbijad arvavad ennast olevat tuttavad terminite vegan nahk ja looduslik naha alternatiiv, on terminid nende jaoks samuti segased ja materjalide koostis ei ole nende jaoks päris selge. Tarbijate jaoks osutusid kõige tuttavamateks materjalideks ananassinahk ja seenenahk. Infoallikate läbitöötamisel selgus, et ananassinahk on üks pikemat aega turul olnud materjale ja selle kohta leidus ka väga palju informatsiooni, mis võibki olla põhjuseks, miks ananassinahka rohkem teatakse. Kuigi infot alternatiivsete materjalide ja toodete kättesaadavuse kohta kaubanduses ei osanud valdav enamus hinnata, hindas üsna suur osa tarbijatest nende kättesaadavust skaalal rahuldav kuni väga halb. Vaatamata vähesele teadlikkusele on siiski 77% tarbijatest huvitatud alternatiivsete materjalide osas rohkem teada saama. Kuigi 47% tarbijatest nõustus osaliselt, et moebrändid peaksid alternatiivsete materjalide arendamise ja kasutamise seadma prioriteediks, mis aitaks vähendada naturaalse naha keskkonnamõju, nõustus 70% tarbijatest, et laialdasem alternatiivide kasutuselevõtt aitaks siiski vähendada nõudlust naturaalsest nahast toodete järele. Tarbijad võivad pooldada alternatiivsete materjalide laialdast kasutuselevõttu, sest neile võib olla jäänud justkui mulje, et loodusliku päritoluga alternatiivid on keskkonnasäästlikum või jätkusuutlikum variant. See arvamus võib otseselt seotud olla ettevõtete turundustrikkidega, kus ökomärgiseid kasutatakse müügiargumentidena, et jätta tootest keskkonnasõbralikum mulje. Sellist olukorda, kus tarbijaid üritatakse eksitada, nimetatakse üldlevinult rohepesuks. Kuna probleem on aastate jooksul süvenenud, on Euroopa Liit välja töötanud regulatsioonid, mis piiravad selliseid tegevusi, kaitstes tarbijate huve. Autor on toonud välja, et pidevalt uute alternatiivsete materjalide väljatöötamise asemel, võiksid ettevõtted panustada rohkem olemasolevate materjalide omaduste arendamisse, et need suudaks konkureerida naturaalse nahaga. Teiseks oluliseks suunaks on naturaalse naha tootmisega seotud probleemide leevendamine. Selleks on autor pakkunud välja, et näiteks kroomparkimine, mis tekitab olulisi keskkonna- ja terviseprobleeme, võidaks asendada taimparkimisega. Samuti on autori arvates oluline roll tarbijatel, kes peaks mõtlema jätkusuutlikumate tarbimisotsuste tegemisele. Antud uurimistöö põhjal on võimalik teha edasisi süvendatud uuringuid töös käsitletud materjalide kohta. Süvendatud uuring võimaldab uurida materjalide omadusi veelgi põhjalikumalt, nagu näiteks oleks hea testida antud materjale just rõivatööstuses kasutamise eesmärgil. Süvendatud uuringutes võiks teostada ka põhjalikuma keskkonnamõju hindamise erinevate alternatiivsete materjalide tootmisel ja kasutamisel. See võimaldab paremini mõista nende materjalide ökoloogilist jalajälge, aidata kaasa jätkusuutlikumate valikute tegemisele.Nimetus Embargo Jätkusuutlikkuse strateegia koostamine Baltic Intertex OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-20) Aljohhina, Nadežda; Lindroos, KarinSeistes silmitsi ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega ning tarbijate ja teiste regulaatorite kasvavate jätkusuutlikkuse nõudmistega, selles uurimistöös räägib autor OÜ Baltic Intertex senistest jätkusuutlikkuse tavadest ja nende vastavusse viimisest tööstuse laiemate suundumustega. Maailmas on toimumas märkimisväärne nihe jätkusuutlike ärimudelite suunas, eriti tekstiilitööstuses. Uurimistöö eesmärk oli töötada välja jätkusuutlikkuse strateegia, mis mitte ainult ei vähendaks keskkonnamõju ressursside parema haldamise, jäätmete vähendamise ja energiatõhususe kaudu, vaid suurendaks ka ettevõtte sotsiaalset ja majanduslikku jätkusuutlikkust. See strateegia on kooskõlas ülemaailmsete jätkusuutlikkuse eesmärkidega, mis võivad suurendada ettevõtte väärtust ja kliendilojaalsust, tagades samas ettevõtte pikaajalise elujõulisuse konkurentsivõimelisel turul. Uurimistöös on välja toodud valdkonnad, kus OÜ Baltic Intertex on juba edusamme teinud ning kus ettevõtte saab veelgi jätkusuutlikkust parandada, sealhulgas materjalide hankimine, energiakasutus, koostöö partneritega ja logistika. Uuringus pakutakse välja strateegiline jätkusuutlikkuse raamistik, mis on kohandatud ettevõttele, rõhutades ringmajanduse lähenemisviisi vastuvõtmist, et vähendada jäätmeid ja maksimeerida ressursitõhusust. Selles soovitatakse praktilisi samme, nagu elektrienergia kasutamise optimeerimist, tihedama koostöö edendamine tarnijatega, läbipaistvuse ja aruandluse praktikate rakendamine. Jätkusuutlike praktikate integreerimine OÜ Baltic Intertex põhitegevusse võib tuua olulist kasu keskkonnale, vähendada ökoloogilist jalajälge ja edendada kindlamat töökohta töötajatele. Nende strateegiate edukus sõltub pidevast täiustamisest ja kohanemisest uute jätkusuutlikkusega seotud väljakutsetega. Rõhutatakse ka sidusrühmade kaasamise ja läbipaistva suhtlemise rolli nende eesmärkide saavutamisel. Strateegia eesmärk on viia OÜ Baltic Intertex kooskõlla ülemaailmsete säästvustandarditega, kuid selle uuringu mõju võib ulatuda ettevõttest kaugemale, mõjutades kogu tööstusharu hõlmavaid tavasid, näidates ulatuslike jätkusuutlikkuse strateegiate integreerimise teostatavust ja kasu. See võib viia sarnaste tavade laialdase kasutuselevõtuni kogu tööstusharus, aidates märkimisväärselt kaasa maailma ja ühiskonna üldisele jätkusuutlikkusele.Nimetus Avatud juurdepääs Pesu kollektsiooni loomine ettevõttele Marc & André(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-21) Šeljug, Anastassia; Peets, TeeleLõputöö tulemuseks on ettevõttele Marc&André õmmeldud valmis kolm põhitoodet: rinnahoidja, pesupüksid ja hommikumantel, ning lisaks sai valmistatud kaks kollektsiooni täiendavad toodet: öösärk ja lühikesed püksid, millele pole tehtud tehniline dokumentatsioon. Kõik tooted saab ka koos kanda. Pesu kollektsiooni loomisel autor lähtus ettevõtte konsteptsioonist ja selle eelistustest. Esietapiks on materjalide ja aksessuaaride valik. Pärast materjalide valimist skanneeritakse pitsi spetsiaalse skänneri kaudu ja luuakse fail pitsi mustriga Adobe Illustrator arvutiprogrammis. Peale mustri valmimist joonistatakse toodete tehnilised joonised. Konstrueerimis süsteemid olid võetud erinevad. M. Müller & Sohn süsteemi järgi oli modelleeritud pesupüksid suuruses 40. Winifred Aldrich`i inglise süsteemiga oli tehtud hommikumantel suuruses 14, mis vastab Euroopa suurusele 40. Ja vene konstrueerimis süsteemi järgi valmistati rinnahoidja, kasutades ettevõtte suuruste tabelit. Rinnahahoidja on valmistatud suurusega 75C. Rinnahoidja ja pesupükste moekohased lõiked olid modelleeritud proovide käigus tehnoloogi, konstruktori, õmbleja ja tootejuhi abiga. Ülejäänud toodete lekaalid vaadati üle ja proovideta õmmeldi valmis. Töös oli kõige olulisem tuua esile naise keha ilu. Suurt tähelepanu pöörati rinnahoidja konstrueerimisele. Enne toote õmblemist oli tehtud mitu prototüüpi, et vaadata vormi ja istuvust, kus tehti kommentaare. Lekaalid tehti manuaalselt ja kui kõik vead olid parandatud, digiteeriti neid Lectra Modaris konstrueerimis arvutiprogrammis. Arvutis juba pannakse suuruste järgud ja lekaalid kodeeritakse õigete materjalidega, kust edasi saab viia toote tootmisesse. Tehnilise paigutuse valmistamiseks luuakse andmete fail programmis Marker Manager, kust leiab informatsioon paigutuse, ladestuse ja kangakulu kotha. Peale andmete faili loomist, sisestatakse seda paigutus programmi Marker Making. Selle programmi abil tehakse paigutusjoonised koos järgmise informatsiooniga: paigutatud suurused, materjali kasutatav laius, paigutuse pikkus ja effektiivsus. Paigutuse abil arvutatakse toodete oma- ja müügihinnad. Informatsioon toote omahinna arvutamisest on konfidentsiaalne, mille tõõtu omahinna arvutamine on esitatud materjalide kogulises väärtuses. Töö käigus esinenud vead said likvideeritud, ning lekaale saab edaspidi tootmises kasutada. Iga toote kohta on koostatud tootekaart selle tehnilise joonise- ja kirjelduse, kasutatavate materjalide ja hooldusjuhistega.Nimetus Avatud juurdepääs Kostüümi valmistamine Rahvusooper Estonia ooperile "Jeanne d'Arc"(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-20) Reimets, Laura; Peets, Teele; Temmin, EvelinLõputöö tulemusena valmistati kostüüm Rahvusooper Estonia naiskoori uuele liikmele „Jeanne d’Arc-i “ ooperi jaoks, mis oli Estonia teatri mängukavas juba teist hooaega. Naiskoori kostüümid pidid olema maani, kuid uue laulja jaoks olid olemasolevad kleidid liiga lühikesed. Töö käigus valmistati spetsiaalselt uuele lauljale mõeldud rõivakomplekt, võttes eeskujuks olemasolevad kostüümid. Lõputöös tutvustati Estonia teatrit ja Giuseppe Verdi ooperit „Jeanne d’Arc“ ning kirjeldati kostüümi kavandamisel olulisi tingimusi. Kostüümi puhul on tähtis, et seda saaks kergesti selga panna ja vajadusel lihtsalt kohendada. Lisaks esitati põhjalik kostüümi välisilme kirjeldus ning kasutatud materjalide iseloomustus. Kostüüm koosneb kolmest osast – pealiskleit, aluskleit ja alusseelik. Pealiskleit valmistati brokaatkangast, aluskleit sametist ja alusseelik puuvillasest kangast. Kleidid konstrueeriti M.Müller & Sohn süsteemi järgi ning moekohaste lõigete valmistamisel tugineti kunstniku kavandile ning teistele kleitidele. Alusseeliku lõige valmistati koonilise seelikuna. Tehnoloogilisel töötlemisel oli tähtis arvestada, et lavastust mängitakse mitu hooaega järjest ja kostüüme peab saama kergesti korrigeerida vastavalt laulja figuuri muutustele. Selle jaoks jäeti laiemad õmblusvarud, mis äärestati eraldi ning triigiti lahku. Vooder äärestati põhimaterjaliga kokku ning käeaugukaar ja kaelakaar õmmeldi kõigepealt puhtaks ja alles seejärel õmmeldi küljeõmblus kokku. Rüüsile jäeti krookniit sisse, et vajadusel saaks seeliku pikkust muuta. Toote valmistamisel tuli arvestada ka istuvusproovidega. Peale kostüümi valmimist muudeti teatris käsitsi paberile tehtud lõiked digitaalseks, et lihtsustada tehnilise paljunduse ja paigutuste tegemist. Materjalide kulu leidmiseks koostati arvutis paigutused valminud kostüümi kohta. Pealiskleidi põhimaterjali kulus 3,6 m ja voodrit 0,6 m, aluskleidi põhimaterjali kulus 4,67 m ja alusseeliku põhimaterjali 4,33 m. Lisaks näidati tabeli kujul lisamaterjalide, furnituuri ja niitide kulu. Töö lõppu lisati kokkuvõtlikud tootekaardid kõige tähtsama infoga iga kostüümikomplekti osa kohta ja valmistoodete mõõtude tabelid. Lõputöö kirjaliku osaga anti ülevaate kostüümi valmimise protsessist ning selle kaudu loodi tehniline dokumentatsioon tuleviku tarbeks, kui naiskoori peaks uusi liikmeid tulema, kellele on samasuguseid kostüüme vaja. Laulja, kellele lõputöö käigus kostüüm valmistati, jäi komplektiga väga rahule, tema sõnul oli sellega mugav esineda ning istus seljas hästi. Lõputöö eesmärk sai täidetud, kostüüm valmis õigeks ajaks, nägi laval ilus välja ning oli teiste kleitidega samasugune.Nimetus Avatud juurdepääs Võistlusvormi loomine võrkpallinaiskonnale ettevõttes 4 Teams OÜ(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-20) Liivaru, Triin; Peets, TeeleKäesoleva lõputöö tulemusena loodi kolm toodet koostöös ettevõttega 4Teams OÜ. Antud toodeteks on võrkpallisärk Silvia, võrkpallipüksid Petra ning spordirinnahoidja Rahe. Mudelite loomisel mängisid suurt rolli Pärnu võrkpallinaiskonna liikmed, kelle soove ja vajadusi võeti antud tootearendusel arvesse. Lõplikute mudelite valikul sai määravaks võrkpallinaiskonna arvamus toodete testimisel. Tooteid on võimalik kasutada ka teistel spordialadel. Mudel „Silvia“ on raglaanvarrukaga võrkpallisärk, millel on võrkkangast küljedetailid suuremaks hingamiseks. Mudel „Petra“ on voodriga võrkpallipüksid - tagamaks, et pinge all täidaks toode oma funktsiooni ja et kangas ei kumaks läbi. Mudel „Rahe“ on spordirinnahoidja millel on tagaosa võrkkangast, et tagada suuremahuline hingamine. Lõputöös on välja toodud ettevõtte tutvustus ning toodete loomise protsess. Lõputöö sisaldab ka tehnilisi jooniseid ja kirjeldusi. Toodetele loodi läbilõikejoonised, töötlemisjärjekorrad ja on välja toodud, milliseid masinaid on antud toodete töötlemisel kasutatud. Mudelid konstrueeriti suurusele 36. Lõiked on konstrueeritud nii M. Müller & Sohn kui ka Winifred Aldrichi põhilõigete konstrueerimissüsteemide järgi. Mudelite arendamisel lähtuti Pärnu võrkpallinaiskonnalt saadud informatsioonist. Põhilõigetele tehti moekohased muudatused ning õmmeldi näidised. Vastavalt toodete istuvusele ja funktsionaalsusele tehti muudatusi, mis kinnitati peale testimist. Mudelitele loodi tehniline paljundus suurustes 32 kuni 44. Toodete lekaalid loodi programmis Clo3D. Kangastevalikul lähtuti olemasolevatest kangastest. Suur osa ettevõttest põhineb sublimatsioontoodetel, seega saab iga klient olla oma toote kujundajaks. Sublimatsioontrükk on viimastel aastatel palju populaarsust kogunud ning kangad mida antud toodetel kasutatakse on väga kvaliteetsed. Hinnakujundamise peatükis selgitati hinnakujunemise põhimõtteid, kuid konkreetset informatsiooni ei avalikustata ettevõtte konfidentsiaalsuse huvides.Nimetus Avatud juurdepääs Esinemiskostüümide loomine rokkbändile Terminaator(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-21) Kreem, Annabel; Toom, Triin; Peets, TeeleLõputöö eesmärk oli valmistada koostöös ansambliga Terminaator kaheksa erinevat lavakostüümi, mis moodustavad viis komplekti- laulja Jaagup Kreem (särk “Beth” & jakk “Rip”), kitarrist Taavi Langi (meeste poolkombinesoon “Lloyd”), basskitarrist Henno Kelp (särk “Lee” & ratsapüksid “Jimmy”), klaverimängija Rene Puura (särk “John” & vest “Tate”) ja trummarist Roland Puusepp (särk “Kayce”). Töös kirjeldatakse suvel toimuva Urissaare kantrifestivali jaoks valminud kollektsiooni loomise protsessi. Kollektsiooni kavandamise märksõnadeks on kantri-stiil ja efektsus, nii disain kui ka kangad peavad andma edasi visuaalse terviku. Värvideks valiti maalähedased toonid nagu teksasinine, hele pruun, tumepruun, beez, roheline ja must. Moejoonises toodi välja kantristiilile omapärased jooned näiteks: nahk, narmad, tikandid, ratsapüksid, poolkombinesoon, erinevad passed ja traditsiooniline kantri ruudlise mustriga kangas. Moe- ja tehnilised joonised on valmistatud programmis Adobe Illustrator. Tooted on konstrueeritud M. Müller & Sohn konstrueerimismeetodi järgi- konstrueeriti põhilõiked särgile, pükstele, jakile ja vestile ning modelleeritud vastavalt disainile, et saada moekohased lõiked. Pärast näidiste valmistamist tehtid vajalikud muudatused arvestades bändliliikmete kehade eripärasusi. Lõiked ja lekaalid valmistati programmis Lectra Modaris. Tehnoloogilises osas on tehtud kõikidele mudelitele läbilõikejoonised ning lisana töö lõpus on tootete tehnoloogilise töötlemise järjekord (lisa 9). Kunstnahast kangad, mööblikangas, must kangas ja dubleerid korduvad eri mudelitel, selle jaoks tehti kombineeritud paigutused programmis Lectra Marker Manager ja Marker Making, et saada efektiivsem paigutus. Nii leiti ligikaudne kangakulu mudelile. Niidikulu arvutus tehti samuti, mõõdeti mudeli mudeli õmblused ning korrutati läbi vastava koefitsiendi ja lisati 15% täiendavat tarbimist. Nende arvutuskäikude põhjal on arvutatud ligikaudne toodete omahind kui ka müügihind- Särk “Beth” 254,4 €, ratsapüksid “Jimmy” 125,7 €, Särk “John” 287,2 €, särk “Kayce” 99,6 € , särk “Lee” 242,3 € , poolkombinesoon “Lloyd” 170,4 € , jakk “Rip” 153,9 € ja vest “Tate” 95,8 €Nimetus Avatud juurdepääs Naiste ülerõivaste väljatöötlemine ettevõttes Protex Balti AS(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-22) Kann, Kerli; Peets, Teele; Kiris, KristelKäesoleva lõputöö eesmärk oli tootja ja rõivabrändi Nomen Nescioga koostööl arendada välja kaks uut mantli mudelit. Töös tutvustati nii õmblusettevõtet Protex Balti AS kui disainistuudiot Nomen Nesciot. Uuriti tootja ülerõivaste tootmisvõimalusi ning tutvustati rõivabrändi ja selle tooteid. Lõputöö raames valminud näidised on üks osa Nomen Nescio ettevalmistusest 2025. aasta kevad kollektsiooniks. Valminud näidised saadetakse kliendile, kes jätkab mudelitega töötamist. Näidistele tehakse kandmistestid, pildistatakse need üles, vaadatakse kuidas üks või teine mudel sobiks juba olemasoleva tootevalikuga. Antud mudelite loomisel võeti arvesse Nomen Nescio unikaalset käekirja, kuid pakuti tootevalikusse ka uusi elemente nagu raglaanvarrukad, vööjoonel nöörtunnel, reväärkrae, pagunid ja põõnad. Nagu Nomen Nesciole omane on mõlemad mudelid musta värvi. Nomen Nescio puhul võib öelda, et kuigi värv on pea alati must siis erinevate kangaste tekstuuridega on nad altid katsetama. See teeb asja huvitamaks ja loob põnevaid kombineerimis võimalusi kihilisele rõivastusele. Töö käigus külastati erinevaid kangamüüjaid, käidi kohtumas teppimisteenust pakkuva Marcon Holdinguga ja tutvuti abimaterjalide tootjatega. Tepitud mantlile tõmbluku valimise käigus sai kuulda ja uurida, mille uuega on turule tuldud. Mudelid konstrueeriti kahel erineva konstrueerimismeetodiga. Trench coat konstrueeriti Mülleri ja Tepitud mantel Aldrichi süsteemi järgi. Lõigete konstrueerimisel ja modelleerimisel tugineti moejoonistele - ja tehnilistele joonistele. Toimusid istuvusproovid ja makettide õmblemised, kus kontrolliti lõigete õigsust. Kinnitatud lõiked digitaliseeriti Lectra Modarise programmi, kus valmisid lekaalid ja lekaalide paljundused suurustele S-XXL. Mantlitele tehti materjalide paigutusjoonised, saadi kanga- ja abimaterjalide kulunormid ning koos ligikaudsete õmblusaegadega sai arvutatud tootja müügihind. Saadud hinnad on orienteeruvad kuna ettevõtte hinnakujundus on konfidentsiaalne. Trench coat`i tootmishinnaks kujunes 134,7€ ja Tepitud mantlil 103,3€. Lõpliku müügihinna kujundamine jäeti rõivabrändile endale, kuid uurides kodulehte siis võib Trench coat`i hind jääda 600-700€ ja tepitud mantli hind 400-500€ vahemikku. Kui kliendile esialgsed näidised sobivad, saab tootmisega alustada. Muutuste korral jätkatakse näidiste protsessiga.