Tallinna Tehnikakõrgkooli transport ja logistika õppekava lõpetanute karjääritee

Tänapäeva maailm on muutunud avaramaks ja samas ka vabamaks. Kehtib inimeste, kaupade ja teabe vabaliiklus, mis on andnud ettevõtetele võimaluse laiendada oma toiminguid ja mõjutada protsesse nii, et see oleks kasumlik. Ida-Euroopa on tuntud oma vedajate poolest, kuna tööjõud on odavam ning maine karjäärist parem. Seetõttu on paljudki suuremad ekspedeerimisfirmad oma tegevuse sinna siirdanud. Viimastel aastatel on Ida-Euroopa positsioon olnud kriitilises olukorras, käivate sõdade tõttu on kaubateed ida suunas tõkestatud. Euroopa Liidu määrustik rõhub samuti keskkonnapoliitikale, mille eesmärk on küll parendada keskkonda, kuid teha seda transpordivaldkonna arvelt. Sellegipoolest on logistikavaldkond arenenud edasi ja jätkab liikumist tuleviku poole. Logistikavaldkond on karjäärivalikus küllalt lai, seega on karjääri valival isikul raskem langetada otsust logistikaõpingute kasuks. Lõputööl oli kaks peamist eesmärki: muuta valdkond huvitatud isikule läbipaistvamaks ja teavitada õppekava läbiviijaid õppekava arenguvõimalustest. Selle täitmiseks püstitas autor kolm uurimisprobleemi, et hoida lõputöö teemade käsitlus õiges fookuses: uurida logistiku töö- ja õpikarjääri; uurida õppekava lõpetajate kutsekindlust; millised on õppekava arenguvõimalused, võttes arvesse uuringu tulemusi. Andmete kogumiseks viidi läbi ankeetküsitlus Tallinna Tehnikakõrgkooli „Transport ja logistika“ lõpetanute seas. Ankeetküsimustik saadeti välja 654 vilistlasele, nendest vastas 106 vilistlast, vastamise aktiivsus oli 16,21%. Lõputöö koostamise käigus selgus, et kõikidest vilistlastest, kes suunduvad rakenduskõrgharidusse, ei lõpeta kooli 32,65% tudengitest, Tallinna Tehnikakõrgkooli puhul on see kõrgem, 45,15%. Vilistlaste seas oli õpingutele suundumise peamine põhjus huvi valdkonna vastu, kuigi teadlikud olid õppekava ja tulevase ameti sisust ainult 39 vastanut (36,79%). Enne kooli lõpetamist sai teadlikuks 95 (89,62%) vastanutest. Vilistlaste vastustest selgus, et 25 (23,58%) õppekava lõpetanut olid omandanud ka magistrikraadi. Lisaks Tallinna Tehnikakõrgkoolile käsitleti veel Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainorit, Eesti Mereakadeemiat ja Eesti Lennuakadeemia õppekavasid, mis pakuvad logistikavaldkonnaga seonduvat õpet. Kuni üheaastase töökogemusega „Transport ja logistika“ õppekava vilistlane saab täiskohaga töötades eeldada palgaks keskmiselt 2501 eurot. Pikema tööstaaži puhul tõuseb keskmine palk 2962 euroni. Vähese töökogemusega keskmine palganumber magistrikraadi omajatel on 2551 eurot, mis töökogemuse suurenemisel kasvab 3040 euroni. Magistrikraadi omajatel on suurem potentsiaal saavutada kõrgem palgaaste kui bakalaureusekraadiga või rakenduskõrgharidusega vilistlasetel, kuid sellegipoolest palgatase ühtlustub, mida pikemaks osutub mõlema osapoole tööstaaž. Üllatavalt leiti ka, et meessoost logistikud teenivad mõlemal haridusastmel märkimisväärselt rohkem kui naissoost logistikud. Keskmine rakenduskõrgharidusega mees teenib 2819 eurot, naine aga 2378 eurot. Keskmine magistrikraadiga mees teenib 3425 eurot, naine aga 2573 eurot. Vastajate tulemustest oli näha, et 81 (76,42%) vilistlastest on töötanud logistikavaldkonnas vähemalt neli aastat ning rohkem kui seitse aastat 54 (50,94%) vilistlast. Töös leiti, et mida suurem on töökoha seotus logistikavaldkonnaga, seda suurem potentsiaal on isikul pikemalt samas valdkonnas tööle jääda. Uuringud on samuti prognoosinud, et kuigi tippspetsialistide ja juhtide vajadus tulevikus üldiselt väheneb, tekib logistikavaldkonnas töökohti nendes ametikohtades juurde. Olemasolev töötajaskond logistikavaldkonnas on vananev, 31% veonduse ja laonduse töötajatest läheb aastaks 2031 pensionile ning töökohad vabanevad. Lisaks pensionile minejatele on logistikavaldkonnas sisse- ja väljavoolavuse vahe -1%, st töötajaid lahkub rohkem kui tuleb peale. 2031. aastaks on samuti hinnatud, et uute tudengite arvukus ei suuda katta ära veonduse ja laonduse tööjõuvajadust. Kõik see viitab tugevale kutsekindlusele, inimestel pole raskusi tööd leida ja need, kes logistikavaldkonnas tööd leiavad, töötavad seal edasi pikaajaliselt. Töökoha leidmisel mängib vastajate arvates kõige suuremat rolli oskus ennast müüa ning erialased teadmised ja oskused. Vastajad on koolist omandatavate õpiväljunditega pigem rahul. Etteantud vastusevariantidel õppekava edasisel arendamisel ja läbiviimisel olid vastajate arvates tähtsad sektorid laondus, multimodaalne transport, keskkonnasäästlik logistika ja nutilahendused logistikas. Kui küsiti nende endi hinnangut, millistele teemadele peaks suuremat tähelepanu pöörama õppekava parendamisel, siis vilistlased pakkusid muuta õppekava rohkem praktiliseks õppeks, kus teooria kõrval on ka pidev teadmiste rakendamine; kajastada tulevikutrende ja tehnoloogiaid, et valmistada ette tulevasi logistikuid; muuta õppekava asjakohasemaks, eemaldada üleliigsed ained õppekavast, mis logistikutele lisaväärtust igapäevatoimingutes ei too. Rohelogistika ja üldise rohepoliitika teemal vastajate seas ühisele arusaamale ei jõutud. Küsides vastajatelt logistiku töö eripärade kohta, olid peamised kaks faktorit stress ja pidev valmisolek. Nendele vastustele järgnesid loomingulisus, kiired otsused, vaheldusrikas töö, ootamatud probleemid ja hea suhtlusoskus. Logistiku töö kujutab endas seega vaba aja kõrvalt pidevat valmisolekut tööprobleemidele ja päringutele vastamist. Eripäraste probleemide puhul tuleb kiirelt reageerida olukorrale ning leida unikaalne lahendus. Sellises töökeskkonnas igav ei hakka, kuid võib samas palju stressi tekitada. Ligi 89,63% vilistlastest soovitavad eriala teistelegi, kuigi 29,25% kõikidest vilistlastest soovitavad õppekava ainult siis, kui see täidab nende poolt kehtestatud nõuet. Kõige tihedamini esinev nõue oli 15 (14,15%) vastajaga soovitan kui valdkond huvitab, samuti lisas mõni vastaja sellele juurde ka täienduse soovitan kui valdkond huvitab ja isikuomadused kattuvad erialaga, viis (4,72%) vastajat. Nõuanne tulevasele logistikule oleks hoida avatud meelt; valmistada enda oskused ette tulevikuks; luua kontakte; õppida koolist võimalikult palju. Edasine uurimistöö võimalus on käsitleda antud lõputööle sarnaselt rohkem logistikavaldkonna magistrikraadiga vilistlasi ning võrrelda neid rakenduskõrgharidusega lõpetanutega. Käesoleva lõputöö uuritavad olid Tallinna Tehnikakõrgkooli „Transport ja logistika“ vilistlased, kes olid enamuselt kõik rakenduskõrgharidusega lõpetanud. Autor soovitab uurida edaspidi rakenduskõrgharidusõppe, magistriõppe ja mikrokraadide omandamist tervikuna, pidades silmas logistikavaldkonna tööturu dünaamikat ja vajalike oskuste profiili muutusi. Samuti oleks vajalik edasi arendada lõputöös läbi viidud küsitlust ja andmeanalüüsi ning leida andmemuutustele ja vastustele täpsemad põhjendused, näiteks mis põhjustab töötajate arvu langust logistikavaldkonnas kvartalite või aastate lõikes ning mis on meeste ja naiste vahelise palgalõhe põhjus.

Today’s world has grown more open and free. There is free movement of people, goods and information, this has given companies the opportunity to expand their operations or move the process to where they are most profitable. Eastern Europe is known for its carriers since the labor is cheaper and the career has a better reputation behind it in that region. Many larger forwarding companies have also moved their operations there because of it. In the last few years, Eastern Europe’s position in the logistics sector has been critical. Due to ongoing wars, much of the cargo moving east has been blocked. To add to this, European Union’s consistent regulations to push through policy which aims to improve the environment at the cost but to do this at the expense of the transport sector. Nevertheless, the field of logistics has been moving forward and continues to for the future. The field of logistics is quite wide in its career choice, so it’s difficult for a person choosing a career to decide in favor of logistics studies. The thesis had two main goals: to make the field more transparent for the interested party and to inform the curriculum facilitators about the development possibilities of the curriculum. To fulfill this, the author set three research problems to keep the treatment of the thesis topics in the right focus: to study the work and study career of a logistician; to study the professional security of graduates of the study program; what are the development possibilities of the curriculum, considering the results of the study. To collect data, a survey was conducted among the graduates of Tallinn University of Applied Sciences "Transport and Logistics". The questionnaire was sent to 654 alumni, 106 of them responded, the response rate was 16,21%. During the preparation of the thesis, it was revealed that 32,65% of all alumni who go to applied higher education do not graduate, in the case of Tallinn University of Technology it is higher, 45,15%. Among the alumni, the main reason for choosing the curriculum was interest in the field, although only 39 respondents (36,79%) were aware of the content of the curriculum and future profession. Before graduating from school, 95 (89,62%) of the respondents became aware. From the answers of the alumni, it was revealed that 25 (23,58%) graduates of the study program had also gone on to acquire a master's degree. In addition to the Tallinn University of Applied Sciences, Estonian Entrepreneurship University of Applied Sciences, the Estonian Maritime Academy and the Estonian Aviation Academy curricula, were also discussed since they offer education related to the field of logistics. A graduate of the "Transport and Logistics" study program with up to one year of work experience can expect an average salary of 2,501 euros when working full-time. In the case of longer work experience, the average salary rises to 2,962 euros. The average salary figure for master's degree holders with little work experience is 2,551 euros, which increases to 3,040 euros with increasing work experience. Holders of a master's degree have a greater potential to achieve a higher salary level than graduates with a bachelor's degree or an applied higher education degree, but even so, the salary levels balance out the longer the length of service of both parties turns out to be. Surprisingly, it was also found that male logisticians earn significantly more than female logisticians at both levels of education. The average man with applied higher education earns 2,819 euros, while the woman earns 2,378 euros. The average man with a master's degree earns 3,425 euros, while a woman earns 2,573 euros. The results of the respondents showed that 81 (76.42%) of the alumni have worked in the field of logistics for at least four years and 54 (50.94%) for more than seven years. The thesis found that the greater the job's connection to the field of logistics, the greater the potential for a person to stay employed in the same field for a longer period of time. Research has also predicted that although the need for top specialists and managers will generally decrease in the future, jobs in these positions will increase in logistics sector. The existing logistics workforce is aging, 31% of transportation and warehousing workers will retire by 2031, and jobs will become vacant. In addition to those retiring, the difference between inflow and outflow in the logistics field is 1%, i.e. more employees leave than join. By 2031, it has also been estimated that the number of new students will not be able to cover the labor needs of transportation and warehousing. All this points to strong professional security, people having no difficulty finding work, and those who find work in the field of logistics continue to work there for a long time. According to the alumni, the ability to sell yourself and professional knowledge and skills play the biggest role in finding a job. The respondents are rather satisfied with the learning outcomes they acquired from school curriculum. According to the given answer variants, the important sectors for the further development and implementation of the curriculum were warehousing, multimodal transport, environmentally friendly logistics and smart solutions in logistics. When asked for their own assessment, which topics should be given more attention when improving the curriculum, the alumni suggested changing the curriculum to more practical learning, where besides theory there is also constant application of knowledge; reflect future trends and technologies to better prepare future logisticians; make the curriculum more relevant, remove redundant subjects from the curriculum that do not bring added value to logisticians in their daily operations. No common understanding was reached among the respondents on the topic of green logistics and general green policy. When asking respondents about the specifics of a logistician's work, the main two factors were stress and having to constantly be ready. These answers were followed by creativity, quick decisions, varied work, unexpected problems and good communication skills. The work of a logistician therefore represents a constant readiness to respond to work problems and inquiries even outside of work. In the case of special problems, it is necessary to quickly react to the situation and to be able to find a unique solution. You won't get bored in such a work environment, but it can also induce a lot of stress. Almost 89.63% of alumni recommend the major to others, although 29.25% of all alumni recommend the study program only if it fulfills the requirement set by them. The most frequently occurring requirement was from 15 (14.15%) respondents where they only recommend if the field is of interest, and five (4.72%) respondents also added that your personal characteristics overlap with the major. Advice for future logisticians would be to keep an open mind; prepare your skills for the future; make contacts; learn as much as possible from school. A possibility for further research is to consider more graduates with a master's degree in the field of logistics, similar to this thesis, and compare them with graduates with an applied higher education. The research subjects of this thesis were alumni of Tallinn University of Technology "Transport and Logistics", most of whom had graduated with applied higher education. The author recommends to study the acquisition of applied higher education, master's and micro-degrees as a whole in the future, keeping in mind the dynamics of the labor market in the field of logistics and the changes in the profile of required skills. It would also be necessary to further develop the survey and data analysis carried out in the thesis and to find more precise reasons for the data changes and answers, for example, what causes the number of employees in the logistics industry to decrease by quarter or year, and what is the reason for the wage gap between men and women.