Sirvides Autor "Pikk, Henri" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Ühe tüki voo rakendamise analüüs ABB AS Komplektalajaamade tehase näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Pikk, Henri; Murumaa, Lea
    ABB AS Komplektalajaamade tehase näitel läbiviidud uuringute tulemustest selgusid J-EL osakonna puudused kulusäästlikul juhtimisel. Probleemina nägi autor asjaolu, et sesoonsed mahumuutused mõjutasid antud osakonna tootmisvõimsust ja -aegu tugeva deviatsiooniga. Hüpoteetilise lahendusena analüüsis autor ühe tüki voo põhist tootmisloogikat, mille juurutamine toetaks osakonna tootmiskorraldust ja planeerimist paindlikumalt. Probleemi lahendamiseks kasutas autor kombineeritud juhtumiuurimust. Esmalt uuris autor J-EL osakonnas toodetavate kilpide hulka ja keerukust, mille tulemusel selgusid standardsete toodete osakaalud. Ligi 60% terviklikust tootmisplaanist moodustasid LVS 1 kilbid, mille tõttu seadis autor kulusäästliku fookuse just nendele projektidele. Osalusvaatluse käigus kaardistas autor vajalikud operatsiooni- ja tsükliajad, mille töötulemusi võrreldi hiljem normaliseeritud piirmääradega. Vaatlustulemustest selgusid, et ühe kilbi keskmine kasulik valmistamisaeg oli 1,65 tundi, mis võrreldes normtundidega oli tunduvalt madalam. Ettemääratud kahe kuni neljatunnised standardajad täideti 78% ulatuses õigeaegselt, mis tähendab, et töötajad on võimelised tootma samaväärseid kilpe palju kiiremini. Elektrikute töökohapõhiseks produktiivsuseks mõõdeti 85%, mis teeb nelja töötajaga ühes vahetuses kokku 12 kilpi. Võrdluseks ühe tüki voo liiniga saavutaksid elektrikud lõpptulemuseks 14 LVS 1 kilpi, tingimusel, et järgitakse 30-minutilist taktiaega. See tõstaks valmistatavate toodete sageduskiirust kuni 75% luues J-EL osakonda rohkem stabiilsust ning süstemaatilisust. Lisaks loob see töötajatele rohkem väärtust, kui nad saavad oma oskusi liinitööl operatsioonide kaupa parendada. Autor tegi ettepaneku rakendada ühe tüki voo loogikat kõrghooajal, kus mahud on suuremad. Kombineerituna töökohapõhise tootmisega annab see ettevõttele lisavõimaluse kasutada oma ressursse efektiivsemalt vastavalt nõudlusele. Peamisteks riskideks võivad kujuneda, et töötajad ei järgi soovitud tingimusi või nad pole selleks vastavalt kvalifitseeritud. Vajalikud info- ja materjalivood on puudulikud, mille tõttu langeb osakonna töökvaliteet ning süstematiseeritus. Autori hinnangul täitis käesolev lõputöö oma eesmärki, kuna hinnati mõlema tootmisprotsessi mõju J-EL osakonnatööle. Väljatöötatud lahendus ühendab nii töökoha kui ka ühe tüki voo põhised tootmisprotsessid ja on aluseks paindlikumale tootmisele. Analüüsis arvestati hooajaliste teguritega, kus töödejuhatajatel on võimalik kasutada oma töötajaid mitmel erineval viisil, sealhulgas rakendataval tööliinil. Sellega on loodud eeldused tööjõuressursi kuluefektiivsemaks kasutamiseks, mille tõttu soovitab autor järgmiseks uurimissuunaks analüüsida teiste koostekilpide tootmisaegu. Teostada osakonnasiseseid normtundide analüüse ja monitooringuid regulaarselt nii, et loodud süsteemi saab järjepidevalt täiustada.