Sirvides Autor "Pihlik-Sarapuu, Silvia" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Avatud juurdepääs Väikeettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruande vastavus Eesti finantsaruandluse standardile(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-13) Pihlik-Sarapuu, Silvia; Kasearu, MalleRaamatupidamiskohustuslastel on seadusest tulenev kohustus koostada lõppenud majandusaasta kohta majandusaasta aruanne, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Lõputöö teema on aktuaalne, sest alates aastast 2017 on väikeettevõtjatel võimalus valida raamatupidamise aastaaruande koostamisel lühendatud raamatupidamise aastaaruande vorm, mis koosneb bilansist, kasumiaruandest ja lisadest. Muudatuse eesmärk oli lihtsustada väikeettevõtjate aruande kohustust ja seeläbi vähendada halduskoormust. Lõputöö probleemiks oli asjaolu, et uuritava ettevõtte juhtkonnale on oluline, et nende esitatud raamatupidamise aastaaruanne vastaks seadusandluse nõuetele. Lõputöö teema on „ Väikeettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruande vastavus Eesti finantsaruandluse standardile“. Teemast tulenevalt oli lõputöö eesmärgiks välja selgitada uuritava väikeettevõtte lühendatud raamatupidamise aastaaruande vastavus Eesti finantsaruandluse standardile. Tuvastada võimalikud puudused ning esitada nende põhjal parandusettepanekud tulevaste aruannete paremaks koostamiseks. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks täideti seatud uurimisülesanded. Töö esimene osa tutvustas väikeettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruande koostamise teoreetilisi aluseid. Toetudes raamatupidamise seadusele, Raamatupidamise Toimkonna juhenditele ja erialasele kirjandusele on seletatud üldised aruande koostamise põhimõtted, kirjeldatud on raamatupidamise alusprintsiibid, millest peavad kõik ettevõtted lähtuma. Seejärel on selgitatud nõudeid väikeettevõtte bilansi, kasumiaruande ja lisade koostamisele. Lõputöö uurimise läbiviimiseks kasutati kombineeritud meetodit ja deduktiivset lähenemisviisi. Peamiseks andmete kogumise meetodiks oli dokumendivaatlus. Uurimisobjektideks olid lühendatud raamatupidamise aastaaruanne, raamatupidamisregistrid ja inventuuriaktid. Vaatluse käigus saadud informatsiooni täpsustatamiseks viidi läbi poolstruktureeritud intervjuu raamatupidajaga. Andmete analüüsimiseks kasutas töö autor võrdlusmeetodit. Töö autor võrdles tootmisettevõtte lühendatud raamatupidamise aastaaruande vastavust seadusandlusest tulenevatele nõuetele. Analüüsi tulemusena esitab töö auto aruande ja raamatupidamise korraldamise parandusettepanekud raamatupidajale. Töö käigus uuritud tootmisettevõtte lühendatud raamatupidamise aastaaruanne koosnes bilansist, kasumiaruandest ja üheksast lisast. Ettevõttel ei ole raamatupidamise sise-eeskirja, mis reguleeriks ettevõtte raamatupidamisarvestuse ja aruandluse korraldust. Raamatupidamise aastaaruande koostamise aluseks on raamatupidamise programmis Joosep kajastatud majandustehingud ja reguleerimiskanded. Aruande koostamiseks inventeeritakse või kontrollitakse osaühingu varade ja kohustiste saldod. Reguleerimiskandeid koostatakse vastavalt vajadusele majandusaasta jooksul. Vajadusel tehakse eraldi reguleerimiskanded ka aasta lõpus. Lõpetamiskanded teostab programm automaatselt aruandeperioodi sulgemisel. Bilansi esitamisel on kasutatud kirjete alaliigendusi ehk bilansis on esitatud ka bilansikirjete alakirjed. Põhiaruande koostamise aluseks on Raamatupidamise Toimkonna teise juhendi Lisas 1 esitatud arvestuspõhimõtted. Esitatud bilanss ja arvestuspõhimõtete lisas esitatud informatsioon bilansikirjete arvestuspõhimõtete kohta on üldiselt kooskõlas Raamatupidamise Toimkonna juhendite ja alusprintsiipidega, kuid mõningatel juhtudel vajaksid parendamist. Osaühing kasutab tulude ja kulude kajastamiseks raamatupidamise seaduse lisas 2 välja toodud kasumiaruande skeemi 1 struktuuri. Aruande koostamisel on järgitud tulude ja kulude vastavuse alusprintsiipi, sest perioodi tuludest on ma arvestatud tulude tekkega seotud kulud. Järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip järgimiseks on esitatud andmeid aruandeperioodi ja sellele eelneva perioodi kohta. Aastaaruande lisade koostamisel on lähtutud raamatupidamise seaduse § 21 lg 3 ja seda täiendavast Raamatupidamise Toimkonna juhendist 15 punktist 59. Lisad olid esitatud süstemaatiliselt koos viidetega põhiaruannete juures. Üldiselt täiendasid lisad põhiaruandeid ja andsid olulist täiendavat informatsiooni. Kuid siiski esines kohti, mis vajavad täpsustamist või parendamist. Analüüsitud väikeettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruanne andis selle kasutajale asjakohast ja tõepärast informatsiooni. Lõputöö autori arvamus on, et uuritud tootmisega tegeleva väikeettevõtja raamatupidamise aastaaruanne on üldjuhul kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Töö autor leidis analüüsi tulemusena uuritud aruandes mõningaid parendamise võimalusi. Töö autor annab uuritavale ettevõttele järgmised soovitused raamatupidamise aastaaruande vastavusse viimiseks Eesti finantsaruandluse standardiga: • koostada finantsarvestuse ja aruandluse korraldamiseks raamatupidamise sise-eeskiri; • lisas 1 „Arvestuspõhimõtted“ kajastada teave, et aruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga; • kui ettevõtte ei kasuta tegelikult sularaha arveldamiseks tuleb sellekohane info eemaldada. • lisas 1 „Arvestuspõhimõtted“ kajastada ainult aruannetes esitatud kirjete selgitused; • lisas 1 „Arvestuspõhimõtted“ varude arvestuspõhimõtete juurde lisada teave, kas arvestust peetakse pidevalt või perioodiliselt; • kasumiaruandest paremaks arusaamiseks tuleks koostada täpsustavad lisad kirjete Kaubad, toore, materjal ja teenused, Mitmesugused tegevuskulud ja Muud ärikulud kohta. Autori hinnangul sai lõputöö eesmärk täidetud.