Sirvides Autor "Sai, Anne" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Väikeettevõtte majandusaasta aruande vastavus raamatupidamise alusprintsiipidele
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-13) Sai, Anne; Luts, Siiri
    Kõik raamatupidamiskohustuslased on kohustatud esitama majandusaasta aruande. Majandusaasta aruanne annab ülevaate raamatupidamiskohustuslase majandustegevusest. Majandustehingute kajastamisel raamatupidamises peab arvestama raamatupidamise alusprintsiipidega, et majandusaasta aruanne kajastaks majandustehinguid õigesti. Lõputööd ajendas autorit kirjutama asjaolu, et raamatupidamise alusprintsiipidest kinni pidamine on esmase tähtsusega majandusaasta aruande ette valmistamisel ja koostamisel. Spetsialistide artiklites ja üliõpilaste varasemates uuringutes on kirjeldatud vigu alusprintsiipide rakendamisel majandusaasta aruannetes ning seda isegi auditeeritud ettevõtetes. Lõputöö esimeses peatükis on kirjeldatud teooria raamatupidamise alusprintsiipide käsitluse kohta. Raamatupidamise seadusest, Raamatupidamise Toimkonna juhenditest ja spetsialistide artiklitest on välja toodud nõuded majandusaasta aruande koostamiseks. Raamatupidamise alusprintsiipide rakendamine majandusaasta aruande koostamisel võimaldab esitada täpseid ja veatuid aruandeid, mis on oluline erinevatele aruande kasutajatele- laenuhalduritele, äripartneritele, statistikutele, omanikele. Lõputöö teises peatükis on kirjeldatud valitud empiirilise uuringu metoodikat. Lõputöö empiirilise uuringu ülesandeks oli välja selgitada empiirilise uuringu metoodika ja raamatupidamise alusprintsiipide rakendamine majandusaasta aruandes osaühing Toprimo näitel. Uuring viidi läbi väikeettevõttes, kellele ei laiene auditi kohustus. Väikeettevõtte juhatuse soov oli saada infot oma raamatupidamise korraldamise ja finantstulemuse kajastamise õigsuses kohta majandusaasta aruandes. Empiirilisele uuringule läheneti deduktiivselt, andmekogumise meetodiks oli dokumendivaatlus. Andmete kogumise instrumendiks kasutati dokumendivaatluse kava. Valimi moodustasid ettevõtte 2022. aasta majandusaasta aruanne, raamatupidamise sise-eeskiri ja 2022. aasta raamatupidamise alg- ja koonddokumendid ning invaentuuriaktid. Andmeanalüüsiks kasutati kombineeritud meetodina võrdlust ja sisuanalüüsi. Võrreldi tegevusaruande ning raamatupidamise aastaaruande ja selle lisade vastavust raamatupidamise alusprintsiipidele. Lõputöö kolmandas peatükis on kirjeldatud empiirilise uuringu protsessi lähtudes valitud meetodist, tehtud järeldusi ja ettepanekuid juhtkonnale majandusaasta aruande raamatupidamise alusprintsiipidega kooskõlla viimiseks. Uuringu käigus koguti vastuseid püstitatud ülesannetele ja selgitati välja osaühing Toprimo majandusaasta aruande vastavus raamatupidamise alusprintsiipidele. Selgitati välja osaühingu Toprimo 2022. aasta majandusaasta aruande koostises oleva tegevusaruande vastavust raamatupidamise alusprintsiipidele. Vaadeldi ja analüüsiti ettevõtte jätkusuutlikkust lähtudes jätkuvuse printsiibist. Kuna ettevõtte jätkusuutlikkust näitab olulisel määral likviidsus, siis leiti erinevaid suhtarve, mis hindasid ettevõtte lühiajalist maksevõimelisust ja võimet käibevaradega katta lühiajalist võlgnevust kreeditoridele. Lühiajalise maksevõime hindamiseks leiti happetesti ja puhaskäibekapitali näitajad, mis mõlemad väljendasid ettevõtte head likviidsust. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja näitas, et ettevõttel ei teki raskusi lühiajaliste võlgnevuste tasumisel. Lõputöös vaadeldava ettevõtte omakapital vastas Äriseadustikust tulenevatele nõuetele. Tegevusaruandes puudus detailsem informatsioon uue tegevusala majanduslike näitajate kohta, ehkki selle käivitamise aastal tulud ja kulud olid olulise määraga bilansimahust. Juhtkonnale tehti ettepanek uue tegevusala käivitamise info avalikustada detailsemalt, et aruanne oleks vastavuses olulisuse ja objektiivsuse printsiibiga. Bilansi vastavuse välja selgitamiseks raamatupidamise alusprintsiipide nõuetele, vaadeldi eraldi kõigi bilansikirjete koostist. Vaadeldi kirjet „Raha“ ja sularaha käitlemist ettevõttes. Et tagada majandusüksuse printsiibi täitmine, tehti ettepanek sätestada sularaha käitlemise detailsem kirjeldus raamatupidamise sise-eeskirjas. Varude arvestuses oli kasutatud materjalide lihtsustatud kuluks kandmist FIFO meetodil ja varud võeti arvele inventuuriakti alusel, selline meetod on vastavuses konservatiivsuse printsiibiga ning tulude ja kulude vastavuse printsiibiga. Bilansikirje „Materiaalne põhivara“ sisu uurides selgus, et 15-st põhivarast oli vaid kahel varal jääkväärtus nullist erinev arv. Kõik põhivarad olid veel ettevõttes kasutusel. Et konservatiivsuse printsiibiga oleks põhivara väärtus vastavuses, oli ettepanek juhtkonnale üle vaadata senised amortisatsioonimäärad ning määrata need vastavalt põhivara tegelikule elueale. Varade liigitamine bilansis lühiajalisteks ja pikaajalisteks viitab periodiseerimisele ning vastab tulude ja kulude vastavuse printsiibile. Kasumiaruande vaatlemisel lähtuti uurimisel samast põhimõttest nagu bilansi puhul, võrreldi kõiki kasumiaruande kirjeid eraldi ning vaadati juurde algdokumente, tegemaks kindlaks kasumiaruande ja algdokumentide vastavust raamatupidamise alusprintsiipidele. Lähtudes kasumiaruande mahust, olid olulisemate väärtustega kirjed „Müügitulu“, „Kaubad, toore ja materjal“ ja „Mitmesugused tegevuskulud“. Kõigile neile kirjetele olid koostatud täiendava informatsiooni saamiseks juurde lisad. Lisa oli olemas kasumiaruande kirjele „Põhivara kulum ja väärtuse langus“, milleks on „Materiaalne põhivara“, kuid kasumiaruandes puudus viide Lisale 5 „Materiaalne põhivara“. Juhtkonnale tehti ettepanek viidata põhivara lisale, et oleks vastavus arusaadavuse printsiibiga. Raamatupidamise aastaaruande lisade vaatlemisel selgus, et Lisas 1 „Arvestuspõhimõtted“ puudus informatsioon, et tegemist on väikeettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruandega. Samas lisas oli toodud põhivara alampiiriks 2000 eurot, kuid raamatupidamise sise-eeskirjas oli selleks piiriks märgitud 1000 eurot. Erinevuste tõttu kahe dokumendi vahel ei ole võimalik üheselt aru saada, kumb põhivara alammäär on õige. See ei ole vastavuses arusaadavuse ja konservatiivsuse printsiibile. Juhtkonnale tehti ettepanek dokumendid omavahel kooskõlla viia. Samuti tehti ettepanek avalikustada Lisas 1, et ettevõte kasutab väikeettevõtja lühendatud aastaaruannet, nii oleks tagatud kooskõla avalikustamise printsiibiga. Lisast 6 „Võlad ja ettemaksed“ selgus, et kajastatud olid võlad tarnijatele, võlad seotud osapooltele ja maksuvõlad. Maksuvõlad ei olnud välja toodud maksuliikide lõikes, seetõttu tehti lähtuvalt avalikustamise printsiibist ettepanek maksuvõlad liigiti välja tuua. Seotud osapoolte võlale oli koostatud Lisa 14, kuid see ei sisaldanud rohkem informatsiooni, kui bilansikirje. Et viia lisa vastavusse arusaadavuse printsiibiga, peaks Lisas 14 välja tooma seotud osapoole võla liigi. Dokumendivaatlusel selgus, et seotud osapoolte võlaks oli võlg aruandvate isikute vastu. Lähtuvalt eelnevast tehti ettepanek tuua aruandvate isikute võlg aruandepäeva seisuga omanike laenu alla ja kajastada see Lisas 14 detailsemalt, nii oleksid seotud osapoolte andmed paremini arusaadavad ja vastaksid arusaadavuse printsiibile. Puhkusekohustise inventeerimisel oli kasutatud ette saadud ja väljamakstud puhkuse ning kasutamata puhkuse saldeerimist. Juhtkonnale tehti ettepanek tulude ja kulude printsiibiga kooskõlla viimiseks kasutamata puhkusepäevade lõikes olev puhkusekohustis arvestada ning konservatiivsuse printsiibiga kooskõlla viimiseks võtta ülesse nõue töötaja vastu ettemakstud puhkusetasu osas. „Müügitulu“ lisal ei olnud lisatud müügituludele tegevusalade lõikes EMTAK koode, arusaadavuse printsiibist lähtuvalt tehti ettepanek EMTAK koodid lisada „Müügitulu“ lisale. Lisa 10 „Kaubad, toore, materjal ja teenused“ ning Lisa 11 „Mitmesugused tegevuskulud“ olid detailselt välja toodud ja vastasid sisu ülimuslikkuse ja arusaadavuse printsiibile. Majandusaasta aruande terviklikkuse kontekstis ei avalda majandusaasta aruande vaatlemisel ilmnenud vead määravat mõju aruande õigsusele ja asjakohasusele. Kuid majandusaasta aruande vastavusse viimiseks raamatupidamise alusprintsiipidega, peaks ettevõtte juhtkond vastavalt tehtud järeldustele ja ettepanekutele sisse viima parandused. Kokkuvõtvalt võib väita, et lõputöö empiirilise uurimise läbiviimiseks püstitatud ülesanded said täidetud ja lõputöö eesmärk saavutatud.