Sirvides Autor "Pajunurm, Kevin" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Avatud juurdepääs Tallinna Tehnikakõrgkooli transport ja logistika õppekava lõpetanute karjääritee(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-05) Pajunurm, Kevin; Lend, Enno; Retšnoi, VitaliTänapäeva maailm on muutunud avaramaks ja samas ka vabamaks. Kehtib inimeste, kaupade ja teabe vabaliiklus, mis on andnud ettevõtetele võimaluse laiendada oma toiminguid ja mõjutada protsesse nii, et see oleks kasumlik. Ida-Euroopa on tuntud oma vedajate poolest, kuna tööjõud on odavam ning maine karjäärist parem. Seetõttu on paljudki suuremad ekspedeerimisfirmad oma tegevuse sinna siirdanud. Viimastel aastatel on Ida-Euroopa positsioon olnud kriitilises olukorras, käivate sõdade tõttu on kaubateed ida suunas tõkestatud. Euroopa Liidu määrustik rõhub samuti keskkonnapoliitikale, mille eesmärk on küll parendada keskkonda, kuid teha seda transpordivaldkonna arvelt. Sellegipoolest on logistikavaldkond arenenud edasi ja jätkab liikumist tuleviku poole. Logistikavaldkond on karjäärivalikus küllalt lai, seega on karjääri valival isikul raskem langetada otsust logistikaõpingute kasuks. Lõputööl oli kaks peamist eesmärki: muuta valdkond huvitatud isikule läbipaistvamaks ja teavitada õppekava läbiviijaid õppekava arenguvõimalustest. Selle täitmiseks püstitas autor kolm uurimisprobleemi, et hoida lõputöö teemade käsitlus õiges fookuses: uurida logistiku töö- ja õpikarjääri; uurida õppekava lõpetajate kutsekindlust; millised on õppekava arenguvõimalused, võttes arvesse uuringu tulemusi. Andmete kogumiseks viidi läbi ankeetküsitlus Tallinna Tehnikakõrgkooli „Transport ja logistika“ lõpetanute seas. Ankeetküsimustik saadeti välja 654 vilistlasele, nendest vastas 106 vilistlast, vastamise aktiivsus oli 16,21%. Lõputöö koostamise käigus selgus, et kõikidest vilistlastest, kes suunduvad rakenduskõrgharidusse, ei lõpeta kooli 32,65% tudengitest, Tallinna Tehnikakõrgkooli puhul on see kõrgem, 45,15%. Vilistlaste seas oli õpingutele suundumise peamine põhjus huvi valdkonna vastu, kuigi teadlikud olid õppekava ja tulevase ameti sisust ainult 39 vastanut (36,79%). Enne kooli lõpetamist sai teadlikuks 95 (89,62%) vastanutest. Vilistlaste vastustest selgus, et 25 (23,58%) õppekava lõpetanut olid omandanud ka magistrikraadi. Lisaks Tallinna Tehnikakõrgkoolile käsitleti veel Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainorit, Eesti Mereakadeemiat ja Eesti Lennuakadeemia õppekavasid, mis pakuvad logistikavaldkonnaga seonduvat õpet. Kuni üheaastase töökogemusega „Transport ja logistika“ õppekava vilistlane saab täiskohaga töötades eeldada palgaks keskmiselt 2501 eurot. Pikema tööstaaži puhul tõuseb keskmine palk 2962 euroni. Vähese töökogemusega keskmine palganumber magistrikraadi omajatel on 2551 eurot, mis töökogemuse suurenemisel kasvab 3040 euroni. Magistrikraadi omajatel on suurem potentsiaal saavutada kõrgem palgaaste kui bakalaureusekraadiga või rakenduskõrgharidusega vilistlasetel, kuid sellegipoolest palgatase ühtlustub, mida pikemaks osutub mõlema osapoole tööstaaž. Üllatavalt leiti ka, et meessoost logistikud teenivad mõlemal haridusastmel märkimisväärselt rohkem kui naissoost logistikud. Keskmine rakenduskõrgharidusega mees teenib 2819 eurot, naine aga 2378 eurot. Keskmine magistrikraadiga mees teenib 3425 eurot, naine aga 2573 eurot. Vastajate tulemustest oli näha, et 81 (76,42%) vilistlastest on töötanud logistikavaldkonnas vähemalt neli aastat ning rohkem kui seitse aastat 54 (50,94%) vilistlast. Töös leiti, et mida suurem on töökoha seotus logistikavaldkonnaga, seda suurem potentsiaal on isikul pikemalt samas valdkonnas tööle jääda. Uuringud on samuti prognoosinud, et kuigi tippspetsialistide ja juhtide vajadus tulevikus üldiselt väheneb, tekib logistikavaldkonnas töökohti nendes ametikohtades juurde. Olemasolev töötajaskond logistikavaldkonnas on vananev, 31% veonduse ja laonduse töötajatest läheb aastaks 2031 pensionile ning töökohad vabanevad. Lisaks pensionile minejatele on logistikavaldkonnas sisse- ja väljavoolavuse vahe -1%, st töötajaid lahkub rohkem kui tuleb peale. 2031. aastaks on samuti hinnatud, et uute tudengite arvukus ei suuda katta ära veonduse ja laonduse tööjõuvajadust. Kõik see viitab tugevale kutsekindlusele, inimestel pole raskusi tööd leida ja need, kes logistikavaldkonnas tööd leiavad, töötavad seal edasi pikaajaliselt. Töökoha leidmisel mängib vastajate arvates kõige suuremat rolli oskus ennast müüa ning erialased teadmised ja oskused. Vastajad on koolist omandatavate õpiväljunditega pigem rahul. Etteantud vastusevariantidel õppekava edasisel arendamisel ja läbiviimisel olid vastajate arvates tähtsad sektorid laondus, multimodaalne transport, keskkonnasäästlik logistika ja nutilahendused logistikas. Kui küsiti nende endi hinnangut, millistele teemadele peaks suuremat tähelepanu pöörama õppekava parendamisel, siis vilistlased pakkusid muuta õppekava rohkem praktiliseks õppeks, kus teooria kõrval on ka pidev teadmiste rakendamine; kajastada tulevikutrende ja tehnoloogiaid, et valmistada ette tulevasi logistikuid; muuta õppekava asjakohasemaks, eemaldada üleliigsed ained õppekavast, mis logistikutele lisaväärtust igapäevatoimingutes ei too. Rohelogistika ja üldise rohepoliitika teemal vastajate seas ühisele arusaamale ei jõutud. Küsides vastajatelt logistiku töö eripärade kohta, olid peamised kaks faktorit stress ja pidev valmisolek. Nendele vastustele järgnesid loomingulisus, kiired otsused, vaheldusrikas töö, ootamatud probleemid ja hea suhtlusoskus. Logistiku töö kujutab endas seega vaba aja kõrvalt pidevat valmisolekut tööprobleemidele ja päringutele vastamist. Eripäraste probleemide puhul tuleb kiirelt reageerida olukorrale ning leida unikaalne lahendus. Sellises töökeskkonnas igav ei hakka, kuid võib samas palju stressi tekitada. Ligi 89,63% vilistlastest soovitavad eriala teistelegi, kuigi 29,25% kõikidest vilistlastest soovitavad õppekava ainult siis, kui see täidab nende poolt kehtestatud nõuet. Kõige tihedamini esinev nõue oli 15 (14,15%) vastajaga soovitan kui valdkond huvitab, samuti lisas mõni vastaja sellele juurde ka täienduse soovitan kui valdkond huvitab ja isikuomadused kattuvad erialaga, viis (4,72%) vastajat. Nõuanne tulevasele logistikule oleks hoida avatud meelt; valmistada enda oskused ette tulevikuks; luua kontakte; õppida koolist võimalikult palju. Edasine uurimistöö võimalus on käsitleda antud lõputööle sarnaselt rohkem logistikavaldkonna magistrikraadiga vilistlasi ning võrrelda neid rakenduskõrgharidusega lõpetanutega. Käesoleva lõputöö uuritavad olid Tallinna Tehnikakõrgkooli „Transport ja logistika“ vilistlased, kes olid enamuselt kõik rakenduskõrgharidusega lõpetanud. Autor soovitab uurida edaspidi rakenduskõrgharidusõppe, magistriõppe ja mikrokraadide omandamist tervikuna, pidades silmas logistikavaldkonna tööturu dünaamikat ja vajalike oskuste profiili muutusi. Samuti oleks vajalik edasi arendada lõputöös läbi viidud küsitlust ja andmeanalüüsi ning leida andmemuutustele ja vastustele täpsemad põhjendused, näiteks mis põhjustab töötajate arvu langust logistikavaldkonnas kvartalite või aastate lõikes ning mis on meeste ja naiste vahelise palgalõhe põhjus.