Lõputööd (MO, TD, RR)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Viimati lisatud
Nimetus Avatud juurdepääs Päästerihma ergonoomilisuse hindamise metoodika väljatöötamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-01-07) Koppel, Alina; Traumann, Ada; Beilmann, MerjeKäesoleva lõputöö eesmärk oli välja töötada hindamismetoodika, mis võimaldab analüüsida päästerihma ergonoomilisust, kasutusmugavust ja funktsionaalsust päästjate igapäevatöös. Eesmärgi saavutamiseks viidi läbi teoreetiline ja praktiline analüüs, hõlmates hindamismetoodika väljatöötamist, testimiste läbiviimist ja saadud tulemuste analüüsi. Töö teoreetiline osa keskendus ergonoomika põhimõtete ning päästeameti töö spetsiifika uurimisele. Samuti anti ülevaade päästerihma arendamise taustast ja vajadusest hinnata selle vastavust päästjate töötingimustele. Päästerihma tõhususe hindamiseks koostati küsimustik, viidi läbi intervjuu eksperdiga ning töötati välja testimismetoodika, mis hõlmas realistlike tööülesannete imiteerimist. Metoodika rakendamine võimaldas koguda süsteemset ja usaldusväärset tagasisidet rihma kasutuse kohta erinevates situatsioonides. Praktiline osa keskendus hindamismetoodika rakendamisele ja testimiste tulemuste analüüsimisele. Testimised näitasid, et päästerihm täidab üldiselt hästi oma põhieesmärki, pakkudes vajalikku ergonoomilisust ja toetades liikumisvabadust. Füüsiliste harjutuste, nagu kükid ja toengpõlvitus, läbiviimine ei põhjustanud osalejatele ebamugavust, kinnitades rihma sobivust igapäevatöö ülesannete täitmiseks. Samuti tõsteti esile rihma võime jaotada raskust, näiteks CAFS-i seadme kandmisel, mis vähendas koormust ühelt käelt ja parandas liikumisvabadust. Samas tõid testimised esile ka olulisi parandamist vajavaid aspekte. Osalejad tõid välja, et rihma avamismehhanism ja karabiinid olid keerulised kasutada, mis võib kriitilistes olukordades põhjustada viivitusi. CAFS-i seadme kinnitamine rihmale jättis selle liiga madalale, mis mõjutas liikumise mugavust, eriti kitsastes oludes ja treppidel. Lisaks ilmnes vajadus kiire vabastamise mehhanismi järele, mis võimaldaks ohuolukorras päästjal rihmast kiiresti vabaneda. Lõputöö näitas, et hindamismetoodika on praktiline ja tõhus tööriist päästerihma sobivuse ja kasutusmugavuse analüüsimisel. Saadud tulemused andsid teavet rihma tugevuste ja arendamisvõimaluste kohta. Arendusvõimalustena tuleb keskenduda avamismehhanismi ja karabiinide kasutusmugavuse parandamisele, kiire vabastamise mehhanismi lisamisele ning kinnituskõrguse reguleerimise optimeerimisele. Töö näitas, et rihm suudab pakkuda olulist tuge päästjate igapäevatöös, kuid teatud tehnilised ja disainielemendid vajavad täiustamist, et toode veelgi paremini vastab päästjate spetsiifilistele vajadustele.Nimetus Avatud juurdepääs Tehnilise dokumentatsiooni arendamine Kardinal Kardinasalongi näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-01-07) Altrov, Liselle; Veske-Lepp, Paula; Beilmann, MerjeKäesoleva lõputöö eesmärk on koostada Kardinal kardinasalongi jaoks tehniline dokumentatsioon ning tööjuhendid, mis parendavad tootmisprotsesside läbiviimist ja uute töötajate väljaõppe protsessi. Teoreetilises osas analüüsiti dokumentatsiooni olulisust tootmises, kuidas standardiseerida protsesse kasutades visuaalseid elemente ning rõhutades praktilise ja visuaalse õppimise tähtsust töökeskkonnas. Dokumentatsioon on väga oluline, sest see aitab mõista tööprotsessi ja selle etappe. Oluline on, et dokumentatsioon keskenduks ainult kõige olulisemale teabele, vältides liigseid detaile. Kasutatavad pildid peaksid olema informatiivsed, mitte pelgalt dekoratiivsed, toetades ja täiendades tekstilist teavet. Samuti peab dokumentatsioonis esitatud teave olema ajakohane, sest aegunud teave ei toeta õppimisprotsessi. Lähtudes teoreetilisele osale on uuendatud nelja töölehe dokumentatsioon ja koostatud tehnoloogilise protsessi dokumentatsioon. Töölehtede uuendamise raames kasutati metoodikana standardiseeritud kontentanalüüsi uurimisstrateegiat ning individuaalintervjuud poolstruktrueeritud vormis. Töölehtede uuendamisel eemaldati mittevajalikud andmed ja lisati olulised lahtrid. Töölehed koostati programmis Excel, kus kujundus muudeti loogilisemaks ja praktilisemaks, suurendades töötajate võimalusi tööprotsesside paremaks organiseerimiseks. Uuendatud töölehed on võetud Kardinal Kardinasalongi kasutusele ning tagasisidelt on väga kiidetud oma praktilisuse ja mugavuse poolest. Tehnoloogilise protsessi koostamisel kasutati metoodikana individuaalintervjuusid poolstruktrueeritud vormis ja kaardistavat uurimismeetodit, passiivsel vaatlusel. Tehnoloogilise protsessi dokumentatsiooni kirjeldamisel kaardistati kahe peamise kardinatüübi tootmisprotsessid. Kasutati programmi Adobe Illustraatorit, et tagada dokumentide professionaalne välimus ning arusaadav juhend. Koostati üksikasjalikud ja visuaalselt atraktiivsed tööjuhendid, kasutades teksti, pilte ja õmblustehnoloogia jooniseid, hõlmates kõiki tööetappe samm-sammult alates kanga võtmisest kuni valmis kardina pakkimiseni. Tüllkardina dokumentatsioonil on etappi protsesse kokku 35 ning roomakardina dokumentatsioonil kokku 63. Lõputöö tulemusena loodi uued töölehed neljale kardinatüübile: tüll-, külg-, rooma- ja paneelkardin. Loodi kahe kardinatüübi nüansi tehnoloogiliseprotsessi tööjuhendite dokumentatsioon: tüllkardin kinnituspaelaga ja roomakardin ühesuunaline. Uued töölehed on võetud ettevõttes positiivselt vastu. Õmblejad ja juhataja märkisid, et töölehtede lihtsustatud struktuur ja lisaruumi olemasolu muudavad nende täitmise kiiremaks ja mugavamaks, aidates paremini organiseerida tööprotsesse ja tootmist. Loodud tehnoloogiliseprotsessi dokumentatsiooni põhjal on võimalik juhtidel saada parem ülevaade tootmisprotsessidest ning töötajate töö kvaliteedist. Samuti dokumentatsioon aitab uutel töötajatel kiiremini protsesse omandada ja vähendab vajadust täiendavate koolituste järele. Edaspidi saab ettevõte olemasolevate dokumentatsioonide alusel koostada täiendavaid juhiseid dokumenteerimata kardinatüüpide ja nende nüansside kohta.Nimetus Avatud juurdepääs Kostüümi baasmudeli väljatöötamine Rahvusooperi Estonia balletile “Sisalik”(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-01-09) Bergmann, Eneli; Kuusk, MargitKOKKUVÕTE Lõputöö tulemusena töötativälja meesosatäitja kostüümi baasmudel Rahvusooper Estonia uuele balletile „Sisalik“, mis esietendub 2025 aasta märtsi lõpus. Ballett on kirjutatud Lepo Sumera poolt aastatel 1987–1993. Helilooja Märt-Matis Lill on taastanud ja kokku kirjutanud Sumera käsikirjade põhjal tervikballeti, mida lavastab Marina Kesler. Töö käigus valmistati balleti tantsijale mõeldud rõivakomplekt, tuginedes kostüümikunstnik Reili Evarti eskiisidele. Tegelaskuju piison meesosatäitja kostüüm on baasmudeliks ka teistele meesosatäitjate kostüümidele selles balletis. Lõputöös tutvustati Estonia teatrit ja balletti „Sisalik“ ning kirjeldati kostüümi kavandamisel olulisi tingimusi. Kostüümi puhul on tähtis, et seda oleks võimalik kergesti selga panna ning vajadusel kiiresti ja lihtsalt kohandada. Balleti puhul on veel oluline kostüümi liikumisvabadus. Lisaks on esitatud kostüümi tehniline kirjeldus ja materjalide iseloomustus. Kostüüm koosneb kahest tootest: pintsakust ja lühikestest pükstest, mis valmistati venivast Lycra kangast (polüamiid ja elastaan), voodriks kasutati puuvilla ja elastaani sisaldusega voodrit. Pintsak ja püksid konstrueeriti M.Müller & Sohn süsteemi Sakko põhilõike järgi ja püksid bokserite põhilõike järgi, moekohaste lõigete tegemisel jälgiti kunstniku kavandit ning pintsakule lisati alläärde sabad. Tehnoloogilisel töötlemisel oli oluline arvestada, et balletti tantsitakse mitu hooaega ja seetõttu peab saama neid vajadusel lihtsasti korrigeerida vastavalt osatäitja figuuri muutustele. Selleks jäeti laiemad õmblus- ja pööramisvarud. Pintsaku kehaosa käeaugu- ja varrukakaar äärestati voodritega kokku ja alles seejärel õmmeldi varrukas kehaosa külge. Õlak, mis kaeti voodrikangaga, kinnitati kehaosa voodri peale. Püksid õmmeldi kokku 4-niidilise äärestusühendusõmblusega ja lisaks tugevdati lihtühendusõmblusega äärestuse tagant. Peale kostüümi valmimist muudeti teatris käsitsi paberile tehtud lõiked digitaalseks, et oleks lihtsam tehnilist paljundust teostada ja paigutusi teha. Materjalide kulu leidmiseks koostati arvutis paigutusjoonised valminud kostüümi kohta. Pintsaku põhimaterjali kulus 2,95 m, voodrit 1,57 m ja liimiriideid 0,84 m, 1,48 m, ja 3,24 m. Lisaks näidati tabeli kujul lisamaterjalide, furnituuri ja niidi kulu ning maksumus. Töö lõpus on resümee inglise keeles ja lisades mõned fotod tööprotsessist. Lõputöö kirjaliku osaga anti ülevaate kostüümi baasmudeli valmimise protsessist, mille käigus saadi väärtuslikke kogemusi edaspidiseks tootmiseks ja hoiustamiseks. Pintsak õmmeldi venivast kangast ja on oma kaalult üsna raske, mistõttu venib see seistes välja. 52 Väljavenimise vältimiseks tuleb pintsakut hoiustada kahel riidepuul, pintsak ühel puul ja rippuvad sabad eraldi teisel puul. Selliselt saab raskust hajutada ja venimine on minimaalne. Töös on kasutatud erialaseid programme: Optitex 24, Marker 24, Kaledo Style V4R1 ja Adobe Illustraator. Teater jäi valmistatud baasmudeliga rahule ja juba kasutatakse originaallekaale järgmiste kostüümide juurdelõikamisel. Teistesse suurustesse paljundatud lekaalid lähevad ka prinditud kujul Estoniasse. Autor õppis teatris palju uut ja huvitavat lava kostüümide tegemisest ja sooviks neid ka tulevikus teha.Nimetus Avatud juurdepääs Sooneutraalsete moekollektsioonide sisseost(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-19) Zelinski, Johanna-Lisa; Laid, Marika-MySooneutraalset moodi seostatakse moetööstuses tihti jätkusuutlikkusega. Jätkusuutlikkus sooneutraalses moes rõhutatakse vastupidavate ja ajatute rõivaste loomist, vähendades seeläbi vajadust sagedaste ostude järele ja minimeerides ka keskkonnamõjusid. Keskendumine taaskasutatud materjalidele ja eetilistele tootmisviisidele toetab aeglase moe põhimõtteid ning soosib teadlikku tarbimist. Teisalt on ka kiirmoes sooneutraalse moe esindatus ulatuslik, pakkudes trendipõhiseid stiile, mis võivad olla laialdasemalt kättesaadavamad, kuid soodustavad ka ülemäärast tarbimist. Hoolimata nendest vastuoludest, rõhutab sooneutraalse moe levik moetööstuses selle kultuurilist tähtsust ja muutusi traditsioonilistes soonormides. Tulevikus on oluline leida tasakaal kättesaadava ja jätkusuutlikku sooneutraalse moe vahel. Kättesaadavuse ja jätkusuutlikkuse tasakaalustamine tagab, et mood jääb ühtaegu kaasavaks ja vastutustundlikuks. See võimaldaks sisseostjatel pakkuda tarbijatele taskukohasemaid valikuid, võttes samal ajal arvesse ostuotsuste pikaajalist mõju keskkonnale ja ühiskonnale. Töö, mis sai alguse sooneutraalse moe eeldatava jätkusuutlikkuse uurimisest, on arenenud selle suundumuse mõistmiseks laiemal moemaastikul. Käesoleva töö teoreetilises osas anti ülevaade sooneutraalse moe olemusest, sisseostja rollist moetööstuses, sooneutraalsete moekollektsioonide sisseostust ning seostest sooneutraalse moe ja jätkusuutlikkuse vahel. Töö eesmärgi saavutamiseks viidi empiirilises osas läbi küsitlus ja 2 intervjuud. Küsitluses osalenud sisseostuga tegelevad isikud Eestist, Saksamaalt ja Ühendkuningriikidest kajastasid oma vastustes sooneutraalse moega seonduvaid nüansse ja erisusi. Küsitluse analüüsis tulid välja ka konkreetsed väljakutsed, millega vastajad sooneutraalsete kollektsioonide hankimisel kokku puutuvad, nagu näiteks nõudluse, toodete saadavuse või eelarvepiirangute käsitlemine. Intervjuudest, mis viidi läbi tuntud moebrändide Stella McCartney ja Collusion (ASOS) sisseostjatega, koguti kvalitatiivseid andmeid, mis andsid laiema ülevaate sooneutraalsete kollektsioonide sisseostuprotsessi eripäradest. Iris Lindvee ja Jono Morland tutvustasid sisseostjate tehtud strateegilisi otsuseid, sealhulgas nende lähenemisviise sooneutraalsete moetoodete hankimisele, müügile ja turustamisele. Kokkuvõtteks võib öelda, et Stella McCartney ja Collusion on osa sooneutraalse moe innovatsioonist, kus kumbki tegeleb ainulaadsete väljakutsete ja võimalustega. Kui Stella McCartney bränd on pühendunud luksusele ja jätkusuutlikkusele, siis Collusioni näitel saab rakendada sooneutraalsust ka kiirmoes. Mõlemad kaubamärgid peavad leidma aga lahendusi toodete istuvuse parendamiseks, et sooneutraalsed disainid oleksid uuenduslikud, kuid samas ka mugavad iga kandja jaoks. Turu haarde laiendamine ja tarbijate muutuvate eelistustega kohanemine on nende jätkuva edu võtmeks. Üheskoos demonstreerivad nad moe võimet edendada mitmekesisust ja juhtida positiivseid muutusi läbi sooneutraalsete moekollektsioonide. Põhjaliku empiirilise uurimise käigus sai selgeks, et kuigi sooneutraalset moodi peetakse sageli oma kaasava disaini põhimõtete tõttu oma olemuselt jätkusuutlikuks, ei ole see arusaam alati reaalsusega kooskõlas. Töö järelduste põhjal on selge, et sooneutraalne mood on dünaamiline ja mitmetahuline valdkond, mis peegeldab moetööstuse pidevat arengut. Kuigi sooneutraalse moe kontseptsiooni seostatakse sageli jätkusuutlikkusega, tuleb mõista, et see seos ei ole alati absoluutne. Kiirmoe sektoris leiduvad sooneutraalsed kollektsioonid võivad näidata, et sooneutraalsus ei pruugi alati kaasa tuua jätkusuutlikkust, vaid hoopis soodustada ületarbimist läbi pidevate trenditoodete pakkumise. Seetõttu on oluline jälgida selle suundumuse arengut ning leida tasakaal kättesaadavuse ja jätkusuutlikkuse vahel. Jätkusuutlikuma moe tuleviku tagamiseks on vaja teadlikku ostujuhtimist, et toetada brände, kes pühenduvad vastutustundlikele tootmismeetoditele ja keskkonnasõbralikele materjalidele. Samuti on oluline, et moetööstus jätkaks innovatsiooni ja arengut, et luua moevalikuid, mis on mitmekesised, kaasavad ning vastutustundlikud.Nimetus Avatud juurdepääs Meesterõivaste tarbijauuring(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-20) Rooberg, Lisette; Laid, Marika-MyMood on olnud läbi aegade üks väga laialdane valdkond, milleläbi tarbija saab avastada uusi väljendusviise ja põnevaid suundi. Mood pakub kõigile midagi ning mida aeg edasi, seda enam muutub tarbija sõna määravamaks. Palju rõhku on alati pandud naistemoele, kuid järjest enam kogub tähelepanu ka meestemood. Lõputöö eesmärk oli uurida tarbijate nõudlust ja eelistusi meesterõivaste vastu. Töö teema oli ajendatud autori isiklikust huvist ja soovist tulevikus enda meesterõivaste brändiga Eesti turule tulla. Selleks, et täita töö eesmärk tuli autoril analüüsida tarbijakäitumise mõjutegureid, läbi viia tarbijauuring autori koostatud küsitluse põhjal ning läbi viia rõivapoe analüüs. Selleks, et koguda töö jaoks andmeid, koostas autor küsitluse tarbijauuringu jaoks, millele kogus vastuseid levitades küsitlust läbi tutvuste ja sotsiaalmeedia. Et paremini ja efektiivsemalt analüüsida tarbijaküsitluse vastuseid ja kõrvutada saadud infot hetkel turul toimuvaga, viis autor läbi ka rõivapoodide vaatluse. Selleks koostas autor tarbijaküsitluse põhjal tabeli infoga, millele vaatluse käigus tähelepanu pöörata. Rõivapoed, kus autor vaatluse läbi viis, sai valitud tarbijaküsitluse põhjal. Tarbijauuringus selgus, et nõudlus meesterõivaste järele on suur. Üldiselt on suurem osa tarbijaid hetkel pakutava meesterõivaste valikiga pigem rahul. Sellegi poolest selgus tarbijauuringus ka kitsaskohti, mida tarbija ootab, et tulevikus parendatakse. Tarbija soovib Eesti turul meesterõivaste puhul näha rohkem erinevaid rõivastiile, kvaliteetsemaid materjale ning paremat sobivust ja lõiget. Lisaks ootab tarbija, et rõivavalik oleks turul suurem, kui see hetkel on. Töö tulemusena selgus, et tarbijad eelistavad ajatuid rõivaid. Läbivalt soovitakse kanda rõivaid mustas toonis või siis muudes neutraalsetes toonides. Kuigi peamised poed, kus meesterõivaste tarbija oma ostud sooritab on kiirmoebrändid, ostab ta sealt enamasti lihtsates lõigetes, neutraalsetes värvides ehk minimalistlike rõivaid, eesmärgiga tarbida neid pikemalt. Tulevikus soovitakse, et ühevärviliste ja minimalistlike rõivaste valik oleks veelgi suurem ning vastaks paremini tarbija nõudlustele. Eelnev mainitu on autorile hea konstruktiivne tagasiside, mida silmas pidada turule sisenedes. Et saada tarbija ja ettevõtete seisukohast veelgi täpsem ülevaade, saaks antud uurimustööd veel edasi arendada. Juurde saab lisada perspektiivi läbi meesterõivaste jaemüüjate küsitlemise ja/või intervjueerimise. Nende seisukoht annaks kindlasti juurde vaatenurki, et näha tervikut veelgi paremini ja kaardistada turu hetkeseisu veel täpsemini.Nimetus Avatud juurdepääs Visuaalse identiteedi loomine ettevõttele Kukupesa OÜ(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-19) Nursi, Johanna; Tuulik, DianaKäesoleva lõputöö teema on visuaalse identiteedi loomine ettevõttele Kukupesa OÜ. Püstitatud eesmärgi saavutamiseks uuriti teoreetilist materjali, viidi läbi kvalitatiivne uuring intervjuu vormis ja teostati vaatlus. Teoreetiline osa andis ülevaate sellest, mis on visuaalne identiteet, kuidas seda teostada ning millistest osadest see koosneb. Lisaks uuriti töörõivastuse osalust brändingus. Saadava teoreetilise materjali kogumiseks ja analüüsimiseks kasutati raamatuid ja veebipõhiseid allikaid nii eesti kui ka inglise keeles. Empiiriline osa koosnes kahest osast. Esmalt anti ülevaade ettevõtte olemusest ja valdkonnast, seejärel uuriti ettevõtte rebrändigu vajadusi ja eesmärke, millele luua uus visuaalne identiteet. Selles osas viidi läbi ka kvalitatiine uuring intervjuu vormis ettevõtte omanikuga, et uurida temalt rebrändingu põhjuseid. Teises osas anti ülevaade Pesa poe uuenenud visuaalsest identiteedist ning elementidest, mida kasutati. Töös kajastati värve, tüpograafiat ja erinevaid võimalusi identiteedi edasikandmiseks, näiteks loodi ettevõttele pakendamiseks vajalikud võimalused ning loodi kinkekaardi kujundus. Samuti loodi uus visuaalse identiteedi kriteeriumitele vastav töörõivastus. Töö tulemusel pandi kokku brändiraamat, kus on näha kõik loodud visuaalsed elemendid. Käesolev lõputöö on oluline panus Kukupesa OÜ rebrändingule, aidates neil luua ühtne, silmatorkav ja järjepidev visuaalne identiteet, mis võimaldab ettevõttel konkurentidest erineda. Lisaks annab töö ülevaate võimalikest identiteedi elementidest ja brändiraamatu kujundamise protsessist, mis on vajalik teadmine ettevõtte brändingus.Nimetus Avatud juurdepääs Müügikeskkonna mõju külastajatele Tallinna Kaubamaja AS näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-20) Naisson, Gerlin; Ülle , AasjõeMüügikeskkonnal on oluline roll tarbija ostukäitumise kujundamisel, kuna see mõjutab tarbijate tajumist, emotsioone ning lõppkokkuvõttes nende ostuotsuseid. Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli uurida müügikeskkonna ja selle elementide mõju külastajatele, kes külastavad Tallinna Kaubamaja naistemaailma, ning kuidas müügikeskkonna elemendid mõjutavad tarbija ostukäitumist. Uurimistöö koostamisel töötas autor läbi erinevaid kirjalikke allikaid ja teooriaid, et välja selgitada, milline müügikeskkonna element avaldab teoorias mõju ostjale. Eesmärgi täitmiseks püstitas autor järgmised ülesanded: töötada läbi teoreetiliste materjal, teostada müügikeskkonna diskreetne vaatlus, viia läbi intervjuud ja ringkäik juhtivtöötajatega, analüüsida vaatluste ja intervjuude tulemusi, teha tulemuste põhjal järeldused ja ettepanekud müügikeskkonna parendamiseks. Uurimistöö metoodikana kasutas autor vaatlust ja intervjuusid. Vaatluse käigus jälgis autor diskreetselt kaupluse külastajaid ning tegi märkmeid nende liikumise ja tegevuste kohta. Lisaks viis autor läbi intervjuud Tallinna Kaubamaja juhtivtöötajatega, kes on seotud naistemaailmaga, et saada põhjalik arusaam sellest, kuidas müügikeskkond mõjutab külastajate ostukäitumist ja rahulolu. Nii teooria põhjal kui ka läbiviidud vaatluse põhjal selgub, et väga oluline on muuta müügikeskkond meeldivaks ja mugavaks. Iga väiksemgi detail mängib siin olulist rolli. Kuigi ostjad sellele teadlikult tähelepanu ei pööra, siis alateadlikult minnakse sinna tagasi, kus oli hea kogemus ja meeldiv olla. Vaatluse eel tutvus autor põhjalikult Tallinna Kaubamaja naistemaailma müügisaali ja selle plaaniga. Samuti toimus vabas vormis vestlus ja ringkäik teenindusjuhiga, et vaatluse eel paremini tutvuda töökorraldusega osakonnas ja selle nüanssidega, millele vaatluse käigus tähelepanu pöörata. Juhtivtöötajatega läbi viidud intervjuude eesmärgiks oli põhjalikumalt aru saada asjaoludest, mida on jälgitud uue naistemaailma loomisel, millistele teguritele pööratakse suuremat tähelepanu ja kuidas töö toimub ühes müügitsüklis ehk siis aasta jooksul. Vaatluse tulemuste põhjal selgus, et naistemaailma uuenduslik kontseptsioon järgib parimaid praktikaid, pakkudes külastajatele meeldivat ja mugavat ostukogemust. Müügikeskkond on atraktiivne, hästi valgustatud ja organiseeritud, pakkudes klientidele piisavalt ruumi ja liikumisvabadust. Teenindus on professionaalne ja abivalmis ning müügipersonal on põhjalikult koolitatud. Turundusüritused ja ajakiri "Hooaeg" täiendavad ostukogemust, pakkudes klientidele inspiratsiooni ja teavet uute trendide kohta. Samas leidub veel võimalusi, et muuta iga ruutmeeter kasumlikumaks ja tulutoovamaks. Tulemustest selgub, et müügikeskkonnal on suur mõju tarbija ostukäitumisele, ning ettevõtted nagu Kaubamaja AS arvestavad selle teadmisega ja tarbija tagasisidega, kujundades nende teadmiste põhjal oma müügikeskkonda, et soodustada seeläbi positiivset ostukogemust ning anda impulssostude tegemisele hoogu juurde. Meeldiv keskkond on tänases ühiskonnas väga tähtsal kohal, sest klientide hoidmine ja uute klientide leidmine on iga ettevõtte edu võti, eriti olukorras, kus kaubanduskeskusi on väga palju, kuid majanduslik olukord viitab pigem ettevaatlikumale tarbimisele. Lisaks hindavad tarbijad väga mugavust. Samuti jätkab e kaubandus oma võidukäiku. Töö autor tegi mitmeid ettepanekuid ja soovitusi, et parandada veelgi müügikeskkonna efektiivsust ja klientide rahulolu. Näiteks soovitas autor muuta Tallinna Kaubamaja naistemaailma väljapanekut osakonda sisenemisel ning kaaluda liikumistrajektooride muutmist, et suunata klientide tähelepanu toodetele. Samuti soovitas autor kaaluda kohvikuala muutmist või osalist eraldamist, et see ei tõmbaks liigselt pilke ning suunaks rohkem tähelepanu toodetele, mis on kohviku vahetus läheduses. Kõik tehtud ettepanekud lähtuvad vaatluse põhjal tehtud järeldustest, mille eesmärgiks on veelgi toetada ja tugevdada Tallinna Kaubamaja kui ühe Tallinna juhtiva ostukeskuse kuvandit. Töö autor tõdes vaatlust tehes ja intervjuusid läbi viies, et müügikeskkond ja selle elemendid on väga olulised ning määrava tähtsusega klientidele meeldiva ostukogemuse loomisel. Lõputöö näitas, et Kaubamaja AS müügikeskkond on hästi läbimõeldud ja pakub klientidele meeldivat ostukogemust, mis on oluline tegur ettevõtte konkurentsivõime ja edu tagamisel.Nimetus Avatud juurdepääs Õmblusparandustöökoja loomine Tallinna Strateegiakeskuse näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-20) Lintnermann, Mariliis; Traumann, AdaKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli Tallinna linnaruumi rõivaste ja tekstiiltoodete parandamiseks õmblusparandustöökoja loomine Tallinna Strateegiakeskuse pilootprojekti „Jäätmejaamade ümberkujundamine ringmajanduskeskusteks, korduskasutuse edendamine ja parandustöökodade loomine“ raames. Lõputöö eesmärgi täitmiseks tutvus lõputöö autor ELi liikmesriikides ringmajandusliku majandusmudeli sisseviimiseks ja rakendamiseks kehtestatud normdokumentidega, mis suunavad nii ettevõtjad pakkuma kui tarbijaid tegema kestlikemaid valikuid. Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud toodete parandamise edendamist toetavate meetmete eesmärgiks on muuta korduskasutus ja parandamine tarbijatele lihtsamaks ja vastuvõetavamaks kui toote väljavahetamine. Rõiva- ja tekstiilijäätmete hetkeolukorda mõjutavad faktoreid, olemasolevaid ja tulevikku vaatavaid tegevusi käsitles autor Tallinna linna kontekstis. Koostöös kasutatud rõivaste ja tekstiilide korduskasutusega tegelevate organisatsioonidega on linna eesmärk suurendada korduskasutamise ja parandamisega jäätmeteket ning toetada uuenduslike ärimudelite arendamist. Uuskasutuskeskuse Sõpruse pst kaupluses õmblustoa teenuse pakkumiseks selgitati välja loodava õmblusparandustöökoja sisseseadmiseks vajalikud tegevused, kaardistati parandusteenuseid pakkuvad töökojad Tallinnas, analüüsiti teenust pakkuvate ettevõttete hinnakirju ja koostati nimekiri õmblustoas pakutavatest parandusteenustest. Õmblustoa teenuse pakkumiseks, parandusteenuse pakkumise arendamiseks ja hindamiseks koostati küsimustik parandusteenuse hetkeseisust ülevaate saamiseks ning hinnangu andmiseks. Küsimustiku andmete analüüsiga selgitati välja vajadused parandusteenuse kasutamiseks, teenuse varasema kasutamisega seotud kitsaskohad, parandamist motiveerivad tegurid ja tarbijate arvates enim parandamist vajavad tooted. Osalusvaatlusega selgitas autor välja, mis on parandustööde teostamiseks olulised kriteeriumid, mida on vaja parandada ja milliseid töövõtteid selleks kasutada. Parandusteenuse osutajana tööprotsessis osaledes nõustati ja juhendati õmblustuba külastanud kliente. Järelduste ja ettepanekutega tõi autor välja klientide vajadused ja ootused parandusteenuse kasutamisel ning andis omapoolseid soovitusi, kuidas saadud teadmiste baasil teenuse pakkumise parendamisega jõuda suurema hulga inimesteni. Küsimustiku alusel parandamist vajavate toodete ja õmblustoas parandatud toodetega seotud andmete võrdluse alusel koostati hinnakiri õmblustoas parandusteenuse osutamisega jätkamiseks. Parandamine on oluline osa igapäevaelust. Juba rõivaid ostes tuleb tarbijal mõelda toote kestvusele ja jätkusuutlikkusele, võimalusele kanda toodet pikka aega seda õigesti hooldades ja vajadusel ise parandades või parandusteenust kasutades. Lõppkokkuvõttes ei ole oluline, mida me kanname, oluline on, et kanname seda rõiva eluea lõpuni.Nimetus Avatud juurdepääs Koolitusprojekti hindamine ettevõttes Põldma Kaubanduse Aktsiaselts(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-21) Laisaar, Saskia; Maasik, LiinaKoolituspuudus ja vajalikkus on ettevõtetes aktuaalseteks teemadeks. Antud lõputöö on koostatud hindamaks analüüsitavas ettevõttes Põldma Kaubanduse Aktsiseltsis läbiviidud koolitusprojekti. Lõputöö aktuaalsus seisneb selles, et ettevõttes pole siiani koolitusi sel viisil arendatud ja analüüsitud, kuid töötajatelt oodatakse pühendumist töösse. Et parendada töötajate teenindusoskusi ning suurendada ka kogu ettevõtte konkurentsivõimet, käivitati antud koolitusprojekt, mis viidi läbi 2023. aasta septembrist kuni detsembrini. Kuna projekt on ettevõttes esmane kogemus, soovitakse teada saada, milliseid muutusi tõi see kaasa ning kas ka tulevikus jätkata. Sellega seoses on püstitatud eesmärgiks hinnata Põldma Kaubanduse Aktsiaseltsis teeninduskoolituste projektis osalenud teenindajate teenindusvalmiduse ja müügitulemuste muutust, et teha ettepanekuid koolitusprojektiga jätkamiseks ning ettevõtte konkurentsivõime tõstmiseks. Lõputöö uurimisküsimuseks on: kuidas on projekt mõjutanud koolitustel osalejate teenindusvalmidust ning müügitulemusi? Küsimusele vastuse saamiseks viidi läbi uurimus, mis hõlmas kahte uurimismeetodit: küsitlust ja dokumendivaatlust. Dokumendivaatluses võrreldi omavahel kahe kuu kaupluste tulemusi: kuu, mil koolitusprojekt algas ehk september 2023 ning kaks kuud pärast koolitusprojekti lõppu ehk märts 2024. Kaupluste tulemused võeti ettevõtte müügisüsteemist. Tulemustest selgus, et enamik kaupluste näitajad on saavutanud võrreldes koolitusperioodi algusega tõusu. Kui käive oli enne kõikidel kauplustel negatiivne, on pärast koolitusperioodi tõusnud enamik kauplustel positiivse näitajani. Lisaks on tõusnud kaupluste lisamüügi näitaja, müük külastaja kohta ja käive arve kohta. Suurimat langust on näha tükilises müügis kuu kohta, kus kolmel kauplusel neljast oli see uuringuperioodi jooksul langenud. Küsitlus viidi läbi küsimustiku vormis ettevõtte töötajate seas, kes osalesid teeninduskoolitustel. Valimiks oli 18 vastajat. Küsitluse vastustest selgus, et 94% vastajatest on koolitustel osalemisest huvitatud, millega saab ettevõte arvestada koolituste korraldamisel. Lisaks tuli välja, et vastajate arvates on tõusnud nende teenindusoskused ja teenindusvalmidus koolitusperioodi jooksul ning projekt mõjus kokkuvõttes hästi nii tiimiliikmetele kui ka kauplustele. Ka müügitulemuste tõus näitab omakorda teenindusvalmiduse paranemist. Koolitusprojektiga jätkamist pooldas 83% vastajatest. Uuringu tulemuste põhjal toodi välja ettepanekuid seoses koolitusprojektiga: Selgitada töötajatele teeninduse ning müügitulemuse vahelisi seoseid igapäevases töös, tuues välja koolituste vajalikkus ettevõtte arengut ning konkurentsivõimet arvestades. Planeerida edaspidi koolitusi vastavalt töötajate ootustele ning vajadustele, lähtudes personaalsetest oskustest. Jätkata koolitusprojekti korraldamist teenindajate teenindusvalmiduse ja arengu toetamiseks ning planeerida koolitused selliselt, et teenindajatel oleks koolituste aeg ette teatatud piisava ajavaruga. Koolitusprojekti ülesehitust peaks täiendama mitmekülgsemaks ning lisama juurde praktilisi ülesandeid ja omavahelisi võistlusi, võib olla täiendada ka teooreetilist lähenemist. Samuti tuleks valida osalejate vanusest ja kogemusest lähtuvad koolitusvormid ja meetodid. Lõputöös püstitatud ülesanded ja eesmärk said täidetud- toodi välja muutused nii kaupluste tulemuses kui ka töötajate teenindusoskustes. Töö alguses esitatud küsimusele leiti vastus. Teenindajate teenindusvalmidus on tõusnud ning see on omakorda mõjutanud müügitulemusi kasvu suunas. Lisaks tehti ettepanekuid koolitusprojektiga jätkamiseks ja ettevõtte konkurentsivõime tõstmiseks. Koolituste läbiviimine on ka tulevikus oluline, et tagada töötajate pidev areng ja pädevus.