Lõputööd (TL)

Permanent URI for this collection

Browse

Recent Submissions

Now showing 1 - 5 of 442
  • Item
    Open Access
    DAC haakeseade rakendmine raudteedel 1435 mm Eesti näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-05) Bahtin, Daniel; Kirejev, Mihhail
    Käesolev lõputöö keskendus DAC tehnoloogia uurimisele, mis võimaldab raudteevaguneid automaatselt ühendada ja lahti ühendada. Autor teemasse süvenemiseks kasutas võrgumaterjale, juhendaja abi ja viis läbi ühe intervjuu Rail Baltica esindajaga. DAC-i Eestis juurutamise võimaliku tasuvuse osas tuleb arvestada mitmete teguritega. Nende hulka kuuluvad tehnoloogia juurutamise kulud, seadusandlus, aja- ja tööjõukulude potentsiaalne kokkuhoid ning tõhusus ja ohutus. Lisaks võib DAC-i rakendamine Eestis sõltuda ka olemasolevast infrastruktuurist ja regulatsioonidest. Näiteks kui olemasolev raudteeinfrastruktuur ei ühildu DAC-iga, võib infrastruktuuri uuendamine tehnoloogia toetamiseks olla kulukas. Üldiselt on raske kindlaks teha, kas Eestis oleks DAC-i vagunitele kasumlik paigaldada ilma kulude ja tulude üksikasjalikuma analüüsita. Aga DAC-i rakendatud ka teistes riikides ning see on näidanud kasu nii tõhususe kui ka ohutuse osas, mistõttu võib seda Eesti raudteetööstuse kontekstis kaaluda. Muud tegurid, mis võivad mõjutada DAC-i vagunitele paigaldamise tasuvust Eestis, on Eesti raudteetööstuse suurus ja potentsiaalne nõudlus DAC-tehnoloogia järele. Kui Eestis on import/eksport väike, ei pruugi esialgne investeering tehnoloogia juurutamiseks olla kulutõhus. Samuti on oluline arvestada DAC-i võimalikku mõju kogu tarneahelale. Kuigi DAC võib parandada tõhusust ja ohutust raudteel, võib see tehnoloogia kohandamiseks vajada muudatusi ka tarneahela muudes osades. Näiteks võib kaubasaatjatel ja vastuvõtjatel olla vaja investeerida uutesse seadmetesse või muuta oma protsesse, et töötada DAC-iga varustatud vagunitega. Lõpuks võib olla kasulik kaaluda DAC-i rakendamise võimalikke pikaajalisi eeliseid, nagu parem töökindlus ja väiksemad hoolduskulud. Need eelised ei pruugi olla kohe nähtavad, kuid neil võib olla pikas perspektiivis märkimisväärne mõju Eesti raudteetööstuse kasumlikkusele.
  • Item
    Open Access
    Jäätmereformi mõju Eesti jäätmeveole
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-05) Sirelpuu, Christian; Mering, Heiti; Maas, Rene
    Viimastel aastatel on Eesti jäätmemajanduses märkimisväärseid arenguid toimunud. Samas seiab Eesti jäätmemajandus silmitsi mitmete väljakutsetega, mis nõuavad põhjalikke lahendusi. Jäätmemajandus on kujunenud oluliseks valdkonnaks, mistõttu on riik seadnud ambitsioonikad eesmärgid jäätmevaldkonnas. Lõputöö autor uuris, milline on Eesti jäätmemajanduse ja – veo hetkeseis ning kuidas kliimaministeeriumi avaldatud jäätmereform mõjutab Eesti jäätmemajandust. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks vormistas autor lõputöö alguses endale ette neli uurimisküsimust. Andmete kogumiseks võttis autor ühendust jäätmeveoga tegelevate osapooltega, kellelt sai vastused poolstruktureeritud intervjuu kaudu, elektroonilise kirjavahetuse või telefoni teel. Oma vastuseid autoriga jagasid Lääne-Viru Jäätmekeskus, Eesti Keskkonnateenused AS, Kliimaministeerium ning Tallinna Strateegiakeskus. Lõputöö on jaotatud neljaks peatükiks, kus esimeses peatükis kirjeldatakse probleemist ning sellest järgnevas peatükis antakse ülevaade teoreetilistest allikatest. Neljandas peatükis on välja toodud lõputöö metoodika kirjeldus ja meetodid, mida andmete kogumiseks ja analüüsimiseks kasutati. Viimaseks peatükis analüüsis autor intervjueeritavate vastuseid ja tegi järeldused ning ettepanekud. Uurimistöö tulemusi analüüsides leidis autor, et Eesti jäätmeveo korraldus on üldjoontes paranenud, kuid väljakutsed jäätmeregistri andmete täpsuses ja ühtsuses jäätmevaldkonnas vajavad tähelepanu. Praeguste jäätmearuannete piiratud kättesaadavus avalikkusele on suur väljakutse. Kuigi Keskkonnaagentuur jagab koondamdeid, ei ole need sageli piisavalt arusaadavad ning usaldusväärsed tavakodanikele. See on loonud lõhe avalikkuse ja jäätmekäitluse sektori vahel ning vähendanud üldist usaldust süsteemi vastu. Oluline on jätkata süsteemi arendamist ja digitaalsete registrite täiustamist, et tagada tõhus ja täpne jäätmeveo korraldus kogu riigis. Teoreetilisi allikaid ning tulemusi analüüsides on olulisel kohal rõhutada jäätmete ringlussevõtu tähtsust. Eesti seisab silmitsi märkimisväärse väljakutsega seoses olmejäätmete ringlussevõtu tasemega, mis on juba mitmeid aastaid püsinud ligilähedaselt 30% juures, samal ajal kui Euroopa Liidu sihtarv on praegu 50%. See viitab süsteemsetele probleemidele jäätmevoogude juhtimisel ja jäätmete kätilemisel. Probleemi lahendamiseks on oluline ka suurendada inimeste teadlikkust, et suunata neid jäätmete ringlusessevõtu ja sorteerimise protsessi. Töö käigus selgus, et Eesti jäätmemajanduse korraldus on keeruline, mis hõlmab endast erinevaid puudujääke. Erinevate osapoolte seisukohad rõhutavad jäätmemajanduse korraldamisel vastutuse puudumist ja selle mõju jäätmemajanduse halvale korraldamisele. Lahenduste osas rõhutatakse vajadus spetsialiseeritud personali ja aktiivse elanikkonna kaasamisele. Samuti nähakse, et rahastamisega seotud probleemide lahendamine on oluline samm jäätmemajanduse parendamisel. Jäätmereformi tõhus elluviimine võib juhatada Eesti jäätmemajanduse parema korraldamise suunas, mis suurendab ringmajanduse põhimõtteid ning kõrvaldab sellega Eesti jäätmevaldkonna probleemkohad.
  • Item
    Restricted
    Laiveose liiklusriskid ja sotsiaalmajanduslik mõõde
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-05) Soosalu, Rannar; Jürimaa, Marko; Kreek, Sven
    Käesoleva lõputöö käigus uuriti, mis on laiveos ja millised on laiveosele kehtivad normatiivid. Euroopa Liidus kehtib põhimõte „saastaja maksab“, mistõttu oli vajalik kajastada, millised maksud ja tasud kehtivad laiveo teostamisel. Eriveod on alati seotud riskidega ning sellest tulenevalt vaadeldakse ja kaardistatakse riskid ja mõjufaktorid. Töö eesmärk oli leida vastused, milline on laiveose mõju kaasliiklejale. Sotsiaalmajandusliku mõju leidmiseks koostati arvutusmudel, mis annab vastused püstitatud uurimisküsimustele. Uurimisküsimuste vastused: • Kui palju laiveose liikumine mõjutab kaasliiklejaid? Kõik normist laiemad sõidukid ja veosed mõjutavad väga otseselt kaasliiklejaid. Laiveose laiusest tingitult on mõju erinev. Takistatud on kaasliikleja sujuv liiklemine, sest laiveos piirab nähtavust ja sõidab madalama liikumiskiirusega. Liiklussagedus ja laiveose mõju kaasliiklejale on väga otseselt omavahel sõltuvad. Kaasliiklejale on mõju järjest suurenev, mida suurem on liiklussagedus. • Kui palju mõjutab laiveose liikumine kaasliikleja ajakulu? Kaasliikleja ajakulu saab hinnata läbi kulutatud aja. Mida aeglasem ja suurem on laiveos, seda rohkem aega kulub tema järel sõitmiseks, sest möödasõit on takistatud. Mida suurem on liiklussagedus seda suurem on ajakulu. • Kui palju mõjutab laiveose liikumine sotsiaalmajanduslikult kaasliiklejalt? Sotsiaalmajandusliku mõju arvutamiseks koostati arvutusmudel, mis näitas kui palju on mõju kaasliiklejale. Tulemustest nähtub, et arvestatav kulu kaasliikleja tekib eriveose laiusest ja tema liikumiskiirusest. Lisaks võimendab mõju märgatavalt liiklussagedus. Sotsiaalmajanduslik mõju kaasliiklejale muutub hüppeliselt alates 4,5 m laiusest madala liikumiskiirusega eriveosest suure liikluskoormusega teelõikudel Käesoleva töö praktilise osa eesmärk sai teostatud. Kaardistati laiveose liiklusriskid ja mõjufaktorid Töös leiti arvulised vastused, milline on kaasliiklejale sotsiaalmajanduslik mõju laiveosega samal ajal liikudes.
  • Item
    Open Access
    Nõudepõhise ühistranspordi rakendamise võimalikkus
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-05) Viljak, Maigi; Kunnus, Liisa
    Tartu linna maapiirkonnas asuvad Vorbuse ja Kardla külad on hõreasustusega alad, kus elanikele sobivat ühistranspordilahendust on keeruline leida. Erinevatel aegadel on sealsetele elanikele linna- ja maapiirkonna vahelise ühenduse tagamiseks rakendatud nii nõudepõhist kui ka regulaarset ühistranspordilahendust. Nõudeliin täitis elanike liikumisvajadusi tellimuste alusel. Sellel puudus kindel graafik ja marsruut ning buss sõitis kliendile vajalikul ajal piirkonna peatuste vahel. Eesti Vabariigi 2023.−2027. aastate koalitsioonileppe üheks eesmärgiks on nõudepõhise liikuvuse arendamine. Kuid seejuures on määratlemata selle olemus ja rakendamistingused. Lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada piirkonna elanikele sobivaim ühistranspordilahendus ja hinnata nõudepõhise transpordi rakendamise võimalikkust. Lõputöö teoreetiline osa annab ülevaate ühistranspordi edendamisest, nõudepõhise transpordi olemusest, selle planeerimisest ja rakendamisest ning Vorbuse, Kardla piirkonna ühistranspordilahendustest. Töö põhiosas on kirjeldatud uurimisstrateegiat, andmete analüüsi ja tulemusi. Andmekogumismeetoditena on lõputöös kasutatud küsitlust, statistikat ja intervjuud. Uuringu tulemustest selgus, et nõudepõhisel transporditeenusel oli neli korda vähem kasutajaid kui regulaartranspordil. 2023. aasta septembris sõitis Vorbuse liinide ühel sõiduringil keskmiselt 6,5 inimest. 2022. aasta septembris oli nõudeliini sõiduringil keskmiselt 1,6 inimest. Seejuures oli Vorbuse liinide keskmine sõitja kulu (7,29 eurot) kaks korda odavam kui nõudeliini kasutaja maksumus (15,24 eurot). Nõudeliini ja Vorbuse liinide teiseste andmete analüüs näitas, et mõlemad bussid sõitsid elanike teenindamiseks suure osa vahemaast ilma klientideta. Seejuures oli nõudeliinil umbes kaks korda vähem sõitjaid, kuid kaks korda kõrgem reisijamaksumus. Vorbuse ja Kardla külade elanike ühistranspordiga rahulolu ja liikumisvajaduse hindamise uuringus osales 55 inimest. Tulemustest selgus, et piirkonna elanikele on ühistranspordi olemasolu väga oluline. Samuti selgus, et elanike liikumisvajadusi ei katnud nõudeliin ega tavaliin. Nõudepõhise transpordi kasutamine eeldas teenuse ettetellimist, mis klientidel sageli ununes. Regulaarliini sõidugraafikus puudusid elanikele vajalikud väljumised peamiselt nii varahommikul kui ka lõuna ajal. Kahe liini võrdlemisel selgus, et piirkonna elanikud olid rohkem rahul regulaarliini teenusega. Eesti ühistranspordikeskuste juhtidega läbiviidud intervjuudest järeldus, et nõudepõhine transport peab toimima ühtsel tarkavarasüsteemil ja kokku lepitud tingimustel üle kogu vabariigi. Kindlasti vajab selline transporditeenus veel katsetamist ja mahukaid uuringuid. Uuringu tulemustele toetudes leidis lõputöö autor, et Vorbuse ja Kardla külade elanike liikumisvajaduste rahuldamiseks ei ole nõudepõhist ühistransporti võimalik veel rakendada. See ei kata elanike liikumisvajadusi, on kulukas ja vajab riigipoolset toetust tarkvara ja reeglite näol. Kui aga peaks valmima uus, ühtne lahendus, on see piirkond tarkvara testimiseks sobiv. Toimiva ühistransporditeenuse tagamiseks tegi lõputöö autor kaks ettepanekut. Esimeseks lahenduseks on rakendada piirkonnas kahe sõiduki kombinatsioonil põhinevat süsteemi. Teiseks võimaluseks on täiendada praegust Vorbuse liinide sõidugraafikut lisaväljumistega.
  • Item
    Embargo
    Põhja-Sakala jäätmeveos tekkekohapõhise segapakendi kogumise mõju jäätmekäitlusettevõtte logistikale
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-05) Tiimus, Riina; Tombak, Mari-Liis; Retšnoi, Vitali
    Lõputöös uuriti Põhja-Sakala vallas jäätmevedaja andmete põhjal segapakendi tekkekohal kogumist. Eesmärk oli konkreetses vallas uurida jäätmeveoga segapakendi tõhusat kogumist nii tihe- kui ka hajaasustusaladel. Jäätmeseadusest ei tulene tekkekohal kogumise kohustust, kuid kui seda tingib avalik huvi ja jäätmeseaduse nõuetes ringlusse võtu eesmärkide täitmine, võivad omavalitsused rakendada kohustusliku segapakendi kogumise korraldatud jäätmeveohankega tekkekohtadele. Uurimisülesannetega püstitas autor eesmärgiks avalike ja tekkekohapõhiste veoringide läbitöötamise, nende lahti kirjeldamise ja visualiseerimise andmete paremaks mõistmiseks. Uurimise peatükis analüüsis autor jäätmevedu korraldava ettevõtte logistikaga paika pandud veoringe. Teoreetilises peatükis on välja toodud erinevad regulatsioonid ja seadused, mis aitavad mõista jäätmeveo korraldust. Teema uurimine oli vajalik, et anda ülevaade, kuidas on uus korraldus mõjutanud jäätmeveo teenust osutava ettevõtte logistikat. Varasemalt toimus segapakendi kogumine läbi avalike kogumispunktide, kus jäätmevedaja vedas segapakendit ära üksikutelt kogumiskohtadelt ja osadelt tee peale jäävatelt jäätmevaldajatelt. Läbi avalike kogumispunktide teostati koos teiste omavalitsuste avalike punktidega kolm veoringi kuus ja läbitav vahemaa oli 214-274 km. Tekkekohtade lisandumisega on juurde tulnud tühjendust vajavate kohtade arv ja ühes kuus kolme- kuni neljakordne distants, mida läbida ‒ 930-1043 km. Kõikidele tekkekohtadele kohustuslikuks muudetud segapakendi kogumine on pannud jäätmevedaja veoringid ümber planeerima, toonud juurde ühe veopäeva ja suuremad tühjenduste arvud. Kui varasemalt teenindati veoringis Põhja-Sakala vallas avalikke ning koos üksikute jäätmevaldajatega keskmiselt 50 konteinerit kuus, siis tekkekohtadena tuleb teenindada kokku 1600 konteinerit, mis on kuus keskmiselt 1270 konteinerit. Läbi viidud uurimisest selgus, et alates juunist kuni oktoobrini on tühisõitude arv langenud ja see-eest õnnestunud tühjenduste arv kasvanud. Kui vedude algus kuudel teostati tühisõite 64-42%, siis uurimise viimastel kuudel 29-22%. Seevastu vedude algus kuudel oli õnnestunud tühjenduste osakaal 36-58% ja uurimise viimastel kuudel oli õnnestunud tühjenduste osakaal kasvanud 71-78%-ni. Põhja-Sakala valla kehtivat jäätmekava uurides selgus, et avalike kohtade arv polnud varasemalt piisav täitmaks vallarahva vajadusi, ja üks suundadest võinuks olla segapakendi kogumine avalikelt punktidelt tekkekohana tiheasustusaladelt, et suurendada liigiti kogumist ja pakkuda elanikele paremat teenust. Uurimisest selgus, et avalike kohtade arv ei katnud ära kõiki valla piirkondi ja enamus nendest kohtadest jäid tiheasustusaladele ning osaliselt hajaasustuses katmata. Hajaasustuses on autor pakkunud välja koguda segapakendit kogumiskohtadena, eriti kaugemad kohad, kuhu jäätmeautol tuleb eraldi edasi-tagasi või ringiga sõita. Oluline on leida tasakaal keskkonnahoiu, kogukonna vajaduste ja jäätmeveo tõhususe vahel. Keskkonna vaatest lähtuvalt on oluline vältida jäätmete kogumisel selle negatiivset mõju keskkonnale, jäätmete tekkimist ning suurendada jäätmete ringlusse võtmist. Inimestele on oluline jäätmete kogumiseks ja üle andmiseks pakkuda mugavat lahendust ja teenust. Jäätmeveos on oluline, et jäätmeid kogutakse suures koguses ja väikeste kuludega, samal ajal võimalikult keskkonna- ja kliendisõbralikult. Kuna tekkekohapõhiselt on segapakendit kogutud viis kuud, võiks veelgi ülevaatlikuma analüüsi jaoks selle kogumist uurida edasi pikema perioodi vältel, näiteks aasta või kaks. Võimalik on jätkata uurimist külade põhiselt, et arvutada välja külas asuvate kinnistute peale vajalik konteinerite kogus, leida mahutitele sobivad asukohad ja nende veosagedused. Kui hajaasustusse luua võimalused segapakendi üle andmiseks kogumiskohtade näol, oleks vaja planeerida uus logistika, sest tekkekohapõhistes veoringides langeks tühjendust vajavate konteinerite arv.