Lõputööd (TL ja LO)
Permanent URI for this collection
Browse
Recent Submissions
Item Open Access Laineenergia konverteerimise tehnoloogia kasutuselevõtu mõju meretranspordile(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-01-06) Aer, Siim; Rattus, HelenaMaailm on liikumas aina kiiremas tempos säästva ja keskkonnasõbraliku energia tarbimise suunas, sest praegused energiaallikad ei ole igavesed ning vaja on uusi lahendusi. Riiklikul ja globaalsel tasandil kehtestatakse aina enam uusi direktiive. Meretranspordi sektori jätkusuutlikkuse tagamine on oluline, sest tegemist on ühe suurima transpordiliigiga maailmas. Laineenergia tehnoloogia on üks võimalustest, kuidas tagada meretranspordi jaoks jätkusuutlikkus, pakkudes fossiilkütustele konkurentsi ning aidata vähendada õhku paisatavat süsiniku hulka. Töös käsitletud laineenergia konverterid pakuvad mitmekülgseid lahendusi sadamate infrastruktuuri ja laevade energiavajaduse katmiseks. Seadmete puhul on esialgsed investeeringud väga mahukad ning väljakutsed nende paigldamiseks nõuavad tehniliselt keerukaid lahendusi, kuid vastukaaluks saame võrreldes fossiilkütustega 20-50 korda madalamaid süsinikuheitmed ning keskkonnasäästlikuma energia tootmise. Pelamis Wave Power-i laineenergia konverteri tasuvusarvutused näitasid, et Läänemere tingimustes seadme kasutamisel kilovatt tunni hind erineb Eesti turu keskmisest börsihinnast peaaegu kolm korda. Praegusel hetkel on majanduslikult tasuvam mõelda päikesepaneelide või tuulegeneraatorite kasutamise peale. Laineenergia konverteritel on meeletu potentsiaal pakkuda rohelist energiat, kuid hetkel on tehnoloogia oma arengujärgus alles algus faasis ning nõuab veel põhjalikke katsetusi ning arendustöid, et konkureerida teiste taastuvenergia allikatega.Item Open Access Kombineeritud vedude kasutuselevõtt Lääne-Euroopa suunal ettevõttes X(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-01-06) Tšekenjuk, Mandrik; Mägi, TõnuEttevõtte X Lääne-Euroopa maanteevedude kulude optimeerimiseks võeti vaatluse alla Põhja Saksamaa ja Hollandi täiskoormate veod, kasutades praegust unimodaalset veoviisi ning toodi võrdluseks kaks kombineeritud vedude alternatiivi, mis aitaksid lahendada sissejuhatuses püstitatud uurimisprobleemi. Hetkeolukorra kajastamiseks ning alternatiivide analüüsimiseks kasutati tulude, kulude ning muude väärtuste kalkuleerimisel võrdlusanalüüsi ja matemaatilisi meetodeid. Lõputöö eesmärgini jõudmiseks seadis autor omale töö alguses uurimisülesanded. Esmalt tuli koguda klientide andmeid ettevõtte sisedokumentidest, et teha kindlaks kas on võimalik toestada kombineeritud vedusid Saksamale ja Hollandisse, kasutades ainult täiskoormaid. Teise ülesandena tuli analüüsida kasutuses oleva maanteetranspordi veoringi kulusid ning tuua kõrvale kaks alternatiivset teekonda ning teha kõikide variantide puhul kulukalkulatsioonid. Viimase ülesandena tuli autoril saadud tulemuste põhjal anda hinnang kas täiskoormate transpordiks on ettevõttel võimalik võtta kasutusele alternatiivseid lahendusi ning seeläbi tõsta ettevõtte tulu. Töö esimeses osas andis autor kirjandusallikate abil edasi teoreetilise poole, mis oli uurimisprobleemi lahendamise aluseks. Teoreetilise materjali alla kuulub ka teine osa, milles tutvustati ettevõtet X. Lõputöö kolmandas, empiirilises osas, kirjeldas autor esmalt uurimisprobleemi lahendamiseks kasutatavaid uurimismeetodeid ja analüüsis kasutuses olevat maanteetransporti ning alternatiive. Viimases osas tegi autor analüüsidest saadud tulemuste põhjal järeldused. Analüüside tulemustest selgus, et hetkel kasutuses oleva maanteetranspordi tulu ei kata ära kõrget vedajakulu ning täiskoormate transpordil oleks Saksamaa veoring kahjumis ja Hollandi veoringi kasumimarginaal väga madal. Esimese alternatiivina analüüsitud Paldiski-Lübeck laevaliini marsruudi puhul leidis autor, et antud alternatiiv on ettevõttele nii Saksamaa kui ka Hollandi vedude puhul kõige kasumlikum. Saksamaa maanteeveo kahjumi asemel teeniks ettevõte märkimisväärset kasumit ning ka Hollandi veoringi puhul oleks kasumi kasv enam kui 12 kordne. Teise alternatiivina uuritud Liepaja – Travemünde laevaliiniga oleks samuti kasumlik alternatiiv. Saksamaa veoringi kahjumi asemel on võimalik ettevõttel teenida kõrget kasumit ning Hollandi veoring oleks ligikaudu 8 korda kasumlikum. Töö autori hinnangul sai lõputöö eesmärk täidetud. Hetkel kasutuses olev unimodaalne transpordilahendus ei ole kõige tulusam variant Lääne-Euroopa vedude teostamisel ning ainult 50 täiskoormate transpordiks kasutada ei ole võimalik. Autor teeb ettepaneku võtta kasutusele mõlemad alternatiivid ning vajadusel tarnekindluse tagamiseks kasutada nii Paldiski-Lübeck kui ka Liepaja-Travemünde laevaliini. Lisaks tuleks leida ettevõttel Eestis partner, et ära hoida Põltsamaale ekspordikoormat laadima minnes tühisõite.Item Open Access Laoprotsesside optimeerimine Tshop Estonia OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-01-09) Jõessar, Jarko-Jael; Popell, JanekKäesolevas uurimistöös analüüsiti TSHOP ESTONIA OÜ laoprotsesse eesmärgiga tuvastada olemasolevad kitsaskohad, leida optimeerimisvõimalusi ja esitada praktilisi parendusettepanekuid. Autor kogus andmeid vaatluse ja mõõtmise teel ning esitas ettepanekuid protsesside parendamiseks. Töö keskendus laoprotsesside tõhususe parandamisele ja tööprotsesside ajakulu vähendamisele, tuginedes autori praktilisele kogemusele ettevõttes. Teoreetilises osas käsitleti laonduse põhifunktsioone ja olulisust ettevõtete igapäevases tegevuses. Teooria pakkus raamistiku, mille abil hinnata laoprotsesside efektiivsust ning tuvastada valdkonnad, mis vajavad parandamist. Töö rõhutas varude haldamise, töövoogude optimeerimise ja laoefektiivsuse tähtsust konkurentsivõime säilitamisel. Empiiriline osa keskendus TSHOP ESTONIA OÜ laoprotsesside AS-IS analüüsile. Uuringu käigus tuvastati peamised probleemid, sealhulgas ajamahukad manuaalsed tööprotsessid, integreeritud lahenduste puudumine ja piiratud võimalused reaalajas andmete jälgimiseks. Need kitsaskohad vähendasid tööprotsesside üldist efektiivsust ja suurendasid tööjõukulusid. Parendusettepanekutena soovitati rakendada integreeritud laohaldustarkvara, mis võimaldaks automatiseerida tööprotsesse, jälgida varude seisu reaalajas ja vähendada käsitsi tehtavate tegevuste osakaalu. Lisaks rõhutati vajadust protsesside struktureerituma korralduse järele. Esitatud lahendused aitaksid suurendada laooperatsioonide tõhusust, vähendada kulusid ja parandada tarneahela toimivust. Lõputöö viimases osas toodi välja, et TSHOP ESTONIA OÜ võib laoprotsesside optimeerimise abil saavutada märkimisväärse efektiivsuse kasvu, tagada tööliste ajakulu vähenemise ning suurendada operatiivset paindlikkust. Töö tulemused pakuvad ettevõttele tugeva aluse, et arendada jätkusuutlikke ja konkurentsivõimelisi laohalduspraktikaid. Autor loodab, et esitatud ettepanekud leiavad ettevõttes rakendust ja aitavad kaasa laoprotsesside edasisele arendamisele.Item Open Access Kaasaegse raudtee koolitus- ja pädevuskeskuse loomise mudel Tallinna Tehnikakõrgkooli baasil(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-01-06) Drozd, Angelina; Afanassenko, AndreiPeamine probleem, mida lõputöös käsitleti, on spetsialistide puudus raudteesektoris ning tänapäevastele nõudmistele vastava koolitus- ja pädevuskeskuse puudumine. Praeguses olukorras peavad raudteesektori ettevõtted ise korraldama oma töötajate koolitusi, mis suurendab nende kulusid ja ressursikasutust. Hariduskeskuse loomine aitaks leevendada spetsialistide puudust ning tõsta töötajate erialase ettevalmistuse taset, pakkudes nii sektori ettevõtetele kui ka töötajatele keskset ja tõhusat koolitusplatvormi. Lõputöö eesmärgiks oli välja töötada kaasaegne koolitus- ja pädevuskeskuse mudel, mis põhineb raudteesektori ettevõtetest kogutud andmetel, sektori spetsiifilistel vajadustel ja rahvusvaheliste koolituskeskuste parimatel praktikatel. Selline mudel aitaks luua struktuuri ja metoodika, mis toetaks Eesti raudteesektori konkurentsivõimet nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel turul. Peamiseks meetodiks oli veebipõhise küsimustiku kasutamine, mis saadeti erinevatele raudteesektori ettevõtetele. Küsimustiku kaudu koguti kvantitatiivset statistilist teavet ning avatud küsimusi, mis võimaldasid süvitsi uurida spetsialistide puudust, koolitusvajadusi ja ootusi koolituskeskusele. Lisaks viidi läbi võrdlus rahvusvaheliste koolituskeskuste praktikate ja sektori kohalike vajaduste vahel, et määratleda võimalikud arengusuunad. Tulemuste põhjal tehti järeldused ja soovitused koolitus- ja pädevuskeskuse arendamiseks, arvestades nii kohalikke kui ka rahvusvahelisi kontekste. Peamine järeldus oli, et spetsialistide puudus raudteesektoris on laialt levinud ja mõjutab olulisi töövaldkondi, sealhulgas inseneritööd, juhtivspetsialiste ja oskustöölisi. Eriti tõsteti esile inseneride puudust, mida märkis valdav enamus vastanutest. Samuti viidati vajadusele kvalifitseeritud töötajate järele, kellel on spetsialiseeritud oskused, näiteks ERTMS-süsteemide juhtimine ja rahvusvaheliste regulatsioonide tundmine. Järelikult on selge, et raudteesektoris on vaja investeerida spetsialistide koolitamisse ja ümberõppesse, et täita tööturul esinevaid lünki. Teiseks oluliseks järelduseks oli koolitusvajaduste spetsiifika. Vastajate hinnangul on kõige olulisemad koolitused seotud ohutusprotseduuride, tehnilise hoolduse ja remondi ning uute tehnoloogiate ja seadmete kasutamisega. Eelistati programme, mis ühendavad praktilist ja teoreetilist õpet, kus simulaatorite ja reaalseadmetega harjutused mängivad olulist rolli. Need tulemused rõhutavad mitmekülgse ja kaasaegse koolituspakkumise vajadust, mis vastab sektori tehnilistele ja praktilistele nõudmistele. Järeldustest selgus ka, et rahvusvaheline koostöö ja ingliskeelsete kursuste pakkumine on olulised tegurid. 32 Uuringu tulemusel tehti mitmeid praktilisi soovitusi, mis võivad aidata kaasa raudteesektori arengule ja koolitus- ning pädevuskeskuse loomisele. Esiteks soovitati luua mitmekülgne koolitus- ja pädevuskeskus, mis keskenduks raudteesektori spetsiifilistele vajadustele. Keskus peaks pakkuma programme, mis ühendavad praktilist ja teoreetilist õpet, kasutades kaasaegseid simulaatoreid ja reaalseadmeid. See tagaks, et spetsialistid saaksid oma oskusi rakendada reaalsetes töötingimustes, tõstes nende professionaalset taset ja sektori konkurentsivõimet. Teiseks tuleks koolituskeskuse programmidesse integreerida rahvusvahelised standardid ja regulatsioonid, valmistades õppijaid ette tööks globaalsel turul. Oluline on arendada rahvusvahelist koostööd, kaasates välismaiseid eksperte ning pakkudes ingliskeelseid kursusi. See mitte ainult ei paranda Eesti spetsialistide kvalifikatsiooni, vaid meelitab ka välisõppijaid, muutes keskuse rahvusvaheliselt tunnustatud hariduskeskuseks. Kolmandaks soovitati kavandada keskuse infrastruktuur ja seadmed nii, et need toetaksid innovatsiooni ja tehnoloogia arengut. See hõlmab simulaatorite ja digitaalsete lahenduste pidevat uuendamist ning uute tehnoloogiate kasutuselevõttu. Selline lähenemine võimaldaks koolitusprogrammide ajakohasust ja vastavust sektori vajadustele. Samuti tuleks teha tihedat koostööd raudteesektori ettevõtetega, et koolitusprogrammid vastaksid tööturu nõudmistele. Regulaarne tagasiside sektori ettevõtetelt võimaldaks koolituskavu pidevalt täiustada. Uuringul oli ka mitmeid piiranguid, mis võisid mõjutada tulemuste esinduslikkust. Esiteks olid küsitluse vastused peamiselt pärit Rail Baltic Estonia OÜ esindajatelt, mistõttu võisid teised sektori ettevõtete seisukohad jääda vähem esindatuks. Samuti oli valim suhteliselt väike, mistõttu ei saa tulemusi täielikult laiendada kogu raudteesektorile. Avatud küsimuste vastused võisid varieeruda vastajate isikliku kogemuse ja ettekujutuste tõttu, mis võis mõjutada andmete tõlgendamist. Edasistes uuringutes tuleks kaasata rohkem raudteesektori ettevõtteid ja huvirühmi, et saada terviklikum ülevaade sektori vajadustest. Lisaks võiks läbi viia süvaintervjuusid sektori juhtivate spetsialistidega, et täiendada küsitlusandmeid. Tulevikus võiks keskenduda rahvusvaheliste koolituskeskuste parimate praktikate põhjalikumale analüüsile ja nende integreerimisele Eesti konteksti. Samuti tasuks uurida koolitus- ja pädevuskeskuse rahastamisvõimalusi ning koostööpotentsiaali nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.Item Open Access Veokorraldajate värbamine ja personalipoliitika roll töötajate hoidmisel logistikaettevõtes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-01-06) Luha, Laura-Sandra; Janno, JelizavetaLõputöö teemaks on veokorraldajate värbamine ja hoidmine logistikaettevõtetes, keskendudes töötajate voolavuse põhjustele ja personalipoliitika strateegiate arendamisele. Teema valiku tingis logistikaettevõtete kasvav vajadus säilitada kvalifitseeritud tööjõudu, mis omakorda mõjutab ettevõtete efektiivsust ja konkurentsivõimet. Lõputöö eesmärk oli analüüsida, millised tegurid mõjutavad veokorraldajate värbamist ja hoidmist, ning pakkuda välja praktilisi soovitusi voolavuse vähendamiseks. Uurimisküsimused ja nende vastused on järgmised: 1. Millised on veokorraldajate värbamise ja hoidmise peamised väljakutsed logistikaettevõtetes? Uuring näitas, et suurimad väljakutsed on seotud kandidaatide puudulike teadmiste ja oskustega, töökoormuse ja stressiga ning tiheda konkurentsiga tööturul. Lisaks puuduvad sageli selged arenguvõimalused ja toetavad juhendamisprogrammid, mis vähendab ametikoha atraktiivsust. 2. Millised on töötajate voolavuse peamised põhjused? Analüüs tuvastas, et peamisteks lahkumispõhjusteks on kõrge töökoormus, vähene tagasiside juhtkonna poolt, piiratud karjäärivõimalused ja töötajate madal rahulolu pakutavate hüvedega. Samuti mängib olulist rolli kommunikatsiooniprobleem juhtide ja töötajate vahel. 3. Milliseid personalijuhtimise strateegiaid saab kasutada voolavuse vähendamiseks? Soovitustena tõi töö välja selgete ametijuhendite loomise, mentorlusprogrammide rakendamise, töötajate regulaarse tagasiside ja tunnustamise, paindlike töötingimuste pakkumise ning motiveerivate hüvepakettide arendamise. Tähtis on ka meeskonnaürituste korraldamine ja töötajate arendamine. Teoreetilises osas käsitleti motivatsiooniteooriaid, personalijuhtimise põhimõtteid ja logistikaettevõtete eripärasid. Empiiriline osa sisaldas ekspertintervjuusid ja rahuloluküsitlusi neljas logistikaettevõttes, mis andsid põhjaliku ülevaate sektori spetsiifilistest probleemidest ja võimalikest lahendustest. Töö peamine piirang oli väike valim, mis ei võimaldanud teha ulatuslikke üldistusi kogu sektori kohta, kuid pakkus väärtuslikku teavet ettevõttepõhiste probleemide ja lahenduste kohta. Edasisteks uuringuteks soovitatakse analüüsida suurema valimi andmeid ja süvitsi uurida juhtide ja töötajate vahelise koostöö mõju püsivusele. Lõputöö väljundina pakuti välja konkreetsed tegevused, nagu töötajate arendamine ja motiveerimine, selge kommunikatsioonistrateegia ning töötajasõbraliku kultuuri loomine. Need meetmed aitavad ettevõtetel vähendada tööjõu voolavust ja tõsta konkurentsivõimet.Item Open Access Ühiskonna poliitilised hoiakud suurprojektide suhtes Rail Baltica näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-01-06) Kull, Krete; Kirejev, MihhailEestis on raudteetransport seni alakasutatud, kuid Rail Baltica projekt tõotab tuua olulisi edusamme arendades ja integreerides Eesti transpordivõrgustiku Euroopa omaga. Projekti nurgakivideks on rahvusvahelise ühenduvuse parandamine, keskkonnasäästlikus ning regionaalne koostöö. Suurejoonelised infrastruktuuriprojektid, nagu Rail Baltica, on tihedalt seotud avalike hinnangute ja arvamustega. Positiivsed hinnangud aitavad suurendada projekti aktsepteeritavust ja sujuvust, kuid samas negatiivsed arvamused võivad põhjustada olulisi takistusi. Avalik arvamus mõjutab projekti mainet nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil. Seetõttu käesoleva uurimistöö raames selgitati välja, millised on potentsiaalsete tarbijate hoiakud projekti suhtes ning millistel demograafilistel tunnustel ja/või vastajate poliitilistel seisukohtadel on mõju nende hinnangute kujunemisele. Käesoleva lõputöö raames viidi läbi analüüs, mis tugines mitmekülgsele metoodilisele lähenemisele, hõlmates küsimustiku koostamist vaba valimi seas, saadud andmete eeltöötlemist ja seejärel erinevate statistiliste meetodite rakendamist. Vastajate poliitilise ideoloogia määramiseks kasutati geomeetrilist meetodist, kategooriliste muutujate leidmiseks viidi läbi Chi-ruut test, saadud muutujate andmed standardiseeriti ning seejärel viidi läbi PCA ning ANOVA testid statistiliste seosete leidmiseks ning klasteranalüüs tulemuste visualiseerimiseks. Saadud tulemused kinnitasid, et demograafilised tunnused nagu haridus, vanus ja elukoht avaldavad mõju vastajate hinnangutele. Nende tunnuste hulgas olid madalamad hinnangud kesk – ja kutsehariduse omandanud vastajatel, 18-24 aasaste vanusegruppi kuuluvatel vastajatel ning alevikus ja väikekülas elavatel vastajatel. Rail Baltica projekti tutvustamiseks ja üldise toetuse tõstmiseks on autor teinud omapoolseid soovitusi suunata teavitustegevusi just nendele madalamalt hindavatele gruppidele. Sealhulgas soovitab autor luua partnerlusi gümnaasiumite ja kutseharidusasutustega, kaasata sotsiaalmeedia sisuloojaid, teha koostööd omavalitsustega, et luua ühendusi asulate ja Rail Baltica trassi terminalide vahel, viia ka läbi omapoolseid küsimustike, mis hindaksid vastajate hirme ja soove projekti ees. Rail Baltica on murranguline projekt, mille edukus sõltub avalikkuse toetuse ehk potentsiaalsete tarbijate hinnangute suurendamisest ja nende teadlikkusest. Keskendudes sihipärastele teavituskampaaniatele, töövõimaluste loomisele ja kogukondade kaasamisele on võimalik tõsta projekti usaldusväärsust ning populariseerides viimase eeliseid ühiskonnas.Item Open Access Kauba pealekorje ringide tõhustamine Eestimaa Viljad OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-01-06) Valk, Margo; Maas, ReneKäesoleva lõputöö keskne eesmärk oli analüüsida ja leida lahendusi Eestimaa Viljad OÜ kauba pealekorje ringide logistikasüsteemi kitsaskohtadele. Töö käigus selgus, et ettevõtte praegune logistikasüsteem on mitmes aspektis ebaefektiivne. Olulisemate kitsaskohtadena toodi välja kauba korduvalt ümberpaigutamine veoseruumis, mis suurendab töökoormust ja pikendab laadimisprotsessi. Samuti teostatakse eraldi tarneringe taara kastide kohaletoimetamiseks tootjatele, mis põhjustab ebavajalikke lisakulusid kütusele ja tööajale. Lisaks planeeritakse pealekorje ringe manuaalselt, teadmata kaubakoguseid. Mis võib põhjustada olukordi, kus veoseruum täitub enne, kui kogu kaup on peale korjatud. Analüüsist selgus, Uue veoki soetamine toob küll kaasa igakuise kulude kasvu 5,81%, kuid see annab juurde 28,48% rohkem kaubaruumi, mis võimaldab ettevõttel paremini toime tulla suuremate tarnepäevadega. Nüüdisväärtuse analüüs kinnitas, et uue sõiduki ostmine on ettevõttele pikemas perspektiivis kasulikum kui praeguse kaubiku rentimise variandiga jätkamine, tuues kahe aasta jooksul kokkuhoidu suurusjärgus 20 000 eurot. Analüüsi tulemused näitasid, et uue veoki soetamine ja veoseruumi koormamise süsteemi kasutuselevõtt suurendaks ettevõtte logistika süsteemi tõhusust. Ratastel konteinerite kasutuselevõtt, kiirendaks kauba laadimist, vähendaks füüsilist koormust autojuhtidele ning kaotaks vajaduse kauba ümberpaigutamiseks veoseruumis. Lisaks võimaldaks see süsteem tõhusamalt ära kasutada veoseruumi ja suurendades transpordivõimekust. Uue veoki soetamine toob küll kaasa igakuise kulude kasvu 5,81%, kuid selle tulemusena suureneb kaubaruumi mahutavus 28,48%, mis võimaldab ettevõttel paremini toime tulla suuremate kaubakogustega. NPV analüüs kinnitas, et veoki ostmine on ettevõttele pikemas perspektiivis rahaliselt kasulikum, tuues kahe aasta jooksul kokkuhoidu ligi 20 000 eurot võrreldes rendisõiduki kasutamisega. Need tulemused näitavad, et uue veoki soetamine on mitte ainult majanduslikult otstarbekas, vaid ka strateegiliselt mõistlik otsus. Töö käigus selgus vajadus transpordihaldussüsteemi järele, millega planeerida marsruute ja hallata kaubakoguseid tõhusamalt. Võrreldes kolme erinevat tarkvaralahendust saab järeldada, et OptimoRoute on ettevõttele kõige sobivam tänu oma kuluefektiivsusele ja laiale funktsionaalsusele. Samas toodi esile, et TMS-i maksimaalseks rakendamiseks on oluline, et ettevõttel oleks juba enne veoringi algust teada pealekorjatavate kaupade täpsed kogused. Kokkuvõttes saavutas töö oma eesmärgi, pakkudes ettevõttele praktilisi lahendusi logistikasüsteemi tõhususe parandamiseks. Uue veoki ja TMS-süsteemi kasutuselevõtt aitaks ettevõttel märkimisväärselt vähendada tööaega, töökoormust ja kulusid. Need muudatused võimaldavad parandada töötajate töötingimusi, tõhustada logistilisi protsesse ning saavutada pikaajalist finantsilist kasu. Kokkuvõttes loovad need lahendused Eestimaa Viljad OÜ-le võimaluse kasvada ja tõsta oma konkurentsivõimet, pakkudes tootjatele ja jaekettidele paremat teenust.Item Open Access E-veoselehe kogemused, väljakutsed ja lisandväärtus Eesti ettevõtetes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-01-06) Lillemäe, Mari Liis; Mängel, AnnelyTöö esimeseks ülesandeks oli läbi viia intervjuud kolme Eesti ettevõttega, et analüüsida nende kogemusi e-veoselehe ja e-CMR kasutuselevõtust. Uurimistöö käigus viidi läbi vestluste transkribeerimine ja kvalitatiivne analüüs mini-juhtumiuuringute vormis, mille käigus tuvastati märksõnad ning toodi esile korduvad teemad. Analüüsi fookus oli suunatud tegelikule rakenduskogemusele, tajutavatele kasudele ja probleemidele ning ettevalmistustele eFTI määruse rakendamiseks. Poolstruktureeritud intervjuude põhjal järeldati, et ettevõtted hindavad e-veoselehte kasulikuks tööriistaks, mis vähendab paberdokumentide hulka, kiirendab infovahetust ja parandab protsesside jälgitavust. Kuigi finantsnäitajate otsene kvantifitseerimine osutus keeruliseks, toodi esile aja- ja ressursitõhususe kaudsed eelised. Samas ilmnes, et e-veoselehe rakendamisega kaasneb õppimiskõver ning vajadus järjepideva teavitustöö ja koolituste järele, et tagada sujuv üleminek ja tõhus kasutamine. Teise ülesandena võrreldi intervjuutulemusi olemasoleva kirjanduse ja regulatiivsete nõuetega, et hinnata e-veoselehe ja e-CMRi kasutuselevõtu vastavust teoreetilistele ootustele ja digitaliseerimisega seotud põhiprintsiipidele. Kirjanduses on rõhutatud e-veoselehe kasutamise eeliseid, nagu paberikulu vähenemine, protsesside lihtsustumine ja infovahetuse kiirenemine, mis leidsid kinnitust ka ettevõtete kogemustes. Lisaks toodi esile digitaliseerimise positiivne mõju logistika tõhususele ja jälgitavusele, mida intervjuud samuti toetavad. Samal ajal ilmnesid ettevõtete kogemustes ka teatud lahknevused teooriast, eriti rahvusvaheliste standardite ja nõuete rakendamisel. Praktikas tuntakse vajadust täpsemate juhiste ja regulatsioonide järele, et lihtsustada e-veoselehe rahvusvahelist aktsepteerimist ning vähendada tõrkeid piiriüleses logistikas. Kuigi teoorias käsitletakse digitaliseerimist universaalse lahendusena, rõhutasid ettevõtted vajadust paindlike ja ühtlustatud standardite järele, mis toetaksid laiemat kasutuselevõttu. Uurimistöö kolmanda ülesandena analüüsiti ettevõtete kogemusi e-veoselehe ja e-CMRi kasutuselevõtu ning sellega seotud kulude planeerimise kohta. Intervjuude põhjal ilmnes, et digitaliseerimine toob kaasa mitmeid eeliseid, sealhulgas paberikulu vähenemise, protsesside suurema efektiivsuse ja parema jälgitavuse. Ettevõtted rõhutasid ka lisandväärtust, mis tuleneb kiiremast infovahetusest ja vigade vähenemisest andmete töötlemisel. Digitaliseerimine lihtsustab igapäevaseid logistilisi toiminguid, suurendab töökorralduse paindlikkust ja läbipaistvust ning muudab protsessid tervikuna sujuvamaks ja kulutõhusamaks. Samas toodi välja ka mitmeid kitsaskohti, mis võivad takistada täielikku digitaliseerimist. Peamised probleemid on seotud rahvusvaheliste standardite ja regulatiivsete nõuete ebaselgusega, piiratud teadlikkuse ja koolitusvajadusega ning selgete mõõdikute puudumisega eFTI määruse rakendamisel. Need tegurid põhjustavad ebakindlust kulude planeerimisel ja nõuavad täiendavat tähelepanu ning juhendmaterjale, et digitaliseerimise potentsiaali täielikult rakendada ja üleminekuprotsessi sujuvamaks muuta.Item Open Access Lisakulude kaardistamine ja kuluarvete kinnitamise protsessi parendamine ettevõttes Balti Logistika AS(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-01-06) Luiga, Siim; Janno, JelizavetaEkspedeerimine on strateegiline logistika planeerimine ning teostamine, mis hõlmab endas rahvusvaheliste partneritega hinna läbirääkimiste pidamist ning klientidele konkurentsivõimeliste hinnapakkumiste koostamist. Ekspedeerimises on tavaline, et planeeritud kasum tihti peale erineb tegelikust kasumist, mõnikord on kasum planeeritust suurem, teinekord planeeritust väiksem. Erinevused on tingitud keerulistest veoprotsessidest, kus tekkivaid lisakulusid on raske ette näha. Kuid võimalik on õppida varasemast kogemusest, millest tulenvalt oli lõputöös välja toodud probleem, et ettevõttel Balti Logistika AS puudub välja töötatud protsess lisakulude põhjuste kaardistamiseks ning informatsiooni talletamiseks. Käesolevas bakalaureusetöös keskenduti lisakulude kaardistamisele ettevõttes Balti Logistika AS. Lisakulude vähendamine mängib olulist rolli ettevõtte kasumlikkuse suurendamisel. Lõputöö eesmärgiks oli välja töötada protsess, mis aitab kaardistada lisakulude tekkepõhjuseid ning tagada selle informatsiooni kättesaadavus ning ajakohasus. Eesmärgi saavutamiseks püstitas autor järgnevad uurimisülesanded: 1. Tutvuda ettevõtte äriprotsessidega ning strateegilise plaaniga. 2. Analüüsida ettevõtte majandustarkvaras olevaid andmeid, koostada valim, välja uurida lisakulude tekkepõhjused. 3. Läbi viia intervjuu Balti Logistika AS operatsioonide juhiga. 4. Välja töötada protsess lisakulude põhjuste kaardistamiseks ning informatsiooni talletamiseks. 5. Luua parendusettepanekud lisakulude ära hoidmiseks. Uurimisstrateegiaks valis autor kombineeritud juhtumiuuring, mille käigus kasutati nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid uurimismeetodeid. Ühe meetodina kasutati struktureerimata intervjuud operatsioonide meeskonna ja lahenduste meeskonna juhtidega, mille tulemuseks oli probleemi sõnastamine ning hetke olukorra välja selgitamine. Samuti kasutati ettevõtte Balti Logistika AS majandustarkvaras Qliksense olevaid metaandmeid, et leida hinnapakkumistes planeeritud kasumi ning tegeliku kasumi vahelised erinevused. Lisakulude tekkepõhjuste välja uurimiseks kasutati vaatlust, mis hõlmas meilivestluste, veodokumentide, arvete ja hinnapakkumiste uurimist ning seoste loomist. Töö käigus kaardistati arvelduse ja kuluarvete kinnitamise AS-IS protsessi mudel ning selgitati välja hetkel kasutuses oleva protsessi kitsaskohad. Varasemalt kaardistatud lisakulude tekkepõhjustest, töö eesmärgist ning AS-IS protsessist lähtudes loodi TO-BE protsess. Uuendatud protsess loodi selliselt, et oleks võimalik tuvastada ja kaardistada tekkinud lisakulusid ning salvestada nende põhjuseid operatiivselt, et tulevikus sarnaste põhjustega lisakulusid vältida. Protsess aitab ära hoida hiljem suurte andmemahtude analüüsimist ning lihtsustab juhtkonna reageerimist ning lisakulude vältimist tulevikus. Lisaks protsessi loomisele koostati ka ettevõttele parendusettepanekud üldiselt lisakulude vältimise võimalustest. Autor jagas parendusettepanekud kolmele tasandile: operatiivsed-, taktikalised- ning strateegilised parendusettepanekud. Töö tulem on suunatud ettevõttele Balti Logistika AS lisakulude vähendamisele ning kasumlikkuse suurendamisele. Konfidentsiaalsuse eesmärgil ei esitlenud autor käesolevas töös ettevõtte kliente ning partnereid, samuti kujutas autor andmeid mõõtühikuga EUR fiktiivselt ning esitles tulemusi osakaaluna tervikust. Lõputöö tulemused ning parendusettepanekud on ettevõttele Balti Logistika AS edastatud koos konfidentsiaalsete andmetega.Item Embargo Raudteetranspordi implementeerimine Via3l Freight OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-01-06) Briedis, Martinš; Kirejev, MihhailLõputöö käsitleb intermodaalsete poolhaagiste transporti Euroopas, mis on kiiresti arenev sektor, ent silmitsi seisab mitmete kõrguspiirangute ja infrastruktuuriliste takistustega, mis mõjutavad raudteetranspordi tõhusust, eriti Prantsusmaal ja Hispaanias. UIRR on kaardistanud kõrguspiirangud, kus sobivad alad on esitatud roheliste joontega ning probleemsed piirkonnad punaste ja roosade joontega. Huckepacki transporditehnoloogia võimaldab maantee- ja raudteetranspordi ühendamist, mis suurendab efektiivsust ning vähendab maanteetõmbe koormust. Huckepacki terminalide mitmekesised mehhanismid ja seadmed, nagu LOHR ja CargoBeamer, tagavad kiire ja tõhusa kauba laadimise. Need terminalid võimaldavad ka horisontaalset ja vertikaalset kaubahandlust, tootes paindlikkust haagiste töötlemisel. Intermodaalne raudteevedu toob kaasa mitmeid keskkonnasõbralikke eeliseid, sealhulgas ummikute vähendamise ja kõrgema turvalisuse võrreldes maanteetranspordiga. Siiski toob see endaga kaasa ajagraafiku rikkumisi ja ümberlaadimisprobleeme, mis võivad põhjustada sadamate ummikutest tingitud väljakutseid. Töös analüüsiti Travemünde-Duisburg raudteeliini, võrreldes raudteetranspordi tasuvust traditsioonilise maanteevedudega. Tulemused näitavad, et raudteetransport on kulutõhus, kuid maanteetranspordi kulud ei pruugi oluliselt erineda. Töö toob esile vajaduse põhjaliku planeerimise ja kvaliteedikontrolli järele, et saavutada efektiivne logistika. Kokkuvõttes rõhutab analüüs logistiliste protsesside pideva optimeerimise olulisust ning soovitab suurendada haagiste arvu ja leida kohalikke partnereid Duisburgis. Töö kinnitab, et kõiki olulisi kulusid tuleb arvesse võtta ning kohalikud olud peavad olema analüüsi ajal silmas peetud, et parandada konkurentsivõimet intermodaalses transpordis.Item Open Access Kaubavarude täiendamise protsesside digitaliseerimine Aktsiaselts Balbiino Jätsiabi autode näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-01-06) Kudinov, Deni; Saremat, TarmoAktsiaselts Balbiino Jätsiabi autode kaubavarude täiendamise protsesside digitaliseerimise käsitlemine lõputöös andis tervikliku ülevaate hetkeolukorrast, kitsaskohtadest ja võimalikest lahendustest, mille eesmärgiks on parandada varude juhtimise tõhusust. Töö keskendus probleemi analüüsile, praktilistele soovitustele ja sobiva digitaliseeritud lahenduse valikule, mis vastaks Balbiino Jätsiabi spetsiifilistele vajadustele. Lõputöö eesmärgiks oli tuvastada Jätsiabi kaubavarude täiendamise protsesside kitsaskohad ja pakkuda välja digitaliseeritud lahendus, mis parandaks varude haldamise täpsust ja tõhusust. Töö käigus kaardistati jooksvad probleemid, nagu subjektiivne varude hindamine, populaarsete toodete sagedased puudujäägid ja keerukas tellimisprotsess. Samuti koguti autojuhtide tagasisidet, mis aitas määratleda praktilisi vajadusi ja ootusi uuele kassasüsteemile. Kvalitatiivse uurimismeetodi abil kogutud andmed näitasid, et Jätsiabi autode töökorraldus kannatas selge ja täpse laohaldussüsteemi puudumise tõttu. Peamised kitsaskohad tulenesid käsitsi tehtavast varude haldusest, mis viis eksimusteni kaubavajaduste hindamisel ning tellimuste koostamisel. Töö käigus selgus, et autojuhid kulutavad liigset aega inventuuri tegemisele ja tellimuste koostamisele, mis võiksid olla automatiseeritud. Analüüsi tulemusel osutus valituks Loyverse POS lahendus, mis vastab Jätsiabi vajadustele. Lahenduse eelised hõlmavad reaalajas varude jälgimist, automaatset inventuuri ja kasutajasõbralikku liidest. Lisaks võimaldab POS süsteem pakkuda analüütilisi aruandeid, mis toetavad strateegiliste otsuste tegemist. Lahenduse rakendamine tähendab suuremat tõhusust, väiksemaid vigade riske ja harvemat kaubapuudust. Integreerimisplaan võtab arvesse Jätsiabi hooajalist iseloomu ja piiratud ressursside kättesaadavust. Katseprojekti ja koolituse abil tagatakse, et autojuhid oleksid valmis uut kassasüsteemi tõhusalt kasutama. Võimalik rakendatav lahendus loob tingimused, mis parandavad igapäevaseid tööprotsesse, muutes need kiiremaks, lihtsamaks ja töötajasõbralikumaks. Antud töö tulemusena leitud sobiv lahendus võiks olla potensiaalselt rakendatav Jätsiabi teenuse arendamisel, pakkudes mudelit, mida võiks tulevikus kasutada ka teised sarnase tegevusalaga ettevõtted. Digitaalsete lahenduste juurutamine loob aluse efektiivsemale varude haldamisele, suurendab nii klientide kui töötajate rahulolu.Item Open Access Rohelise logistika rakendamise võimalustest Eesti transpordiettevõtetes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-01-06) Mägi, Grete; Kukk, KatiKäesolev uurimistöö kirjeldab, milliseid tehnoloogilisi lahendusi kasutavad viis transpordiettevõtet, et olla osa rohelisest logistikast ning kui efektiivsed on antud tehnoloogiad. Transpordisektoril on oluline roll majanduses, kuid on samas suureks kasvuhoonegaaside tekitajaks. Rohelise logistika suunal liikumine on vajalik kliimamuutuste leevendamiseks ning jätkusuutliku tuleviku saavutamiseks. Eesti ja Euroopa Liit seisavad silmitsi ühiste väljakutsetega, milleks on süsinikuheite vähendamine ja alternatiivsete energialahenduste kasutuselevõtt. Euroopa Liidu eesmärk on 2050. aastaks saavutada kliimaneutraalsus. Samuti plaanitakse järk-järgult kaotada sisepõlemismootoriga sõidukite kasutamine. Eestis domineeriva transpordiliik on maanteetransport ning laialdaselt on levinud fossiilkütuste kasutamine. Elektrisõidukite osakaal kasvab, kuid väga vaikselt. Tänu elektrisõidukite levikule vajab laadimistaristu täiendamist. Peamised tehnoloogilised lahendused on elektrisõidukid, alternatiivkütused ja digitaliseerimine. Elektrisõidukid vähendavad fossiilkütuste tarbimist. Alternatiivkütuste hulka kuuluvad elektrienergia, biokütused, looduslikud gaasid ja vesinik. Digitaliseerimine kujutab endast marsruutide optimeerimist ning paberivaba majandamist. Kasvuhoonegaaside ja fossiilkütuste tarbimise vähendamiseks on transpordisektorile rakendatud erinevaid makse. Maksude hulka kuuluvad teekasutustasud, kütuseaktsiis ning raskeveokimaks. Antud töö andmete kogumiseks viidi läbi kirjalikud intervjuud viie Eesti transpordiettevõttega, kes osutavad maanteetranspordi teenust. Uurimuses osalenud transpordiettevõtete vastuste põhjal saab väita, et ettevõtted soovivad rakendada keskkonnasäästlikke põhimõtteid, aga nendega kaasnevad kulutused jäävad veel liiga kalliks. Erinevad ettevõtted rakendavad mitmesuguseid lahendusi, milleks on marsruutide optimeerimine, alternatiivkütuste kasutamine, säästlike sõidukite soetamine ning paberivabade süsteemide juurutamine. Kuigi rohelahendused toovad kaasa suuri kulutusi, peetakse neid mingil määral tulevikukindlaks investeeringuks. Rohelogistika rakendamist takistavad peamiselt kõrged kulud, ebaefektiivne ja kallis tehnoloogia, puudulik taristu, mis hõlmab elektrisõidukite laadimiskohti ning klientide vähene valmidus maksta kõrgemat hinda keskkonnasõbralikke lahenduste eest. Vastupidiselt rahvusvahelistel turgudel ollakse keskkonnateadlikumad ja vastuvõtlikumad, näiteks Skandinaavia kliendid. Ettevõtted leiavad, et rohelise logistika arendamiseks on mitmeid võimalusi, nagu elektrisõidukite ja alternatiivkütuste laialdasem kasutuselevõtt ning ka tehisintellekti kasutamine marsruutide optimeerimisel. Väiksematel ettevõtetel oleks soovituslik alustada taskukohasemate lahendustega, milleks on näiteks marsruutide optimeerimistarkvara kasutuselevõtt. Pikas perspektiivis toob rohelogistika trend kaasa konkurentsieelised, hangete kui teadlikemate klientide seas ning vähendab ettevõtete tegevkulusid. Samuti aitab see valmistuda tulevaste regulatsioonide täitmiseks ning kindlustades ettevõtte tegevuse jätkusuutlikkuse.Item Embargo Standard tööjuhendite loomine laoprotsesside toetamiseks Skeleton Technologies GmbH näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2035-01-06) Kusma, Carolina; Saremat, TarmoLõputöö raames uuris autor tööjuhendite koostamise üksikasju ning selle põhjal koostas laoprotsessidele mõeldud tööjuhendid ettevõttes Skeleton Technologies GmbH. Eesmärgiks oli luua toimivad standard tööjuhendid laoprotsessidele, mida tehakse läbi ERP süsteemi Epicor. Lõputöö väljundiks on 21 standard tööjuhendit, mis aitavad uute töötajate väljaõppe protsessile kaasa ning toetavad töötajaid ka edaspidises arengus. Lõputöö raames püstitati kolm uurimusküsimust: 1. Kuidas luua standard tööjuhendeid? 2. Milliseid kriteeriume tuleb arvestada standard tööjuhendite koostamisel? 3. Kuidas aitavad standard tööjuhendid kaasa väljaõppeprotsessile? Vaatlustest ning intervjuudest saadud info põhjal alustati tööjuhendite loomise protsessiga. Autor kogus infot laotöötajatelt kes igapäevaselt neid protsesse läbi viivad ning tehase vahetusega seoses Skeletonist lahkuvad. Tegevuse käigus selgus, et väga palju on infot mida protsessi tegija üksi teab ning seda kuskile talletatud pole, ehk see oli suureks probleemiks, mis selle lõputööga sai lahendatud. Standardtööjuhendid on tööriist, mis aitab uute töötajate väljaõpet kiiremaks ning efektiivsemaks muuta, andes uutele töötajatele kõigile ühesuguse informatsiooni juhendite näol ning see loob tugeva põhja edasiseks tööprotsessiks. Selleks et juhendid saaksid edastada maksimaalset väärtuslikku infot on vaja neid luues silmas pidada, et juhendisse kirja pandu oleks üheselt mõistetav ning mitte üle liia keeruline. Selleks on vaja kõigepealt kokku koguda kõik vajalik informatsioon, see meelde jätta ja enda jaoks märksõnadega ülesse kirjutada ning seejärel organiseeritult kirja panna. Tööjuhendi koostamise protsessis ei ole üht kindlat ja universaalset meetodit. Küll aga tuleb arvestada ettevõtte eripärasid ja vajadusi, et tagada tööjuhendi kasutatavus ja praktilisus. Kõige olulisem on välja töötada juhendite struktuur, kus esitatakse kõik protsessi käigus vajalikud sammud ning tagatakse, et juhendi lugemisel ei tekiks segadust ega täiendavaid küsimusi. Standardtööjuhendid toimivad väärtuslike juhistena, mille abil saavad töötajad kindluse oma ülesannete täitmisel, mis omakorda soodustab nende kiiret kohandumist ettevõtte tööprotsessidega.Item Embargo Ettevõtte varude juhtimise meetodid ja parendusettepanekud ettevõtte näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2028-01-06) Tilk, Erki; Popell, JanekLõputöös anti ülevaade ettevõtte varudest ja analüüsiti, kas ettevõtte varude juhtimine vastab ettevõtte seatud eesmärkidele ja tegelikele vajadustele ning tuvastati seisvate varude olemasolu. Lõputöö autor uuris ettevõtte varude tegelikku vajadust, kuna on näha riiulite üle koormamisi ja mingi osa varudest aegub, ega suudeta realiseerida õigeaegselt. Lõputöö autor kasutas oma lõputöös nelja erinevat analüüsimudelit, et hinnata ettevõtte varude juhtimise protsesse, rakendades neid ettevõtte majandustarkvarast saadud andmetega. Lõputöösse on uuritavast ettevõttes ladustatavatest artiklitest koostatud valim lihtsustamaks erinevate analüüsimeetodite rakendamist ning hõlbustamaks täpsemate varude juhtimise otsuste tegemist. ABC analüüsi mudel tõi välja ettevõttes enim käivet toovad varude artiklid. Analüüsis selgus, et varud, mis toovad suurema osa käibest, on ligikaudu 14%. Sellele osale varudest peaks ettevõtte pöörama tähelepanu võtmes, et selle rühma varud oleksid laos pidevalt olemas õiges koguses. Samas selle analüüsi viimases osas olevatele toodetele tuleb samuti tähelepanu pöörata, et neid varusid oleks laos võimalikult vähe, sest on oht, et need varud jäävad lattu seisma. Teise analüüsina rakendas autor lõputöös XYZ analüüsi, et välja selgitada artiklite nõudluse sagedust. Selle analüüsiga on võimalik mõista, miks mõned varud on jäänud lattu seisma suuremates kogustes. Analüüsi tulemustes selgus, et 90,1% varudest kuulub Z - rühma ehk selle rühma varude nõudlust on raske ennustada. Kolmandaks rakendas töö autor analüüsi, kus on kokku liidetud ABC analüüs ja XYZ analüüs. Neid analüüside kombineerides saab maatriksi, mille tulemustest selgus, et väga paljud varud on vähese osakaaluga käibest ja nende tellimise sagedus on raskesti ette ennustatav. CZ - rühma (väikese osakaaluga käibest ja suure nõudluse kõikumisega) kuulub 184 toodet kogu valimist ehk 405 tootest. Ainult 2 toodet kuuluvad AX - rühma, mis on suure osakaalu ja stabiilse nõudlusega. Väga oluline on DIO ehk Days Inventory Outstanding analüüs, mille tulemustest selgus, et üle 90% artiklite valmist vastab ettevõtte poolt määratud 90 päeva nõude vahemikule. Sellest saab järeldada, et varude käibekiirus on hea, see tähendab, et enamik varudest uuenevad kiiremini, kui ette antud nõue. Lisaks tegi autor oma lõputöös ülevaate varudest, millel ei ole viimase kahe aasta jooksul toimunud ühtegi müüki. Selline analüüs annab ettevõtte juhile olulise info, millistele 34 varudele võiks kaaluda aktiivsema müügitegevuse rakendamist või vastupidi – kaaluda nende varude väljaviimist sortimendist. Lõputöö tulemustes selgus, et ettevõttel on puudujääke varude juhtimise osas. Sellele viitavavad aeguvad tooted, mida ei suudeta realiseerida õigeaegselt ja tooted, mis on pikalt lattu seisma jäänud. Samas leidis autor, et varude DIO vastab ettevõte poolt seatud eesmärkidele. Lõputöö autor toob oma töös välja parendusettepanekud varude juhtimiseks. Varude analüüsiks võiks igapäevaselt rakendada majandustarkvarast saadavat informatsiooni aeguma hakkavate varude kohta, misjärel rakendada koheselt järeltegevused müügiosakonnas, et vältida varude kasutuskõlbmatuks muutumist. Lisaks võiks rakendada mõnda varude juhtimise meetodit, milleks pakub autor välja FSN meetodit kombineerituna ABC analüüsiga. Selle meetodiga saab ettevõte täpse ülevaate varudest, mille tulemusena on võimalik teha õigeaegseid varude ostmisega seotud otsuseid, see tähendab, et millal ja mida osta. Kord aastas võiks ettevõte ka üle vaadata seisvad varud ja hinnata seisvate varude suurust. Töö täitis eesmärki andes põhjaliku ülevaate uuritava ettevõtte varude juhtimise hetkeseisust, tuues esile peamised probleemkohad ja pakkudes konkreetseid lahendusi nende parandamiseks.Item Open Access Andmepõhine lähenemine raudteetaristu arendamise perspektiivide analüüsimisel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-01-06) Suurkivi, Heleri; Kirejev, MihhailLõputöö „Andmepõhine lähenemine raudteetaristu arendamise perspektiivide analüüsimisel“ keskendus Rail Baltica ja olemasoleva 1520 mm raudteevõrgu analüüsile, tuginedes küsitluses osalejate ootustele ja veendumustele. Töö teoreetilises osas anti ülevaade Rail Baltica ja olemasoleva raudteevõrgu marsruutidest, investeeringutest ning rahulolu uuringutest. Uuringus kasutati kvantitatiivset meetodit ehk küsitlust, mille käigus jaotati väited kolme kategooriasse: majanduslikud aspektid, kiirus ja ühenduvus ning keskkonnamõjud. Andmete analüüsimiseks rakendati klasteranalüüsi ja koostati radardiagrammid tulemuste visualiseerimiseks. Analüüsi põhjal selgusid seosed vastajate sissetuleku ja haridustaseme ning nende toetuse vahel Rail Baltica või olemasoleva võrgu suhtes. Küsitluse tulemused näitavad, et kõrgema haridustaseme ja suurema sissetulekuga inimesed eelistavad pigem olemasoleva raudtee moderniseerimist. Seevastu nooremad madalama sissetulekuga vastajad toetavad Rail Baltica projekti arendamist. Lisaks tuli eraldi välja neutraalne vastajate grupp, kelle seisukohtadele võisid kaasa aidata vähene huvi antud teema vastu või raudteetranspordi mittekasutamine. Sellest lähtuvalt pakuti välja võimalikud tegevused mõlema taristu maine parandamiseks, kas siis uute teenuste või avaliku informeerimise näol. Lõputöö tulemused kinnitavad, et raudteeinfrastruktuuri moderniseerimine, mis arvestab erinevate sihtgruppide vajadusi, aitab tõsta kasutajate rahulolu ja suurendada raudteetranspordi konkurentsivõimet. Lühiajaliste ja pikaajaliste meetmete ühendamine koos kulutõhususe arvestamisega võimaldab ressursse optimaalselt kasutada ja seatud eesmärke saavutada. Töö pakub olulist sisendit raudteetaristu planeerimise ja arendamise edasisteks otsusteks. Kuigi kulude hindamine ei olnud selle lõputöö fookuses, osutus see paljulubavaks valdkonnaks, mida võiks edasi uurida magistriõppes.Item Embargo Uute töö- ja laoruumide planeerimine tuukrigrupi näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-01-07) Kroon, Silver; Saremat, TarmoKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli kaardistada tuukrigrupis olevate töö- ja laoruumide protsessid ning kitsaskohad. Saadud tulemusi analüüsides teha parendusettepanekuid olukorra lahendamiseks ja planeerida uued töö- ja laoruumid. Autor tugines kolmele uurimisülesandele, et lõpptulemuseni jõuda: 1. Kaardistas lao ja hooldusega seotud protsessid 2. Analüüsis kaardistamisel saadud infot 3. Planeeris uued ruumilahendused Antud lõputöö puhul oli tegu juhtumiuurimusega. Kasutusel oli kombineeritud meetod, kus kvalitatiivsete andmete saamiseks teostati peamiselt vaatlusi. Kvantitatiivseteid andmeid saadi aruandlusest. Lõputöö jagunes kuueks peatükiks, mis jagunesid omakorda alapeatükkideks. Esimene peatükk käsitles laonduse ja lao planeerimisega seonduvat. Tutvustati laonduse olemust, tehti ülevaade ladude liikidest ning seletati lahti põhilised lao toimingud. Anti ülevaade lao planeerimise põhitõdedest. Tutvustati ABC analüüsi ja protsesside kaardistamise olemust. Teises peatükis tutvustati tuukrigruppi ja tuukrigrupi kasutuses olevat varustust ning töö- ja laoruume. Kolmandas peatükis anti ülevaade kasutatud meetoditest. Neljandas peatükis kaardistati hetkeolukord. Hetkeolukorra kaardistamiseks vaadeldi eraldi tööruume ning seejärel laoruume. Töö- ja laoruumide kaardistamise peatükis tutvustati eraldi tuukrigrupi käsutuses olevaid töö- ja laoruume ning nendes asuvat sisustust. Samuti tutvustati nendes ruumides tehtavaid protseduure ja tegevusi. Viiendas peatükis analüüsiti kaardistamisel saadud infot ning toodi välja probleemsed kohad, millele tähelepanu pöörata. Selgusid mitmed probleemsed kohad, näiteks liigset müra tekitav kompressor, pikad komplekteerimisteekonnad, väikesed hoiukapid, tehnikute tööruumide väiksus, jne. Kuuendas peatükis pakkus autor välja omapoolsed parendusettepanekud probleemide lahendamiseks ning kavandas uued ruumilahendused töö- ja laoruumidele. Parendusettepanekute tulemusena lühenesid nii komplekteerimisteekonnad kui komplekteerimisele kuluv aeg. Kompressori tekitatud liigne müra sai lahenduse kompressori paigutamisega eraldi ruumi. Autor pakkus välja uued hoiukapid, mis tuleks kasutusele võtta. Käesolev lõputöö täitis sellele seatud eesmärke. Kõik probleemsed kohad said kaardistatud ja probleemidele said tehtud parendusettepanekud. Kokkuvõtteks paranes töökeskkond ning kaubaartiklite hoiustamistingimused.Item Embargo Rahvusvaheliste vedude riskijuhtimine kriisi ajal MyDello OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-01-06) Sults, Sigrit; Popell, JanekAntud lõputöö keskendus MyDello OÜ rahvusvaheliste vedude riskijuhtimisele kriisiolukordades. Töö eesmärk oli tuvastada ja analüüsida peamised riskid, mis mõjutavad ettevõtet kriisi ajal, ning pakkuda välja soovitused nende maandamiseks ja ettevõtte tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks. Selleks viidi läbi teoreetiline ja praktiline analüüs, mis hõlmas riskide definitsioone, intervjuusid ettevõtte asutajaga ja ühe töötajaga ning olemasoleva riskianalüüsi analüüsimist. Sissejuhatuses tõstatatud uurimisküsimustele vastates selgus, et kriisiolukorrad, nagu geopoliitilised konfliktid, sanktsioonid ja muud ettearvamatud muutused, mõjutavad otseselt tarneahelaid, hindade muutumist ning partnerite ja klientide käitumist. Intervjuude käigus selgus, et suurimateks riskideks on sanktsioonide rikkumine klientide poolt ja tarneahelate katkemine geopoliitiliste konfliktide tõttu. MyDello OÜ on välja töötanud mitmeid riskijuhtimisstrateegiaid, sealhulgas pidev partnerite tagasiside kogumine, sanktsioonide kontrollimine ning alternatiivsete logistiliste lahenduste pakkumine klientidele. Oluline osa strateegiast on pilvepõhine infrastruktuur, mis võimaldab kaugtööd ja paindlikust ning kiiret kriisile reageerimist. Peamised riskid on seotud sanktsioonide rikkumisega klientide poolt, kaupade turvalisuse tagamine klientidele, IT-süsteemide turvalisus ja finantsilised kohustused. Lisaks toodi esile tehnoloogilised riskid, mille puhul võivad esineda transpordivahendite rikked või protsesside ebaefektiivsus. Intervjuude ja analüüsitud dokumentide põhjal on MyDello OÜ strateegiad olnud seni edukad. Ettevõte suudab kiiresti kohaneda muutuva keskkonnaga ning hoiab fookust klientide vajadustel, mis annab neile konkurentsieelise. Lõputöö analüüs näitas, et MyDello OÜ on teadlik oma peamistest riskidest ning on rakendanud mitmeid tõhusaid meetmeid nende maandamiseks. Ettevõtte pilvepõhine infrasturktuur ja väike meeskond tagavad paindlikkuse ning võimaldavad kiiret reageerimist kriisidele. Küll aga ei ole traditsiooniline riskianalüüs alati piisav, eriti keeruliste ja kiiresti muutuvate kriisiolukordade puhul. Autor jõudis järeldusele, et ettevõtte riskijuhtimine võiks muutuda tõhusamaks automatiseeritud lahenduste abil, mis vähendaks inimlike eksimuste võimalust ning suurendaks valmisolekut ootamatusteks. Samuti soovitatakse suurendada koostööd rahvusvaheliste ekspertide ja agentuuridega, et saada paremat ülevaadet globaalsetest trendidest ja poliitilistest riskidest. Kriisijuhtimispraktikate täiustamine, sealhulgas küberturvalisuse tõhustamine ja alternatiivsete tarneahelate väljatöötamine, võimaldaks ettevõttel paremini toime tulla ootamatustega. Lisaks soovitatakse sõlmida partnerlepinguid madalama riskitasemega piirkondades, vähendada sõltuvust kõrge riskiga turgudest ning arendada välja alternatiivsed tarneahelad, mis tagavad jätkusuutlikkuse ka keerulistes globaalsetes tingimustes.Item Open Access Veearvestite haldus ja varude juhtimise parendamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-01-06) Suuk, Siim; Maas, ReneLõputöös keskendus autor AS Pärnu Vesi veearvestite haldamisele ning protsesside analüüsile ja parandusettepanekute väljatöötamisele. Töö eesmärgiks oli leida lahendus, mis tõhustaks veearvestite haldust ning vähendaks riske ja parandaks ettevõtte teenuse kvaliteeti. Töö teoreetilises osas käsitles autor varude juhtimise põhimõtteid ning mudeleid. Erinevatest kontseptsioonidest käsitleti tellimiskoguse, tellimispunkti ja materjalivajaduse planeerimise süsteeme. Need kontseptsioonid olid analüüsi aluseks. Töö praktilises osas tuvastati ettevõtte kitsaskohad veearvestite halduse protsessides, kus veearvestite tellimise ning taatlemise protsessides on kasutusel suuresti manuaalsed protsessid. Sealjuures on teadmised ning vastutus koondunud võtmeisikute kätte. Analüüsi põhjal pakub autor välja lahenduse protsesside optimeerimiseks ning efektiivsuse tõstmiseks. Lahendused hõlmavad automatiseeritud veearvestite varude jälgimist ja prognoossüsteemide rakendamist, TO-BE mudelite kasutuselevõttu ning töötajate kaasamist muudatustesse, juhendite loomist ning riskijuhtimise meetodite rakendamist. Töö tulemused annavad kinnitust, et integreeritud IT-lahenduste ja täpsete prognoosmudelita kasutamine parandab ettevõtte operatsioonide efektiivsust ja teenuse kvaliteeti. Samuti vähendaksid esitatud lahendused paremini hallata varude taset. Kokkuvõtvalt toob antud töö välja, et läbimõeldud planeerimine ja protsesside optimeerimine aitab luua jätkusuutliku ja tõhusa veearvestite haldamise süsteemi. Rakendades antud töös välja pakutud lahendusi on võimalik parandada operatiivset võimekust ning läbi selle pakkuda klientidele kvaliteetsemat teenust.Item Open Access Fleet Complete Euroopa 3PL laoteenuse loobumise ja oma laopidamise otsuse järelhindamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-01-06) Augustine, Darina; Retšnoi, VitaliKäesoleva lõputöö eesmärk oli analüüsida, kuidas oma lao pidamise otsus on mõjutanud ettevõtte Fleet Complete’i logistikakulusid ja tarneahela töökorraldust ning hinnata muudatuste mõju kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete tegurite põhjal. Uuringu tulemused näitasid, et oma lao pidamine parandas kontrolli logistiliste protsesside üle, vähendas keskmist tellimusühiku hinda ja suurendas õigeaegselt täidetud tellimuste osakaalu. Seejuures paranes tarneahela üldine efektiivsus ja kulude optimeerimine. Siiski tõid veokulud esile mõningaid väljakutseid, kuna oma laoga kaasnesid kõrgemad saatmiskulud võrreldes Taani 3PL-lahendusega. Lisaks pikenesid tarneajad, suurendades sõltuvust ekspressteenustest kiireloomuliste tellimuste puhul. Kvalitatiivsed tegurid, nagu koostöökogemus Taani 3PL-teenusepakkujaga, tõid esile kolmanda osapoole lahenduste puudused, näiteks valesti töödeldud tellimused ja süsteemivead. Need probleemid tõid esile oma lao eelised, pakkudes suuremat paindlikkust ja kindlustunnet tarneahela juhtimises. Kokkuvõttes tõestas oma ladu end strateegiliselt tõhusa lahendusena, aidates vähendada kulusid ja parandada teenuse kvaliteeti. Siiski vajavad pikemad tarneajad ja sõltuvus ekspressteenustest tulevikus lahendamist. Samuti võib ettevõtte laienemine eeldada täiendavaid investeeringuid logistikavõimekustesse. Fleet Complete’i kogemus pakub väärtuslikke õppetunde teistele ettevõtetele, kes kaaluvad sarnaseid strateegilisi muudatusi logistikasüsteemides. Edasised analüüsid võiksid keskenduda kitsaskohtade kõrvaldamisele ja tarneahela tõhususe edasisele parandamisele.Item Open Access Uus paradigma: Jalakäijate keskne linnaliikluskorraldus Tallinna linna näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-01-06) Mastakova, Karina; Kirejev, MihhailUurimistöö keskendus Tallinna kesklinna jalakäijate marsruutide seisukorra analüüsile, et hinnata nende sobivust jalakäijatele ning tuvastada probleemid, mis takistavad mugavat ja ohutut liikumist. Töö eesmärk oli pakkuda praktilisi lahendusi marsruutide parendamiseks, et tõsta linna üldist elukvaliteeti ja soodustada jalakäijate eelistamist teistele transpordiviisidele. Uuringu käigus kasutati eksperimendipõhist metoodikat, mille raames autor läbis isiklikult valitud marsruute ja hindas neid viie kriteeriumi alusel: liikumise kiirus ja sujuvus, liiklusohutus, tehnilised takistused, infrastruktuuri tase ning keskkonna atraktiivsus. Kogutud andmeid analüüsiti kvantitatiivselt, visualiseeriti Google My Mapsi abil ja koondati tabelisse, et esile tuua marsruutide tugevad ja nõrgad küljed tervikuna. Analüüsi tulemusena tuvastati probleemsed alad ning hinnati nende mõju jalakäijate kogemusele. Töö tulemusena selgus, et suurimad probleemid on seotud kõnniteede kvaliteedi, liiklusohutuse ja valgustuse puudujääkidega, samuti pikkade ooteaegadega valgusfoorides ning jalakäijate ja jalgratturite alade ebapiisava eristamisega. Näiteks osutusid kõige probleemsemateks marsruudid Telliskivi Loomelinnak ‒ Reisiterminal A ja Tallinna Bussijaam – KUMU, kus oli enim takistusi, mis vähendasid nende kasutajasõbralikkust ja atraktiivsust. Samal ajal pakkus marsruut Reisiterminal A ‒ Vabaduse väljak jalakäijatele kõige sujuvamat ja meeldivamat kogemust. Autor pakkus välja mitmeid parandusettepanekuid, sealhulgas liikluskorralduse optimeerimist, jalakäijate ja jalgratturite alade selgemat eristamist, kõnniteede hoolduse parandamist ning valgustuse lisamist ohtlikesse lõikudesse. Samuti rõhutati vajadust täiustada infrastruktuuri, näiteks paigaldades pinke, puhkealasid ja avalikke tualette. Töö vastas uurimisküsimustele ja saavutas eesmärgi, pakkudes väärtuslikku sisendit Tallinna linnaplaneerimisele ja jalakäijate infrastruktuuri arendamisele. Saadud andmed ja soovitused annavad praktilise aluse linnakeskkonna muutmiseks turvalisemaks ja nauditavamaks jalakäijatele, toetades samal ajal jätkusuutliku ja inimkeskse linnaruumi loomist.