Sirvides Autor "Parts, Egert-Ronald" järgi
Näitamisel1 - 8 8-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Autonoomse Ujuvmaja Projekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Kraas, Georg Sebastian; Parts, Egert-RonaldAntud lõputöö eesmärk oli lahendada veepealse hoone tehnosüsteemid ning luua veepealne autonoomne suvemaja. Töö käigus uuriti uudseid tehnoloogiaid ehituses, mis enamikul juhul on loodud euroopas ning mõeldud meie kliimasse. Lõputöö saab tulevikus olema aluseks reaalsele projektile, millele on leitud investorid ja juba hetkel valmis olevatele mudelitele tuginedes on ka esitletud potentsiaalsetele klientidele. Esialgne eesmärk luua veepealne ujuv maja, mis oleks autonoomne, kvaliteetse sisekliimaga ja energiasäästlik sai täidetud. Hoone asukohaks saab tulevikus Ahvenamaa, mille kliima sarnaneb piisavas mahus Eesti kliimaga. Andmete õigsuses veendumiseks on lahendatud hoone energiatõhusus vastavalt Eesti kliima failide, seaduste ja standardite põhjal. Kuna on teada, et Eestis kehtestatud määrused hoone energiatõhususele on Euroopa Liidus ühed rangemad, siis ei pidanud autor vajalikuks eraldi Soome määruste järgi hoone energiatõhusust lahendama. Töös kajastatud eeldatava maksumuse põhjal on alustatud ettevõtte finantsplaani koostamisega. Lõputöös kajastatud omahinna eelarve erines tellija algse eeldatava maksumusega 19% ulatuses. Erinevuse põhjuseks oli tellija arvestamine eraldi paigaldatud päikesepaneelid ning ebamäärane ujuvpontooni hind. Tellija valik osutus integreeritud katuse- ja päikesepaneeli lahenduse kasuks, kuna autori poolne põhjendus mitte kasutada katusest välja ulatuvaid eraldi seisvaid konstruktsioone merel esineva tuule tõttu osutus mõistlikuks. See parandab hoone välja nägemist ja nõupidamises konstruktoriga tekib ühtlasem tuulekoormus. Tellija poolt saadud tagasisides märgiti ära, et suur huvi on tekkinud hoone vastu ka sooja kliimaga riikides nagu näiteks Panama. Uute teadmiste kohaselt ning tehtud töö põhjal on soov tellijal järgnevalt lahendada hoone sooja kliimasse. Antud lõputööga täideti eesmärk, mis sai püstitatud ning välja toodud informatsiooni põhjal alustatakse hoone eelprojekti ja põhiprojekti koostamisega.Nimetus Piiratud juurdepääs Dünaamilise energiasimulatsiooni teostamine kasutades eelseadistatud IFC mudelit(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Salo, Greteliis; Parts, Egert-RonaldKäesoleva lõputöö raames teostati analüüsitavale korterelamule dünaamiline energiasimulatsioon kasutades selleks eelseadistatud IFC mudelit. Töö teostamise aluseks ning peamisteks lähteandmeteks oli olemasolev hoone arhitektuurne IFC mudel ning arhitektuurse osa tööprojekt. Lisaks kasutati kütte ja ventilatsiooni osa tööprojekti ning energiatõhususe osa eel- ja tööprojekti andmeid. Töö esimene osa nägi ette olemasoleva arhitektuurse IFC mudeli ümber seadistamist selliseks, et mudel oleks asjakohane kasutamaks energiaanalüüsi teostamise tarbeks simulatsioonitarkvaras IDA ICE. Mudeli ettevalmistamiseks kasutati töös mitmeid erinevaid tarkvarasid, kuid põhiline osa tööst tehti ära kasutades Simplebim tarkvara. Kõnealune tarkvara osutus mudeli seadistamise mõttes küllaltki väärtuslikuks. Tarkvara kasuks räägib kindlasti asjaolu, et selles on võimalik ära seadistada vastavalt oma soovidele ning IDA ICE programmi poolt esitatavatele nõuetele template fail, mis võimaldab samade seadistuste alusel erinevatest mudelitest kiirelt ebaoluline eemaldada ning säilitada vaid asjakohane ja kohandatud info. Samuti võib positiivse küljena tuua välja programmi võimekuse väljastada valideerimisaruanne, mis kajastab kas töös olev mudel vastab IDA ICE-i nõuetele või mitte. Valideerimisaruande väljastamise näol on näiteks energiatõhususe spetsialistil lihtne ning kiire võimalus edastada arhitektile info, millist teavet peaks arhitektuurne mudel endas sisaldama, et seda saaks efektiivselt kasutada ka simulatsioonimudelina energiaarvutuste teostamise tarbeks. Antud töös näiteks puudusid esialgsest mudelist simulatsiooni mõistes väga vajalikud ruum-elemendid, mida pidi nüüd tagantjärgi sinna lisama hakkama, kuid tegelikult oleks võinud arhitekt need mudeli tegemise hetkel juba palju lihtsama vaevaga ära sisestada, kui oleks tehtud koostööd eneriatõhususe inimesega juba hoone projekteerimise algstaadiumis. Pärast IFC mudeli seadistamist ning kohandamist IDA ICE tarkvara poolt esitatavatele nõuetele, imporditi IFC mudel IDA ICE keskkonda. Üldjoontes võib saadud tulemustest järeldada, et info ülekandmine IFC mudelist simulatsioonitarkvarasse õnnestus küllaltki hästi. Miinustena võib tuua välja impordi käigus akende detailsuse kaduma mineku avatavuse osas. Samuti ei õnnestunud IFC-st üle tuua akende sügavust seina suhtes. Antud parameeter on simulatsiooni teostamise seisukohast aga oluline ära määrata. Natukene lisatööd põhjustas ka asjaolu, et impordi käigus läks kõrguslikult paigast ära hoone soklikorrus, mistõttu tuli antud korrusele tsoonid lisada manuaalselt. Positiivse poole pealt võib aga välja tuua selle, et impordi käigus kandusid IFC mudelist simulatsioonimudelisse üle aknad ja uksed õigete mõõtude ning kõrgusliku paiknemisega. Lisaks oli kerge tänu sisestatud ruum-elementidele luua tsoone ning neid seejärel vastavalt korteritele ning üldkasutatavatele pindadele üheks simulatsioonitsooniks kokku liita. IFC mudeli importimise järgselt teostati vastavalt loodud simulatsioonimudelile ning sisestatud lähteandmetele hoonele energiasimulatsioon. Energiasimulatsiooni teostamise tulemusena saadi vajalikud arvulised väärtused, millele vastavalt arvutati hoonele energiatõhususarvud tuginedes erinevatele soojusallika liikidele. Soojusallikatena analüüsiti käesolevas töös kaugkütet, tõhusat kaugkütet, pelletikatelt, gaasikatelt, kondensatsioonikatelt, maasoojuspumpa ning õhk-vesi soojuspumpa. Lisaks leiti hoone ETA-d vastavalt kahele erinevale määrusele – mittekehtivale majandus- ja taristuministri määrusele nr 55 ning kehtivale ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusele nr 63. Kahe erineva määruse põhjal saadud tulemuste võrdlusest võib järeldada, et üleüldises plaanis on energiatõhususe miinimumnõuded kehtiva määrusega karmistunud, kuid kui lähtuda korterelamute lõikes madalenergia- ja liginullenergiahoone piirmäärade saavutamisest, siis võib öelda, et energiatõhususe miinimumnõudeid on kehtiva määruse kohaselt lihtsam saavutada, sest muutusid mõnede energiakandjate kaalumistegurite väärtused, täpsustus arvutusmetoodika soojuspumpade osakaalu arvestamisel, täpsustusid soojuspumpade soojustegurite määratlemise põhimõtted ning ETA’de piirmäärasid suurendati 5 ühiku võrra. Lisaks leiti iga soojusallika liigi kohta ka vajalik lokaalse taastuvenergia vajadus saavutamaks vastavalt algsele ETA-le kas madalenergiahoone piirväärtust või liginullenergiahoone piirväärtust. Saadud tulemustest ei olnud paljud variandid realistlikud, kui võtta arvesse maksimaalselt vajalikku PV-paneelide kogust ning olemasolevat katusepindala, kuhu taastuvenergia allikaid paigutada. Seetõttu võiks laiemaks sihiks ning eesmärgiks olla siiski hoone võimalikult energiatõhusaks projekteerimine ilma taastuvenergiatehnoloogia poolt pakutavate lahenduste kasutamiseta.Nimetus Piiratud juurdepääs Ehitusinfo mudelite visualiseerimine virtuaalreaalsuses(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Algo, Christin; Parts, Egert-RonaldKäesolevas lõputöös vaadeldi virtuaalreaalsuse prille Oculus Rift ja HTC VIVE, mida saab kasutada ehitussektoris BIM mudelite visualiseerimisel ning nende kasutamiseks vajalike visualiseerimistarkvarasid Enscape 2.2.3, Fuzor 2018 Educational 4.0 ja IrisVR Prospect 2.1.1. Visualiseeringu kvaliteeti ja tarkvara funktsionaalsust katsetati enamlevinud projekteerimistarkvarade Autodesk Revit 2018 ja Graphisoft ARCHICAD 21 ning kolme erineva mudeli abil. Lisaks oli väga tähtsaks aspektiks kasutuskogemuse hindamine. Tänu VR visualiseerimistarkvaradele nagu Enscape 2.2.3, Fuzor 2018 Educational 4.0 ja IrisVR Prospect 2.1.1 on BIM mudelitest lihtsalt ja kiirelt võimalik luua visualiseeringuid. Loodud virtuaalreaalsuse keskkondade ühisteks joonteks on navigeerimise viisid: teleporteerumine, kõndimine ja lendamine ning võimalus muuta kellaaega, mis on ka nende tarkvarade ainsad ühisosad. Lõputöö koostamise jooksul oli näha, et tarkvarade arendus käib hoogsalt, sest iga kuu toimusid tarkvarade uuendused, millega täienesid nende tarkvarade funktsionaalsused või kasutatavus (nt mitme kasutajaga korraga samas VR keskkonnas viibimine ja parem renderdamise kvaliteet). Kindlasti jätkub nende tarkvarade kiire areng ka lähitulevikus ja võib eeldada, et need muutuvad oma funktsionaalsuselt järjest sarnasemaks. Enscape 2.2.3 eeliseks on see, et tal on võrreldes teiste lõputöös kasutatud tarkvaradega kõige tõetruum visualiseeritud keskkond. Lisaks saab visualiseeritavasse keskkonda viia muudatusi samaaegselt, kui virtuaalne keskkond on kuvatud kasutades projekteerimistarkvaras olevat liidest. Visualiseeringut on võimalik salvestada .exe formaati, mis tähendab, et seda on võimalik jagada nii, et teine kasutaja saab mudelit vaadata oma VR-prillides või arvutis ilma vastavat tarkvara omamata. IrisVR Prospect 2.1.1 on kiirelt arenev ja mõõduka funktsionaalsusega visualiseerimistarkvara. Selle suurimaks plussiks on võimalus pidada kuni 12 osalejaga virtuaalseid koosolekuid mudeli läbivaatuseks. VR koosoleku ajal näevad kasutajad teineteist avataridena ning viibides erinevates asukohtades on neil võimalik omavahel suhelda kasutades VR prillide mikrofone ning kõrvaklappe. 51 Fuzor on proovitud visualiseerimistarkvaradest kõige suurema funktsionaalsusega. Selle suurimaks eripäraks on võimalus teha muudatusi visualiseerimise käigus nii VR keskkonnas, kui ka mudelprojekteerimise tarkvaras. Keskkonnas navigeerides on võimalik kasutada ehitise korruse plaane ning nende kaudu selles liikuda. Lisaks on tarkvaral hea renderdamise kvaliteet. Fuzor toetab ka mitme kasutajaga samaaegselt mudelis viibimist, kuid seda polnud lõputöö teostajal võimalik proovida. Enne, kui on võimalik mudelit VR prillides vaadelda, tuleb see viia visualiseerimistarkvarasse. Seejuures võib tekkida probleeme, mis on tingitud mudeli formaadist või koondmudeli puhul osamudelites olevate identsete või ülekattega elementide vahel. On formaate, millesse salvestamisel lähevad kaduma materjalide värvid ning tekstuurid (näiteks Autodesk Revit 2018-st faili .fbx formaati salvestamisel). Informatsiooni kao vältimiseks tuleb eelistada mudelprojekteerimistarkvara põhiformaadi kasutamist ning mudeli käivitamist VR tarkvaras kasutades vastavat liidest. Visualiseerimise käigus võib selguda, et elemendi värv on muutunud või materjali pind kuvatakse läbipaistvana. Võib ka juhtuda, et visualiseerimise käigus lähevad elemendid kaduma või muudavad asukohta. Suurte koondmudelite puhul tuleb arvestada nende aeglustavat mõju vaatluse kaadrisagedusele. Selle vältimiseks võib teha hoonest lõike või vähendada visualiseerimisel osamudelite arvu või elemente. Kasutuskogemust hinnati nii visualiseerimistarkvara kui ka VR prillide põhjal. Mida reaalsem on visualiseerimistarkvara poolt kuvatav pilt, seda parem on VR keskkonnas viibida. Seejuures halveneb kasutuskogemus mudeli mahu suurenedes. Samuti tuleks silmas pidada, et virtuaalkeskkonnas liiga kaua viibimine ei ole mõistlik ning võib tekkida raskusi virtuaalse ja reaalse maailma eristamisel.Nimetus Piiratud juurdepääs IFC vaaturite kasutamine ja võrdlus ehitusprotsessi läbiviimisel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-09) Pintman, Mark; Parts, Egert-RonaldAntud lõputöö eesmärk oli teha esmane ettekujutus millised nõuded esitatakse BIM mudelitele, mida on sellega võimalik saavutada ning võrrelda erinevaid BIM vaatureid. Töö esimene osa lühidalt seletab mis on IFC formaat ning annab lühike ülevaade selle arendamisest. Lõputöö raames uuriti Eesti riigi seisukoht BIM tehnoloogia juurutamisest. Uurimise raames selgub, et Eesti riik soovib suurendada BIM tehnoloogiate kasutus ning teeb tugevad sammud selle suunas. Käimas mitu pilootprojekti BIM tehnoloogiate baasil: ehitusloa taotlemine BIM mudeli alusel, kinnisvara haldamine BIM mudeli alusel. Eestvedajaks on erinevad riiklikud ametid, eelkõige Riigi Kinnisvara AS ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Lõputöö käigus vaadati üle millised nõuded esitatakse mudelitele. Vaadati läbi mis endast kujutab BIM rakenduskava: dokument mis määrab mudeli kasutamise valdkonnad. Rakenduskavara määrab millised andmed mudel peab sisaldama ning kui detailne mudel peaks olema erinevates hoone elukaare etapides. Tuuakse välja ka tarkvarale esitatud nõuded, milleks on andmete õige edastamine, mudeliga töötamise lihtsus. Tuuakse välja ka millised eelised BIM mudeli kasutamine toob. Nende hulka kuuluvad: projekti puuduste leidmine, kiirem informatsiooni vahetus, meeskonna töö kvaliteedi tõstmine. Töö teises osas võrreldakse 5 IFC vaaturid. Tegemist on kõige levinumatega vaaturitega mis on praegu Eesti turul saadavad. Enne tarkvarade võrdlemist, loodi süsteem mille alusel tarkvarad võrreldatakse. Süsteem koosneb erinevatest parameetritest, mis võivad saada määravaks tarkvara kasutamiseks. Nendeks parameetriteks on: kasutusmugavus, põhifunktsioonid, lisafunktsioonid, mudeli haldus, maksumus, nõuded riistvarale ning koostöö võimalused. Testiti järgmised vaaturid: BIMCollab Zoom, BIMVision, Trimble Connect, Solibri Office ning Navisworks Manage 2022. Testimise käigus hinnati kõik parameetrid iga tarkvara kohta 5 punktilisel skaalal. Testimise käigus on tehtud selgeks, et kõik läbi vaadatud tarkvarad pakkuvad head võimalused IFC mudeli kasutamiseks. Töö tulemusena tuuakse välja, et kõige rohkem võivad ehitustegevusele mõjutada järgmised tarkvarad: BIMCollab Zoom ning Trimble Connect. Analüüsides tulemusi autor jõudis järeldusele, et tarkvara valimisel on oluline pöörata tähelepanu lisafunktsioonidele, mida iga tarkvara pakub juurde. Enne BIM tehnoloogiate kasutusele võtmist, tuleb püstitada BIM´i kasutamise eesmärgid. Selle põhjal on võimalik määrata millised vajadused peab kasutatav tarkvara rahuldama. Oluline roll üle mineku BIM tehnoloogiale on koolitustel, enne 58 tarkvara kasutamist tuleb läbi viia koolitused. Koolitustel peaks läbi vaatama tarkvara funktsioonid, teha selgeks kasutusvõimalused ning üle vaadata probleemsemad kohad.Nimetus Piiratud juurdepääs Madalenergiahoone süsinikjalajälg(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-04-19) Karu, Ranette; Parts, Egert-RonaldAntud töö käigus on uuritud madalenergia eluhoone süsinikjalajälge. Samuti on uuritud eluhoone puhul erinevaid energiatõhusaid lahendusi. Hoonete süsinikjalajälg on oluline, kuna globaalne keskmine temperatuur on tõusmas ning ehituse lahenduste muutmisel on suur potentsiaal seda tagasi hoida. Keskmise temperatuuri tõus toob kaasa endaga üleujutusi, vee kvaliteedi languse, veevarude hävinemise, kuumalained ja palju muid tagajärgi. [1] Sellest tulenevalt on sõlmitud Pariisi kokkulepe 195 riigi vahel, mille eesmärgiks on hoida globaalse temperatuuri tõus alla kahe kraadi [2]. Energiatõhus hoone tähendab vähem energiakasutust, mis omakorda jätab väiksema süsinikjalajälje. Mida paremini on hoone soojustatud, seda vähem on tarvis kütta. Mida vähem tarbitakse energiat hoone kasutuse ajal, seda vähem paisatakse atmosfääri kasvuhoonegaase. Seda tingimusel, et energiat valmistatakse fossiilsetest kütustest. Eluhoone lahenduste valiku puhul on autor keskendunud energiatõhusa hoone loomisele. Hetkel kehtiva määruse „Energiatõhususe miinimum nõuded“ järgi on väikeelamu rajamisel madalenergiahoone kohustus. Määrus jõustus aastal 2020 ning seda uuendatakse vähemalt viie aasta jooksul. [3] See tähendab, et kui antud töös lahendatud hoonet hakatakse ehitama näiteks kümne aasta pärast, siis võib olla määrus muutunud ning väikeelamu rajamisel peab lähtuma liginullenergiahoonele esitatud nõudmistest. Seetõttu on antud töös arvutatud erinevate lahendustega hoonete energiatõhususarv nii madalenergiahoone nõuete kohaselt kui ka liginullenergiahoonete kohaselt. Eluhoonel on kaks korrust ja neli magamistuba. Hoone köetav pind on 159 m². Hoone plaanid ja vaated on töö autor ise konstrueerinud. Hoone on lahendatud olemas olevale krundile, mis asub Jõgeva maakonnas Vaimastvere külas Söödi talus. Hoone konstruktsioonide valiku puhul on eelistatud puidu kasutust. Seetõttu on hoonel katus, välissein, vahelaed ja siseseinad lahendatud puitkarkassiga. Võrdlemaks, kuidas erineb puitkarkass välisseinaga eramu süsinikjalajälg teiste levinud lahendustega, on hoone välisseina konstruktsioon lahendatud veel poorbetoon kergploki ning betoonmüürikivi õõnesplokiga. Valikute tegemisel on lähtutud materjalide levikust ja autori eelistustest.8 Lisaks välisseina konstruktsiooni materjalide võrdlemisele on lahendatud seinad kasutades kahte levinud soojustusmaterjali, mineraalvill ja vahtpolüstüreen. Puitkarkass ja poorbetoon kergplokk välisseinte konstruktsioonid on lahendatud kasutades mineraalvilla ning betoonmüürikivi õõnesplokk välissein kasutades vahtpolüstüreeni plaate soojustuseks. Peale välisseina konstruktsiooni võrdlemist on antud töös võrreldud ka nelja küttesüsteemi. Küttesüsteemide valiku puhul lähtuti krundi asukohast ning autori eelistustest. Küttesüsteemideks on valitud pelletkatel, gaasikondensatsioonikatel, maasoojuspump ning õhk – vesi soojuspump ning antud töös on uuritud milline lahendus on kõige energiatõhusam ja kõige väiksema süsinikjalajäljegaNimetus Avatud juurdepääs Muinsuskaitse all oleva hoone rekonstrueerimine ja energiatõhususe analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-09) Vohu, Matthias; Parts, Egert-RonaldTulenevalt muinsuskaitse eritingimustest on miljööväärtusliku hoone rekonstrueerimine ja energiatõhusamaks muutmine üsnagi keeruline, kuid muutuvate normide ja nõuete tõttu tuleb iga hoone puhul vaadata, kuidas neid eesmärke saavutada. Ette antud nõuded piiravad väga palju hoonega tehtavat ja selle juures muudetavat, kuid annab ka kindlad raamid mille järgi tegutseda. Hoonet on võimalik muuta energiatõhusaks erinevate lahendustega, kui see tuleb põhjalikult läbi mõelda enne ehitama hakkamist. Töös seati eesmärgiks leida erinevaid võimalusi muinsuskaitse all oleva hoone rekonstrueerimiseks, et parandada selle energiatõhusust, kuid säilitada miljööväärtuslik väljanägemine. Arvesse tuli võtta muinsuskaitse poolt seatud eritingimusi ja hoone seisukorra poolt seatud piire, et saavutada energiatõhususarvu klass A. Töös leiti hoone hetke olukorra energiatarbimine KEK arvutuse teel milleks oli 117,76 kWh/(m2 ∗ a) ja koostati ETA arvutus, et leida hoone energiatarbimine kui see oleks igapäevaselt kasutuses. Arvutuse tulemuseks saadi 342 kWh/(m2 ∗ a) ning sellise tulemusega kuulub hoone hetkel energiatõhususarvu klassi G ja ei vasta energiatõhususe miinimumnõuetele.. Kui soovitakse hoonet kasutada aastaringselt ja iga päev avaliku hoonena, siis oleks mõistlik teha läbi rekonstrueerimine, et parandada aastast energiatarbimist. Kui lähtuda muinsuskaitse eritingimustest, mis keelab hoone välisgabariitide juurde-, peale- ja ümberehitamise, aga lubab soojustada põrandad ja pööninglae, siis oleks mõistlik paigaldada hoonesse maasoojuspump, soojustada põrandad ja pööninglagi ning krohvida seinad roomattidel lubikrohviga. Lisaks tasuks paigaldada akendele kolmekordsed klaaspaketid sisemistele raamidele, et vähendada soojakadu läbi akende. Eelistada võiks maasoojuspumpa, kuna pelletkatlaga ei ole võimalik saavutada energiatõhususarvu klassi C, isegi kui soojustada hoone täielikult mineraalvillaga. Pelletkatla soojusenergia tarbimine oleks niivõrd suur antud hoone puhul, et sellega on parim võimalik saavutatav energiatõhususarvu klass D. Välja toodud lahendusega, mis on vastavuses muinsuskaitse eritingimustega ja kus kasutatakse maasoojuspumpa on võimalik vähendada aastane energiatarbimine 198 kWh/(m2 ∗ a), mis annaks hoonele energiatõhususarvu klassi C. Aastast energiatarbimist on võimalik vähendada veelgi, kui vahetada välja välisseinte soojustus mineraalvilla vastu. Antud lahenduse puhul väheneks aastane energiatarbimine 192 kWh/(m2 ∗ a). Hoonele oleks võimalik saavutada energiatõhususarvu klass A päikesepaneelidaga, kuid kuna tegemist on muinsuskaitse all oleva hoonega ja ka hoone kinnistu kuulub sinna alla, siis ei ole võimalik päikesepaneele kasutada. Töö teises osas vaadeldi millist mõju avaldaks erinevate materjalide kasutamine hoone rekonstrueerimisel. Soojustades hoone tselluvilla või mineraalvillaga oleks süsinikdioksiid heitgaaside kogus materjalide elukaare ajal samas suurusjärgus, ligikaudu 288 000 kg 50 aastase kasutusperioodi jooksul. Samalaadse hoone ehitamisel täiesti uute materjalidega algusest lõpuni oleks heitgaaside hulk ligikaudu 11% suurem. Suurim heitgaaside kogus mõlema variandi puhul tekiks materjalidest. Täpsemalt nende tootmisest, kasutusest ja utiliseerimisest. Kõige optimaalsem oleks kasutada rekonstrueerimisel tselluvilla soojustusmaterjalina, kuna see on kõige väiksema keskkonnamõjuga materjal ja vastaks ikkagi energiatõhususe miinimumnõuetele. Lõputöö tulemusi vaadates võib öelda, et hoonel on võimalik saavutada energiatõhususarvu klass C, kuid antud tingimustes ja piiranguid arvestades ei ole A klass saavutatav. Väljatoodud lahendusi kasutades saavutaks hoone parema sisekliima ja väiksemad kulud, mis muudaks hoone ülalpidamise lihtsamaks nii rentnikutele kui ka linnale. Linnas säiliks kultuuriliste objektide osakaal, mis aitab säilitada selle ilmet ja omapära.Nimetus Avatud juurdepääs Tallinna Tehnikakõrgkooli toimetised nr 24(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Parts, Egert-Ronald; Lellep, Karin; Kiisa, Martti; Traumann, Ada; Peets, Teele; Kuusk, Margit; Kivistik, Jane; Šverns, Peter; Koch, Rein; Paap, Leena; Hintsov, Tõnis; Janno, Jelizaveta; Nõuakas, KatiTTK toimetised nr 24 annab ülevaate uurimistööde rühmade teostatud uuringutest. Kõik artiklid on uurimistööde rühmade juhtide vastastikku retsenseeritud.Egert-Ronald Parts, Karin Lellep ja Martti Kiisa on artiklis käsitlenud visualiseerimistarkvarade kasutamisel esinevaid probleeme, mis on tingitud nii piiratud funktsionaalsusest, visualiseerimise kvaliteedist kui ka kasutusmugavusest.Ada Traumann, Teele Peets, Margit Kuusk ja Jane Kivistik on seadnud oma artiklis käsitletava uuringu eesmärgiks analüüsida mõõtmistulemusi vastavalt rahvusvaheliselt ühilduvatele antropomeetrilistele andmebaasidele ja NATO riikide suurustabelitele.Peter Šverns käsitleb oma artiklis koordinaatmõõtemasinate rakendamist tööstuses.Rein Kochi ja Leena Paapi artikkel annab ülevaate maapinnaõhu radoonikontsentratsiooni võrdlusmõõtmistest, mille eesmärgiks on TTKs väljaarendatava radoonilabori loomine, et tulevikus teostada radoonimõõteaparatuuri võrdlusmõõtmisi teistele organisatsioonidele ja pakkuda ka laiemalt radoonimõõtmise ja spetsialistide koolitamise teenust.Tõnis Hintsov, Jelizaveta Janno ja Kati Nõuakas on artiklis selgitanud võimalusi Eesti transpordisektori kasvuhoonegaaside vähendamiseks.Nimetus Piiratud juurdepääs Teostusmudeli analüüs Tallinna Tehnikakõrgkooli hoonestiku rekonstrueerimise näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-06-16) Öövel, Ragnar; Parts, Egert-RonaldKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli edastada töö koostamise aegne teostusmudelite olukord ehitussektoris. Töö raames toodi välja teostusmudelitele rakenduvad nõuded, nende võimalikud kasutuskohad ja esinevad probleemkohad. Kirjeldati teostusmudelite koostamist ja selle tarbeks kasutatavaid vahendeid ja rakendusi. Eestis lähtutakse teostusmudelite koostamisel peamiselt RKAS-i poolt välja töötatud nõuetest. Nimetatud nõuded kaardistavad väga põhjalikult hoonete teostusmudelite koostamise protsessi, kuid jäävad puudulikuks rajatiste puhul. Rajatiste osa katavad ära AST-i nõuded, mis on RKAS-e nõuete baasil üles ehitatud. Kuigi RKAS-e nõuded on kohustuslikud igas projektis, mille tellija on RKAS, kasutatakse neid laialdaselt ka erasektoris. Nõudeid BIM projekteerimisele pidevalt uuendatakse ja kohandatakse vastavalt ehitussektori muutusele. Lõputöö kirjutamisel selgus, et kuigi teostusmudelite kasutuskohtasid on mitmeid, leidub neis kõikides selgeid arengukohti. Enamik probleemkohtadest on seotud sellega, et teostusmudelite kasutamine on maailmas suhteliselt uus ning alles arengujärgus. Sellest hoolimata kasutatakse teostusmudeleid edukalt hoone haldamisel ja hooldamisel ning analüüside teostamiseks enne suuremaid otsuseid. Tehnoloogia arengul muutub teostusmudelite kasutamine lihtsamaks ning laieneb ka nende kasutusala. Põhilised probleemid seoses teostusmudelitega lõputöö kirjutamise ajal on nende koostamise protsess ning selle hilisem ajakohastamine. Teostusmudeli koostamise protsess on väga ajamahukas, põhiliselt tulenevalt selle käsitsi koostamisest. Leidub väheseid kohti mudeldamise protsessis, mida on võimalik automatiseerida. Kuni mudeldamise protsessi automatiseerimiseks ei ole välja töötatud laialdasemalt kasutatavaid meetodeid, lihtsustavad seda suur hulk spetsialiseeritud, pidevalt uuenevaid mudeldamisele orienteeritud rakendused. TTK teostusmudelite koostamisel saadi kinnitust lõputöö esimeses peatükis kirjeldatule. Veenduti punktipilvede täpsuses, teostusmudeli koostamise ajamahukuses ning ka nende kasutusalas. Teostusmudelite koostamisel on oluline hea protsessi organiseerimine ja teadlikkus olemasolevatest tehnoloogilistest võimalustest. Teostusmudelid ning BIM metoodika üldisemalt on arenev valdkond. Mudelite koostamise protsess on suuresti veel käsitöö, kuid töös uuritud allikad näitavad, et töötatakse tehnoloogia arendamisel, mis võib suure osa sellest protsessist automatiseerida. Oluline on arendada nii teostusmudelite koostamise protsessi kui ka nende kasutusalasid. Nende abil on võimalik optimeerida ehitise elukaare jooksul tekkivaid kulutusi nii haldamisel kui ka rekonstrueerimisel ning seeläbi säästa ka loodust.