Lõputööd (MO, TD, RR)

Kollektsiooni püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/54

Sirvi

Näitamisel1 - 20 378-st

Embargo
Turundusplaani koostamine aastaks 2024 Fliis Trade OÜ näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-15) Vesberg, Isabel; Porila, Anna-Liisa; Aasjõe, Ülle
Digiturundus on kujunenud tänapäeval üheks kõige populaarsemaks turunduseviisiks. Digiturunduse kasutamine aitab ettevõttel olla rohkem paindlikum ja kohanemisvõimelisem väliskeskkonnas toimuvate muutustega. Samuti aitab see luua tõhusaid suhteid oma klientidega ning reageerida rohkem nende vajadustele ja arusaamadele. Kõige olulisem on turundustegevuse planeerimisel tunda ettevõtte sihtrühma ning nende vajadusi ja soove. Kindla strateegia järgimine võimaldab digiturundust teha fokuseeritult, saadud tulemusi mõõta ja analüüsida ning seatud eesmärke saavutada. Antud lõputöö oli ajendatud sellest, et ettevõttel Fliis Trade OÜ puudus kindel digiturundusstrateegia, turundusplaan ja eelarve. Sellest tulenevalt puudus ettevõttel ka kindel sihtrühm ja turundusalased eesmärgid. Ettevõttel Fliis Trade OÜ oli soov kasvatada brändi tuntust ja ettevõtte käivet ning parendada ka turundustegevust. Varasematel aastatel oli tehtud turundust jooksvalt ning kärbitud eelarvet vastavalt vajadusele. Töö käigus teostasime ettevõttele kliendiuuringu, väliskeskkonna - ja sisekeskkonna analüüsi ning konkurentsianalüüsi, mille käigus selgus, et ettevõttel on veel mitmeid võimalusi, kuidas ennast digiturundusesega nähtavaks teha. Strateegiale põhinedes on ettevõttel võimalus konkurentidest eristuda ning saavutada suurem turundusalane edu. Esmalt teostasime ettevõttele kliendiuuringu, mille käigus saime tagasisidet 187 kliendilt. Tagasiside kaudu saime aimu klientide rahulolust, eelistustest ja soovidest, mida võtta arvesse digiturundusplaani koostamisel. Strateegilise digiturunduse planeerimise kaudu kehtestasime ettevõttele uue missiooni, visiooni, turunduseesmärgid ja turundusstrateegia. Töö käigus valminud väliskeskkonna ja sisekeskkonna analüüside põhjal panime paika Nordbaby ettevõtte diferentseerimisstrateegia. Strateegiale tuginedes koostasime Nordabyle turundusplaani ehk konkreetse tegevuskava. Jõudsime järeldustele, et põhilised tegurid, mida ettevõte võiks silmas pidada on postituste tiheduse suurendamine ehk postida sisu sotsiaalmeediasse üle ühe või kahe päeva. Samuti võiks Nordbaby teha aasta jooksul kokku vähemalt kuus koostöö projekti erinevate sisuloojatega. Nordbaby sihtrühm soovib osta tooteid otse inimestelt, keda nad usaldada saavad, autentne ja sisukas tootesoovitus mõne sisulooja poolt mõjub Nordbaby kliendile enim. Koostööde edukust on võimalik jälgida läbi personaalsete sooduskoodide, mida sisuloojad oma kontodel jagavad ning nii on tulemused mõõdetavad. Lisaks on oluline panustada regulaarselt Google, Facebook ja Instagram Adsidele, et otsingumootor ise ettevõtte klientidele või potentsiaalsetele klientidele reklaame kajastaks. Autorid lisasid koostatud turundusplaani ka kuupõhised uudiskirjad, et anda klientidele infot uute toodete või tulevaste kampaaniate kohta. Samuti tuleks ettevõttel uuendada veebilehel olevaid kampaaniaid ja fotomaterjale ning lisaks täiendada tootekirjeldusi. Põhinedes digiturundusplaanile koostasime ettevõttele ka turundueelarve. Töö käigus koostasime exceli tabeli, kus olid välja toodud kõik kulud mis kuude ja aasta jooksul kokku kulub ettevõtte digiturundamiseks. Lisaks on eelarve tabelis kajastatud, millistele digimeedia platvormidele ja kui tihti Nordbaby ettevõte panustada võiks. Oma lõputöö käigus tegime mitmeid erinevaid ettepanekuid ettevõttele edaspidiseks turundustegevuseks. Antud töö valmis koostöös ettevõttega Fliis Trade OÜ ning autorite püstitatud lõputöö eesmärk sai täidetud. Kõik töö käigus sooritatud ülesanded toetasid turundusplaani ja eelarve väljatöötamist. Intervjuu ettevõtte esindajaga viis töö autorid kurssi Fliis Trade OÜ varasema turundustegevusega ning kliendiuuringu käigus said töö autorid tagasisidet ettevõtte klientidelt. Koostatud turundusplaani, turunduseelarve ja ettepanekute alusel on Nordbabyl võimalus oma edaspidist digiturundustegevust fokusseerida, jälgida ja suunata ning püstitatud eesmärke saavutada.
Embargo
Jooksuriiete loomine ettevõttele Disaintekstiil OÜ
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-31) Kumm, Kertu; Peets, Teele; Aloe, Ingrid
Uute toodete välja töötamine ning seejuures sportlaste ja tarbijate muutuvate eelistustega arvestamine on ettevõtte jaoks väljakutse. Käesoleva lõputööna loodi koostöös ettevõttega Disaintekstiil OÜ jooksuriiete kollektsioon, millesse kuulub kolm toodet: jooksusärk, -püksid ja -jakk. Disaintekstiil OÜ on Eestis edukas spordiriideid tootev ettevõtte, mis teeb koostööd nii laksesuusatajate kui ka ratturitega. Lõputöös tuuakse välja tootearenduse protsess algsest ideest kuni lõpliku toote valmimiseni. Lõplikud mudelid valiti ühiselt ettevõtte juhtide ning disaineritega. Olulise sisendi mudelite kujundamisel ning funktsionaalsete omaduste väljatöötamisel andsid viis eksperti, kes igapäevaselt tegelevad spordiga. Siinkohal soovib töö autor tänada ettevõtte juhtkonda, disainereid ja meeskonda ning eksperte: Roman Fosti, Martin Himma, Keio Kits, Karel Sander Kljuzin ja Rait Ratasepp. Autor tänab ka ettevõttepoolset juhendajat Ingrid Aloed ning koolipoolset juhendajat Teele Peetsi. Lähteülesande alapeatükis analüüsib autor ekspertidelt meili teel saadud sisendit. Ekspertidelt saadud informatsioon ühtis kirjanduses välja toodud nõuetega spordiriietele ning võimaldas luua tooted, mille funktsionaalsuse ja kandjamugavuse hindamiseks on edaspidi vajalik neid tooteid testida. Mudel „Jack“ on kergest kangast varrukateta jooksusärk. Mudel „Joosep“ on kerged ja hingavad, kahekihilised jooksupüksid. Mudel „Jasper“ on raglaanlõikeline jooksujakk, millel on hingav seljapasse, kõrge krae ning kapuuts. Mudelite konstrueerimisel kasutati M. Müller & Sohn põhilõigete konstrueerimisesüsteeme ning loodi lõiked baassuurusele M. Kõigi kolme mudeli juures arvestati ekspertidelt saadud sisendiga, milleks oli näiteks mitte hõõrumine ning piisav avarus. Põhilõigetele tehti moekohased muudatused ning valmis õmmeldud toodete istuvust hinnati ettevõtte meeskonnaga ning vajadusel tehti vajalikke muudatusi. Mudelitele tehti tehniline paljundus suurustesse XS kuni 4XL, lisaks loodi Optitex PDS programmi abil lekaalid. Eraldi toodi välja valmistoodete mõõdud, mis esitati töös tabelitena. Jooksuriiete kangaste valikul lähtuti ettevõttes kasutusel olevatest kangastest ning püüti leida parim materjal, mis vastaks kirjanduses välja toodud spordiriiete kanga nõuetele. Eriilmeliste ning funktsionaalsete spordirõivaste valmistamisel kasutab ettevõtte Disaintekstiil OÜ sublimatsioonitrükki, mis võimaldab luua riideid vastavalt kliendi soovidele. Hinnakujunduse peatükis on kirjeldatud hinnakujunduse üldpõhimõtteid. Tulenevalt konfidentsiaalsuse nõuetest ei ole toodud välja konkreetseid näitajaid.
Avatud juurdepääs
Lasterõivaste kollektsiooni loomine ettevõttele Helg OÜ
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-23) Reinut, Pilleriin; Peets, Teele
Antud lõputöö eesmärgiks oli luua beebi- ja lasterõivaste kollektsioon suviseks hooajaks ettevõttele Helg OÜ. Töö tulemusena sai valmis neli toodet, milleks olid beebide romper Sissy, tüdrukute suvine kleit lendlevate varrukatega Mia ning poistele mõeldud püstkraega pluus Eric ja taskutega püksid Morgan. Vastavalt ettevõtte kriteeriumitele pandi paika kollektsiooni idee ning seejärel valmistati toodetele tehnilised joonised ja nende juurde ka toodete kirjeldused. Pärast toodete arendamist valiti materjalid ja abimaterjalid. Kõikide rõivaste jaoks valiti erinevates värvitoonides puuvillane musliinkangas. Lõigete konstrueerimisel kasutati beebide romperi jaoks inglise süsteemi ning laste pükste, pluusi ja kleidi lõigete jaoks on kasutatud skandinaavia lasteriiete konstrueerimise süsteemi. Pärast konstrueerimist modelleeriti lõiked vastavalt tegumoele ja joonistele. Lekaalide saamiseks lisati modelleeritud lõigetele õmblus-, pööramis- ja töötlemisvarud, lõime-, kesk- ja murdejooned ning vastasmärgid ja sissevõtete asukohad. Iga mudeli lekaalid on markeeritud lekaali koodi-, toote suurusnumbri-, detaili nimetuse- ning materjali nimetusega. Lekaalidele on koostatud ka lekaalide loetelud. Lekaalide järel on igale tootele tehtud tehniline paljundus programmis Optitex. Beebide romperit paljundati suurustesse 56-98, poisslaste pükse 74-116 ning pluusi ja kleiti suurustesse 92-116. Pärast lekaalide tehnilist paljundamist on välja toodud mudelite töötlemise järjekorrad, mis sõltuvad konkreetse toote tegumoest ning olemasolevatest masinatest. Töötlemise järjekorda täiendavad mudelite tehnoloogiliste sõlmede skeemid, mis näitavad toote sõlme töötlemise tehnoloogiat. Viimasena arvutati ka toodete omahinnad ja müügihinnad, milleks tehti lekaalide paigutused programmis Optitex Marker läbi mille arvutati keskmine materjali kulu tootele Lisades on välja toodud kõikidele mudelitele koostatud tootekaardid, kus on kirjas mudeli andmed, tehnilised joonised ja kirjeldus ning materjalid, mis on toote juures kasutatud ja hooldusjuhised.
Embargo
Kaitseväe tavavälivormi pükste arendus
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-06-01) Saartok, Piret; Kuusk, Margit
Kaitseväe tavavälivormi kannavad tegevväelased, ajateenijad ja reservväelased. Teenistusülesandeid täites on oluline, et vorm oleks kandjale mugav ja sobilik erinevates keskkondades töötamiseks. Käesolevas lõputöös kaardistati eelmise tavavälivormi pükste muudatusi vajavad kohad ning arendati saadud sisendite järgi uus mudel. Vormipükstega viidi läbi testimine tegevväelase ja kaitseliitlase poolt ning saada kinnitust detailide sobivuse ja kitsaskohtade osas. Tagasiside ja töökäigus välja tulnud probleemid analüüsiti ning esitati uued muudatusettepanekud. Töös tutvustati eelneva arenduse tavavälivormi pükse. Toodi välja pükste tehniline kirjeldus ja sisse viidud lõikelised muudatused. Kirjutati lahti vormi testimise parameetrid, katseisikute tagasiside ja vaatluse tulemused. Analüüsiti saadud tagasisidet ja sellest lähtuvalt märgiti üles muudatusi vajavad toote piirkonnad ning detailid. Sisendeid silmas pidades disainiti erinevaid tavavälivormi pükste variante ning valiti välja disain, mille kohta koostati tehniline kirjeldus. Vormipükste kirjeldus ja tehniline joonis võeti aluseks moekohase konstruktsiooni loomisel. Kirjeldati valitud variandi tootmiseks kasutatavate materjalide kriteeriumeid ja näidistoote õmblemiseks kasutatud materjale. Järgnevalt toodi välja järkjärguline valitud variandi konstruktsiooniosade kirjeldus. Põhilõige konstrueeriti M.Müller & Sohn konstrueerimismeetodi teksapükste konstruktsiooni järgi. Lõike välja joonistamiseks kasutati figuurimõõte, mis võeti Kaitseväe vormide arendamisel kasutatava tüüpfiguuri mõõtude tabelist. Lähtudes valitud vormi tehnilisest joonisest loodi moekohane lõige. Töötati välja õmblustehnoloogia ja visualiseeriti tähtsamad läbilõikejoonised. Loetleti üles toote lekaalid ja kirjutati lahti lekaalide tähistus. Loodi tüüpfiguurimõõte kasutades lekaalide paljundamise skeem ning suurendati/vähendati baaslõiget nii suurustesse kui ka kasvudesse. Samuti analüüsiti kasvude ja suuruste vahelist muutumist. Toodi välja valmistoote mõõtude tabel ja lubatud kõrvalekalde arvväärtused. Viimasena kirjeldati vormi testimise tingimusi, katseisikuid ja testimisperioodi pikkust. Analüüsiti katseisikute poolt saadud testimise tulemusi ning toodi välja töökäigus eesmärki täitvad lõikelised aspektid. Samuti esitati vormipükste edasiste arenduste suunad. Esitatud ettepanekud annavad eelduse tavavälivormi pükste uue arendusetapi alustamiseks. Kaitseväe ühtse vormi väljatöötamine on teadmisi, katsetamisi ja aega nõudev tööprotsess. Toote istuvuse ja funktsionaalsuse jaoks on oluline kõik detailid hoolikalt läbi mõelda ning neid muuta vastavalt vajadusele.
Avatud juurdepääs
Suvekleitide loomine OÜ-le K. B. Passage
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-23) Gurnovits, Olga; Peets, Teele
Lõputöö annab ülevaate kolme kleidi mudeli „Olga“, „Anna“ ja „Tonya“ loomisest ja valmistamise protsessist. Töö lisaks on valmistatud mudelitele tootekaardid (Lisa 1, Lisa 2 ja Lisa3). Lõputöö võtmeülesandeks oli konstrueerida kleidi lõikeid lähtudes joonisest ja lisaks modelleerida veel kaks kleiti. Mudeli põhilõigete konstrueerimiseks kasutati M. Müller & Sohn saksa süsteemi. Baaskonstruktsioon loodi suurusele 38 ja pärast tuletati moejoonisest lähtuvalt modelleeritud lõiked „Olga“ mudeli jaoks. Unifitseerimise abil „Olga“ mudelist tehti veel kaks varianti - varruka, tasku täienduse ja voltide, vöö muudatuse abil. Põhimaterjalina kasutati kõigil kolmel mudelil looduslikest kiududest kangaid: villane kangas „Olga“ peokleidi jaoks ja linane labase sidusega kangas „Anna“ ja „Tonya“ suvekleitide jaoks. Konstruktsioonilises osas on esitatud kleitide modelleerimise protsessid kirjelduste ja joonistena, et näidata modelleeritud lõiget baaskonstruktsiooni peal. Lõiked on valmistanud Lectra Modaris programmis ja joonised Kaledo Style disaini programmis. Tehnoloogilises osas kolmele mudelile loodi tehniline paljundus suurustes 34-44, valmistati lekaalide komplektid, läbilõikejoonised ja pandi kirja tehnoloogiliseks töötlemiseks vajalike seadmete valik. Mudelite valmistamise kulu määramiseks oli tehtud ka majanduslik osa. Kanga kulu määramiseks oli tehtud igale mudelile kombineeritud paigutusjoonised suurustega 34-44 ja olid arvutatud niidi kulud iga mudeli jaoks. Kõikide kulude arvutuste abil on leitud toote omahind ja orienteeruv müügihind: „Olga“ kleit – 109,99 €, „Anna“ kleit – 81,99 € ja „Tonya“ kleit – 69,99 €. Müügihind on ligikaudne kuna ettevõtte hinnakujundus on konfidentsiaalne. Mudelit „Tonya“ oli testitud hooldustingimustele vastavuse osas – toodet on pestud 40 kraadi juures „käsipesu“ režiimil ja pärast triigitud kodutingimustes. Mudel talus hästi pesemist, säilitas oma esialgsed mõõtmed, samuti on varrukad piisavalt mahulised, et neid saab triikida.
Avatud juurdepääs
Minikollektsiooni "FIBAMI RESORT" loomine ettevõttele Fibami OÜ
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-22) Ilnitskaja, Anna; Peets, Teele
Käesoleva lõputöö raames on valminud ujumis- ja päevitusrõivad Fibami OÜ-le suve kollektsiooniks FIBAMI RESORT. Töös kirjeldatakse kolme mudeli valmistamise protsessi – üheosaline ujumistrikoo, päevitusriiete komplekt rinnahoidjast ja pükstest ning rannamantel. Lisaks on loodud mudelite tootekaardid. Töös antakse ülevaade ettevõttest ja arendatavast minikollektsioonist. Ettevõtte soovide põhjal koostati nii moe- kui ka tehnilised joonised, millele oli lisatud tehniline kirjeldus edaspidiseks ettevõttes kasutamiseks. Konstruktsioonilises osas kirjeldati põhivõrgu konstrueerimist ja selle edasist modelleerimist vastavalt eelnevalt koostatud joonistele. Samuti on näidatud projekteerimisel kasutatud metoodikat ja standardeid. Baassuuruse jaoks valiti suuruse M. Pärast vajalike lõigete saamist alustati tööd tehnoloogilise osaga. Üheks eesmärgiks oli nähtamatute õmblusvarudega, ehk seest täielikult viimistletud ujumis- ja päevitusriiiete loomine. Tootmiskulude vähendamiseks valiti rannamantli jaoks lihtsustatud tehnoloogia. Samuti kirjeldati kordinaatmeetodiga kasutades saadud lekaalide tehnilist paljundamist suurustele XS-XL vastavalt ettevõtte suuruste skaalale. Töö viimane peatükk keskendub kollektsiooni mudelite valmistamise majanduslikule osale, ehk tootmis- ja materjalikulule. Toote omahinna saamiseks koostati igale materjalile ja mudelile eraldi paigutused ning arvutati niidikulu meetrites. Ligilähedane tootmiskulu arvutatakse ka 2023. aasta riigi miinimumpalga alusel. Lõputöö tulemusena on valmivad näidistooted, mis täidavad Fibami OÜ etevõttelt andud ülesande. Samuti on ettevõttel võimalus mudeleid parema tulemuse saavutamiseks edasi arendada.
Avatud juurdepääs
Trikotaažrõivaste loomine ettevõttele Horveit OÜ. Kevad/suvi 2023
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-23) Korovina, Maria; Peets, Teele
Antud lõputöö tulemuseks on kolm kootud toodet – kampsun, püksid ja kleit. Kampsunit saab kombineerida pükstega või kanda koos kleidiga. Kõik kolm toodet on mustriga. Analüüs oli esimene samm kollektsiooni loomisel. Oli tehtud brändi ja selle sortimendi analüüs, tuvastatud tugevused ja nõrkused. Peale seda tehti moejoonised ja moejooniste põhjal tehti tehnilisi jooniseid ja kirjeldusi. Lõputöö autor tehniliste jooniste põhjal konstrueeris baaslõikeid kasutades inglise konstrueerimissüsteemi. Samuti töö käigus koostati figuuri mõõdutabeli suurustega S kuni XL, et edaspidi sellest juhinduda. Kõik baaslõiked on konstrueeritud S suuruses toodetele. Kampsuni baaslõike tehti mitu suurust suurem kui kleit, et kampsun oleks avar, kuid valmistoode ikka sobib S suurusele. Üks olulisemaid protsesse töös oli kindlaks teha, millist kudumise tüüpi toodete jaoks kasutada ja kuidas töödelda mustri pahemat poolt. Kampsunil ja pükstel on üks ja sama kudumisviis, aga kleidi puhul otsustati, et kudumine peab erineda. Kleidi sobiv kudumine saavutati alles pärast paari proovi. Oluline oli see, et kleidi soonik kudumine hästi välja näeks ja et triibud ei oleks liiga laiad ega liiga kitsad. Kampsuni sinise ülaosa kudumisel pidi ka mitu katset tegema. Esialgu kooti kampsuni ülaosa kahest lõngast, ülejäänud kampsun ega kolmest. Seetõttu oli tiheduse erinevus märgatav ja see mõjus toode kvaliteedi. Kogu toode otsustati kududa kolmest lõngast. Lõngaks tuli puuvilla ja lina segu, mis valiti kevad-suvisest hooajast lähtuvalt. Baaslõigete põhjal tehti moekohased lõiked ning seejärel kooti esimesed näidistooted. Esimeste provide põhjal tehti lõigetel kohandusi. Samuti tuvastati problem, et kangas venib oma raskuse all, mistõttu osutusid sügavaks käeaugukaared ja istmikukaar. Neid tuli vähendada. Paljundamiseks valiti koordinaatmeetod. Lekaalide paljundamine tehti mõõdutabeli alusel, kus rinna-, vöö- ja puusaümbermõõtude vahe suurusest suuruseni on 8,0cm. Kuna silmkoeline kangas hästi venib, võib suuruste vahe olla suurem, kui tavalisest kangast valmistatud toodetel. Raskusi olid tekkinud ka osas, kus esitatakse läbilõikejooniste skeemid. Pidi kasutada lisaabi ma materjale, et veenduda, et kaheniidiline keteldusmasin teeb kaheniidilist ahelpistet 401. Töö lõpuosas esitas autor andmed toote müügihinda arvutamiseks koguselises väärtuses. Ettevõtte otsustas, et toodete omahind on konfidentsiaalne info ja võib esitada ainult müüguhinda. Kampsuni müügihind on 59€, pükste müüguhind on 52€ ja kleidi müüguhind on 95€. Vaatamata sellele, et kleidi lõnga kulu on umbes sama suur kui kampsunil, on kleidi müügihind palju kõrgem. See on tingitud sellest, et kleit on Half-Fashioned toode ja peaaegu kogu kleit on kokku õmmeldud keteldusmasinal ning see on üsna töömahukas ja kulukas protsess. Kampsun on õmmeldud lihtühendusõmblusmasinal ja äärestusmasinal. Samuti kleit on kootud kohe lõikesse. See ka vajab eraldi programmi tegemist. Vaatamata mõningatele töö käigus tekkinud takistustele, said tooted valmis ja neid saab edaspidi tootmises kasutada. Samuti saab tooteid kududa villasest lõngast ja saada tooteid juba külmemaks hooajaks.
Avatud juurdepääs
E-poe kasutajakogemuse parendamine Galvi-Linda AS näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-18) Jõeste, Merili; Kiis, Helen; Laiõunpuu, Marge
E-kaubandus on tänapäeval üks olulisemaid tarbijate käitumist mõjutavaid tegureid ning seetõttu on ettevõtete jaoks oluline pidevalt oma veebipoodi parendada ning pakkuda tarbijatele mugavust, kiirust ja turvalisust. Antud lõputöö teemaks oli “E-poe kasutajakogemuse parendamine Galvi-Linda AS näitel”, kus eesmärgiks oli selgitada välja sihtrühma eelistused veebipoes ostlemisel, konkureerivate ettevõtete veebilehtede tugevused ja nõrkused ning teha Galvi-Linda AS veebipoe arendamiseks soovitusi, mille abil parendada e-poe kasutajakogemust ja tõsta seeläbi müüki erakliendile. Selleks koguti teoreetilisi materjale, intervjueeriti sihtrühma esindajaid ning analüüsiti konkureerivate ettevõtete veebipoodide. Uurimistöö teoreetiline osa andis ülevaate e-kaubanduses tähtsusest ja arengust, e-kaubanduse mõjust moe- ja rõivatööstusele ning tarbijakäitumisest ja ostuotsuste tegemisest e-kaubandusest. Empiiriline osas selgusid keskmise intervjueeritava hoiakud, vajadused, ostueelistused ja varasemad kasutajakogemused. Teise osa analüüsi põhjal tuvastati konkureerivate ettevõtete tugevused ja nõrkused ning kolmandas osas tehti nende intervjuude ja võrdluste järelduste põhjal ettepanekud Galvi-Linda AS e-poe parendamiseks. Lõputöö eesmärk, teha Galvi-Linda AS veebipoe arendamiseks soovitusi, mis parendaks e-poe kasutajakogemust, saavutati ning töö autor leiab, et uurimistöö tulemused annavad olulise panuse Galvi-Linda AS e-poe parendamisse. Antud lõputööd oleks võimalik edasi arendada, viies läbi konkurentide klienditeeninduse kättesaadavuse ja reageerimiskiiruse testimine ja võrdlemine, uurides konkurentide tagastamispoliitikat testostude läbi, koostades analüüs kasutatavatele tööriistadele ja nende alternatiividele ning viies läbi intervjuu klientide hoiakute sügavamaks arusaamiseks 100-1000 sihtrühma esindajaga.
Avatud juurdepääs
Lisamärgiste mõju ostuotsuste sooritamisel Tallink Duty Free näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-18) Sildre, Gretel; Tuulik, Diana
Müügi edendamisel on oluline teada, millised tegurid mõjutavad e-kaubanduses tarbijate ostukäitumist ja lojaalsust. Nii on võimalik tarbijate ostukäitumist ja lojaalsust tajuda (Turunduse alused I, 2012, lk 33). Tarbija ostuotsustusprotsessi võib määratleda kui tarbija käitumismustrit, mis määravad kindlaks ja järgivad ostuprotsessi vajadusi rahuldavate toodete, ideede või teenuste omandamisel. Kaasaegsed uuringud on näidanud, et ostuprotsessiga on seotud rohkem tegevusi kui ostmine ise. Uuringud näitavad, et tarbijad ostavad suure tõenäosusega impulsiivselt reklaamijate, eeskujude, pere ja sõprade mõjude, aga ka meeleolu, olukorra ja emotsioonide tõttu. Võib järeldada, et toodete ja teenuste ostmine ei toimu koheselt (Karimi, S. 2013, 30-31). Lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada, kas lisamärgised mõjutavad ostuotsuseid Tallink Duty Free e-poes. Ettevõtte probleemkohaks oli see, et soovida teada, kas lisamärgiste kaudu oleks võimalik kliendibaasi ja käivet kasvatada. Iga kord, kui ostja on ostnud toote/teenuse veebist, on ta teinud ostu e-kaubandusest. E- kaubandus on tänapäeval ühiskonnas suurenev nähtus, kuna inimesed saavad nii tutvuda kaupluste sortimentidega, erinevate kampaaniatega ja ka sooritada oste kodust lahkumata. E- kaubandusest ostmine on võimaldanud inimestele kontaktivabalt ostlemist (Clevinger, A. 2020). Esimeses peatükis käsitles autor tarbijate ostukäitumist ja lojaalsust mõjutavad tegurid e- kaubanduses. Antud peatükis kirjutas autor tarbijate lojaalsusest e-poes. Teises peatükis keskenduti üldise sisu- ja digiturunduse olulisusele ja müügi edendamise aspektidele. Kolmandas peatükis kirjutas töö autor Tallink Duty Free müügi edendamisest. Ja tõi välja lisamärgised mida kasutada just ilutoodetel edaspidi. Peatükis on toodud välja eraldi Tallink Duty Free püsiklientide küsitluse tulemused ja analüüs. Lisaks töö autori poolt lisatud järeldused ja ettepanekud. Tallink Duty Free küsitluses selgus, et ilutoodete lisamärgised hetkel ei mõjuta ostuotsuseid, aga ostjad sooviks edaspidi näha ilutoodete juures lisamärgist nii sümboli ja sõnaga. Töö autori ettepanekud Tallink Duty Free e-poele: • Kasutusele võtta lisamärgised koos sõna ja sümboliga. • Kasutada edaspidi rohkem sisu- ja digiturundust. Töös kasutatud küsitlust võiks tulevikus läbi viia ka nende peal, kes pole (veel) Tallink Duty Free kliendid vahel, kes hetkel ei ole veel Tallink Duty Free e-poe püsikliendid; ja noorema põlvkonna hulgas; ja võrrelda erinevusi. Nii on võimalik näha, kui teadlik on lisamärgiste teemal noorem põlvkond ning kuidas need lisamärgised nende tarbijakäitumist mõjutavad.
Avatud juurdepääs
Ühekordsete messivaipade taaskasutamise võimaluste uurimine RGB BALTIC OÜ näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-16) Roostik, Liisi; Tuulik, Diana
Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli leida üritusproduktsioonile spetsialiseerunud ettevõtte RGB Baltic OÜ-le alternatiivseid lahendusi vaipade prügilasse ladestamise asemel. Lõputöö käigus uuriti parimaid praktikaid vaibajääkide ringlussevõtu ja uuskasutuse valdkonnas ning otsiti sobivaid koostööpartnereid, kes oleksid valmis RGB Baltic OÜ messivaiba jääke uuskasutama või neid ringlusse võtma. Lõputöö koosnes neljast peatükist. Esimeses peatükis keskenduti plastjäätmete probleemile tänapäeva ühiskonnas. Kuigi plasttoodete taaskasutamise tehnoloogiad arenevad kiiresti ja muutuvad lihtsamaks, ei suuda need sammu pidada plastjäätmete kasvava hulgaga. Tutvustati ülemaailmselt rakendatavaid meetmeid, mis aitavad vähendada inimtegevusest põhjustatud keskkonnakahjusid, et ennetada jäätmete teket, vähendada nende kogust ning edendada taaskasutamist ja ringlussevõttu. Samuti tutvustati juba kasutusel olevaid ning uusi ja innovaatilisi jäätmekäitluse trende, mis suurendavad jäätmekäitluse võimekust. Teises peatükis tutvustati ettevõtet RGB Baltic OÜ ning uuriti ettevõtte aastase vaibatarbimise mahtu, mis on keskmiselt 11 000 ruutmeetrit. Samuti tehti kindlaks vaibajääkide mahud ja uuriti ühekordselt kasutatavate messivaipade kasutamise põhjuseid. Lisaks tutvustati RGB Baltic OÜ poolt kasutatavat Elea messivaipa, sealhulgas vaiba koostist, mis sisaldab polüpropüleeni ja sünteetilist lateksit. Lisaks sellele tutvustati messivaiba erinevaid kasutusvõimalusi ning anti ülevaade messivaiba probleemidest ja väljakutsetest. Kolmandas peatükis uuriti messivaipade Eestis ümbertöötlemise võimalusi ning katsetati messivaiba mehaanilise ümbertöötlemise meetodit sulatamise ja purustamise abil. Samuti uuriti messivaiba aluspinnal oleva lateksi kihi reageerimist abrasiivmaterjaliga ning uuriti võmalust messivaiba kasutamist betoonisegu komposiitmaterjalina. Lisaks viidi Connect veebiplatvormil läbi küsitlus, et saada ülevaade ettevõtete praktilistest meetmetest messivaiba jäägi käitlemisel. Lõpetuseks uuriti messivaiba sobivust prügikütuse koostisosana. Neljandas peatükis analüüsiti lõputöö käigus saadud tulemusi ning tehti järeldused selle kohta, kuidas parendada tootmis- ja jäätmekäitlusprotsesse ning samal ajal säästa keskkonda. RGB Baltic OÜ-le tehti ettepanek, et prügilasse ladestamise asemel võiks vaibajääke müüa prügikütuse sisendina. Lisaks soovitati ettevõttel kaaluda jätkusuutlikuma ja taaskasutatava vaiba kasutuselevõttu. Plastjäätmete probleemi lahendamiseks on oluline rakendada terviklikku lähenemist, kus ettevõtted, valitsused ja tarbijad teevad koostööd. Ühekordselt kasutatavate toodete ja uue plasti tootmine on endiselt liiga suur ning tähelepanu tuleks suunata kvaliteetsete ja vastupidavate toodete tootmisele, piirates seeläbi ühekordselt kasutatavate toodete ja uue plasti tootmist. Plast on jätkusuutlik materjal, kui seda taaskasutatakse õigesti, seetõttu peaksid uudsed lahendused, nagu lahustipesu meetod, mis võimaldab eraldada erinevaid materjale toodetest, leidma laialdasemat kasutust, et vähendada jäätmete eksporti ja piirata lagunematute plastjäätmete jõudmist keskkonda.
Avatud juurdepääs
Hankeprotsessi läbiviimine brändile Cocomoon Sweden
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-15) Mõrd, Liia; Laid, Marika-My; Vaab, Evelin
Rõivatööstus on oma olemuselt tiheda konkurentsiga ja pidevas muutumises olev sektor. Globaliseerunud tarneahelad ja keeruline makromajanduslik olukord esitavad nii hankijatele kui tarnijatele väljakutseid. Edukalt planeeritud hankeprotsess tagab ettevõttele võimaluse muutlikus maailmas kasumlikult tegutseda. Hankeprotsessi läbimõeldud korraldamine on seda olulisem alustava ettevõtte edu tagamiseks. Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli läbi viia hankeprotsess, mille toel koostati ja anti juhised alustavale ettevõttele Cocomoon Sweden neile sobivaima tarnija valikuks, lähtudes nende poolt seatud kriteeriumitest. Lõputöö teoreetilises keskenduti olemasolevale kirjandusele andmaks ülevaadet hankeprotsessi olulisusest rõivatööstuses, planeerimisest, tarnijate eelvaliku protsessis ning kriteeriumitest. Tutvustati erinevaid päringute variante ning hinnapäringu koostamise põhimõtteid. Kirjeldati hankeprotsessi läbiviimist ning erinevaid tarnija hindamise meetodeid. Töö empiirilises osas viidi läbi taktikaline hankeprotsess brändile Cocomoon Sweden. Püstitatud uurimisküsimustele vastamiseks viidi brändi omanikuga läbi intervjuu, et määrata kriteeriumid tarnijatele ning kaardistati eriaalaliitude ja Manufy veebiplatvormi abil potentsiaalsed tarnijad. Seejärel teostati eelvalik kolme ettevõttele olulise kriteeriumi alusel. Koostati hinnapäring ning edastati see tarnijatele. Tarnijatelt saadud hinnapakkumiste ja ettevõtte poolt määratud kriteeriumite tähtsusastme alusel teostati tarnijate hindamine kasutades kaalutud keskmise meetodit. Hankeprotsessi läbiviimine oli autori hinnangul edukas ning täidetud sai nii lõputöös kui ka ettevõtte poolt püstitatud eesmärgid. Hinnapakkumisele vastamise protsent oli 45%, mis täitis ühe ettevõtte poolt seatud eesmärkidest. Käesoleva töö autori hinnnagul on 45% hea tulemus arvestades, et tegemist on alustava ettevõttega, kellel puudub koduleht ja pikaajaline majanduslik taust. Keeruliseks osutus tarnijate kontaktide leidmine ja ettevõttepoolsete kvaliteedinõuete välja selgitamine. Hanke käigus selgus, et tarnijate poolt pakutud hinna ja minimaalse tellimuse koguse määrab valitud kangas. Cocomoon Swedenil on lõputöö tulemusena olemas erinevaid võimalusi pakkuvate tarnijate nimekiri ning hankeprotsess, mida vajadusel uuesti korrata. Lõputöö on ka sobilikuks näidismaterjaliks sarnastele alustavatele ettevõtetele andes hea ülevaate kuidas viia edukalt läbi esimene hankeprotsess piiratud vahendite korral. Tarnijatele pakub käesolev lõputöö infot, mis kriteeriumite alusel hankija neid hindab. Läbiviidud hankeprotsessi abil on võimalik tarnijatel täiustada müügi-ja turundusstrateegiat, et kasvatada ja laiendada enda turuosa. Töö autori ettepanekud brändile Cocomoon Sweden on tuginedes hankeprotsessi tulemustele ning kirjandusele järgmised: • Jätkata diskussiooni nelja parima tulemuse saanud tarnijaga, Be Simple, Beyond Design Atelier, Reguentex ja T Tantos Texteis. • Täpsustada kriteeriumeid ja hinnapäringut ning teostada uuesti eelpool nimetatud nelja tarnija hindamine, et valida neist üks, kellega sõlmida lepinguline suhe. • Kui eelnevad ettepanekud mingil põhjusel ei sobi, siis osta tarnijalt Kamilla OÜ minutihinnaga teenuseid ja ise juhtida tootmisprotsessi. • Kolmanda variandina lükata tootmine edasi sügisesse ja küsida uus pakkumine tarnija Friendly Factories tütarettevõttelt Friendly Studio. • Tulevikus tootmismahtude kasvades võtta ühendust lühima tarneaja pakkunud tarnijaga MCPR. Töös kasutatud kaalutud keskmine meetod jätab ruumi eksimisele, aga oli autori hinnangul kõige sobivam brändile Cocomoon Sweden ja nende poolt seatud kriteeriumitele. Edasise uurimisideena pakub töö autor välja kasutada hankeprotsessis tarnija hindamiseks ja valikuks mõnda muud teoorias toodud meetodit. Missugust meetodit kasutada sõltub uuritavast ettevõttest. Leedu, Eesti ja Poola tarnijate madal vastamisprotsent pakub samuti töö autori hinnangul ainest uurimiseks. Mis alusel tarnijad hindavad hankija päringut huvipakkuvaks ning mis ajendab sellele vastama või mitte vastama.
Avatud juurdepääs
Digitrüki kvaliteedi hindamine trikookangal Helg brändi näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-15) Lindmann, Maris; Beilmann, Merje
Lõputöö eesmärk oli leida Helg brändile sobivaim digitrüki lahendus, mis vastaks nii klientide ootustele kui ka ettevõtte nõuetele ning vajadustele. Helg soovib tulevikus luua kollektsiooni, milles kujundused asuvad vaid otsetrükina toodete esipaneelidel. DTG trükki pakkuvad ettevõtted kaardistati ning leiti sobivaimad, mis vastasid Helgi poolt ette antud nõuetele. Ettevõtteid kellele päring esitati oli kokku 9, nendest 3 ei vastanudki päringule. Kahest ettevõttest ei olnud võimalik näidiseid tellida kuna trüki hind oli liiga kallis. Ühel ettevõttel oli lõputöö kirjutamise ajal puhkus, seega ei olnud ka sealt võimalik trükki tellida. Kokku telliti näidised kolmest ettevõttest. Kõik DTG näidised telliti kujundusega „Jussike“. Kõikidele ettevõtetele saadeti fail nende soovitud formaadis. Helg põhimaterjal, millele trükki sooviti, on puuvillane trikotaaž (95% puuvill, 5% elastaan). Kõik ettevõtted trüki teostamiseks ühesugused kanganäidised. Trüki suurus oli 15x20cm. Ettevõtte jaoks on oluline digitrüki kvaliteedi hindamisel kaubanduslik välimus, vastupidavus hõõrdumisele ning värvipüsivus. Kaubandusliku välimuse hindamisel oli kaasatud ettevõtte tegevjuht, kes vaatas ka ise, millised tellitud DTG trükkidest oleksid sobivaimad. Lisaks kolme ettevõtte trükkidele võeti hindamiseks ka Helgis praegu kasutusel olev trükitud kujundus ning TTK Minifactorys trükitud kujundus. Kõik testid sooritati lähtuvalt standarditest. Testiti trükkide vastupidavust hõõrdumisele, värvipüsivust pesemisel ning värvipüsivust hõõrdumisel. Kõik testid viidi läbi Tallinna Tehnikakõrgkooli tekstiilmaterjalide testimise laboris. Vastupidavus hõõrdumisele oli oluline, kuna tegemist on toodetega, mida kannavad eelkõige beebid ning väikelapsed. Mõlema puhul on rõivastel palju hõõrdumist, kuna lapsed on nii süles, kui ka roomavad. Oluline on, et laste kantud tooted oleksid kaubandusliiku välimusega ka peale pikaaegset kasutust ning hooldamist. Värvipüsivust hinnati nii pesemisel kui ka hõõrdumisel. Kuna hetkel kasutusel oleva trükitehnoloogiaga kangad kuluvad pestes kiiresti, oli see oluline aspekt mida testida. Väikelaste rõivaste puhul peab kangas vastu pidama tihedatele pesukordadele, kuna rõivad võivad määrduda tavapärasest kiiremini. Kõikide testide tulemused kajastati tabelitena ning tehti neist järeldused. Helgi jaoks pakkus kõige sobivamat lahendust ettevõte F. Võttes arvesse ettevõtte F hinna-ning kvaliteediaspekte, oli eelis teiste ettevõtete ees silmnähtav. Juhul kui trükkida 10 toodet, on hind toote kohta ettevõtte A trükiga võrreldes 50% soodsam. Lisaks oli ettevõttel F ka kõige kiirem teenus, üks tööpäev. Teistes ettevõtetes läks trüki valmimiseks aega 2-6 tööpäeva. Ettevõtte F trükk vastas kõige enam ettevõtte ootustele visuaalse poole pealt, sest värvid olid selged ning erksad ja trükk oli ühtlane. Tulemusi võrreldi praegu kasutusel oleva trükiga, mis on on peale tavalist hooldust mõnevõrra kulunud. Testid otseselt ei näidanud, et praegu kasutusel olev trükk kuluks kergesti, kuid ettevõtte F tulemused oli mõnevõrra paremad. Värvipüsivuse testil hõõrdumisele oli trükk samuti vastupidav. Kokkuvõttes võib öelda, et kõiki kvaliteediaspekte arvestades on ettevõtte F trükk Helgile sobiv alternatiiv olemasolevale trükimeetodile.
Avatud juurdepääs
Tootmisjääkide taaskasutamise ja ümbertöötlemise võimalused Lõnga Liisu OÜ näitel.
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-15) Leht, Marje; Tuulik, Diana
Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli uurida võimalusi ettevõtte Lõnga Liisu OÜ tootmisel tekkinud tootmisjääkide ümbertöötlemiseks ja taaskasutamiseks. Töö koosnes seitsmest peatükist, millest esimeses peatükis anti ülevaade tekstiilijäätmetest ja nende tekkest ning tutvustati lähemalt tekstiilijäätmete taaskasutamise ja ümbertöötlemise võimalusi. Teises peatükis toodi välja ülevaade tekstiilikäitlemise regulatsioonidest, mis ootab tekstiiliga tegelevaid ettevõtteid ees. Kolmandas peatükis tutvustati mõningaid Eestis tegutsevaid ettevõtteid, kes tegelevad tekstiilijäätmete taaskasutamisega. Mainitud ettevõtted jäid autorile silma oma toodangu poolest, kuid ilmselt on neid ettevõtteid veelgi. Neljandas peatükis kirjeldati toiminguid, mida tehti tootmisjääkide kaardistamiseks. Esmalt tutvuti ettevõtte olukorraga ning seejärel kaardistati kahe kuu jooksul tekkinud tootmisjäägid, mis olid meeste kampunite, naiste pontšode ning kuuseseelikute kudumisjäägid. Jälgimisperioodiks oli 17.01-17.03.2023. Mainitud perioodi jooksul tekkis 24,7 kg tootmisjääke, millest 22,74 kg olid kudumisjäägid ning 1,96 kg olid lõngajäägid. Töös tõdetakse, et ettevõttel tekib arvestatav kogus tootmisjääke. Viiendas peatükis üritati leida ettevõtteid, kellel oleks valmidus ümbertöödelda Lõnga Liisu OÜ kudumi- ja lõngajääke. Eestis puuduvad hetkel sellised ettevõtted, kellel oleks võimekus töödelda ümber mainitud jääke. Kuna algne eesmärk, leida tootmisjääkidele ümbertöötlemise võimalus, ei andnud soovitud tulemusi, siis on antud peatükis väljatoodud mitmeid võimalusi kudumijääkide taaskasutamiseks. Ettevõttele oleks hea jääkide kasutamise võimaluseks koostöö koolidega õppetöö raames. Üheks selliseks võimaluseks on istumispatjade valmistamine ühekordse projekti "Koos suudame" raames, kus kasutatakse nii tekstiilijäätmeid kui Lõnga Liisu OÜ kudumijääke. Lisaks sellele asutatakse Lasila Põhikoolis 2023. aasta sügisel minifirma nimega Eloyse, mis hakkab Lõnga Liisu OÜ tootmisjääkidest valmistama erinevaid esemeid. Kuna see projekt kasutab ettevõtte tootmisjääke, siis on see kasulik nii ettevõttele kui ka õpilastele. Minifirma projekt võimaldab õpilastel omandada reaalseid äri- ja keskkonnakaitsealaseid kogemusi, mis tulevikus võivad neile kasuks tulla. Õpilased saavad aktiivselt panustada keskkonnasõbraliku tegevuse propageerimisse ning õppida, kuidas ülejääke ära kasutada ja vähendada raiskamist. See on suurepärane võimalus õpilastele oma ettevõtlikkuse, loovuse ja meeskonnatöö oskuste arendamiseks. Kõik need oskused on tuleviku tööturul väga väärtuslikud ja aitavad noortel edukalt läbi lüüa. Minifirma projekt tootmisjääkide kasutamiseks mitte ainult ei aita kaasa keskkonnakaitsele, vaid võib olla ka õpilastele kasulik ja hariv kogemus. Antud projekti raames tehti ka kvalitatiivne uuring käsitööõpetajate seas, et teada saada, kas ka teised Lääne-Virumaa koolid oleksid huvitatud mainitud projekti oma koolidest läbi viima. Mainutud projektist olid huvitatud 25st Lääne-Virumaa koolist 12. Koolid alustavad samuti oma projektidega 2023 aasta oktoobrist. Kuuendas peatükis esitatakse ettevõttele Lõnga Liisu OÜ ettepanekuid tootmisjääkide taaskasutamiseks. Lõputöös on välja pakutud ka tooteid, millega ettevõte võiks oma toodete sortimenti laiendada. Kuna tekstiilijäätmed on hetkel ülemaailmselt suur probleem, on igasugune tegevus nende probleemi lahendamiseks oluline keskkonna säilitamise seisukohalt. Siiski on kõige olulisem muuta inimeste suhtumist, et nad ei ostaks pidevalt uusi rõivaid, vaid pigem taaskasutaksid lemasolevaid. See vähendaks oluliselt jäätmeteket ja säästaks loodusvarasid. Kui igaüks teeks oma väikese panuse, saaksime üheskoos suure positiivse muutuse saavutada.
Avatud juurdepääs
Moetööstuse jätkusuutlikkuse teemalise valikaine väljatöötamine Valga Gümnaasiumile
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-15) Kesvatera, Erika; Beilmann, Merje
Valga Gümnaasiumile valikaine loomine tõendas, et õppekavasse võiks lisanduda järgmisel aastal valikaine rõiva- ja tekstiilitööstuse teemal, kuna noored ei olnud varasemalt teadlikud olulistest valdkondadest, mis tööstus ja riided endaga kaasa toovad. Meedia ei pööra sellele tähelepanu ning seetõttu tuleb koolidesse rakendada valikaineid või lühikoolitusi sellest, et tutvustada õpilastele moetööstue tagamaid ning võimalikke probleeme, mida lahendada. Gümnaasiumi murekoht sai lahendatud, kuna järgmisest ehk 2024. aastast hakatakse rakendama valikainet uuesti, kuid lõputöö autori täiendatud kujul. Valikaine tutvustab ja annab algteadmised tekstiili- ja rõivavaldkonnas ning selle seotusest jätkusuutlikkusega. Uurimismetoodideks oli intervjuu Valga Gümnaasiumiga, kus selgines, et valikaine ülesehitus jääb samaks nagu teistes valikainetes ehk mahuks on kokku 15 tundi nädala peale, 4 x 45 minutit päevas. Samuti oli kriteerium, et osalejaid saab registreerida kokku 15. Pärast valikaine esmauuringut selgus, et järgmisel aastal saab arvestada maksimum 20 osalejaga. Samuti oli kriteerium, et hindamisviisiks on mitteeristav hindamine ehk arvestatud ja mittearvestatud. Töötamine erinevate teoreetiliste allikate ja uuringutega andsid teadmised erinevatest õppemetoodikatest, õpikäsitlustest ja meetoditest, mis aitasid valikainet üles ehitada. Õppemetoodikana kasutatakse iseseisvat ja rühmatööd vastavalt 20% ja 80%, väitlused, vestlusringid, mõistekaardid, dokumentaalfilmid, kirjutamine ja lugemine, töölehed, esitlemised ning iseseisev suuline test. Õpikäsitlusteks on õppimiskeskne, iseisva ja grupiviisiline lähenemisviis. Samuti kasutatakse erinevaid visuaale, et õppijal oleks lihtsam informatsiooni vastu võtta ning meelde jätta. Suures osas kasutatakse probleemõpet, kuna see aitab noortel näha suuremat pilti moetööstuse valdkonnas ning võimalus üheskoos otsida erinevaid lahendusi, millises suunas liikuda, et maailm oleks jätkusuutlikum. Õpitulemusteks on mõistete äratundmine ning mõistmine: upcycle, recycle, taaskasutus, olelusring, ületarbimine ja -tootmine, saastamine jm. Samuti oskavad õpilased analüüsida oma tarbimisharjumusi, mõista hooldustingimusi ja tingmärke rõivastel. Paraneb analüüsi-, kriitilise mõtlemise, esinemis-, meeskonnatöö, informatsiooni otsimise, argumenteerimis-, tagasisidestamis-, väitlus ja ka läbirääkimiste oskus. Lõputööst sai kasu nii Valga Gümnaasium kui ka teised Valgamaa üldhariduskoolid, sest gümnaasium on mentorkool teistele. Edaspidi on võimalus lisada valikaine vastavalt teiste koolide kriteeriumitele ka nende õppekavadesse. Õpilastel on nüüd tulevikus võimalus juba varakult saada teadlikumaks tarbimiskäitumistest ning milliseid lahendusi saaks koos leida, et meie kui ka tööstuste käitumine oleks jätkusuutlik. Autori abil valmis täiendatud raamistik, mida saab kasutada, et luua valikaine, kas samal või teisel teemal, et õpilastel oleks laiem valik õppimisteemade seas.
Avatud juurdepääs
Digitaalse rõivatoote loomine ettevõttele Zack Marques OÜ
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-15) Karama, Liisa-Carmen; Brutus, Britta Liisa; Vaab, Evelin
Käesoleva töö teema seisnes digitaalse rõivatoote loomises. Populaarsust on kogumas erinevad virtuaalkeskkonnad, kust leiab paralleeluniversumeid, mis võimaldavad elada paralleelset elu. Virtuaalkeskkonnad vajavad digitaalseid rõivaid ning tehnoloogia areng on muutmas traditsioonilist moodi. Suurim kasu sellest on moetööstusel, sest moeettevõtted saavad luua innovaatilisi digitaalseid tooteid, olla loominguliselt vabam kui füüsilises maailmas, kiirendada tootmist ja teenida tulu. Lisaks saavad moeettevõtted luua digitaalseid tooteid enne füüsilise toote loomist, et garanteerida selle sobiv välimus ja istuvus. Digitaalne mood omab seega unikaalseid väärtusi traditsioonilise moe ees. Töö käigus loodi ettevõttele Zack Marques OÜ esimene digitaalne rõivatoode. Ettevõte soovis tutvuda uuenduslike tehnoloogiliste võimalustega eesmärgiga asendada füüsilised rõivanäidised digitaalsetega ning vähendada tootmises loodusressursside kasutamist. Seega seadis töö autor eesmärgiks välja selgitada ettevõttele sobivaim 3D modelleerimise programm neile olulistest kriteeriumitest lähtuvalt ja luua neile digitaalne rõivatoode. Töös toodi välja digitaalsete rõivaste loomiseks kasutatavad 3D modelleerimise programmid, rõiva loomisprotsess ja valminud toote analüüs. Selleks tutvus autor digitaalset moodi ning 3D modelleerimise programme käsitlevate teoreetiliste materjalide ja videopõhiste juhenditega. Lisaks testis autor kolme programmi: CLO 3D Fashion Design Software, Marvelous Designer ja Browzwear 3D Fashion Design Software. Töö empiirilises osas viidi läbi intervjuu ettevõtte tegevjuhiga. Selle eesmärk oli mõista ettevõtte nägemust digitaalsete rõivaste osas. Intervjuust selgus, et ettevõte näeb digitaalsetes rõivastes võimalust olla moemaailmas aktuaalne, suurendada tuntust ja toetada eksporti. Tegevjuhi sõnul oleks suurimaks töövõiduks füüsiliste näidiste asendamine digitaalsete näidistega, mille läbi oleks võimalik hoida kokku ajalt ja materjalidelt. Ühtlasi võimaldaks see tootevalikut laiendada, sest näidiste õmblemisele kuluva aja asemel saaks valmistada uusi rõivaid. Ettevõttele on oluline ka jätkusuutlik tootmine, mistõttu toodetakse Eestis, eelistatakse tootmises orgaanilisi materjale ning kasutatakse kangaid maksimaalselt (sh jääke). Ettevõttes töödeldakse aina rohkem ümber teise ringi rõivaid, mida kombineeritakse uute kangastega. Luues digitaalseid tootenäidiseid saaks ettevõte toota veelgi keskkonnasõbralikumalt. Digitaalset toodet saab ka sotsiaalmeedias esitleda, et klientide arvamust kuulda võtta, küsides neilt näiteks värvi ja lõike eelistusi. Seeläbi saaks klient tunda end kaasatuna ja tootmine oleks läbipaistvam. Lisaks saab toodet ka e-poes müüa ning kliendid saaksid toodet ette tellida. Tegevjuht naudiks ka digimaailma olematuid piire rõiva disainimisel ning kasutaks võimalust lisatulu teenimiseks. Intervjuu teiseks eesmärgiks oli välja selgitada ettevõttele olulised kriteeriumid 3D programmi valikul. Nendeks kriteeriumiteks osutusid: lõigete import ja eksport, kasutajasõbralikkus, programmisisene 3D renderdus, hind, tehniline tugi, programmi maht jpt. Töö autor tutvus programmide teoreetiliste kui ka videopõhiste materjalidega, et mõista iga programmi olemust. Nii intervjuu ja testimise kui ka teoreetiliste materjalide põhjal leidis autor, et ettevõttele sobivaim programm on CLO. Intervjuust selgus, et alustuseks sooviks ettevõte füüsilist toodet digitaliseerida, et võrrelda toodete omadusi. Autor analüüsis füüsilist toodet ning võttis selle aluseks digitaalse toote loomisel. Sellest tulenevalt on autori poolt loodud Zack Marquesi esimeseks digitaalseks rõivatooteks pusa Manna, mis loodi 3D programmis CLO. Töö koostamisel jõudis autor järeldusele, et digitaalsetest rõivastest on moeettevõtetele suur kasu. See ilmneb nii ajalises, rahalises kui ka muude ressursside kokkuhoidmises. Teoreetilises osas on toodud moetööstuse potentsiaalsed tulevikuvaated ning autor usub, et traditsiooniline mood on muutumas. Digitaalsed rõivad on muutunud alles hiljuti aktuaalseks ja loodetavasti toimuvad lähiaastatel muutused, mis toovad ka loodusele rohkem kasu kui kahju. Autor on veendunud, et digitaalne mood on tuleviku moesuund, kuid samas ei ole tänapäeval võimalik elada ilma füüsiliste rõivasteta. See tähendab, et füüsiliste toodete tarbimine peaks vähenema ning sobivates tingimustes võiks eelistada füüsilise rõiva asemel digitaalse rõiva kandmist. Moeettevõtetele tuleb kasuks digitaalsete rõivaste integreerimine tootmisprotsessi, et hoida kokku aega, raha ja füüsilisi ressursse. Moetööstuses on transformeerumas ning tehnoloogia pakub võimalusi jätkusuutlikumaks tegutsemiseks.
Avatud juurdepääs
Jätkusuutliku ringmajanduse strateegia rakendamine Zack Marques OÜ näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-15) Kant, Kristiina; Lindroos, Karin
Varasemad ja praegused ressursikasutustavad on tekitanud maailmas suure saastatuse ning keskkonnaseisundi halvenemise. Selleks, et jäätmeteke ei oleks sõltuvuses majanduskasvust, tuleb kogu väärtusahela ulatuses teha märkimisväärseid jõupingutusi. Tekstiiljäätmete alla kuuluvad nii rõivad kui ka tekstiiljäätmed tööstusest ja kodumajapidamisest. Maailmas levib kiirmoe suundumus, kus rõivaid kantakse üha lühemat aega ning mis on otseses seoses ületootmise ja -tarbimisega. Et astuda vastu ületarbimisele ja sellest põhjustatud kliimaprobleemidele ning ressursside ammendumisele, tuleb kogu olelusringi ulatuses loobuda „võta, tarbi ja viska ära“ mentaliteedist. Viimastel aastatel on Euroopa Liidus tehtud ringmajanduse edendamiseks sisulisi samme. Kokku on lepitud lähenemisviisis, loodud strateegiaid, tegevuskavu ja visioone ning seatud eesmärke, kuidas edendada ringlussevõttu ja korduskasutust, aga ka parandamist, taastootmist ja jagamist. Käesoleva lõputöö teemaks on jätkusuutliku ringmajanduse strateegia rakendamine Zack Marques OÜ näitel. Ettevõtte näol on tegemist peamiselt naisterõivaste disainimisele ja tootmisele keskenduva ettevõttega, mis peab alates 2025. aastast kohanema Euroopa Liidu uute ringmajanduse, kestlikkusnõuete ja tootja vastutuse regulatsioonidega. Lõputöö käigus hinnati ja analüüsiti Euroopa Liidu jätkusuutliku ringmajanduse strateegiatest tulenevaid nõudeid ning nende rakendamisvõimalusi väikeettevõtte Zack Marques OÜ näitel. Tuginedes Zack Marques OÜ tegevusele, eesmärkidele, tootepoliitikale ja toimimispõhimõtetele hindas autor, kuivõrd rakendab ettevõte juba käesoleval ajahetkel ringmajanduslikke abinõusid ning millisel kujul saaks ettevõte oma jätkusuutlikkuse põhimõtteid veelgi edukamalt rakendada. Autor jõudis seisukohale, et püstitatud eesmärk sai täidetud osas, mille suhtes on strateegiates käesoleval ajahetkel toodud konkreetsemad lahendusvõimalused. Eelkõige puudutab see efektiivsemaid viise tarbimiseelsete tekstiilijäätmete kasutamisel ning jäätmetekke vähendamisel, samuti taaskasutusvõimaluste rakendamisel. Nõuded, mis käesoleval ajahetkel on konkreetsete rakendamisjuhisteta, tekitavad ettevõtte esindajas ebakindlust ning vajavad lahendamist seadusandlikul tasandil. Eelkõige puudutavad kitsaskohad tarbija vastutuse regulatsiooni ning ettevõtte võimalikkust vastutada tarbijate kohustuse eest tagastada tooted nende kasutamise järgselt ettevõttele. Tekstiilijäätmete tekke kontrolli all hoidmiseks on ettevõtte tegevuspõhimõtted suunatud nõudluse hindamisele ning masstootmise vältimisele. Lisaks kasutab ettevõte oma toodete konstrueerimisel kangaid üsnagi maksimaalselt, eesmärgiga viia toodete loomisest ülejäävate kangajääkide hulk miinimumini. Rakendatavate meetodite osas jõudis autor järeldusele, et ettevõte parim võimalus oma tekstiilijäätmetele rakendus leida on luua ise vastavaid jäätmete ärakasutamise võimalusi töötubade, uute tootegruppide ning koostöövormide abil ning anda oma ülejäävaid tekstiilijäätmeid kas ümbertöötlemiseks kiu tasandil, kui selline võimalus kättesaadavamaks muutub, pakendite tootmiseks, teistele ettevõtetele oma toodangu loomisel või koolidele käsitöö tundide tarbeks. Parimate kliendisuhete loomiseks tuleb kujundada konkreetne kliendibaas, mis võimaldaks efektiivseimalt kaardistada klientide vajadusi, sealhulgas pakkuda ringmajanduslike nõuete täitmise eesmärgil taaskasutamise, parandamise ja ümberkujundamise võimalusi. Jätkusuutlikkusele ülemineku osade aspektide osas on väljavaade positiivne ning rakendusvõimalused olemas, samas kui ulatuslikuma paradigma muutmine ja seadusandlikul tasandil tootjate vastutama panemine käesoleva ajahetke valguses pigem negatiivse ning ettevõtlust pärssiva mõjuga. Lisaks puudub ka majanduslik analüüs, mis annaks ülevaate, milliste lisakuludega tuleb ettevõtetel ringmajanduslikule mudelile üleminekul arvestada.
Avatud juurdepääs
Kaasaegse moevaldkonna e-poe kliendipoolse kasutajaliidese arendamise juhend
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-15) Kutti, Grethe Liis; Jaakson, Kenn; Vaab, Evelin
Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli luua metoodiline juhend, mis kirjeldab kaasaegse moevaldkonna e-poe kliendipoolse kasutajaliidese omadusi ja funktsionaalsusi. Töö empiirilises osas viidi läbi küsitlus moeettevõtjate seas ning intervjuu IT-arendajaga, et saada ülevaade moeettevõtjate teadlikkusest e-poe arendamisest ja väljakutsetest, millega IT-arendajad silmitsi seisavad moevaldkonna e-poe arendamisprotsessis. Lisaks analüüsiti Net-A-Porter.com kliendipoolse kasutajaliidese omaduste arengut viimase 10 aasta jooksul. Nagu tööst selgus, siis Eesti moeloojate teadlikkus e-poe arendusprotsessist ning e-poe arendamise võimalustest on ebapiisav ning see võib piirata nende võimet konkureerida e-kaubanduse turul. Samuti kinnitas intervjuu, et moeloojate limiteeritud teadmised e-poe loomisest ja tehnilistest võimalustest raskendavad IT-arendajate jaoks e-poe arendusprotsessi, sest ilma abivahendeid kasutamata, on kliendi soovide ja ootuste välja selgitamine keeruline ja aeganõudev protsess. Net-A-Porter.com kliendipoolse kasutajaliidese analüüs näitas, et kasutajaliides on viimase 10 aasta jooksul arenenud märkimisväärselt, kohanedes üldiste e-kaubanduse trendidega ning pakkudes klientidele rohkem funktsionaalsust ja mugavust e-keskkonnas ostlemisel. Net-A-Porter on keskendunud kasutajaliidese arendamisel aspektidele, mis pakuvad kliendile lihtsat ja sujuvat navigeerimist, selgemaid kategooriaid ning täpsemaid filtreerimis- ja sorteerimisvõimalusi. Lisaks on veebilehe disain muutunud minimalistlikumaks, mis võimaldab kasutajatel keskenduda olulisele ja kergesti lehel navigeerida. Käesoleva bakalaureuse töö raames valmis kaasaegse moevaldkonna e-poe kliendipoolse kasutajaliidese arendamise juhend. Juhend toetab moeloojate ja IT-arendajate koostööd, pakkudes neile suuniseid ja soovitusi e-poe kliendipoolse kasutajaliidese optimeerimiseks ning aidates seeläbi luua kaasaegne ja kasutajasõbralik e-kaubandusplatvorm. Juhend on välja töötatud IT-arendaja ja moelooja ühiseks kasutamiseks IT-arendusettevõtetes kataloogi kujul. Käesoleva bakalaureuse töö edasiarendusena oleks võimalik kaasata moeettevõtjaid ja IT-arendajaid juhendi praktilise rakendamise protsessi. Praktilise rakenduse käigus võiks jälgida arendusprotsessi kulgu, sealhulgas koostööd moeloojate ja IT-arendajate vahel, probleemide esinemist ja nende lahendamist ning lõpptulemuste hindamist. See võimaldaks saada täiendavat tagasisidet juhendi praktilise rakendatavuse ja efektiivsuse kohta. Samuti võiks töö järgmises etapis keskenduda kliendipoolse kasutajaliidese reageerivale veebidisainile, keskendudes erinevatele väiksematele seadmetele nagu nutitelefonid ja tahvelarvutid. Lisaks kliendipoolsele kasutajaliidesele on e-poes ka teine oluline osa – administraatori kasutajaliides, kust hallatakse e-poe sisu. Üheks töö edasiarenduseks võikski olla administraatori kasutajaliidese juhendi loomine. Lõputöö andis autorile arvestataval määral uusi teadmisi kaasaegse moevaldkonna e-poe arendamise protsessi ning kasutajaliidese omaduste ja funktsionaalsuste kohta. Need teadmised võimaldavad autoril aidata kaasa e-kaubandusplatvormide arendamisele ja parandamisele, edendada moeloojate ja IT-arendajate koostööd ning luua kaasaegseid ja kasutajasõbralikke moevaldkonna e-kaubandusplatvorme.
Embargo
Turundusplaani koostamine aastaks 2024 Fliis Trade OÜ näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-22) Porila, Anna-Liisa; Vesberg, Isabel; Aasjõe, Ülle
Digiturundus on kujunenud tänapäeval üheks kõige populaarsemaks turunduseviisiks. Digiturunduse kasutamine aitab ettevõttel olla rohkem paindlikum ja kohanemisvõimelisem väliskeskkonnas toimuvate muutustega. Samuti aitab see luua tõhusaid suhteid oma klientidega ning reageerida rohkem nende vajadustele ja arusaamadele. Kõige olulisem on turundustegevuse planeerimisel tunda ettevõtte sihtrühma ning nende vajadusi ja soove. Kindla strateegia järgimine võimaldab digiturundust teha fokuseeritult, saadud tulemusi mõõta ja analüüsida ning seatud eesmärke saavutada. Antud lõputöö oli ajendatud sellest, et ettevõttel Fliis Trade OÜ puudus kindel digiturundusstrateegia, turundusplaan ja eelarve. Sellest tulenevalt puudus ettevõttel ka kindel sihtrühm ja turundusalased eesmärgid. Ettevõttel Fliis Trade OÜ oli soov kasvatada brändi tuntust ja ettevõtte käivet ning parendada ka turundustegevust. Varasematel aastatel oli tehtud turundust jooksvalt ning kärbitud eelarvet vastavalt vajadusele. Töö käigus teostasime ettevõttele kliendiuuringu, väliskeskkonna - ja sisekeskkonna analüüsi ning konkurentsianalüüsi, mille käigus selgus, et ettevõttel on veel mitmeid võimalusi, kuidas ennast digiturundusesega nähtavaks teha. Strateegiale põhinedes on ettevõttel võimalus konkurentidest eristuda ning saavutada suurem turundusalane edu. Esmalt teostasime ettevõttele kliendiuuringu, mille käigus saime tagasisidet 187 kliendilt. Tagasiside kaudu saime aimu klientide rahulolust, eelistustest ja soovidest, mida võtta arvesse digiturundusplaani koostamisel. Strateegilise digiturunduse planeerimise kaudu kehtestasime ettevõttele uue missiooni, visiooni, turunduseesmärgid ja turundusstrateegia. Töö käigus valminud väliskeskkonna ja sisekeskkonna analüüside põhjal panime paika Nordbaby ettevõtte diferentseerimisstrateegia. Strateegiale tuginedes koostasime Nordabyle turundusplaani ehk konkreetse tegevuskava. Jõudsime järeldustele, et põhilised tegurid, mida ettevõte võiks silmas pidada on postituste tiheduse suurendamine ehk postida sisu sotsiaalmeediasse üle ühe või kahe päeva. Samuti võiks Nordbaby teha aasta jooksul kokku vähemalt kuus koostöö projekti erinevate sisuloojatega. Nordbaby sihtrühm soovib osta tooteid otse inimestelt, keda nad usaldada saavad, autentne ja sisukas tootesoovitus mõne sisulooja poolt mõjub Nordbaby kliendile enim. Koostööde edukust on võimalik jälgida läbi personaalsete sooduskoodide, mida sisuloojad oma kontodel jagavad ning nii on tulemused mõõdetavad. Lisaks on oluline panustada regulaarselt Google, Facebook ja Instagram Adsidele, et otsingumootor ise ettevõtte klientidele või potentsiaalsetele klientidele reklaame kajastaks. Autorid lisasid koostatud turundusplaani ka kuupõhised uudiskirjad, et anda klientidele infot uute toodete või tulevaste kampaaniate kohta. Samuti tuleks ettevõttel uuendada veebilehel olevaid kampaaniaid ja fotomaterjale ning lisaks täiendada tootekirjeldusi. Põhinedes digiturundusplaanile koostasime ettevõttele ka turundueelarve. Töö käigus koostasime exceli tabeli, kus olid välja toodud kõik kulud mis kuude ja aasta jooksul kokku kulub ettevõtte digiturundamiseks. Lisaks on eelarve tabelis kajastatud, millistele digimeedia platvormidele ja kui tihti Nordbaby ettevõte panustada võiks. Oma lõputöö käigus tegime mitmeid erinevaid ettepanekuid ettevõttele edaspidiseks turundustegevuseks. Antud töö valmis koostöös ettevõttega Fliis Trade OÜ ning autorite püstitatud lõputöö eesmärk sai täidetud. Kõik töö käigus sooritatud ülesanded toetasid turundusplaani ja eelarve väljatöötamist. Intervjuu ettevõtte esindajaga viis töö autorid kurssi Fliis Trade OÜ varasema turundustegevusega ning kliendiuuringu käigus said töö autorid tagasisidet ettevõtte klientidelt. Koostatud turundusplaani, turunduseelarve ja ettepanekute alusel on Nordbabyl võimalus oma edaspidist digiturundustegevust fokusseerida, jälgida ja suunata ning püstitatud eesmärke saavutada.
Avatud juurdepääs
Digiturundusmeetmestiku loomine ettevõttele Uduvill OÜ
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-15) Materova , Lucia-Aleksandra; Vaab , Evelin
Digiturundus on pidevas muutumises ja ettevõtjana tuleb ennast kiirelt muudatustega kohandada. Kliendi hoidmiseks annab digiturundus ettevõttele võimaluse kaardistada oma klient ja talle pühenduda. Digiareng on kiire, muutlik ja keeruline ning selle ettevõttele kasulikul viisil toimima panemiseks on vaja olla sellega väga hästi kursis. Antud lõputöö eesmärgiks oli luua väikeettevõttele Uduvill OÜ digiturundusmeetmestik kliendibaasi suurendamiseks ja brändi tuntuse kasvatamiseks läbi digiturunduse ettepanekute. Eesmärkide täitmiseks töötas autor välja läbi ettepanekute digiturundusmeetmestiku, mida väikeettevõte saaks kasutada digiturunduses. Intervjuu informatsioon saadi meili teel läbi viidud suhtlusest. Antud intervjuust sai autor infot väikeettevõtte loomise, eesmärkide ja tulevikuplaanide kohta ettevõtte juhi vaatenurgast. Kliendiküsitlus viidi läbi väikettevõtte sotsiaalmeedia vahendusel, mille tulemusestest saadi infot klientide rahulolu kohta ettevõtte praguste protsesside, üldise olemuse ja tuleviku kasutuse tõenäousese kohta. Turunduse osa ettevõttes on väga oluline ja kliendisuhete loomiseks tuleb kliendiga koos areneda ehk olla kursis uuemate trendidega. Turunduskeskkonna loomisel tuleb arvestada sisemiste ja väliste teguritega, et luua sobiv turundusplaan. Väikeettevõtted peavad leidma enda nišši, et jääda konkurentsis pinnale ja igapäevaselt töötada enda eesmärkide suunas. Kliendi tundmine, saamine ja hoidmine on kõige olulisemad kliendi vajaduste rahuldamiseks. Digiturundus on pidevas muutumises ja ettevõtetel, kes soovivad turul silma jääma peavad trendidega kaasas käima. Intervjuust väikeettevõtte juhiga selgus, et ettevõttel puudub läbimõeldud digiturundus tegevused ehk kindel plaan pikaajaliseks turundustegevuseks, kuid eesmärgid tulevikus on olemas. Intervjuu käigus selgus, et neil on soov laieneda Eesti turul ja naaberriigis. Hetkel ei ole nende sotsiaalmeedia postitused ning visuaalid piisavalt läbi mõeldud. Nad soovivad saada antud tööga nõu, millistesse suundadesse enda tähelepanu digiturunduse arendamises koondada. Kliendiküistluse käigus selgus, et kliendid on ettevõttega ja toodete kvaliteediga väga rahul. Ainukesed protsessid, millega osad kliendid rahul ei ole on tagastamise/vahetamise ning tarneaja pikkusega, mille põhjuseks on vähene töötajate arv ettevõttes, mis muudab olulised protsessid vähemmärgatavaks. Ettevõtet soovitaksid kliendid enda lähedastele ja tuttavatele ning suure tõenäosusega pöörduksid sarnase ostusooviga ettevõttesse tagasi. Tulevikus võiks väikeettevõtte viia taas läbi kliendiuuringu pärast digiturunduse muudatuste tegemist, et teada saada kas kliendid on uusi muudatusi märganud, kas need on neile sobinud või mitte ning milliseid muudatusi nad väikeettevõttes veel näha sooviksid. Väikeettevõtte Uduvill OÜ juht saab kasutada antud lõputöös välja toodud ettepanekuid digiturunduses kliendibaasi suurendamiseks ja tuntuse kasvatamiseks. Rakendades digiturunduse neid meetmeid saab luua digiturundus plaani pikemaks perioodiks ning seda rakendad uutele klientidele silma jäämiseks ja väikeettevõtte esile toomiseks. Lisaks saab väikettevõte teha peale muudatuste elluviimist ja kasutamist uue kliendiuuringu, et teada saada kas klientidele sobivad uued muudatused, mida nad muuta sooviksid ja millised lahendusi nad veel ettevõttes näha sooviksid. Peale kliendiuuringu info analüüsi saab teha veel täpsemaid muudatusi ja parendusi erinevate uuringu käigus mainitud protsesside, millega kliendid rahul veel pole. Sissejuhatuses väjatoodud töö eeldatava tulemus sai täidetud, sest kliendiküsitluse ja intervjuu käigus saadud infost oli võimalik teha väikettevõttele ettepanekuid digiturunduse parendamiseks lähitulevikus. Pikema aja perspektiivis jäi praegusest kliendiküsitlusest ja intervjuust väheseks, mida saab parandad põhjalikuma uuringuga suuremale kliendihulgale ning intervjuuga, kuhu kaasata uusi töötajaid ning konkurentide arvamusi väikeettevõttest. Töö läbiviimine andis autorile täiendavaid oskusi erialas õpitud teadmiste kasutamisest, põhjaliku analüüsitegemisest,saadudinfostolulisemaväljatoomisestningselleheastpresenteerimisest. Antud kogemused andsid viimased vajalikud oskused, mida töömaailmas kasutada. Lisaks lainedas töö kirjutamine silmaringi ning oskust teoreetilist teksti õieti käsitleda. Töö kirjutamine oli huvitav ja arendav protsess ning andis väärtuse töö autorile kui ka väikeettevõttele.
Piiratud juurdepääs
Süsiniku jalajälje hindamise juhend keskkonnamõju vähendamiseks ettevõttele Disaintekstiil OÜ
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-16) Õispuu, Helen; Lorents, Ingrid; Traumann, Ada
Antud lõputöö teemaks on süsiniku jalajälje hindamise juhendi koostamine ettevõttele Disaintekstiil OÜ. Ettevõtte sooviks oli saada ülevaade oma süsiniku jalajäljest, millest tulenevalt kavandada edasiseid võimalusi heite vähendamiseks, minimeerides seeläbi oma tegevuse mõju keskkonnale ja kliimale. Lõputöö autorid kogusid ettevõttest alusandmeid süsiniku jalajälje arvutamiseks, mille tulemusena valmis KHG jalajälje hindamise juhend ettevõttele Disaintekstiil OÜ, tuginedes SEI Tallinna koostatud KHG jalajälje hindamise juhendile ja arvutusmudelile. Alusandmete üheks kogumisviisiks oli jäätmete kaardistamine ja kaalumine ettevõttes. Lisaks soovis ettevõte teada saada oma töötajate teadlikkusest ettevõtte panusest kestlikkusväärtusesse. Selleks viidi töötajate seas läbi kaheosaline küsitlus, milles uuriti lisaks töötajate teadlikkusele ka nende tööle-koju liikumisviise, mis olid jalajälje arvutamise ühe mõjuala osaks. Viimase kahe kümnendi jooksul kahekordistunud tekstiili tootmine ja tarbimine, on suurendanud negatiivset mõju keskkonnale ja kliimale, paisates õhku miljardites tonnides kasvuhoonegaase. Kasvuhoonegaaside jalajälg on otseselt või kaudselt seotud inimeste tootmis- ja tarbimistegevusega ning üha enam liigutakse kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramise ja peatamise suunas nii maailmas kui Euroopas. Vastu on võetud mitmeid erinevaid seaduseid ja direktiive ning sõlmitud kokkuleppeid kahjuliku keskkonnamõju vähendamiseks. See on ajendanud ettevõtteid oma kliimamõju hindama ja vähendama, arvutades enda süsiniku jalajälg. Ühtlasi on süsiniku jalajälje arvutustulemus ettevõtte keskkonna- ja kliimamõjude kõige selgemaks näitajaks, mis on üha enam integreeritud ka eri õigusaktidesse. SEI Tallinn koostas Eesti ettevõtetele KHG jalajälje hindamiseks juhendi ja arvutusmudeli, et viia tulemused ühtsetele alustele ning vähendada eksitavaid roheväiteid. Lõputöö empiirilises osas tehti kindlaks KHG jalajälje arvutamisel arvesse võetav periood, milleks oli 1.01.2022 - 31.12.2022 ning pandi paika ettevõtte jaoks olulise mõjuga tegevuskategooriad kolmes mõjualas, mille kohta alusandmeid koguma hakati. Disaintekstiil OÜ puhul olid nendeks mõjualadeks sõidukite kütused, ostetud soojus- ja elektrienergia, sisseostetud transporditeenused, tööreisid, töötajate tööle-koju liikumine, jäätmed ning ostetud ja müüdavad tooted. KHG jalajälje hindamiseks ja arvutamiseks viidi läbi küsitlus, mis koosnes kahest osast. Esimene osa keskendus ülevaate saamisest töötajate teadlikkusest ettevõtte panusest kestlikkusväärtusesse. Küsitluses uuriti ettevõttesisesest jäätmemajanduse kohta ja kui jätkusuutlik on ettevõte töötajate hinnangul. Lisaks küsiti avatud küsimustena töötajate arvamust, mida saaks ettevõte teha, et olla jätkusuutlikum. Küsitluse tulemusena selgus töötajate osaline teadmatus ettevõtte jäätmete lõppkäitluse suhtes, 57% küsitlusele vastanud töötajatest ei tea, milline on ettevõttes tekkivate jäätmete lõppkäitlus. Võttes küsitluse tulemused kokku, arvavad autorid, et töötajaid tuleb informeerida ettevõtte jäätmemajanduse ja jätkusuutlikkuse osas, sest see aitab ettevõtte süsiniku jalajälge vähendada, pannes töötajaid mõistma selle tähtsust ettevõtte jaoks ning iga töötaja rolli selles. Küsitluse teises osas uuriti KHG jalajälje hindamise kolmanda mõjuala tarbeks töötajate tööle- koju liikumiseks kasutatavaid peamiseid vahendeid ja nende kasutamise sagedust. Tulemustest selgus, et töötajad kasutavad tööle-koju liikumiseks peamiselt sõiduautot ning ühistransporti. Ainult kahel korral märgiti, et tööle-koju liigutakse jalgsi. Antud kategooriast tulenev heide moodustab 5% ettevõtte kogu KHG heitest. Ettevõttes viidi läbi tekstiilijäätmete kaardistamine ja kaalumine perioodidel 14.03.2023 - 20.03.2023 ja 27.04.2023 - 28.04.2023. Eesmärgiks oli tekkivad jäätmed ettevõtte soovil kaardistada. Autorid sooritasid jäätmete kaalumise vastavalt nende liigile ja osakonnale märgitud ajavahemikel tööpäeva lõpus. Kaardistamine oli vajalik nii arvutusmudeli kui kaalumise teostamise jaoks. Selgus, et kõikide osakondade peale tekib kahte liiki jäätmeid: liigiti kogutud paber ja kartong ning segaolmejäätmed, mille lõppkäitlusviis on põletus. Heite arvutamisel tehti ettevõttes tekkivate jäätmete kohta arvutus jäätmekonteinerite mahu, arvu ja tühjendamise sageduse põhjal. Autorite praktilise kaalumise tulemusi võrreldi nimetatud arvutusega ning saadi kinnitust, et tulemused erinevad teineteisest oluliselt, sest arvutamise käigus saadud tulemused on umbkaudsed ning arvesse tuli võtta, et tekkinud jäätmed võivad nädalate lõikes kaalult erineda. Jäätmete käitlemisega seotud heide moodustas koguheitest vaid 1%, olles seejuures üks väiksema mõjuga kategooriaid. Siiski tuleks autorite arvates kaalumise tulemuste põhjal ja jäätmete lõppkäitlusviisi muutmiseks hakata eelkõige tekstiilijäätmeid eraldi koguma ja ringlusesse suunama. Üheks võimaluseks on teha koostööd autorite leitud tekstiilijäätmete ümbertöötlemisele spetsialiseerunud ettevõttega Soomes, kellega on juba ühendust võetud. Juhendi koostamiseks ja jalajälge arvutamiseks koguti kolme mõjuala heitekategooriate kohta alusandmeid ning arvutati KHG heide. Transpordi kategooria puhul analüüsiti 163 rahvusvahelise transpordisaadetise dokumenti ja arvutati välja kaubaveo vahemaa ja kauba koguse koondtulemused nii lennuki kui veoauto puhul. Tulemustest selgus, et antud kategooria oli ettevõtte puhul 71%-ga suurima mõjuga koguheitest, millest omakorda kaubikuga transport moodustas 49% ja lennuki ning veoautoga transport vastavalt 27 ja 24%. Sellele järgnesid 15%-ga ostetud elektrienergia kategooria, 6%-ga sõidukite kütus, 5%-ga töötajate tööle-koju liikumine ning 1% moodustavad tööreiside, jäätmete ja ostetud soojusenergia kategooria. Mõjualas number kolm on puudu ostetud ja müüdavate toodete kategooria KHG heide, sest nende eriheitetegurid ei olnud tasuta kättesaadavad või asjakohased. Sellest tulenevalt ei ole ettevõtte 2022. aasta süsiniku jalajälg täielik, sest kahe tegevuskategooria kohta puuduvad kättesaadavad eriheitetegurid. sellegipoolest kogusid autorid kokku kõik vajalikud alusandmed mainitud kategooriate kohta, et ettevõttel oleks hiljem võimalik kategooriate eriheitetegurite kättesaadavusel täielik KHG jalajälg siiski arvutada. Lõputöö autorite arvates on Disaintekstiil OÜ näidanud oma tegevusega üles jätkusuutlikkust ning vastutustundlikkust, tagades ressursitõhus tootmine, vähendades raiskamist ning mõeldes keskkonnale. Kõikide hinnatud mõjualade puhul on ettevõte tegutsenud läbimõeldult, kuid jalajälje vähendamiseks on veel võimalusi. Süsiniku jalajälje hindamise seisukohast ettevõtte tasandil on oluline selle järjepidev hindamine ja analüüs, mis aitab saada parema ülevaate ettevõtte keskkonnamõjust. Selgem ülevaade annab ka paremad võimalused heite vähendamiseks, sest saadud tulemused näitavad, millistest tegevustest on suurim mõju tingitud. Autorite arvates tuleks heidet hinnata iga kalendriaasta kohta ja selleks saab ettevõte juba praegu valmistuda, alustades heite arvutamise jaoks vajalikke andmete eraldi kogumist. Ettevõte saab edaspidi kasutada autorite poolt koostatud lõputööd kui juhendit oma süsiniku jalajälje hindamisel. Samuti on ettevõtte jaoks kohandatud KHG jalajälje arvutusmudel programmis Microsoft Excel, millesse on ettevõttel võimalik edaspidi lisada andmeid järgmiste kalendriaastate kohta ning võimalus tulemusi võrrelda.

Sirvi

Viimati lisatud