Lõputööd (TL ja LO)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Viimati lisatud
Nimetus Avatud juurdepääs Kaasaegse raudtee koolitus- ja pädevuskeskuse loomise mudel Tallinna Tehnikakõrgkooli baasil(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-01-06) Drozd, Angelina; Afanassenko, AndreiPeamine probleem, mida lõputöös käsitleti, on spetsialistide puudus raudteesektoris ning tänapäevastele nõudmistele vastava koolitus- ja pädevuskeskuse puudumine. Praeguses olukorras peavad raudteesektori ettevõtted ise korraldama oma töötajate koolitusi, mis suurendab nende kulusid ja ressursikasutust. Hariduskeskuse loomine aitaks leevendada spetsialistide puudust ning tõsta töötajate erialase ettevalmistuse taset, pakkudes nii sektori ettevõtetele kui ka töötajatele keskset ja tõhusat koolitusplatvormi. Lõputöö eesmärgiks oli välja töötada kaasaegne koolitus- ja pädevuskeskuse mudel, mis põhineb raudteesektori ettevõtetest kogutud andmetel, sektori spetsiifilistel vajadustel ja rahvusvaheliste koolituskeskuste parimatel praktikatel. Selline mudel aitaks luua struktuuri ja metoodika, mis toetaks Eesti raudteesektori konkurentsivõimet nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel turul. Peamiseks meetodiks oli veebipõhise küsimustiku kasutamine, mis saadeti erinevatele raudteesektori ettevõtetele. Küsimustiku kaudu koguti kvantitatiivset statistilist teavet ning avatud küsimusi, mis võimaldasid süvitsi uurida spetsialistide puudust, koolitusvajadusi ja ootusi koolituskeskusele. Lisaks viidi läbi võrdlus rahvusvaheliste koolituskeskuste praktikate ja sektori kohalike vajaduste vahel, et määratleda võimalikud arengusuunad. Tulemuste põhjal tehti järeldused ja soovitused koolitus- ja pädevuskeskuse arendamiseks, arvestades nii kohalikke kui ka rahvusvahelisi kontekste. Peamine järeldus oli, et spetsialistide puudus raudteesektoris on laialt levinud ja mõjutab olulisi töövaldkondi, sealhulgas inseneritööd, juhtivspetsialiste ja oskustöölisi. Eriti tõsteti esile inseneride puudust, mida märkis valdav enamus vastanutest. Samuti viidati vajadusele kvalifitseeritud töötajate järele, kellel on spetsialiseeritud oskused, näiteks ERTMS-süsteemide juhtimine ja rahvusvaheliste regulatsioonide tundmine. Järelikult on selge, et raudteesektoris on vaja investeerida spetsialistide koolitamisse ja ümberõppesse, et täita tööturul esinevaid lünki. Teiseks oluliseks järelduseks oli koolitusvajaduste spetsiifika. Vastajate hinnangul on kõige olulisemad koolitused seotud ohutusprotseduuride, tehnilise hoolduse ja remondi ning uute tehnoloogiate ja seadmete kasutamisega. Eelistati programme, mis ühendavad praktilist ja teoreetilist õpet, kus simulaatorite ja reaalseadmetega harjutused mängivad olulist rolli. Need tulemused rõhutavad mitmekülgse ja kaasaegse koolituspakkumise vajadust, mis vastab sektori tehnilistele ja praktilistele nõudmistele. Järeldustest selgus ka, et rahvusvaheline koostöö ja ingliskeelsete kursuste pakkumine on olulised tegurid. 32 Uuringu tulemusel tehti mitmeid praktilisi soovitusi, mis võivad aidata kaasa raudteesektori arengule ja koolitus- ning pädevuskeskuse loomisele. Esiteks soovitati luua mitmekülgne koolitus- ja pädevuskeskus, mis keskenduks raudteesektori spetsiifilistele vajadustele. Keskus peaks pakkuma programme, mis ühendavad praktilist ja teoreetilist õpet, kasutades kaasaegseid simulaatoreid ja reaalseadmeid. See tagaks, et spetsialistid saaksid oma oskusi rakendada reaalsetes töötingimustes, tõstes nende professionaalset taset ja sektori konkurentsivõimet. Teiseks tuleks koolituskeskuse programmidesse integreerida rahvusvahelised standardid ja regulatsioonid, valmistades õppijaid ette tööks globaalsel turul. Oluline on arendada rahvusvahelist koostööd, kaasates välismaiseid eksperte ning pakkudes ingliskeelseid kursusi. See mitte ainult ei paranda Eesti spetsialistide kvalifikatsiooni, vaid meelitab ka välisõppijaid, muutes keskuse rahvusvaheliselt tunnustatud hariduskeskuseks. Kolmandaks soovitati kavandada keskuse infrastruktuur ja seadmed nii, et need toetaksid innovatsiooni ja tehnoloogia arengut. See hõlmab simulaatorite ja digitaalsete lahenduste pidevat uuendamist ning uute tehnoloogiate kasutuselevõttu. Selline lähenemine võimaldaks koolitusprogrammide ajakohasust ja vastavust sektori vajadustele. Samuti tuleks teha tihedat koostööd raudteesektori ettevõtetega, et koolitusprogrammid vastaksid tööturu nõudmistele. Regulaarne tagasiside sektori ettevõtetelt võimaldaks koolituskavu pidevalt täiustada. Uuringul oli ka mitmeid piiranguid, mis võisid mõjutada tulemuste esinduslikkust. Esiteks olid küsitluse vastused peamiselt pärit Rail Baltic Estonia OÜ esindajatelt, mistõttu võisid teised sektori ettevõtete seisukohad jääda vähem esindatuks. Samuti oli valim suhteliselt väike, mistõttu ei saa tulemusi täielikult laiendada kogu raudteesektorile. Avatud küsimuste vastused võisid varieeruda vastajate isikliku kogemuse ja ettekujutuste tõttu, mis võis mõjutada andmete tõlgendamist. Edasistes uuringutes tuleks kaasata rohkem raudteesektori ettevõtteid ja huvirühmi, et saada terviklikum ülevaade sektori vajadustest. Lisaks võiks läbi viia süvaintervjuusid sektori juhtivate spetsialistidega, et täiendada küsitlusandmeid. Tulevikus võiks keskenduda rahvusvaheliste koolituskeskuste parimate praktikate põhjalikumale analüüsile ja nende integreerimisele Eesti konteksti. Samuti tasuks uurida koolitus- ja pädevuskeskuse rahastamisvõimalusi ning koostööpotentsiaali nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.Nimetus Avatud juurdepääs Veokorraldajate värbamine ja personalipoliitika roll töötajate hoidmisel logistikaettevõtes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-01-06) Luha, Laura-Sandra; Janno, JelizavetaLõputöö teemaks on veokorraldajate värbamine ja hoidmine logistikaettevõtetes, keskendudes töötajate voolavuse põhjustele ja personalipoliitika strateegiate arendamisele. Teema valiku tingis logistikaettevõtete kasvav vajadus säilitada kvalifitseeritud tööjõudu, mis omakorda mõjutab ettevõtete efektiivsust ja konkurentsivõimet. Lõputöö eesmärk oli analüüsida, millised tegurid mõjutavad veokorraldajate värbamist ja hoidmist, ning pakkuda välja praktilisi soovitusi voolavuse vähendamiseks. Uurimisküsimused ja nende vastused on järgmised: 1. Millised on veokorraldajate värbamise ja hoidmise peamised väljakutsed logistikaettevõtetes? Uuring näitas, et suurimad väljakutsed on seotud kandidaatide puudulike teadmiste ja oskustega, töökoormuse ja stressiga ning tiheda konkurentsiga tööturul. Lisaks puuduvad sageli selged arenguvõimalused ja toetavad juhendamisprogrammid, mis vähendab ametikoha atraktiivsust. 2. Millised on töötajate voolavuse peamised põhjused? Analüüs tuvastas, et peamisteks lahkumispõhjusteks on kõrge töökoormus, vähene tagasiside juhtkonna poolt, piiratud karjäärivõimalused ja töötajate madal rahulolu pakutavate hüvedega. Samuti mängib olulist rolli kommunikatsiooniprobleem juhtide ja töötajate vahel. 3. Milliseid personalijuhtimise strateegiaid saab kasutada voolavuse vähendamiseks? Soovitustena tõi töö välja selgete ametijuhendite loomise, mentorlusprogrammide rakendamise, töötajate regulaarse tagasiside ja tunnustamise, paindlike töötingimuste pakkumise ning motiveerivate hüvepakettide arendamise. Tähtis on ka meeskonnaürituste korraldamine ja töötajate arendamine. Teoreetilises osas käsitleti motivatsiooniteooriaid, personalijuhtimise põhimõtteid ja logistikaettevõtete eripärasid. Empiiriline osa sisaldas ekspertintervjuusid ja rahuloluküsitlusi neljas logistikaettevõttes, mis andsid põhjaliku ülevaate sektori spetsiifilistest probleemidest ja võimalikest lahendustest. Töö peamine piirang oli väike valim, mis ei võimaldanud teha ulatuslikke üldistusi kogu sektori kohta, kuid pakkus väärtuslikku teavet ettevõttepõhiste probleemide ja lahenduste kohta. Edasisteks uuringuteks soovitatakse analüüsida suurema valimi andmeid ja süvitsi uurida juhtide ja töötajate vahelise koostöö mõju püsivusele. Lõputöö väljundina pakuti välja konkreetsed tegevused, nagu töötajate arendamine ja motiveerimine, selge kommunikatsioonistrateegia ning töötajasõbraliku kultuuri loomine. Need meetmed aitavad ettevõtetel vähendada tööjõu voolavust ja tõsta konkurentsivõimet.Nimetus Avatud juurdepääs Ühiskonna poliitilised hoiakud suurprojektide suhtes Rail Baltica näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-01-06) Kull, Krete; Kirejev, MihhailEestis on raudteetransport seni alakasutatud, kuid Rail Baltica projekt tõotab tuua olulisi edusamme arendades ja integreerides Eesti transpordivõrgustiku Euroopa omaga. Projekti nurgakivideks on rahvusvahelise ühenduvuse parandamine, keskkonnasäästlikus ning regionaalne koostöö. Suurejoonelised infrastruktuuriprojektid, nagu Rail Baltica, on tihedalt seotud avalike hinnangute ja arvamustega. Positiivsed hinnangud aitavad suurendada projekti aktsepteeritavust ja sujuvust, kuid samas negatiivsed arvamused võivad põhjustada olulisi takistusi. Avalik arvamus mõjutab projekti mainet nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil. Seetõttu käesoleva uurimistöö raames selgitati välja, millised on potentsiaalsete tarbijate hoiakud projekti suhtes ning millistel demograafilistel tunnustel ja/või vastajate poliitilistel seisukohtadel on mõju nende hinnangute kujunemisele. Käesoleva lõputöö raames viidi läbi analüüs, mis tugines mitmekülgsele metoodilisele lähenemisele, hõlmates küsimustiku koostamist vaba valimi seas, saadud andmete eeltöötlemist ja seejärel erinevate statistiliste meetodite rakendamist. Vastajate poliitilise ideoloogia määramiseks kasutati geomeetrilist meetodist, kategooriliste muutujate leidmiseks viidi läbi Chi-ruut test, saadud muutujate andmed standardiseeriti ning seejärel viidi läbi PCA ning ANOVA testid statistiliste seosete leidmiseks ning klasteranalüüs tulemuste visualiseerimiseks. Saadud tulemused kinnitasid, et demograafilised tunnused nagu haridus, vanus ja elukoht avaldavad mõju vastajate hinnangutele. Nende tunnuste hulgas olid madalamad hinnangud kesk – ja kutsehariduse omandanud vastajatel, 18-24 aasaste vanusegruppi kuuluvatel vastajatel ning alevikus ja väikekülas elavatel vastajatel. Rail Baltica projekti tutvustamiseks ja üldise toetuse tõstmiseks on autor teinud omapoolseid soovitusi suunata teavitustegevusi just nendele madalamalt hindavatele gruppidele. Sealhulgas soovitab autor luua partnerlusi gümnaasiumite ja kutseharidusasutustega, kaasata sotsiaalmeedia sisuloojaid, teha koostööd omavalitsustega, et luua ühendusi asulate ja Rail Baltica trassi terminalide vahel, viia ka läbi omapoolseid küsimustike, mis hindaksid vastajate hirme ja soove projekti ees. Rail Baltica on murranguline projekt, mille edukus sõltub avalikkuse toetuse ehk potentsiaalsete tarbijate hinnangute suurendamisest ja nende teadlikkusest. Keskendudes sihipärastele teavituskampaaniatele, töövõimaluste loomisele ja kogukondade kaasamisele on võimalik tõsta projekti usaldusväärsust ning populariseerides viimase eeliseid ühiskonnas.Nimetus Embargo Raudteetranspordi implementeerimine Via3l Freight OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-01-06) Briedis, Martinš; Kirejev, MihhailLõputöö käsitleb intermodaalsete poolhaagiste transporti Euroopas, mis on kiiresti arenev sektor, ent silmitsi seisab mitmete kõrguspiirangute ja infrastruktuuriliste takistustega, mis mõjutavad raudteetranspordi tõhusust, eriti Prantsusmaal ja Hispaanias. UIRR on kaardistanud kõrguspiirangud, kus sobivad alad on esitatud roheliste joontega ning probleemsed piirkonnad punaste ja roosade joontega. Huckepacki transporditehnoloogia võimaldab maantee- ja raudteetranspordi ühendamist, mis suurendab efektiivsust ning vähendab maanteetõmbe koormust. Huckepacki terminalide mitmekesised mehhanismid ja seadmed, nagu LOHR ja CargoBeamer, tagavad kiire ja tõhusa kauba laadimise. Need terminalid võimaldavad ka horisontaalset ja vertikaalset kaubahandlust, tootes paindlikkust haagiste töötlemisel. Intermodaalne raudteevedu toob kaasa mitmeid keskkonnasõbralikke eeliseid, sealhulgas ummikute vähendamise ja kõrgema turvalisuse võrreldes maanteetranspordiga. Siiski toob see endaga kaasa ajagraafiku rikkumisi ja ümberlaadimisprobleeme, mis võivad põhjustada sadamate ummikutest tingitud väljakutseid. Töös analüüsiti Travemünde-Duisburg raudteeliini, võrreldes raudteetranspordi tasuvust traditsioonilise maanteevedudega. Tulemused näitavad, et raudteetransport on kulutõhus, kuid maanteetranspordi kulud ei pruugi oluliselt erineda. Töö toob esile vajaduse põhjaliku planeerimise ja kvaliteedikontrolli järele, et saavutada efektiivne logistika. Kokkuvõttes rõhutab analüüs logistiliste protsesside pideva optimeerimise olulisust ning soovitab suurendada haagiste arvu ja leida kohalikke partnereid Duisburgis. Töö kinnitab, et kõiki olulisi kulusid tuleb arvesse võtta ning kohalikud olud peavad olema analüüsi ajal silmas peetud, et parandada konkurentsivõimet intermodaalses transpordis.Nimetus Avatud juurdepääs Kaubavarude täiendamise protsesside digitaliseerimine Aktsiaselts Balbiino Jätsiabi autode näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-01-06) Kudinov, Deni; Saremat, TarmoAktsiaselts Balbiino Jätsiabi autode kaubavarude täiendamise protsesside digitaliseerimise käsitlemine lõputöös andis tervikliku ülevaate hetkeolukorrast, kitsaskohtadest ja võimalikest lahendustest, mille eesmärgiks on parandada varude juhtimise tõhusust. Töö keskendus probleemi analüüsile, praktilistele soovitustele ja sobiva digitaliseeritud lahenduse valikule, mis vastaks Balbiino Jätsiabi spetsiifilistele vajadustele. Lõputöö eesmärgiks oli tuvastada Jätsiabi kaubavarude täiendamise protsesside kitsaskohad ja pakkuda välja digitaliseeritud lahendus, mis parandaks varude haldamise täpsust ja tõhusust. Töö käigus kaardistati jooksvad probleemid, nagu subjektiivne varude hindamine, populaarsete toodete sagedased puudujäägid ja keerukas tellimisprotsess. Samuti koguti autojuhtide tagasisidet, mis aitas määratleda praktilisi vajadusi ja ootusi uuele kassasüsteemile. Kvalitatiivse uurimismeetodi abil kogutud andmed näitasid, et Jätsiabi autode töökorraldus kannatas selge ja täpse laohaldussüsteemi puudumise tõttu. Peamised kitsaskohad tulenesid käsitsi tehtavast varude haldusest, mis viis eksimusteni kaubavajaduste hindamisel ning tellimuste koostamisel. Töö käigus selgus, et autojuhid kulutavad liigset aega inventuuri tegemisele ja tellimuste koostamisele, mis võiksid olla automatiseeritud. Analüüsi tulemusel osutus valituks Loyverse POS lahendus, mis vastab Jätsiabi vajadustele. Lahenduse eelised hõlmavad reaalajas varude jälgimist, automaatset inventuuri ja kasutajasõbralikku liidest. Lisaks võimaldab POS süsteem pakkuda analüütilisi aruandeid, mis toetavad strateegiliste otsuste tegemist. Lahenduse rakendamine tähendab suuremat tõhusust, väiksemaid vigade riske ja harvemat kaubapuudust. Integreerimisplaan võtab arvesse Jätsiabi hooajalist iseloomu ja piiratud ressursside kättesaadavust. Katseprojekti ja koolituse abil tagatakse, et autojuhid oleksid valmis uut kassasüsteemi tõhusalt kasutama. Võimalik rakendatav lahendus loob tingimused, mis parandavad igapäevaseid tööprotsesse, muutes need kiiremaks, lihtsamaks ja töötajasõbralikumaks. Antud töö tulemusena leitud sobiv lahendus võiks olla potensiaalselt rakendatav Jätsiabi teenuse arendamisel, pakkudes mudelit, mida võiks tulevikus kasutada ka teised sarnase tegevusalaga ettevõtted. Digitaalsete lahenduste juurutamine loob aluse efektiivsemale varude haldamisele, suurendab nii klientide kui töötajate rahulolu.Nimetus Embargo Ettevõtte varude juhtimise meetodid ja parendusettepanekud ettevõtte näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2028-01-06) Tilk, Erki; Popell, JanekLõputöös anti ülevaade ettevõtte varudest ja analüüsiti, kas ettevõtte varude juhtimine vastab ettevõtte seatud eesmärkidele ja tegelikele vajadustele ning tuvastati seisvate varude olemasolu. Lõputöö autor uuris ettevõtte varude tegelikku vajadust, kuna on näha riiulite üle koormamisi ja mingi osa varudest aegub, ega suudeta realiseerida õigeaegselt. Lõputöö autor kasutas oma lõputöös nelja erinevat analüüsimudelit, et hinnata ettevõtte varude juhtimise protsesse, rakendades neid ettevõtte majandustarkvarast saadud andmetega. Lõputöösse on uuritavast ettevõttes ladustatavatest artiklitest koostatud valim lihtsustamaks erinevate analüüsimeetodite rakendamist ning hõlbustamaks täpsemate varude juhtimise otsuste tegemist. ABC analüüsi mudel tõi välja ettevõttes enim käivet toovad varude artiklid. Analüüsis selgus, et varud, mis toovad suurema osa käibest, on ligikaudu 14%. Sellele osale varudest peaks ettevõtte pöörama tähelepanu võtmes, et selle rühma varud oleksid laos pidevalt olemas õiges koguses. Samas selle analüüsi viimases osas olevatele toodetele tuleb samuti tähelepanu pöörata, et neid varusid oleks laos võimalikult vähe, sest on oht, et need varud jäävad lattu seisma. Teise analüüsina rakendas autor lõputöös XYZ analüüsi, et välja selgitada artiklite nõudluse sagedust. Selle analüüsiga on võimalik mõista, miks mõned varud on jäänud lattu seisma suuremates kogustes. Analüüsi tulemustes selgus, et 90,1% varudest kuulub Z - rühma ehk selle rühma varude nõudlust on raske ennustada. Kolmandaks rakendas töö autor analüüsi, kus on kokku liidetud ABC analüüs ja XYZ analüüs. Neid analüüside kombineerides saab maatriksi, mille tulemustest selgus, et väga paljud varud on vähese osakaaluga käibest ja nende tellimise sagedus on raskesti ette ennustatav. CZ - rühma (väikese osakaaluga käibest ja suure nõudluse kõikumisega) kuulub 184 toodet kogu valimist ehk 405 tootest. Ainult 2 toodet kuuluvad AX - rühma, mis on suure osakaalu ja stabiilse nõudlusega. Väga oluline on DIO ehk Days Inventory Outstanding analüüs, mille tulemustest selgus, et üle 90% artiklite valmist vastab ettevõtte poolt määratud 90 päeva nõude vahemikule. Sellest saab järeldada, et varude käibekiirus on hea, see tähendab, et enamik varudest uuenevad kiiremini, kui ette antud nõue. Lisaks tegi autor oma lõputöös ülevaate varudest, millel ei ole viimase kahe aasta jooksul toimunud ühtegi müüki. Selline analüüs annab ettevõtte juhile olulise info, millistele 34 varudele võiks kaaluda aktiivsema müügitegevuse rakendamist või vastupidi – kaaluda nende varude väljaviimist sortimendist. Lõputöö tulemustes selgus, et ettevõttel on puudujääke varude juhtimise osas. Sellele viitavavad aeguvad tooted, mida ei suudeta realiseerida õigeaegselt ja tooted, mis on pikalt lattu seisma jäänud. Samas leidis autor, et varude DIO vastab ettevõte poolt seatud eesmärkidele. Lõputöö autor toob oma töös välja parendusettepanekud varude juhtimiseks. Varude analüüsiks võiks igapäevaselt rakendada majandustarkvarast saadavat informatsiooni aeguma hakkavate varude kohta, misjärel rakendada koheselt järeltegevused müügiosakonnas, et vältida varude kasutuskõlbmatuks muutumist. Lisaks võiks rakendada mõnda varude juhtimise meetodit, milleks pakub autor välja FSN meetodit kombineerituna ABC analüüsiga. Selle meetodiga saab ettevõte täpse ülevaate varudest, mille tulemusena on võimalik teha õigeaegseid varude ostmisega seotud otsuseid, see tähendab, et millal ja mida osta. Kord aastas võiks ettevõte ka üle vaadata seisvad varud ja hinnata seisvate varude suurust. Töö täitis eesmärki andes põhjaliku ülevaate uuritava ettevõtte varude juhtimise hetkeseisust, tuues esile peamised probleemkohad ja pakkudes konkreetseid lahendusi nende parandamiseks.Nimetus Avatud juurdepääs Fleet Complete Euroopa 3PL laoteenuse loobumise ja oma laopidamise otsuse järelhindamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-01-06) Augustine, Darina; Retšnoi, VitaliKäesoleva lõputöö eesmärk oli analüüsida, kuidas oma lao pidamise otsus on mõjutanud ettevõtte Fleet Complete’i logistikakulusid ja tarneahela töökorraldust ning hinnata muudatuste mõju kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete tegurite põhjal. Uuringu tulemused näitasid, et oma lao pidamine parandas kontrolli logistiliste protsesside üle, vähendas keskmist tellimusühiku hinda ja suurendas õigeaegselt täidetud tellimuste osakaalu. Seejuures paranes tarneahela üldine efektiivsus ja kulude optimeerimine. Siiski tõid veokulud esile mõningaid väljakutseid, kuna oma laoga kaasnesid kõrgemad saatmiskulud võrreldes Taani 3PL-lahendusega. Lisaks pikenesid tarneajad, suurendades sõltuvust ekspressteenustest kiireloomuliste tellimuste puhul. Kvalitatiivsed tegurid, nagu koostöökogemus Taani 3PL-teenusepakkujaga, tõid esile kolmanda osapoole lahenduste puudused, näiteks valesti töödeldud tellimused ja süsteemivead. Need probleemid tõid esile oma lao eelised, pakkudes suuremat paindlikkust ja kindlustunnet tarneahela juhtimises. Kokkuvõttes tõestas oma ladu end strateegiliselt tõhusa lahendusena, aidates vähendada kulusid ja parandada teenuse kvaliteeti. Siiski vajavad pikemad tarneajad ja sõltuvus ekspressteenustest tulevikus lahendamist. Samuti võib ettevõtte laienemine eeldada täiendavaid investeeringuid logistikavõimekustesse. Fleet Complete’i kogemus pakub väärtuslikke õppetunde teistele ettevõtetele, kes kaaluvad sarnaseid strateegilisi muudatusi logistikasüsteemides. Edasised analüüsid võiksid keskenduda kitsaskohtade kõrvaldamisele ja tarneahela tõhususe edasisele parandamisele.Nimetus Avatud juurdepääs Uus paradigma: Jalakäijate keskne linnaliikluskorraldus Tallinna linna näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-01-06) Mastakova, Karina; Kirejev, MihhailUurimistöö keskendus Tallinna kesklinna jalakäijate marsruutide seisukorra analüüsile, et hinnata nende sobivust jalakäijatele ning tuvastada probleemid, mis takistavad mugavat ja ohutut liikumist. Töö eesmärk oli pakkuda praktilisi lahendusi marsruutide parendamiseks, et tõsta linna üldist elukvaliteeti ja soodustada jalakäijate eelistamist teistele transpordiviisidele. Uuringu käigus kasutati eksperimendipõhist metoodikat, mille raames autor läbis isiklikult valitud marsruute ja hindas neid viie kriteeriumi alusel: liikumise kiirus ja sujuvus, liiklusohutus, tehnilised takistused, infrastruktuuri tase ning keskkonna atraktiivsus. Kogutud andmeid analüüsiti kvantitatiivselt, visualiseeriti Google My Mapsi abil ja koondati tabelisse, et esile tuua marsruutide tugevad ja nõrgad küljed tervikuna. Analüüsi tulemusena tuvastati probleemsed alad ning hinnati nende mõju jalakäijate kogemusele. Töö tulemusena selgus, et suurimad probleemid on seotud kõnniteede kvaliteedi, liiklusohutuse ja valgustuse puudujääkidega, samuti pikkade ooteaegadega valgusfoorides ning jalakäijate ja jalgratturite alade ebapiisava eristamisega. Näiteks osutusid kõige probleemsemateks marsruudid Telliskivi Loomelinnak ‒ Reisiterminal A ja Tallinna Bussijaam – KUMU, kus oli enim takistusi, mis vähendasid nende kasutajasõbralikkust ja atraktiivsust. Samal ajal pakkus marsruut Reisiterminal A ‒ Vabaduse väljak jalakäijatele kõige sujuvamat ja meeldivamat kogemust. Autor pakkus välja mitmeid parandusettepanekuid, sealhulgas liikluskorralduse optimeerimist, jalakäijate ja jalgratturite alade selgemat eristamist, kõnniteede hoolduse parandamist ning valgustuse lisamist ohtlikesse lõikudesse. Samuti rõhutati vajadust täiustada infrastruktuuri, näiteks paigaldades pinke, puhkealasid ja avalikke tualette. Töö vastas uurimisküsimustele ja saavutas eesmärgi, pakkudes väärtuslikku sisendit Tallinna linnaplaneerimisele ja jalakäijate infrastruktuuri arendamisele. Saadud andmed ja soovitused annavad praktilise aluse linnakeskkonna muutmiseks turvalisemaks ja nauditavamaks jalakäijatele, toetades samal ajal jätkusuutliku ja inimkeskse linnaruumi loomist.