Väikeettevõtte majandusaasta aruande vastavus raamatupidamise alusprintsiipidele

Kõik raamatupidamiskohustuslased on kohustatud esitama majandusaasta aruande. Majandusaasta aruanne annab ülevaate raamatupidamiskohustuslase majandustegevusest. Majandustehingute kajastamisel raamatupidamises peab arvestama raamatupidamise alusprintsiipidega, et majandusaasta aruanne kajastaks majandustehinguid õigesti. Lõputööd ajendas autorit kirjutama asjaolu, et raamatupidamise alusprintsiipidest kinni pidamine on esmase tähtsusega majandusaasta aruande ette valmistamisel ja koostamisel. Spetsialistide artiklites ja üliõpilaste varasemates uuringutes on kirjeldatud vigu alusprintsiipide rakendamisel majandusaasta aruannetes ning seda isegi auditeeritud ettevõtetes. Lõputöö esimeses peatükis on kirjeldatud teooria raamatupidamise alusprintsiipide käsitluse kohta. Raamatupidamise seadusest, Raamatupidamise Toimkonna juhenditest ja spetsialistide artiklitest on välja toodud nõuded majandusaasta aruande koostamiseks. Raamatupidamise alusprintsiipide rakendamine majandusaasta aruande koostamisel võimaldab esitada täpseid ja veatuid aruandeid, mis on oluline erinevatele aruande kasutajatele- laenuhalduritele, äripartneritele, statistikutele, omanikele. Lõputöö teises peatükis on kirjeldatud valitud empiirilise uuringu metoodikat. Lõputöö empiirilise uuringu ülesandeks oli välja selgitada empiirilise uuringu metoodika ja raamatupidamise alusprintsiipide rakendamine majandusaasta aruandes osaühing Toprimo näitel. Uuring viidi läbi väikeettevõttes, kellele ei laiene auditi kohustus. Väikeettevõtte juhatuse soov oli saada infot oma raamatupidamise korraldamise ja finantstulemuse kajastamise õigsuses kohta majandusaasta aruandes. Empiirilisele uuringule läheneti deduktiivselt, andmekogumise meetodiks oli dokumendivaatlus. Andmete kogumise instrumendiks kasutati dokumendivaatluse kava. Valimi moodustasid ettevõtte 2022. aasta majandusaasta aruanne, raamatupidamise sise-eeskiri ja 2022. aasta raamatupidamise alg- ja koonddokumendid ning invaentuuriaktid. Andmeanalüüsiks kasutati kombineeritud meetodina võrdlust ja sisuanalüüsi. Võrreldi tegevusaruande ning raamatupidamise aastaaruande ja selle lisade vastavust raamatupidamise alusprintsiipidele. Lõputöö kolmandas peatükis on kirjeldatud empiirilise uuringu protsessi lähtudes valitud meetodist, tehtud järeldusi ja ettepanekuid juhtkonnale majandusaasta aruande raamatupidamise alusprintsiipidega kooskõlla viimiseks. Uuringu käigus koguti vastuseid püstitatud ülesannetele ja selgitati välja osaühing Toprimo majandusaasta aruande vastavus raamatupidamise alusprintsiipidele. Selgitati välja osaühingu Toprimo 2022. aasta majandusaasta aruande koostises oleva tegevusaruande vastavust raamatupidamise alusprintsiipidele. Vaadeldi ja analüüsiti ettevõtte jätkusuutlikkust lähtudes jätkuvuse printsiibist. Kuna ettevõtte jätkusuutlikkust näitab olulisel määral likviidsus, siis leiti erinevaid suhtarve, mis hindasid ettevõtte lühiajalist maksevõimelisust ja võimet käibevaradega katta lühiajalist võlgnevust kreeditoridele. Lühiajalise maksevõime hindamiseks leiti happetesti ja puhaskäibekapitali näitajad, mis mõlemad väljendasid ettevõtte head likviidsust. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja näitas, et ettevõttel ei teki raskusi lühiajaliste võlgnevuste tasumisel. Lõputöös vaadeldava ettevõtte omakapital vastas Äriseadustikust tulenevatele nõuetele. Tegevusaruandes puudus detailsem informatsioon uue tegevusala majanduslike näitajate kohta, ehkki selle käivitamise aastal tulud ja kulud olid olulise määraga bilansimahust. Juhtkonnale tehti ettepanek uue tegevusala käivitamise info avalikustada detailsemalt, et aruanne oleks vastavuses olulisuse ja objektiivsuse printsiibiga. Bilansi vastavuse välja selgitamiseks raamatupidamise alusprintsiipide nõuetele, vaadeldi eraldi kõigi bilansikirjete koostist. Vaadeldi kirjet „Raha“ ja sularaha käitlemist ettevõttes. Et tagada majandusüksuse printsiibi täitmine, tehti ettepanek sätestada sularaha käitlemise detailsem kirjeldus raamatupidamise sise-eeskirjas. Varude arvestuses oli kasutatud materjalide lihtsustatud kuluks kandmist FIFO meetodil ja varud võeti arvele inventuuriakti alusel, selline meetod on vastavuses konservatiivsuse printsiibiga ning tulude ja kulude vastavuse printsiibiga. Bilansikirje „Materiaalne põhivara“ sisu uurides selgus, et 15-st põhivarast oli vaid kahel varal jääkväärtus nullist erinev arv. Kõik põhivarad olid veel ettevõttes kasutusel. Et konservatiivsuse printsiibiga oleks põhivara väärtus vastavuses, oli ettepanek juhtkonnale üle vaadata senised amortisatsioonimäärad ning määrata need vastavalt põhivara tegelikule elueale. Varade liigitamine bilansis lühiajalisteks ja pikaajalisteks viitab periodiseerimisele ning vastab tulude ja kulude vastavuse printsiibile. Kasumiaruande vaatlemisel lähtuti uurimisel samast põhimõttest nagu bilansi puhul, võrreldi kõiki kasumiaruande kirjeid eraldi ning vaadati juurde algdokumente, tegemaks kindlaks kasumiaruande ja algdokumentide vastavust raamatupidamise alusprintsiipidele. Lähtudes kasumiaruande mahust, olid olulisemate väärtustega kirjed „Müügitulu“, „Kaubad, toore ja materjal“ ja „Mitmesugused tegevuskulud“. Kõigile neile kirjetele olid koostatud täiendava informatsiooni saamiseks juurde lisad. Lisa oli olemas kasumiaruande kirjele „Põhivara kulum ja väärtuse langus“, milleks on „Materiaalne põhivara“, kuid kasumiaruandes puudus viide Lisale 5 „Materiaalne põhivara“. Juhtkonnale tehti ettepanek viidata põhivara lisale, et oleks vastavus arusaadavuse printsiibiga. Raamatupidamise aastaaruande lisade vaatlemisel selgus, et Lisas 1 „Arvestuspõhimõtted“ puudus informatsioon, et tegemist on väikeettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruandega. Samas lisas oli toodud põhivara alampiiriks 2000 eurot, kuid raamatupidamise sise-eeskirjas oli selleks piiriks märgitud 1000 eurot. Erinevuste tõttu kahe dokumendi vahel ei ole võimalik üheselt aru saada, kumb põhivara alammäär on õige. See ei ole vastavuses arusaadavuse ja konservatiivsuse printsiibile. Juhtkonnale tehti ettepanek dokumendid omavahel kooskõlla viia. Samuti tehti ettepanek avalikustada Lisas 1, et ettevõte kasutab väikeettevõtja lühendatud aastaaruannet, nii oleks tagatud kooskõla avalikustamise printsiibiga. Lisast 6 „Võlad ja ettemaksed“ selgus, et kajastatud olid võlad tarnijatele, võlad seotud osapooltele ja maksuvõlad. Maksuvõlad ei olnud välja toodud maksuliikide lõikes, seetõttu tehti lähtuvalt avalikustamise printsiibist ettepanek maksuvõlad liigiti välja tuua. Seotud osapoolte võlale oli koostatud Lisa 14, kuid see ei sisaldanud rohkem informatsiooni, kui bilansikirje. Et viia lisa vastavusse arusaadavuse printsiibiga, peaks Lisas 14 välja tooma seotud osapoole võla liigi. Dokumendivaatlusel selgus, et seotud osapoolte võlaks oli võlg aruandvate isikute vastu. Lähtuvalt eelnevast tehti ettepanek tuua aruandvate isikute võlg aruandepäeva seisuga omanike laenu alla ja kajastada see Lisas 14 detailsemalt, nii oleksid seotud osapoolte andmed paremini arusaadavad ja vastaksid arusaadavuse printsiibile. Puhkusekohustise inventeerimisel oli kasutatud ette saadud ja väljamakstud puhkuse ning kasutamata puhkuse saldeerimist. Juhtkonnale tehti ettepanek tulude ja kulude printsiibiga kooskõlla viimiseks kasutamata puhkusepäevade lõikes olev puhkusekohustis arvestada ning konservatiivsuse printsiibiga kooskõlla viimiseks võtta ülesse nõue töötaja vastu ettemakstud puhkusetasu osas. „Müügitulu“ lisal ei olnud lisatud müügituludele tegevusalade lõikes EMTAK koode, arusaadavuse printsiibist lähtuvalt tehti ettepanek EMTAK koodid lisada „Müügitulu“ lisale. Lisa 10 „Kaubad, toore, materjal ja teenused“ ning Lisa 11 „Mitmesugused tegevuskulud“ olid detailselt välja toodud ja vastasid sisu ülimuslikkuse ja arusaadavuse printsiibile. Majandusaasta aruande terviklikkuse kontekstis ei avalda majandusaasta aruande vaatlemisel ilmnenud vead määravat mõju aruande õigsusele ja asjakohasusele. Kuid majandusaasta aruande vastavusse viimiseks raamatupidamise alusprintsiipidega, peaks ettevõtte juhtkond vastavalt tehtud järeldustele ja ettepanekutele sisse viima parandused. Kokkuvõtvalt võib väita, et lõputöö empiirilise uurimise läbiviimiseks püstitatud ülesanded said täidetud ja lõputöö eesmärk saavutatud.

I wrote my thesis on „Compliance of the annual report of small business with basic accounting principles“. The purpose of the annual financial report is to provide a correct, timely, and relevant overview of the economic activities, financial position, financial performance, and cash flows. When recording economic transactions, accounting principles must be applied from the first transaction of the business entity onwards to ensure that the financial statements accurately and reliably reflect the economic transactions. The motivation for writing the thesis on accounting principles arose from the identification of errors in the application of accounting principles in annual financial reports, as revealed in articles by auditors and specialists, while annual financial reports are publicly available to everyone. Nowadays, a well-prepared annual financial report is as business card of a company. A well-prepared annual financial report assists the company's management in making better economic decisions. Especially for small businesses without an audit requirement, there is often uncertainty regarding the correct recording of economic transactions and compliance with the requirements of the annual financial report. Previous research has examined various errors and reasons for errors in accounting, but compared to previous studies, the author focuses uniquely on the application and importance of accounting principles in the preparation of annual financial reports. The aim of this thesis is to determine, through document analysis, the compliance of the annual financial report of the limited liability company Toprimo with accounting principles. The object of empirical research is an Estonian small enterprise not subject to audit. The management of the company Toprimo OÜ wishes to obtain information and assurance regarding the accuracy of its accounting and reflection of financial performance in the annual financial report, based on accounting principles, as the company has lacked external control. The empirical study adopts a deductive approach, with the research strategy being a single-company-based study, a case study. The method of data collection is document analysis, using a document analysis plan as the instrument. The sample consists of the 2022 annual financial report of the company Toprimo OÜ, internal accounting policies, inventory records, paper documents and a digital database. The data analysis involves a combined method - comparison and content analysis. The operational review revealed that the liquidity indicators of the company are at a very good level, and the equity complies with the requirements of the Commercial Code, therefore, it can be agreed with the statement of the management that the company continues to operate. Upon examination of the balance sheet, it was found that the values of tangible fixed assets do not comply with the principle of conservatism in the accounting law, and are not in accordance with the principle of matching revenues and expenses, as expenses are recognized before the revenues generated by the fixed assets. Deliberate undervaluation of assets and revenues, and deliberate overvaluation of expenses are not permitted, as stipulated by the principle of conservatism in the accounting law. Based on the above, it is proposed that the management review the depreciation rates of fixed assets and, if necessary, establish new depreciation norms for fixed assets based on their actual useful life. Upon examination of the income statement, it was found that, in addition to the indicators for the reporting year, the indicators for the previous period are also presented, which is in accordance with the principles of consistency and comparability. Most entries in the income statement appropriately include references to supplementary numbers according to the principle of understandability, however, a reference to the breakdown of depreciation expense was missing. Based on the above, it is proposed to include a reference to the income statement for the item of depreciation expense in order to facilitate ease of use and understanding of the report. Further examination revealed that the annual financial report supplements do not reflect the liability to employees. In an unstructured interview with the accountant, it emerged that during the inventory of the leave liability reserve, a situation arose where one employee had accrued leave in the same amount as another had not received in monetary terms, and the leave reserve was offset. In the company, there may be situations where as of the balance sheet date, some employees have taken leave in advance and others have unused leave balances. From the perspective of materiality, prepayment of leave represents a liability of the company to the employee and should be reflected among the company's assets. Offsetting the leave liability and leave obligations against each other is not permissible. It is proposed to reflect the leave liability reserve as of the balance sheet date and recognize the liability to the employee. To bring the annual financial report into compliance with accounting principles, the company's management should make the necessary corrections, based on the conclusions and proposals made.