Sirvides Autor "Pellmas, Heiki" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs AS Eesti Raudtee ohutus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Pellmas, Heiki; Marius, KupperAS Eesti Raudtee on Eesti suurim raudtee-ettevõtja, kes haldab enamust avalikust raudteest. AS Eesti Raudtee on kunagise Eesti Raudtee õigusjärglane, mis peale erastamist jagunes kaheks. Hetkel on AS Eesti Raudtee ainuaktsionär Eesti riik. Seadusliku kohustuse tõttu peab AS Eesti Raudtee kui infrastruktuuri omaja ja valdaja tagama ohutuse raudteel. Kuna AS Eesti Raudtee on suurim avaliku raudtee majandaja on loogiline, et just AS Eesti Raudtee õlul on ka enamuse raudteel juhtunud õnnetuste likvideerimine. Ettevõttel on avariiolukordade likvideerimiseks loodud mitmeastmeline struktuur ja kriisireageerimise protokoll. AS Eesti Raudtee olulisim avariitagajärgede likvideerija ja ohutuse tagaja on Päästerongi avariigrupp. Nimetatud struktuuriüksusesse kuulub kaks meeskonda, mis asuvad alaliselt Tapal ja Ülemistel, struktuuriüksuse isikkoosseis koosneb 12 kogemustega ning eriväljaõppega töötajast. Töötajate käsutuses on kaks päästeautot erivarustusega, kraanad, keemiatõrjevahendid, abivankrid, lekkesulgurid, generaatorid, hüdraulilised tõste ja lõikevahendid jne. Ühesõnaga kõik, mida läheb vaja enamuste õnnetuste likvideerimiseks. Masinapark on küll väike, kuid kuna Eestis juhtub õnnetusi vähe, katab olemasolev tehnika senini kõik vajadused. Põhiline oht tuleneb sellest, et kuna Eestis pole suuri õnnetusi juhtunud ja õnnetuste juhtumise arv on väike. Pole nähtud vajadust otsida ressurssi ega pole ka tahet päästevõimekust suurendada. Töötatakse vanade vahenditega ja miinimummäärade raames. Kui aga peaks tekkima suurem reostus jääb Eesti hätta, reageerimine on aeglane, võimekus väike. Näiteks puudub Eestil võimekus sündmuskohal ümber pumbata gaase ja oksüdeerivaid aineid. Sellest tulenevalt võiks AS Eesti Raudtee oma päästevõimekust suurendada tehnikapargi uuendamisega (eriti kraana) ja keemiapäästevõimekuse suurendamisega. Hetkel tehaksegi tööd, et luua oksüdeerivate ainete ja gaaside ümberpumpamise võimekus. Lisaks eelnevalt nimetatud uuendustele võiks AS Eesti Raudtee kaaluda ka kolmanda väiksema alalise grupi loomist Lõuna-Eestisse. Hetkel on päästevõimekus koondunud Põhja-Eestisse, kus toimub enamus transiidist ning õnnetuste juhtumise tõenäosus ja juhtunud õnnetuste arv on suurem. Kuid ka Lõuna-Eestit läbib transiit, kus suurim oht tuleneb autode ettesõitudest kaubarongidele, mille käigus võib tekkida keemiareostus. Kokkuvõtvalt võibki öelda, et tänane AS Eesti Raudtee päästevõimekus toimub põhimõttel „nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik“, mitte aga võttes arvesse potentsiaalseid riske. Samas on see mõistetav, sest tegemist on piiratud ressurssidega ettevõttega, kes peab eelarve piires prioriteete paika panema. AS Eesti Raudtee on siiani on ülesandega väga hästi hakkama saanud, kuid kui veomahud ja koos sellega ka õnnetuste juhtumise risk peaks kasvama, jääb ettevõte hätta. Puudub lihtsalt tehniline ressurss. Seega peaks riik mõtlema lahenduse, kuidas nimetatud probleemi lahendada. Just finantsilises mõttes, sest päästetööde korraldamise, väljaõppe ja koostöö korraldamisega on AS Eesti Raudtee suurepäraselt hakkama saanud.