Lõputööd (MO, TD, RR)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Viimati lisatud
Nimetus Avatud juurdepääs Õppeprogramm "Jätkusuutlik rõivatarbimine" Tallinna Läänemere Gümnaasiumi valikainena(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-22) Pisarevskaja, Marianna; Traumann, AdaIgal aastal koolide arv, kes püüab oma õpilasi panna rohkem huvi tundma keskkonnaprobleemide vastu, suureneb. Viiakse läbi erinevad ekskursioonid, õppekäigud, keskkonnaalased üritused, osaletakse õppeprogrammides. Kuid ainult väike osa nendest räägib sellest, kuidas tekstiili- ja rõivatööstus mõjub keskkonnale ning seda ei ole piisavalt kui võrrelda kiirmoe populaarsusega noorte hulgas. Erinevad koolid leiavad erinevad viisid antud teema käsitlemiseks. Üheks variandiks on valikaine õppeprogrammi loomine. TLG jaoks koostati valikaine õppeprogramm “Jätkusuutlik rõivatarbimine”, mis on mõeldud 10. - 11. klassi õpilastele. Valikaine koosneb 35 x 45 minutilistest õppetundidest ning on mõeldud üheks õppeaastaks. Õppeprogramm on jagatud 7 põhiteemaks, mis omakorda on jaotatud alateemadeks. Õppeprogrammi teoreetilise materjali kõrval kasutatakse ka praktiliste ülesannetega tunde, külalislektoreid kui ka õppekäike nagu näiteks ettevõttesse OÜ Lipuvabrik, Alataguse Matkaklubi jt. Valikaines kasutatakse erinevaid õppemeetodeid - nii passivseid kuid ka aktiivseid nagu esitlused, ajurünnakud, töölehed, arutelud, õppemängud ja õppevideod. Õppimiskäsitlused on õppimiskesksed, kasutatakse nii individuaalset kui ka rühmatööd. Õppeprogrammi aktuaalsuse ja osatähtsuse uurimiseks viidi läbi testtund. Valikaine testtund näitas, et õppeprogramm pakkus õpilastele huvi, aitas saavutada valikaine eesmärke ja õigustas kasutuselevõttu gümnaasiumi õppekavas. Õpilaste tagasiside analüüsimisel leiti, et 15 õpilast sooviksid valida “Jätkusuutlik rõivatarbimine” endale valikaineks, mis vastab TLG valikaine avamise nõuetele. Lõputöö kirjutamise ajal veel üks kool (Eurogümnaasium) tundis huvi “Jätkusuutliku rõivatarbimise” õppeprogrammi vastu. Nende kooliõpilastega viidi läbi samasugune testtund, mis samuti näitas õpilaste kui ka kooli juhtkonna huvi antud õppeprogrammi vastu. Õppeprogrammi “Jätkusuutlik rõivatarbimine” eesmärgiks oli tutvustada gümnaasiumi õpilastele tekstiili- ja rõivatööstuse tegevusega seotud keskkonnaprobleeme ning inspireerida neid jätkusuutlikuks tarbijaks ühiskonnas. Programmi koostamisel lähtuti riikliku valikaine õppeprogrammi nõuetest ning õppeprogrammi kvaliteedi hindamiseks saadeti see keskkonnahariduslike õppeprogrammide hindamise spetsialistile. Spetsialistilt saadud vastus oli järgmine: “Õppeprogrammi kirjeldus annab selget ja täpset ülevaadet kursuse ajalise kestuse, sihtrühma, õpitulemuste, valikaine sisu, metoodika sh tagasiside andmise võimaluse kohta ja õpikeskkonna kohta” (Lisa 4). Tuginedes keskkonnahariduse spetsialisti kui ka TLG ning Eurogümnaasiumi tagasisidele, siis õppeprogramm “Jätkusuutlik rõivatarbimine” vastab gümnaasiumi õppetunni ülesehitusele ja läbiviimise korrale. Programmi ülesehitus, teemad, õppemeetodid ja materjalid vastavad sihtrühmale ning kannavad endas eesmärki kasvatada noori jätkusuutlikuks tarbijaks. Õppeprogrammi saab valikainena kasutusele võtta 2024-2025 õppeaastal nii TLG-s kui ka EurogümnaasiumisNimetus Avatud juurdepääs Müügikeskkonna analüüs müügitulemuste parendamiseks Saaremaa Kaubamaja näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-01-08) Käspre, Caroly; Vaab, EvelinKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli uurida Saaremaa Kaubamaja müügikeskkonna mõju külastajate ostukäitumise kujunemisele ning esitati ülesannete läbiviimisel kogunenud tulemuste põhjal ettepanekud müügikeskkonnas kasutavate strateegiate uuendamiseks, mis võiksid aidata kaasa müügitulemuste parendamisele. Töö uurimisküsimus püstitati ettevõtte probleemi lahendamiseks, mis seisnes kliendikogemuse ning müügitulemuste suurendamisel müügikeskkonna optimeerimise kaudu. Uurimistöö meetodiks valiti kvalitatiivne uuring, mille läbiviimiseks kasutati nii osalusvaatlust kui ka poolstruktureeritud intervjuud. Osalusvaatlus viidi läbi ajavahemikus 19.10.2024-06.11.2024 kolmel eri kuupäeval ja kellaajal Saaremaa Kaubamaja naiste- ja meesteosakonnas. Jälgiti müügikeskkonnas olevaid stiimuleid ning külastajate käitumist kaupluse osakondades. Vaadeldi külastajate liikumistrajektoori, peatumist ja selle pikkust erinevates tsoonides, katsumist ning üleüldist emotsiooni tooteid vaadeldes ning personaliga suheldes. Samuti viidi läbi poolstruktureeritud intervjuu Saaremaa Kaubamaja arendusjuhiga, mille eesmärgiks oli saada teavet Kaubamaja naiste- ja meesteosakonna väljapaneku põhimõtetest, müügikeskkonna kujundamisest, tootevalikust ning sisseostust. Vastused intervjuu küsimustele andsid põhjaliku ülevaate praktiseeritavatest lahendustest müügikeskkonnas ning tööprotsessidest. Intervjuu tulemustest selgub, et Saaremaa Kaubamaja praktiseerib müügikeskkonnas mitmeid stiimuleid ja väljapanekutehnikaid, et luua klientide jaoks nii meeldiv ostukogemus kui ka müügikeskkond, mis suurendaks külastaja ostusooritust. Kaubamaja lähtub oma klientide heaolu saavutamisest ning uuenduste läbiviimisest, millest viimane ning märgilisem toimus aastal 2023, kui Kaubamaja kontseptsioon ning keskus läbis senisest suurima uuenduskuuri. Läbiviidud vaatluste tulemuste põhjal selgus, et enamjaolt Saaremaa Kaubamaja naiste- ja meestemaailma müügikeskkonnas praktiseeritavad väljapanekutehnikad on külastajatele positiivse mõjuga. Tsoonid, kus asuvad väljapanekulauad ning mannekeenid püüavad klientide tähelepanu. Kaugemad ning pimedamad nurgad jäävad veidi varju ning külastatavus nendes alades ei ole väga tihe. Seetõttu tuleks nendele tsoonidele tähelepanu pöörata. Tänu uuendatud ning värskendatud ilmega uuele kauplusele on kindlasti juba müügikeskkonnas palju eesmärke saavutatud ning parandused läbi viidud võrreldes varasemaga, kuid vaatluse abil selgusid mõned puudused, millele töö autor on esitanud ettepanekud. Nendeks olid valgustuse ülevaatamine ja pimenurkade väljapanekute pilkupüüdvaks muutmine, tiheda toodete rotatsiooni korraldamine ning uue kauba esitlemine kõige ees, väljapanekute tihedam korrastamine ning korraldamine, et ei oleks segamini ja liiga tihedalt paigutatud toodete esitlemist ning suunavate juhiste ja kaubamärgi siltide esitlemine müügisaalis. 46 Osalusvaatluse ning intervjuu tulemusena analüüsis autor saadud tulemusi ning esitas seoseid ja võrdlusi uurimistöö teoreetilises osas välja toodud teoreetiliste vaatenurkadega. Autor oli otsustanud empiirilise osa tulemuste abil luua järeldused ja ettepanekud nii Saaremaa Kaubamaja sortimenti kuuluva kaubamärgi Guess uue hooaja kollektsiooni müügikeskkonna kujundamiseks kui ka ettepanekud mõlema osakonna müügitulemuste parendamise saavutamiseks. Vaatluse põhjal selgus toodete kuvamise positiivne mõju nii väljapanekulaudadel kui ka mannekeenide seljas, millest järeldatuna tegi autor ettepanku meesteosakonnas kaubamärgi Guess juures kuvada tooteid nii väljapanekulaual kui ka mannekeeni seljas, mida varasemalt ei ole tehtud. Sellest tulenevalt tuleks muutus ka mööbli paigutuses. Naisteosakonnas autor senise vaatluse põhjal suuremaid ettepanekuid paigutuse muutmiseks ei teinud, kuna huvi toodete vastu ning peatumine kaubamärgi tsoonis oli vaatluste ajal keskmisest kõrgem. Küll aga oli autori ettepanek tihedam toodete rotatsioon ning edaspidine külastajate kaardistamine ning küsitluste läbiviimine külastajate seas, mille põhjal kaubamärgi kohta juba edasisi järeldusi teha. Käesoleva töö koostamine andis autorile ülevaate tuvastatud puudustest Saaremaa Kaubamaja naiste- ja meesteosakonna müügikeskkonnas ning töö tulemustest järeldatud ettepanekud on planeeritud edastada ettevõttele.Nimetus Avatud juurdepääs Koerterõivaste kollektsiooni väljatöötamine whippetitele(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-01-08) Rump, Helen; Toomsalu, Carmen; Beilmann, Merje; Brutus, Britta LiisaAntud lõputöö eesmärk oli arendada whippetitele mõeldud koerterõivaste kollektsioon, mis ühendaks endas funktsionaalsuse, esteetika ning lemmikloomade mugavuse. Kollektsiooni loomise eesmärgiks oli pakkuda erilise kehakujuga whippetitele ilmastikukindlaid ja praktilisi rõivaid, mis vastavad nii omanike ootustele ja lemmikloomade vajadustele. Töös pöörati tähelepanu klientide tagasisidele, konkurentidele ning ringmajanduslikele põhimõtetele ja kasutatavate materjalide parameetritele, et pakkuda nii loomaomanikele kui ka loomadele parimat. Lisaks oli oluline rõivaste vastupidavuse tagamine, et vastata kaasaegsete tarbijate kasvavale ootusele kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse osas. Kollektsiooni väljatöötamise protsess hõlmas mitmeid etappe, alates sihtgrupi analüüsist olemasoleva turuuringu abil ning lõpetades lõikeliste lahenduste ja prototüüpide katsetamisega. Töö tulemusena valmis koerterõivaste kollektsioon, mis koosneb neljast tootest. Kaks fliisi, mida kanda siseruumides ja aluskihina ning softshell ja talvejope, mida kanda välistes tingimustes, vastavalt ilmale. Kollektsioonis loomiseks kasutatud materjalid on testitud, et kindlaks määrata materjalide parameetrid ning neid prototüüpide abil testida. Töö tulemusena selgus, et kohaliku koerterõivaste kollektsiooni loomine on realistlik ja turule hästi vastuvõetav. Turuuuringu analüüsi põhjal selgus, et sihtgrupp on valmis investeerima kvaliteetsetesse ja vastupidavatesse toodetesse. Ka prototüüpe testinud klientide tagasiside oli positiivne ning valmistatud tooteid oodatakse turule. Eriti hinnati toodete kandmismugavust ning unikaalseid lahendusi nagu eemaldatav krae ning kinnitusdetail, mis pakuvad toodetele lisaväärtust. Kollektsiooni loomine aitab pakkuda kodumaiseid ja personaalsete lahendustega whippeti rõivaid. Tulevikus arendatakse kollektsiooni edasi, lisades toodetele uusi innovaatilisi lahendusi, nagu õmbluste veekindlaks muutmine, toodete kahtepidi kantavus ning veekindlad lukud krae eemaldamiseks. Samuti plaanitakse ka digitrüki kasutamist kangastel, et anda toodetele efektsemat välimust. Lisaks visuaalsele atraktiivsusele võimaldab digitrüki kasutamine rõhutada brändi identiteeti ja pakkuda loomaomanikele võimalust valida personaliseeritud disainiga tooteid. Töö raames viidi läbi ka toodete hinnastamine, mille raames arvutati algselt niidi- ning materjalidekulu. Seejärel küsiti potentsiaalselt tootmispartnerilt umbkaudseid tootmishinnad iga toote kohta. Müügihinnad kujunesid järgevalt: varrukateta fliis 36,7€, varrukatega fliis 39,3€, softshell jope 105,6€ ning talvejope 93,5€. Kokkuvõttes näitab käesolev lõputöö, et kliendikesksele lähenemisele tuginev ja tõuspetsiifiliselt kavandatud koerterõivaste kollektsioon, suudab tulevikus vastata nii praktilistele kui ka esteetilistele ootustele. Kollektsiooni juures on põhjalikult läbi mõeldud tehnoloogilised lahendused ning kasutatavad materjalid, mis tõstavad nii lemmiklooma kui ka omaniku igapäevast elukvaliteeti. Töö annab väärtusliku panuse kliendikesksete ja innovatiivsete lemmikloomarõivaste arendamisse, pakkudes põhjalikke teadmiseid edasisteks arendusteks ja uuendusteks selles valdkonnas.Nimetus Avatud juurdepääs Tootmisprotsessi dokumentatsiooni väljatöötamine ettevõttele We Print OÜ(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-01-07) Pedask, Getlyn; Traumann, Ada; Beilmann, MerjeKäesoleva lõputöö eesmärk oli koostada süsteemne dokumentatsioon We Print OÜ tootmisprotsessi jaoks. Tegemist on trükiettevõttega, kus on seni puudunud ühtne ja terviklik juhendmaterjal, mis hõlmaks seadmete kasutusjuhiseid, seadistusi ning erinevate trükiprotsesside parameetreid. Antud eesmärgi saavutamiseks oli vajalik kaardistada ettevõtte tootmisprotsess ja trükimeetodid. Analüüsiti erinevaid seadmeid ja materjalide parameetreid ning loodi vastav juhendmaterjal digitrüki tehnoloogiatele. Lõputöö toetab KJS põhimõtete rakendamist, keskendudes protsessipõhisele lähenemisele ja selle juhtimise osatähtsusele, mis võimaldab trükitööstuse tootmisprotsesse korrastada ja ühtlustada. Lõputöö käigus täideti seatud eesmärk. Loodi visuaalselt illustreeritud juhendid erinevate digitrüki protsesside kohta, milles on samm-sammuline kirjeldus nii masina kasutamise kui ka informatsioon trükiprotsessi parameetrite kohta. Dokumentatsioonina koostatud erinevad juhendid (5 tk) hõlbustavad seadmete kasutamist, materjalide käsitlemist ja tõhustavad trükiprotsessi tervikuna. Samuti abistavad juhendid organiseerida töötajate tööd, vähendada eksimusi ning tagada trükikvaliteeti tootmises. Dokumentatsiooni olemasolu onesmaltvajalikuuteletöötajatele,lihtsustamaksnendeväljaõpetningseeläbi tagades ettevõttes stabiilselt püsivat kvaliteeti. Valminud juhendeid on võimalik ettevõttes kasutada mitmel praktilisel viisil. Need on rakendatavad nii igapäevases tootmises kui ka töötajate koolitamisel. Dokumentatsiooni ajakohastamine ja uuendamine on samuti oluline, eriti kui ostetakse uusi tükiseadmeid või uuendatakse trükitehnoloogiaid. Tulevikus on soovitav lisaks digitrüki protsessidele koostada juhendid ka teiste tööprotsesside tarbeks. Dokumentatsioon on ettevõttele esitatud nii väljaprindituna kui ka digitaalselt. Antud lõputöö andis panuse We Print OÜ tootmisprotsessi ettevõtte sisese standardiseerimise tarbeks. Valminud dokumentatsioon aitab järgida KJS põhimõtteid. Dokumentatsioon aitab muuta kogu ettevõtte tegevuse läbipaistvamaks, jälgitavamaks ja ohutumaks. Kuigi töö käigus ilmnesid teatud piirangud, on valminud juhendmaterjal igapäevatööks praktiline ja kasulik vahend, et muuta tööprotsessid töötajatele selgemaks. Lisaks pakuvad antud lõputööga koostatud juhendid kindlat alust ettevõtte dokumentatsiooni edasiseks täiustamiseks, et tulevikus saaks neid parendada ja kohandada vastavalt tehnoloogilistele muutustele.Nimetus Avatud juurdepääs Päästerihma ergonoomilisuse hindamise metoodika väljatöötamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-01-07) Koppel, Alina; Traumann, Ada; Beilmann, MerjeKäesoleva lõputöö eesmärk oli välja töötada hindamismetoodika, mis võimaldab analüüsida päästerihma ergonoomilisust, kasutusmugavust ja funktsionaalsust päästjate igapäevatöös. Eesmärgi saavutamiseks viidi läbi teoreetiline ja praktiline analüüs, hõlmates hindamismetoodika väljatöötamist, testimiste läbiviimist ja saadud tulemuste analüüsi. Töö teoreetiline osa keskendus ergonoomika põhimõtete ning päästeameti töö spetsiifika uurimisele. Samuti anti ülevaade päästerihma arendamise taustast ja vajadusest hinnata selle vastavust päästjate töötingimustele. Päästerihma tõhususe hindamiseks koostati küsimustik, viidi läbi intervjuu eksperdiga ning töötati välja testimismetoodika, mis hõlmas realistlike tööülesannete imiteerimist. Metoodika rakendamine võimaldas koguda süsteemset ja usaldusväärset tagasisidet rihma kasutuse kohta erinevates situatsioonides. Praktiline osa keskendus hindamismetoodika rakendamisele ja testimiste tulemuste analüüsimisele. Testimised näitasid, et päästerihm täidab üldiselt hästi oma põhieesmärki, pakkudes vajalikku ergonoomilisust ja toetades liikumisvabadust. Füüsiliste harjutuste, nagu kükid ja toengpõlvitus, läbiviimine ei põhjustanud osalejatele ebamugavust, kinnitades rihma sobivust igapäevatöö ülesannete täitmiseks. Samuti tõsteti esile rihma võime jaotada raskust, näiteks CAFS-i seadme kandmisel, mis vähendas koormust ühelt käelt ja parandas liikumisvabadust. Samas tõid testimised esile ka olulisi parandamist vajavaid aspekte. Osalejad tõid välja, et rihma avamismehhanism ja karabiinid olid keerulised kasutada, mis võib kriitilistes olukordades põhjustada viivitusi. CAFS-i seadme kinnitamine rihmale jättis selle liiga madalale, mis mõjutas liikumise mugavust, eriti kitsastes oludes ja treppidel. Lisaks ilmnes vajadus kiire vabastamise mehhanismi järele, mis võimaldaks ohuolukorras päästjal rihmast kiiresti vabaneda. Lõputöö näitas, et hindamismetoodika on praktiline ja tõhus tööriist päästerihma sobivuse ja kasutusmugavuse analüüsimisel. Saadud tulemused andsid teavet rihma tugevuste ja arendamisvõimaluste kohta. Arendusvõimalustena tuleb keskenduda avamismehhanismi ja karabiinide kasutusmugavuse parandamisele, kiire vabastamise mehhanismi lisamisele ning kinnituskõrguse reguleerimise optimeerimisele. Töö näitas, et rihm suudab pakkuda olulist tuge päästjate igapäevatöös, kuid teatud tehnilised ja disainielemendid vajavad täiustamist, et toode veelgi paremini vastab päästjate spetsiifilistele vajadustele.Nimetus Avatud juurdepääs Kiu Stuudio sublimeeritud kangaste kvaliteediparameetrite hindamine ja kliendikataloogi loomine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-01-08) Koovit, Matilda; Beilmann, MerjeLõputöö eesmärgiks oli Kiu Stuudio sublimeeritud trükikangaste kvaliteediparameetrite hindamine ja kliendikataloogi loomine. Käesoleva lõputöö raames testiti ja hinnati trükitud kangaste värvipüsivust ja vastupidavust kulumisele viies läbi värvipüsivus teste higile, pesus ja hõõrdumisele ning pillingu- ja kulumiskindlus teste. Kataloogi koostamisel lähtuti Kiu Stuudio visuaalsest identiteedist ja tekstiilkangaste testide tulemustest. Lõputöö esimeses peatükis tutvustati Kiu Kangatrüki Stuudiot, selle tegevusala ja tootesortimenti, milleks on sublimeeritud kangaste ja toodete müük. Samuti tutvustati ettevõttes sublimatsioontrükiks kasutatavaid seadmeid, värvaineid, materjale ning trükkimisprotsessi. Sealhulgas on esitatud teoreetiline ülevaade sublimatsioontrüki alasest kirjandusest. Teine peatükk käsitles tegureid, mis mõjutavad sublimatsioontrükis trükikvaliteeti, tuginedes digitrükialasele kirjandusele ja teadusartiklitele. Nendeks teguriteks võib olla pressmisaeg ja temperatuur, kanga struktuur, selle kiusisaldus ning sublimatsioonpaberi valik. Kolmandas peatükis tutvustati testitavaid kangaid ja nende kiusisaldust ning kangaste kategoriseerimist ettevõttes. Samuti kirjeldati trükitud kangaste testimisele eelnevat mustri valimist ja sublimeerimisprotsessi, mis leidis aset Lipuvabriku tootmisbaasis. Kiu Stuudio valis välja 24 kangast, mille värvipüsivust, pillingukindlust ja kulumiskindlust sooviti trükituna hinnata. Kangad on ettevõttes kategoriseeritud sisustuskangastena, rõivakangastena ja spordikangastena. Trükimustriks valiti Kiu loodud muster, mis oli tumeda taustaga ning erkvärvilise mustriga, et trükitud kangastel oleks peale kanga teste hea näha värvimuutust, värvi äraandvust ning muid kulumismärke. Kõik kangad trükiti samasuguse mustriga, et kõik testkehad sarnased välja näeksid. Autor kirjeldas testitavate kangaste trükkimisprotsessi ning kaardistas trükkimisparameetrid (ruumi ja kuumpressi temperatuur, pressi kiirus ja surve). Töö empiirilises osas ehk neljandas peatükis viidi läbi standardiseeritud tekstiilmaterjalide teste. Iga trükitud kangaga viidi läbi kolm värvipüsivustesti – värvipüsivus higi toimele, värvipüsivus pesus ja värvipüsivus hõõrdumisele. Trükitud kangastega viidi läbi ka pillingukindlus testid ja kulumiskindlus testid. Peatükis kirjeldati testimisprotseduure ning esitati tulemused koos analüüsiga. Kangatestide tulemuste põhjal hinnati kangaste kasutusalade/kategooriate sobivust. Värvikindlus testides olid tulemused üldiselt head, kangad ei kaotanud trükivärvi kuid olid ka paar kangast, millel saaks trüki värviandvust parandada. Kulumistestides nagu pillingukindlus ja kulumiskindlustestides olid kangastel varieeruvad tulemused, mis olenesid suurel määral kanga struktuurist ja lõngatüübist. Testide tulemused on toodud lõputöös välja tabelitena, pillingu- ja kulumiskindlus testide täispikkuses tabelid on välja toodud lisades. Kangatestid aitasid määrata kangaste sobilikud kasutusvaldkonnad, mis on välja toodud kangakataloogis. Viies peatükk käsitles kliendikataloogi loomist. Kangakataloog valmistati vastavalt Kiu Stuudio visuaalsele identiteedile, lähtudes Kiu stiiliraamatust. Kataloog koondab info trükitavatest kangastest, nende tehnilised andmed, soovituslikud kasutusalad ning esitab tekstiilmaterjalide testide tulemused koos testkehadega. Antud uurimustöö andis autorile suurel hulgal uusi teadmisi digitrüki, täpsemalt sublimatsioontrüki valdkonnas ning praktilisi teadmisi tekstiilmaterjalide testimise ja tulemuste analüüsimise kohta.Nimetus Avatud juurdepääs Keskkooli valikaine “Rõivatööstus ja stilistika” kursuse arendamine rõivatööstuse eetilise ja digitaalse tuleviku toeks(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-01-07) Karu, Käthe Patricia; Veske-Lepp, PaulaLõputöö keskendus keskkooli valikaine „Rõivatööstus ja stilistika“ kursuse arendamisele, et toetada rõivatööstuse eetilist ja digitaalset tulevikku. Töö käigus annab autor põhjaliku ülevaate hariduse rollist noorte tarbimiskäitumise kujundamisel ja vastutustundliku mõtteviisi arendamisel. Uuringud tõestavad, et keskkoolis rõivatööstuse ja stilistika valikaine pakkumine toetab õpilaste teadlikkust ja avardab nende tulevikuvõimalusi. Õpilased näitasid suurt huvi eetilise moe ja jätkusuutlike lahenduste vastu, sealhulgas tarneahela läbipaistvuse ja tootmise keskkonnamõjude mõistmise vastu. Stilistika valdkonnas väärtustasid noored praktilisi oskusi, mis aitavad neil arendada oma isiklikku stiili ja teha teadlikumaid ostuotsuseid. Õpilased on avatud valikainetele, mis seovad teooriat praktilise õppimisega, näiteks projektipõhise õppe ja grupitöö kaudu. Sarnaste valikkursuste analüüs ja sihtrühma ootuste uurimine aitasid kujundada kursuse, mis ühendab teooria ja praktilise õppimise ning pakub tõelist tuge õpilaste teadmiste ja oskuste arendamiseks. Näiteks sisaldasid ettepanekud grupiprojekte, praktilisi ülesandeid ja õppekäike tootmisettevõtetesse, mis haakusid hästi uurimiskavaga ja andsid reaalset lisaväärtust õpilaste teadmistele ja kogemustele. Tulemused näitasid, et sellised meetodid suurendasid õpilaste huvi ja valmisolekut teemadega süveneda. Lõputööst saavad kõige enam kasu keskkooliõpilased, kes omandavad kursuse kaudu olulisi teadmisi rõivatööstuse eetilistest ja tehnoloogilistest aspektidest. Haridusasutused ja õpetajad saavad kasutada uuenduslikke õpetamismeetodeid ja pakkuda teemakäsitlusi, mis vastavad noorte huvidele. Ka kõrgkoolidele on see töö väärtuslik – see aitab paremini valmistada ette tulevasi õppijaid rõivatööstuse ja jätkusuutlikkuse valdkonnas. Lõputöö koostamine pakkus autorile mitmekülgseid teadmisi ja sügavamat arusaama rõivatööstuse ja hariduse vahelisest seosest. Samuti õpetas see protsess, kui oluline on uurida sihtrühma ootusi ja vajadusi. Ankeetküsitlused ja intervjuud aitasid mõista, mida noored tõeliselt väärtustavad ja millist mõju võib teadlik tarbimine nende tulevikuvalikutele avaldada. Praktiline kokkupuude haridusvaldkonna ja moemaailma spetsialistidega inspireeris autorit mõistma, kuidas teooria ja praktika ühendamine võib muuta õppimise motiveerivamaks ja tähenduslikumaks. Autor tunneb tänulikkust võimaluse eest panustada hariduse ja rõivatööstuse ühendamisesse ning leiab, et see töö on andnud väärtuslikud teadmised ja kogemused edasiseks karjääriks ning enesearenguks.Nimetus Avatud juurdepääs Tehnilise dokumentatsiooni arendamine Kardinal Kardinasalongi näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-01-07) Altrov, Liselle; Veske-Lepp, Paula; Beilmann, MerjeKäesoleva lõputöö eesmärk on koostada Kardinal kardinasalongi jaoks tehniline dokumentatsioon ning tööjuhendid, mis parendavad tootmisprotsesside läbiviimist ja uute töötajate väljaõppe protsessi. Teoreetilises osas analüüsiti dokumentatsiooni olulisust tootmises, kuidas standardiseerida protsesse kasutades visuaalseid elemente ning rõhutades praktilise ja visuaalse õppimise tähtsust töökeskkonnas. Dokumentatsioon on väga oluline, sest see aitab mõista tööprotsessi ja selle etappe. Oluline on, et dokumentatsioon keskenduks ainult kõige olulisemale teabele, vältides liigseid detaile. Kasutatavad pildid peaksid olema informatiivsed, mitte pelgalt dekoratiivsed, toetades ja täiendades tekstilist teavet. Samuti peab dokumentatsioonis esitatud teave olema ajakohane, sest aegunud teave ei toeta õppimisprotsessi. Lähtudes teoreetilisele osale on uuendatud nelja töölehe dokumentatsioon ja koostatud tehnoloogilise protsessi dokumentatsioon. Töölehtede uuendamise raames kasutati metoodikana standardiseeritud kontentanalüüsi uurimisstrateegiat ning individuaalintervjuud poolstruktrueeritud vormis. Töölehtede uuendamisel eemaldati mittevajalikud andmed ja lisati olulised lahtrid. Töölehed koostati programmis Excel, kus kujundus muudeti loogilisemaks ja praktilisemaks, suurendades töötajate võimalusi tööprotsesside paremaks organiseerimiseks. Uuendatud töölehed on võetud Kardinal Kardinasalongi kasutusele ning tagasisidelt on väga kiidetud oma praktilisuse ja mugavuse poolest. Tehnoloogilise protsessi koostamisel kasutati metoodikana individuaalintervjuusid poolstruktrueeritud vormis ja kaardistavat uurimismeetodit, passiivsel vaatlusel. Tehnoloogilise protsessi dokumentatsiooni kirjeldamisel kaardistati kahe peamise kardinatüübi tootmisprotsessid. Kasutati programmi Adobe Illustraatorit, et tagada dokumentide professionaalne välimus ning arusaadav juhend. Koostati üksikasjalikud ja visuaalselt atraktiivsed tööjuhendid, kasutades teksti, pilte ja õmblustehnoloogia jooniseid, hõlmates kõiki tööetappe samm-sammult alates kanga võtmisest kuni valmis kardina pakkimiseni. Tüllkardina dokumentatsioonil on etappi protsesse kokku 35 ning roomakardina dokumentatsioonil kokku 63. Lõputöö tulemusena loodi uued töölehed neljale kardinatüübile: tüll-, külg-, rooma- ja paneelkardin. Loodi kahe kardinatüübi nüansi tehnoloogiliseprotsessi tööjuhendite dokumentatsioon: tüllkardin kinnituspaelaga ja roomakardin ühesuunaline. Uued töölehed on võetud ettevõttes positiivselt vastu. Õmblejad ja juhataja märkisid, et töölehtede lihtsustatud struktuur ja lisaruumi olemasolu muudavad nende täitmise kiiremaks ja mugavamaks, aidates paremini organiseerida tööprotsesse ja tootmist. Loodud tehnoloogiliseprotsessi dokumentatsiooni põhjal on võimalik juhtidel saada parem ülevaade tootmisprotsessidest ning töötajate töö kvaliteedist. Samuti dokumentatsioon aitab uutel töötajatel kiiremini protsesse omandada ja vähendab vajadust täiendavate koolituste järele. Edaspidi saab ettevõte olemasolevate dokumentatsioonide alusel koostada täiendavaid juhiseid dokumenteerimata kardinatüüpide ja nende nüansside kohta.Nimetus Avatud juurdepääs Kostüümi baasmudeli väljatöötamine Rahvusooperi Estonia balletile “Sisalik”(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-01-09) Bergmann, Eneli; Kuusk, MargitLõputöö tulemusena töötativälja meesosatäitja kostüümi baasmudel Rahvusooper Estonia uuele balletile „Sisalik“, mis esietendub 2025 aasta märtsi lõpus. Ballett on kirjutatud Lepo Sumera poolt aastatel 1987–1993. Helilooja Märt-Matis Lill on taastanud ja kokku kirjutanud Sumera käsikirjade põhjal tervikballeti, mida lavastab Marina Kesler. Töö käigus valmistati balleti tantsijale mõeldud rõivakomplekt, tuginedes kostüümikunstnik Reili Evarti eskiisidele. Tegelaskuju piison meesosatäitja kostüüm on baasmudeliks ka teistele meesosatäitjate kostüümidele selles balletis. Lõputöös tutvustati Estonia teatrit ja balletti „Sisalik“ ning kirjeldati kostüümi kavandamisel olulisi tingimusi. Kostüümi puhul on tähtis, et seda oleks võimalik kergesti selga panna ning vajadusel kiiresti ja lihtsalt kohandada. Balleti puhul on veel oluline kostüümi liikumisvabadus. Lisaks on esitatud kostüümi tehniline kirjeldus ja materjalide iseloomustus. Kostüüm koosneb kahest tootest: pintsakust ja lühikestest pükstest, mis valmistati venivast Lycra kangast (polüamiid ja elastaan), voodriks kasutati puuvilla ja elastaani sisaldusega voodrit. Pintsak ja püksid konstrueeriti M.Müller & Sohn süsteemi Sakko põhilõike järgi ja püksid bokserite põhilõike järgi, moekohaste lõigete tegemisel jälgiti kunstniku kavandit ning pintsakule lisati alläärde sabad. Tehnoloogilisel töötlemisel oli oluline arvestada, et balletti tantsitakse mitu hooaega ja seetõttu peab saama neid vajadusel lihtsasti korrigeerida vastavalt osatäitja figuuri muutustele. Selleks jäeti laiemad õmblus- ja pööramisvarud. Pintsaku kehaosa käeaugu- ja varrukakaar äärestati voodritega kokku ja alles seejärel õmmeldi varrukas kehaosa külge. Õlak, mis kaeti voodrikangaga, kinnitati kehaosa voodri peale. Püksid õmmeldi kokku 4-niidilise äärestusühendusõmblusega ja lisaks tugevdati lihtühendusõmblusega äärestuse tagant. Peale kostüümi valmimist muudeti teatris käsitsi paberile tehtud lõiked digitaalseks, et oleks lihtsam tehnilist paljundust teostada ja paigutusi teha. Materjalide kulu leidmiseks koostati arvutis paigutusjoonised valminud kostüümi kohta. Pintsaku põhimaterjali kulus 2,95 m, voodrit 1,57 m ja liimiriideid 0,84 m, 1,48 m, ja 3,24 m. Lisaks näidati tabeli kujul lisamaterjalide, furnituuri ja niidi kulu ning maksumus. Töö lõpus on resümee inglise keeles ja lisades mõned fotod tööprotsessist. Lõputöö kirjaliku osaga anti ülevaate kostüümi baasmudeli valmimise protsessist, mille käigus saadi väärtuslikke kogemusi edaspidiseks tootmiseks ja hoiustamiseks. Pintsak õmmeldi venivast kangast ja on oma kaalult üsna raske, mistõttu venib see seistes välja. 52 Väljavenimise vältimiseks tuleb pintsakut hoiustada kahel riidepuul, pintsak ühel puul ja rippuvad sabad eraldi teisel puul. Selliselt saab raskust hajutada ja venimine on minimaalne. Töös on kasutatud erialaseid programme: Optitex 24, Marker 24, Kaledo Style V4R1 ja Adobe Illustraator. Teater jäi valmistatud baasmudeliga rahule ja juba kasutatakse originaallekaale järgmiste kostüümide juurdelõikamisel. Teistesse suurustesse paljundatud lekaalid lähevad ka prinditud kujul Estoniasse. Autor õppis teatris palju uut ja huvitavat lava kostüümide tegemisest ja sooviks neid ka tulevikus teha.Nimetus Avatud juurdepääs Naiste spordirõivaste mudelite väljatöötamine ettevõttele Amatsoon Apparel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-01-09) Alunurm, Elin; Allak, Maria-Lisett; Kuusk, MargitLõputöö eesmärgiks oli luua brändile “Amatsoon Apparel” esikmudelid, mis täidaks spordikombinesoonide tühja kohta Eesti spordi- ja vabaajarõivaste turul. Bränd “Amatsoon Apparel” on alustav Eesti ettevõte, kes tahab toota üheosalisi treeningtrikoosid, mis annaks kandjale enesekindlust ja oleksid seljas mugavad. Töö käigus valmis neli toodet: Merit, Jane, Romy ja Margot, mis on kantavad erinevatel treeningutel. Tooted on mõeldud hobi korras spordiga tegevale naisele. Tootearendusfaasis selgus, et kasutatav materjal mängib suurt rolli toote istuvuses ning hetkel välja töötatud lõiked on sobilikud kasutamiseks materjaliga Renew Prime. Hetkel on mudelite istuvused paika sätitud just selle materjali omadusi arvesse võttes. Materjal Renew Prime annab nii autoritele kui ka tulevastele klientidele kindlustunde, et keha on sporti tehes hoitud ja annab maksimaalse venivuse. Esimeses peatükis on antud ülevaade mudelite kavandamisest. Kirjeldatud lõputöö lähteülesannet ja sellega seoses analüüsitud spordirõivaste turgu ja konkurente. Välja on toodud kavandatud mudelite tehnilised joonised ja iseloomustatud kasutatud materjale. Teises peatükis on keskendutud mudelite konstruktsioonile. Põhilõiked konstrueeriti Müller&Sohn süsteemis, millele tehti moekohased tuletused, mille järgi õmmeldi näidised. Nende põhjal tehti vastavad muudatused, et parandada istuvust. Üks alapeatükk keskendub moekohaste lõigete valmistamisele ja üks tehnilisele paljundusele. Kolmas peatükk keskendub toodete tehnoloogiale: õmblussõlmed, töötlemise järjekord ja lekaalide valmistamise meetodid. Neljanda peatüki sisu on toote majanduslik osa - hinnastus ja materjalikulud. Tulevastele mudelitele tulevad omahinna kujundused järgnevalt: mudel Merit 38,08 eur, Jane 32,75 eur, Romy 32,67 eur ja Margot 32,86 eur. Sellest tulenevalt selgus, et toodete hinnastuses müügikate ehk brutokasum on positiivselt kõrge. Nelja toote keskmine brutokasum on 61,63%. Autorid usuvad, et tulevikus plaanib ettevõte sellega edasi tegeleda. Valminud mudelid on terviklikud ja läbitöötatud, mis annab tulevikuks kindla baasi ja aitab turundada inimestele üle Eesti. Ettevõttel on võimalus turundada ennast läbi nii makstud kanalite (meiliturundus, google ads jne) kui ka enda kanalite ehk sotsiaalmeedia (instagram, facebook jne).Nimetus Avatud juurdepääs Pidulikust kangast kostüümjakkide baaslõike väljatöötamine ettevõttele Technical Garment Design OÜ(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-01-08) Maamets, Maria; Kuusk, MargitTechnical Garment Design OÜ soovis laiendada kasutatavat baaslõigete tootevalikut, kuna väljatöötatud lõigete kasutamine hoiab kokku tööaega. Töö eesmärgiks oli väljatöötada hästiistuva jaki mudeli baaslõige ning lõputöö tulemusena valmis kaks naiste kostüümjaki mudelit. Kollektsiooni kavandamisel uuriti käesoleva ning tulevase aasta moesuundi, tutvuti disainerite kollektsioonidega ning uuriti erinevaid pidulikke kangaid ja nende omadusi. Kogutud infost lähtuvalt kavandati ettevõttele kostüümjakid. Materjali kogumiseks ja läbitöötamiseks kasutati erinevaid moesuundi tutvustavaid veebilehti, ajakirju ning raamatuid. Moesuundade analüüsimisel on lähtutud näiteks 2024-2025. aastal ilmunud disainerite kollektsioonidest ning 2024-2026. aasta „Next Look“ moeajakirjadest. 2025. ja 2026. aastal on naiste kostüümjakid sirgelõikelised ning pikema tegumoega. Jakid on reväärkraega või kraeta, krae puhul on kasutatud ülespoole nurkadega või klassikalist reväärkraed. Taskud on klapiga või liistuga ning esikinnis ühe- või kaherealine, suletav nööpide või trukkidega. Värvitoonide valik jaguneb tihtipeale kaheks, tagasihoidlikumad toonid (must, valge, beež, tumesinine) ning julgemad toonid (kuldne, hõbe, punane). Pidulikke kangaid jaotatakse välimuse, omaduste ja hinna järgi. Kanga välimuse puhul mängivad rolli värvid ning tekstuur, tegumoe valikul kanga omadused. Kostüümjakkide kavandamisel on kasutatud unifitseerimise meetodit ehk ühe baaslõike põhjal on kavandatud kaks mudelit, millele on juurde konstrueeritud moekohased detailid. Põhilõige on nn klassikalise pintsaku lõikeline lahendus, mis on poolliibuva siluetiga. Kostüümjakil on kasutatud kaheosalist varrukat, kuna varruka põhilõige konstrueeritakse jälgides käe loomulikku asendit, mis tagab kandmisel toote hea istuvuse. Kostüümjakid on sirgelõikelise tegumoe ning kaherealise esikinnisega, suletavad nelja õmmeldava trukiga. Jakid on küljetüki ja 2-osalise varrukaga. Esiosal on vööjoone vertikaalsed sissevõtted ning seljakeskjoon on õmblusega. Mõlemal mudelil on klapiga taskud. Mudel „Margot“ on sallkraega ja mudel „Marge“ reväärkraega. Pärljaki (mudel „Marge“) valmistamiseks on kasutatud põhimaterjalina villasisaldusega kostüümikangast ning lisatud pealisvarruka ja taskuklapi detailidele pärlkangas, litterjaki (mudel „Margot“) detailid on õmmeldud üleni litterkangas. Kostüümjakid on dubleeritud ja töödeldud voodriga. Esmalt on konstrueeritud põhilõige, seejärel varruka lõige. Varruka konstrueerimise algandmed on saadud kehaosa konstruktsioonilt. Kehaosa ja varruka põhilõike järel on moejoonise järgi konstrueeritud moekohased detailid. Toote istuvuse paika panekuks on kasutatud modelli, mistõttu on baassuurus valitud modelli rinnaümbermõõdu järgi. Ülejäänud mõõdud on võetud Saksa tüüpfiguuride mõõtude tabelist suurus 40 järgi. Kostüümjaki originaallekaalid on valmistatud kõigile kasutatud materjalidele (põhimaterjal, dubleer ja vooder). Lekaalidele on märgitud õmblusjooned, vastasmärgid, lõimelõnga suund, tasku ja trukkide asukohad ning markeering. Igal detailil on oma nimi (Piece name). Tehnilise paljundamise aluseks on kasutatud Saksa tüüpfiguuride mõõtude tabelit. Paljundamise skeemid on koostatud esmalt põhilõikele ning seejärel moekohastele tuletustele, kasutades koordinaatide ehk arvutuslik-proportsionaalset meetodit. Tooted on paljundatud suurustesse 36-50. Toodete õmblemiseks on kasutatud lihtühendusõmblusmasinat ning kuumniiskeks töötlemiseks triikrauda. Paigutusjooniste põhjal on teostatud kangakulu arvestus põhimaterjalile, dubleerile ja voodrimaterjalile. Kangakulu täpsemaks arvutamiseks on tehtud paigutusjoonised mõlemale tootenäidisele eraldi. Niidikulu arvutamiseks on kokku arvutatud detailide külgede pikkused ning õmblustele kulunud niidi kogus. Mudel „Margot“ materjali hinnaks kujunes 46,17€ ja mudel „Marge“ materjali hinnaks 92,00€. Töö eesmärk sai saavutatud – ettevõte sai endale väljatöötatud kostüümjaki mudeli.Nimetus Avatud juurdepääs Kombineeritavate detailidega kollektsioon rõivalaenutusele(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-01-08) Miklasevics, Natalja; Peets, TeeleLõputöö tulemus on valmisõmmeldud kleit koos lisanditega rentimiseks ateljeest. Kleit on äravõetavate varrukate ja kraega. Valmis on saanud seelik, mida saab kanda kleidi ja muude toodetega. Kollektsiooni loomiseks on kasutatud autori välja töötatud süsteemi, mis hõlmab detailide äravõtmist. Ka vöö kinnitamise osa on autori looming, et vöö peale saaks siduda lipsu. Arvestatud oli ka ateljee soovi korrigeerida riideesemeid kiiresti ja mugavalt. Põhilekaalid on konstrueeritud M. Müller & Sohni süsteemi põhjal. Kleit konstrueeriti baassuuruses 36 ja seelik valmis suurusele 40. Seelik on ühes suuruses. Lekaalide modelleerimine toimus lekaalide väljatöötamisel äravõetavate detailide mahutamiseks. Seelikut modelleeriti väljalõikamise ajal moekohase seeliku saavutamiseks. Kõige tähtsam oli konstrueerida äravõetavad detailid. Baaskleit pidi olema suuremate õmblusvarudega, et korrigeerida toode kiiresti kliendi keha järgi. Lekaalid on tehtud käsitsi, sest ateljeel pole praegu võimalust programmiga töötada. Lekaali baassuurus viidi üle Lectra Modarise programmi kirjaliku töö koostamise jaoks. Kõik arvutused materjalide puhul tehti ainult kirjaliku töö vormistamiseks, sest ateljee ei vaja nii täpseid andmeid. Toote omahinna arvutamine on konfidentsiaalne, mille tõttu esitati arvutused materjalide koguväärtuses. Toote omahinnal ei ole suurt tähtsust, sest toode on valmistatud rentimiseks. Töös esinenud vead likvideeriti ja lekaale saab edaspidi kasutada. Toote kohta on valmistatud tootekaart täistoote komplektist ja materjalid toodete valmistamiseks.Nimetus Embargo Töörõivaste loomine optikakaupluse töötajatele(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-01-09) Tokmantseva, Jana; Kuusk, MargitLõputöös arendati ettevõttele Instrumentarium Optika OÜ uued töörõivaste mudelid - üks suvine ja üks talvine variant, et pakkuda töötajatele suuremat valikuvabadust ja tagada mugavus igal aastaajal. Praktilise osana valmisid mudelite prototüübid. Töö käigus analüüsiti põhjalikult optikakaupluse töötajate tööspetsiifikat ja vajadusi. Selle põhjal valiti sobivad materjalid, disainilahendused ja tehnoloogilised lahendused, mis tagavad tööriiete praktilisuse ja mugavuse. Töö kirjalik osa on jaotatud neljaks osadeks: mudelite kavandamine, konstruktsioon, tehnoloogia ja toote hinna kujundamine. Esimeses peatükis on kirjeldatud lähteülesanne, kollektsiooni loomise tingimused, olukorra analüüs, mudelite kavandamine ja kasutatud materjalid. Teises peatükis on põhjalikult kirjeldatud põhilõigete konstrueerimise käik baassuurusele 38 ja kasvule 168, moekohaste lõigete valmistamine ja mudelite tehniline paljundamine suurustele 34-46. Kolmandas peatükis on toodud mudelite sõlmede tehnoloogiline töötlemine ja läbilõikejoonised, kirjeldatud lekaalide valmistamine ning koostatud valmistoodete mõõtude tabel ja mudelite tootekaardid. Viimane peatükk on seotud töö majandusliku osaga, kus on põhjalikult selgitatud toote omahinna kujunemiseks vajalikud näitajad nagu paigutusjoonised, kanga- ja niidikulu arvestamine, põhi- ja abimaterjalide maksumus. Mudeli „Talv“ lõpphind tarbijale koos käibemaksuga on 65,17 eurot ja mudeli „Suvi“ on 62,83 eurot. Konstrueerimiseks kasutati M. Müller & Sohn konstrueerimissüsteemi. Tehniliste jooniste valmistamiseks on kasutatud Kaledo Style arvutiprogramm. Põhilõigete valmistamiseks ja lekaalide digiteerimiseks on kasutatud Optitex arvutiprogramm. Paigutusjooniste valmistamiseks on kasutatud Optitex Marker 24 arvutiprogramm.Nimetus Avatud juurdepääs Saaremaa rahvarõivaist inspireeritud naiste ülerõivaste kollektsiooni loomine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-01-08) Mesila, Margerite; Kuusk , MargitLõputöö eesmärk oli valmistada rahvuslik väikepartiidena toodetavate ülerõivaste püsikollektsioon, mida vajadusel saaks ka üksiktoodetena toota. Töö käigus valmisid voodrile töödeldud jakk ja mantel, mille loomisprotsessi ja tehnoloogia väljatöötamist on antud töös kirjeldatud. Töö valmis koostöös ettevõtetega Happytex OÜ ja Melvin OÜ. Happytex OÜ põhitegevus on rahvariiete koolituste läbiviimine, rahvariiete ning kergete ja ülerõivaste valmistamine individuaaltellimustena nii naistele kui ka meestele. Melvin OÜ pakub rõivaste tootearenduse teenust ning teeb koostööd rahvusvaheliste firmadega Soomest, Rootsist, Norrast, Lätist jm. Kollektsiooni kavandamise märksõnadeks olid jätkusuutlikkus, kvaliteetsete ja looduslike materjalide kasutamine ja rahvuslikkus. Inspiratsiooni allikaks valiti Lääne-Saaremaa rahvarõivad, ennekõike ülerõivad, sest seal on juured nii ettevõtte Happytex OÜ juhatajal kui töö autoril. Ideid koguti veebiallikatest, raamatutest ja külastati ka Eesti Rahva Muuseumi. Vaadati ja analüüsiti Lääne-Saaremaa meeste vatte, pikk-kuubesid ja veste, naiste liistikuid ja kuubesid. Värvigammaks valiti piirkonna enim kasutatavad seelikuvärvid: punane, must, tumesinine. Toodete põhilõiked on konstrueeritud põhjamaade konstrueerimissüsteemi järgi. Nendest on valmistatud moekohased lõiked mudelitele „Madli“ ja „Maali“, mis on tehtud unifitseerimise teel, kuid materjalide paksuste erinevuste tõttu on kasutatud erinevat töötlust liimikangaga. Tehnoloogia on suuremalt jaolt toodetel sama. Väikepartii tootmiseks tehti toodetele suuruses 34-44 tehniline paljundus su, mille põhimõtted on esitatud jaki näitel. Mantli paljundus käib samade reeglite järgi, sest mantli lõiked on tehtud jaki lõigete põhjal. Mõlemad tooted on voodriga. Kõik lekaalid on joonistena välja toodud. Pihaosa lekaalid on toodetel ühesugused. Mudelite materjalide paksuste erinevuste tõttu on dubleeri lekaalid erinevad. Kuluarvestuseks tehti kanga paigutusjoonised nii ühe kui ka kahe toote kaupa. Töös on näidatud kombineeritud joonised. Arvutati välja niidi- ja abimaterjalide kulu, lisati näidisele kulunud töötlemise hind ja muud kulud. Jaki hinnaks kujunes 373,45 € ja mantli hinnaks 516,36 €.Nimetus Avatud juurdepääs Tootmisjääkidest trenchcoat-tüüpi mantli baaslõigete väljatöötamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-01-08) Zahharova, Veronika; Kuusk, MargitKäesoleva lõputöö eesmärk oli välja töötada kaks trenchcoat-tüüpi mantlit, kasutades tootmisjääke, et vähendada materjalikadu rõivatootmises. Töö keskendus trenchcoat-mantli konstruktsiooni eripäradele, samuti kangajääkide kasutamisele rõivaste valmistamisel. Mantlite idee kujundati välja vastavalt töö eesmärkidele ning loodi tehnilised joonised koos detailsete toodete kirjeldustega. Pärast toodete arendamist valiti sobivad materjalid ja abimaterjalid, mille hulgas olid mitmesugused tootmisjäägid. Lõiked töötati välja Müller&Sohn’i konstrueerimismeetodi järgi, võttes arvesse trenchcoat’ile omaseid klassikalisi detaile, nagu reväärkrae, varruka põõnad, pagunid ja vöö. Mantlite konstruktsiooni loomisel lähtuti tehnilistest joonistest ja mõõtudetabelitest. Mõõtudetabel koondab valmistoodangu mõõdud suurustele 34–42, mis võimaldas toodete kvaliteeti kontrollida. Töö käigus valmistati lõiked, mis digitaliseeriti Optitex’i programmi, kus tehti lekaalid ja paljundused erinevatele suurustele. Töö käigus arvutati mantlite tootmise omahind. Materjalikulu arvutused viidi läbi Optitex Marker tarkvaras, kus koostati ka lekaalide paigutusjoonised. Müügihinnad sõltuvad tootmisettevõtte ja brändi hinnapoliitikast, kuid orienteeruvalt võivad need jääda vahemikku 300–800 €. Mantlile koostati tootekaart, mis sisaldas tehnilise joonise, mudeli kirjeldust, materjalide koostist, suurskaalat ning hooldusjuhiseid. Lõputöö tulemusena valmisid trenchcoat-mantlid, mis näitavad tootmisjääkide kasutamise võimalusi rõivaste tootmises. Lisaks võimaldab väljatöötatud konstruktsioon kasutada sama baaslõiget ka teiste kangajääkide töötlemiseks, muutes selle praktiliseks lahenduseks tootmisjääkide vähendamisel.Nimetus Avatud juurdepääs Sooneutraalsete moekollektsioonide sisseost(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-19) Zelinski, Johanna-Lisa; Laid, Marika-MySooneutraalset moodi seostatakse moetööstuses tihti jätkusuutlikkusega. Jätkusuutlikkus sooneutraalses moes rõhutatakse vastupidavate ja ajatute rõivaste loomist, vähendades seeläbi vajadust sagedaste ostude järele ja minimeerides ka keskkonnamõjusid. Keskendumine taaskasutatud materjalidele ja eetilistele tootmisviisidele toetab aeglase moe põhimõtteid ning soosib teadlikku tarbimist. Teisalt on ka kiirmoes sooneutraalse moe esindatus ulatuslik, pakkudes trendipõhiseid stiile, mis võivad olla laialdasemalt kättesaadavamad, kuid soodustavad ka ülemäärast tarbimist. Hoolimata nendest vastuoludest, rõhutab sooneutraalse moe levik moetööstuses selle kultuurilist tähtsust ja muutusi traditsioonilistes soonormides. Tulevikus on oluline leida tasakaal kättesaadava ja jätkusuutlikku sooneutraalse moe vahel. Kättesaadavuse ja jätkusuutlikkuse tasakaalustamine tagab, et mood jääb ühtaegu kaasavaks ja vastutustundlikuks. See võimaldaks sisseostjatel pakkuda tarbijatele taskukohasemaid valikuid, võttes samal ajal arvesse ostuotsuste pikaajalist mõju keskkonnale ja ühiskonnale. Töö, mis sai alguse sooneutraalse moe eeldatava jätkusuutlikkuse uurimisest, on arenenud selle suundumuse mõistmiseks laiemal moemaastikul. Käesoleva töö teoreetilises osas anti ülevaade sooneutraalse moe olemusest, sisseostja rollist moetööstuses, sooneutraalsete moekollektsioonide sisseostust ning seostest sooneutraalse moe ja jätkusuutlikkuse vahel. Töö eesmärgi saavutamiseks viidi empiirilises osas läbi küsitlus ja 2 intervjuud. Küsitluses osalenud sisseostuga tegelevad isikud Eestist, Saksamaalt ja Ühendkuningriikidest kajastasid oma vastustes sooneutraalse moega seonduvaid nüansse ja erisusi. Küsitluse analüüsis tulid välja ka konkreetsed väljakutsed, millega vastajad sooneutraalsete kollektsioonide hankimisel kokku puutuvad, nagu näiteks nõudluse, toodete saadavuse või eelarvepiirangute käsitlemine. Intervjuudest, mis viidi läbi tuntud moebrändide Stella McCartney ja Collusion (ASOS) sisseostjatega, koguti kvalitatiivseid andmeid, mis andsid laiema ülevaate sooneutraalsete kollektsioonide sisseostuprotsessi eripäradest. Iris Lindvee ja Jono Morland tutvustasid sisseostjate tehtud strateegilisi otsuseid, sealhulgas nende lähenemisviise sooneutraalsete moetoodete hankimisele, müügile ja turustamisele. Kokkuvõtteks võib öelda, et Stella McCartney ja Collusion on osa sooneutraalse moe innovatsioonist, kus kumbki tegeleb ainulaadsete väljakutsete ja võimalustega. Kui Stella McCartney bränd on pühendunud luksusele ja jätkusuutlikkusele, siis Collusioni näitel saab rakendada sooneutraalsust ka kiirmoes. Mõlemad kaubamärgid peavad leidma aga lahendusi toodete istuvuse parendamiseks, et sooneutraalsed disainid oleksid uuenduslikud, kuid samas ka mugavad iga kandja jaoks. Turu haarde laiendamine ja tarbijate muutuvate eelistustega kohanemine on nende jätkuva edu võtmeks. Üheskoos demonstreerivad nad moe võimet edendada mitmekesisust ja juhtida positiivseid muutusi läbi sooneutraalsete moekollektsioonide. Põhjaliku empiirilise uurimise käigus sai selgeks, et kuigi sooneutraalset moodi peetakse sageli oma kaasava disaini põhimõtete tõttu oma olemuselt jätkusuutlikuks, ei ole see arusaam alati reaalsusega kooskõlas. Töö järelduste põhjal on selge, et sooneutraalne mood on dünaamiline ja mitmetahuline valdkond, mis peegeldab moetööstuse pidevat arengut. Kuigi sooneutraalse moe kontseptsiooni seostatakse sageli jätkusuutlikkusega, tuleb mõista, et see seos ei ole alati absoluutne. Kiirmoe sektoris leiduvad sooneutraalsed kollektsioonid võivad näidata, et sooneutraalsus ei pruugi alati kaasa tuua jätkusuutlikkust, vaid hoopis soodustada ületarbimist läbi pidevate trenditoodete pakkumise. Seetõttu on oluline jälgida selle suundumuse arengut ning leida tasakaal kättesaadavuse ja jätkusuutlikkuse vahel. Jätkusuutlikuma moe tuleviku tagamiseks on vaja teadlikku ostujuhtimist, et toetada brände, kes pühenduvad vastutustundlikele tootmismeetoditele ja keskkonnasõbralikele materjalidele. Samuti on oluline, et moetööstus jätkaks innovatsiooni ja arengut, et luua moevalikuid, mis on mitmekesised, kaasavad ning vastutustundlikud.Nimetus Avatud juurdepääs Meesterõivaste tarbijauuring(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-20) Rooberg, Lisette; Laid, Marika-MyMood on olnud läbi aegade üks väga laialdane valdkond, milleläbi tarbija saab avastada uusi väljendusviise ja põnevaid suundi. Mood pakub kõigile midagi ning mida aeg edasi, seda enam muutub tarbija sõna määravamaks. Palju rõhku on alati pandud naistemoele, kuid järjest enam kogub tähelepanu ka meestemood. Lõputöö eesmärk oli uurida tarbijate nõudlust ja eelistusi meesterõivaste vastu. Töö teema oli ajendatud autori isiklikust huvist ja soovist tulevikus enda meesterõivaste brändiga Eesti turule tulla. Selleks, et täita töö eesmärk tuli autoril analüüsida tarbijakäitumise mõjutegureid, läbi viia tarbijauuring autori koostatud küsitluse põhjal ning läbi viia rõivapoe analüüs. Selleks, et koguda töö jaoks andmeid, koostas autor küsitluse tarbijauuringu jaoks, millele kogus vastuseid levitades küsitlust läbi tutvuste ja sotsiaalmeedia. Et paremini ja efektiivsemalt analüüsida tarbijaküsitluse vastuseid ja kõrvutada saadud infot hetkel turul toimuvaga, viis autor läbi ka rõivapoodide vaatluse. Selleks koostas autor tarbijaküsitluse põhjal tabeli infoga, millele vaatluse käigus tähelepanu pöörata. Rõivapoed, kus autor vaatluse läbi viis, sai valitud tarbijaküsitluse põhjal. Tarbijauuringus selgus, et nõudlus meesterõivaste järele on suur. Üldiselt on suurem osa tarbijaid hetkel pakutava meesterõivaste valikiga pigem rahul. Sellegi poolest selgus tarbijauuringus ka kitsaskohti, mida tarbija ootab, et tulevikus parendatakse. Tarbija soovib Eesti turul meesterõivaste puhul näha rohkem erinevaid rõivastiile, kvaliteetsemaid materjale ning paremat sobivust ja lõiget. Lisaks ootab tarbija, et rõivavalik oleks turul suurem, kui see hetkel on. Töö tulemusena selgus, et tarbijad eelistavad ajatuid rõivaid. Läbivalt soovitakse kanda rõivaid mustas toonis või siis muudes neutraalsetes toonides. Kuigi peamised poed, kus meesterõivaste tarbija oma ostud sooritab on kiirmoebrändid, ostab ta sealt enamasti lihtsates lõigetes, neutraalsetes värvides ehk minimalistlike rõivaid, eesmärgiga tarbida neid pikemalt. Tulevikus soovitakse, et ühevärviliste ja minimalistlike rõivaste valik oleks veelgi suurem ning vastaks paremini tarbija nõudlustele. Eelnev mainitu on autorile hea konstruktiivne tagasiside, mida silmas pidada turule sisenedes. Et saada tarbija ja ettevõtete seisukohast veelgi täpsem ülevaade, saaks antud uurimustööd veel edasi arendada. Juurde saab lisada perspektiivi läbi meesterõivaste jaemüüjate küsitlemise ja/või intervjueerimise. Nende seisukoht annaks kindlasti juurde vaatenurki, et näha tervikut veelgi paremini ja kaardistada turu hetkeseisu veel täpsemini.Nimetus Avatud juurdepääs Visuaalse identiteedi loomine ettevõttele Kukupesa OÜ(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-19) Nursi, Johanna; Tuulik, DianaKäesoleva lõputöö teema on visuaalse identiteedi loomine ettevõttele Kukupesa OÜ. Püstitatud eesmärgi saavutamiseks uuriti teoreetilist materjali, viidi läbi kvalitatiivne uuring intervjuu vormis ja teostati vaatlus. Teoreetiline osa andis ülevaate sellest, mis on visuaalne identiteet, kuidas seda teostada ning millistest osadest see koosneb. Lisaks uuriti töörõivastuse osalust brändingus. Saadava teoreetilise materjali kogumiseks ja analüüsimiseks kasutati raamatuid ja veebipõhiseid allikaid nii eesti kui ka inglise keeles. Empiiriline osa koosnes kahest osast. Esmalt anti ülevaade ettevõtte olemusest ja valdkonnast, seejärel uuriti ettevõtte rebrändigu vajadusi ja eesmärke, millele luua uus visuaalne identiteet. Selles osas viidi läbi ka kvalitatiine uuring intervjuu vormis ettevõtte omanikuga, et uurida temalt rebrändingu põhjuseid. Teises osas anti ülevaade Pesa poe uuenenud visuaalsest identiteedist ning elementidest, mida kasutati. Töös kajastati värve, tüpograafiat ja erinevaid võimalusi identiteedi edasikandmiseks, näiteks loodi ettevõttele pakendamiseks vajalikud võimalused ning loodi kinkekaardi kujundus. Samuti loodi uus visuaalse identiteedi kriteeriumitele vastav töörõivastus. Töö tulemusel pandi kokku brändiraamat, kus on näha kõik loodud visuaalsed elemendid. Käesolev lõputöö on oluline panus Kukupesa OÜ rebrändingule, aidates neil luua ühtne, silmatorkav ja järjepidev visuaalne identiteet, mis võimaldab ettevõttel konkurentidest erineda. Lisaks annab töö ülevaate võimalikest identiteedi elementidest ja brändiraamatu kujundamise protsessist, mis on vajalik teadmine ettevõtte brändingus.Nimetus Avatud juurdepääs Müügikeskkonna mõju külastajatele Tallinna Kaubamaja AS näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-20) Naisson, Gerlin; Ülle , AasjõeMüügikeskkonnal on oluline roll tarbija ostukäitumise kujundamisel, kuna see mõjutab tarbijate tajumist, emotsioone ning lõppkokkuvõttes nende ostuotsuseid. Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli uurida müügikeskkonna ja selle elementide mõju külastajatele, kes külastavad Tallinna Kaubamaja naistemaailma, ning kuidas müügikeskkonna elemendid mõjutavad tarbija ostukäitumist. Uurimistöö koostamisel töötas autor läbi erinevaid kirjalikke allikaid ja teooriaid, et välja selgitada, milline müügikeskkonna element avaldab teoorias mõju ostjale. Eesmärgi täitmiseks püstitas autor järgmised ülesanded: töötada läbi teoreetiliste materjal, teostada müügikeskkonna diskreetne vaatlus, viia läbi intervjuud ja ringkäik juhtivtöötajatega, analüüsida vaatluste ja intervjuude tulemusi, teha tulemuste põhjal järeldused ja ettepanekud müügikeskkonna parendamiseks. Uurimistöö metoodikana kasutas autor vaatlust ja intervjuusid. Vaatluse käigus jälgis autor diskreetselt kaupluse külastajaid ning tegi märkmeid nende liikumise ja tegevuste kohta. Lisaks viis autor läbi intervjuud Tallinna Kaubamaja juhtivtöötajatega, kes on seotud naistemaailmaga, et saada põhjalik arusaam sellest, kuidas müügikeskkond mõjutab külastajate ostukäitumist ja rahulolu. Nii teooria põhjal kui ka läbiviidud vaatluse põhjal selgub, et väga oluline on muuta müügikeskkond meeldivaks ja mugavaks. Iga väiksemgi detail mängib siin olulist rolli. Kuigi ostjad sellele teadlikult tähelepanu ei pööra, siis alateadlikult minnakse sinna tagasi, kus oli hea kogemus ja meeldiv olla. Vaatluse eel tutvus autor põhjalikult Tallinna Kaubamaja naistemaailma müügisaali ja selle plaaniga. Samuti toimus vabas vormis vestlus ja ringkäik teenindusjuhiga, et vaatluse eel paremini tutvuda töökorraldusega osakonnas ja selle nüanssidega, millele vaatluse käigus tähelepanu pöörata. Juhtivtöötajatega läbi viidud intervjuude eesmärgiks oli põhjalikumalt aru saada asjaoludest, mida on jälgitud uue naistemaailma loomisel, millistele teguritele pööratakse suuremat tähelepanu ja kuidas töö toimub ühes müügitsüklis ehk siis aasta jooksul. Vaatluse tulemuste põhjal selgus, et naistemaailma uuenduslik kontseptsioon järgib parimaid praktikaid, pakkudes külastajatele meeldivat ja mugavat ostukogemust. Müügikeskkond on atraktiivne, hästi valgustatud ja organiseeritud, pakkudes klientidele piisavalt ruumi ja liikumisvabadust. Teenindus on professionaalne ja abivalmis ning müügipersonal on põhjalikult koolitatud. Turundusüritused ja ajakiri "Hooaeg" täiendavad ostukogemust, pakkudes klientidele inspiratsiooni ja teavet uute trendide kohta. Samas leidub veel võimalusi, et muuta iga ruutmeeter kasumlikumaks ja tulutoovamaks. Tulemustest selgub, et müügikeskkonnal on suur mõju tarbija ostukäitumisele, ning ettevõtted nagu Kaubamaja AS arvestavad selle teadmisega ja tarbija tagasisidega, kujundades nende teadmiste põhjal oma müügikeskkonda, et soodustada seeläbi positiivset ostukogemust ning anda impulssostude tegemisele hoogu juurde. Meeldiv keskkond on tänases ühiskonnas väga tähtsal kohal, sest klientide hoidmine ja uute klientide leidmine on iga ettevõtte edu võti, eriti olukorras, kus kaubanduskeskusi on väga palju, kuid majanduslik olukord viitab pigem ettevaatlikumale tarbimisele. Lisaks hindavad tarbijad väga mugavust. Samuti jätkab e kaubandus oma võidukäiku. Töö autor tegi mitmeid ettepanekuid ja soovitusi, et parandada veelgi müügikeskkonna efektiivsust ja klientide rahulolu. Näiteks soovitas autor muuta Tallinna Kaubamaja naistemaailma väljapanekut osakonda sisenemisel ning kaaluda liikumistrajektooride muutmist, et suunata klientide tähelepanu toodetele. Samuti soovitas autor kaaluda kohvikuala muutmist või osalist eraldamist, et see ei tõmbaks liigselt pilke ning suunaks rohkem tähelepanu toodetele, mis on kohviku vahetus läheduses. Kõik tehtud ettepanekud lähtuvad vaatluse põhjal tehtud järeldustest, mille eesmärgiks on veelgi toetada ja tugevdada Tallinna Kaubamaja kui ühe Tallinna juhtiva ostukeskuse kuvandit. Töö autor tõdes vaatlust tehes ja intervjuusid läbi viies, et müügikeskkond ja selle elemendid on väga olulised ning määrava tähtsusega klientidele meeldiva ostukogemuse loomisel. Lõputöö näitas, et Kaubamaja AS müügikeskkond on hästi läbimõeldud ja pakub klientidele meeldivat ostukogemust, mis on oluline tegur ettevõtte konkurentsivõime ja edu tagamisel.Nimetus Avatud juurdepääs Õmblusparandustöökoja loomine Tallinna Strateegiakeskuse näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-20) Lintnermann, Mariliis; Traumann, AdaKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli Tallinna linnaruumi rõivaste ja tekstiiltoodete parandamiseks õmblusparandustöökoja loomine Tallinna Strateegiakeskuse pilootprojekti „Jäätmejaamade ümberkujundamine ringmajanduskeskusteks, korduskasutuse edendamine ja parandustöökodade loomine“ raames. Lõputöö eesmärgi täitmiseks tutvus lõputöö autor ELi liikmesriikides ringmajandusliku majandusmudeli sisseviimiseks ja rakendamiseks kehtestatud normdokumentidega, mis suunavad nii ettevõtjad pakkuma kui tarbijaid tegema kestlikemaid valikuid. Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud toodete parandamise edendamist toetavate meetmete eesmärgiks on muuta korduskasutus ja parandamine tarbijatele lihtsamaks ja vastuvõetavamaks kui toote väljavahetamine. Rõiva- ja tekstiilijäätmete hetkeolukorda mõjutavad faktoreid, olemasolevaid ja tulevikku vaatavaid tegevusi käsitles autor Tallinna linna kontekstis. Koostöös kasutatud rõivaste ja tekstiilide korduskasutusega tegelevate organisatsioonidega on linna eesmärk suurendada korduskasutamise ja parandamisega jäätmeteket ning toetada uuenduslike ärimudelite arendamist. Uuskasutuskeskuse Sõpruse pst kaupluses õmblustoa teenuse pakkumiseks selgitati välja loodava õmblusparandustöökoja sisseseadmiseks vajalikud tegevused, kaardistati parandusteenuseid pakkuvad töökojad Tallinnas, analüüsiti teenust pakkuvate ettevõttete hinnakirju ja koostati nimekiri õmblustoas pakutavatest parandusteenustest. Õmblustoa teenuse pakkumiseks, parandusteenuse pakkumise arendamiseks ja hindamiseks koostati küsimustik parandusteenuse hetkeseisust ülevaate saamiseks ning hinnangu andmiseks. Küsimustiku andmete analüüsiga selgitati välja vajadused parandusteenuse kasutamiseks, teenuse varasema kasutamisega seotud kitsaskohad, parandamist motiveerivad tegurid ja tarbijate arvates enim parandamist vajavad tooted. Osalusvaatlusega selgitas autor välja, mis on parandustööde teostamiseks olulised kriteeriumid, mida on vaja parandada ja milliseid töövõtteid selleks kasutada. Parandusteenuse osutajana tööprotsessis osaledes nõustati ja juhendati õmblustuba külastanud kliente. Järelduste ja ettepanekutega tõi autor välja klientide vajadused ja ootused parandusteenuse kasutamisel ning andis omapoolseid soovitusi, kuidas saadud teadmiste baasil teenuse pakkumise parendamisega jõuda suurema hulga inimesteni. Küsimustiku alusel parandamist vajavate toodete ja õmblustoas parandatud toodetega seotud andmete võrdluse alusel koostati hinnakiri õmblustoas parandusteenuse osutamisega jätkamiseks. Parandamine on oluline osa igapäevaelust. Juba rõivaid ostes tuleb tarbijal mõelda toote kestvusele ja jätkusuutlikkusele, võimalusele kanda toodet pikka aega seda õigesti hooldades ja vajadusel ise parandades või parandusteenust kasutades. Lõppkokkuvõttes ei ole oluline, mida me kanname, oluline on, et kanname seda rõiva eluea lõpuni.