Teostusmudeli analüüs Tallinna Tehnikakõrgkooli hoonestiku rekonstrueerimise näitel

Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli edastada töö koostamise aegne teostusmudelite olukord ehitussektoris. Töö raames toodi välja teostusmudelitele rakenduvad nõuded, nende võimalikud kasutuskohad ja esinevad probleemkohad. Kirjeldati teostusmudelite koostamist ja selle tarbeks kasutatavaid vahendeid ja rakendusi. Eestis lähtutakse teostusmudelite koostamisel peamiselt RKAS-i poolt välja töötatud nõuetest. Nimetatud nõuded kaardistavad väga põhjalikult hoonete teostusmudelite koostamise protsessi, kuid jäävad puudulikuks rajatiste puhul. Rajatiste osa katavad ära AST-i nõuded, mis on RKAS-e nõuete baasil üles ehitatud. Kuigi RKAS-e nõuded on kohustuslikud igas projektis, mille tellija on RKAS, kasutatakse neid laialdaselt ka erasektoris. Nõudeid BIM projekteerimisele pidevalt uuendatakse ja kohandatakse vastavalt ehitussektori muutusele. Lõputöö kirjutamisel selgus, et kuigi teostusmudelite kasutuskohtasid on mitmeid, leidub neis kõikides selgeid arengukohti. Enamik probleemkohtadest on seotud sellega, et teostusmudelite kasutamine on maailmas suhteliselt uus ning alles arengujärgus. Sellest hoolimata kasutatakse teostusmudeleid edukalt hoone haldamisel ja hooldamisel ning analüüside teostamiseks enne suuremaid otsuseid. Tehnoloogia arengul muutub teostusmudelite kasutamine lihtsamaks ning laieneb ka nende kasutusala. Põhilised probleemid seoses teostusmudelitega lõputöö kirjutamise ajal on nende koostamise protsess ning selle hilisem ajakohastamine. Teostusmudeli koostamise protsess on väga ajamahukas, põhiliselt tulenevalt selle käsitsi koostamisest. Leidub väheseid kohti mudeldamise protsessis, mida on võimalik automatiseerida. Kuni mudeldamise protsessi automatiseerimiseks ei ole välja töötatud laialdasemalt kasutatavaid meetodeid, lihtsustavad seda suur hulk spetsialiseeritud, pidevalt uuenevaid mudeldamisele orienteeritud rakendused. TTK teostusmudelite koostamisel saadi kinnitust lõputöö esimeses peatükis kirjeldatule. Veenduti punktipilvede täpsuses, teostusmudeli koostamise ajamahukuses ning ka nende kasutusalas. Teostusmudelite koostamisel on oluline hea protsessi organiseerimine ja teadlikkus olemasolevatest tehnoloogilistest võimalustest. Teostusmudelid ning BIM metoodika üldisemalt on arenev valdkond. Mudelite koostamise protsess on suuresti veel käsitöö, kuid töös uuritud allikad näitavad, et töötatakse tehnoloogia arendamisel, mis võib suure osa sellest protsessist automatiseerida. Oluline on arendada nii teostusmudelite koostamise protsessi kui ka nende kasutusalasid. Nende abil on võimalik optimeerida ehitise elukaare jooksul tekkivaid kulutusi nii haldamisel kui ka rekonstrueerimisel ning seeläbi säästa ka loodust.

The following thesis „Analysis of As-built Models on the Example of the Reconstruction of Tallinn University of Applied Sciences Buildings“ aims to present the situation of as-built models in the construction sector. An as-built model is an important part of BIM process. Therefore, it is important that all related operations are carried out as efficiently as possible, thus minimising the waste of time and resources. The actual process of creating an as-built model is further analysed from the example of the reconstruction of Tallinn University of Applied Sciences. This thesis expands on the requirements established for creating as-built models, the possible uses of as-built models, problem areas of as-built models and the creation of as-built models. In Estonia, as-built models are primarily based on requirements developed by RKAS. These requirements are very thorough in mapping out the process of as-built modelling for buildings but are lacking in other types of structures. Structures are principally covered by AST requirements, which are based on RKAS requirements. Although the requirements developed by RKAS are mandatory for any building project commissioned by RKAS, they are also widely used in the private sector. The requirements for BIM are continuously adapted to the ever-changing construction sector. In the course of writing the thesis, it became noticeable that, although there are many places where as-built models can be used, there is clear need for improvement in all of them. Most of the problem areas are related to the fact that the use of as-built models is still relatively new and in its early stages. Nonetheless, as-built models are successfully used for building management and maintenance, and for analysis before major decisions. As technology advances, the use of as-built models will become easier and their field of use will expand. At the time of writing the thesis, the main problems with as-built models are the process of creating them and their subsequent updating. The process of creating an as-built model is very time consuming, mainly due to the manual modelling process. Not many parts of the modelling process can be automated. Until more widely used methods are developed to automate the modelling process, it can be made easier by a large number of specialised, constantly evolving modelling-oriented software applications. Creating as-built models for the reconstruction of TTK buildings confirmed what was expanded upon in the first part of the thesis: the accuracy of point clouds, the time-consuming nature of the modelling process and the scope of their use. Good management of the whole process and awareness of the available technology options are essential for the efficient development of the as-built models. As-built models and BIM methodology in general are still evolving. The process of creating as-built models is still largely a manual one, but the sources examined in this thesis indicate that technology that could automate much of this process is now being developed. It will be important to advance the process of creating as-built models and their uses. As-built models have the potential to optimise the lifecycle costs of a building in terms of management and reconstruction, thereby reducing our impact on the environment.