Lõputööd (MA)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Viimati lisatud
Nimetus Avatud juurdepääs Raamatupidamise sise-eeskirja koostamine Techlike OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-13) Eigi, Heli; Kasearu, MalleLõputöö teema oli raamatupidamise sise-eeskirja koostamine mikroettevõttele. Teema on valitud põhjusel, et mikroettevõtted ei panusta tavaliselt vajalikul määral ressursse oma protsesside kirjeldamiseks. Koostades ettevõttele raamatupidamise sise-eeskirja, suureneb ettevõtte enesekindlus raamatupidamise õiguspäraseks korraldamiseks ja vajadusel täiendamiseks. Samuti suureneb ka klientide ja tarnijate usaldus mikroettevõtte vastu. Raamatupidamise seaduse järgi peab raamatupidamiskohuslane, välja arvatud mikroettevõtja koostama raamatupidamise sise-eeskirja. Sise-eeskiri peab vastama raamatupidamise seadusele, Raamatupidamise Toimkonna juhenditele ja teistele õigusaktidele. Selle eesmärk on tagada raamatupidamise õige ja pidev toimimine ning see aitab säilitada raamatupidamisarvestuse järjepidevust ja läbipaistvust. Lõputöö probleemiks oli asjaolu, et uuritaval ettevõttel puudus raamatupidamise sise-eeskiri, mis on üks esimesi majandusarvestuse protsessikirjeldusi ettevõtte enda abistamiseks aruandlusel, seadusekuulekusel ja finantsriskide kaitseks. Uuritavaks ettevõtteks oli TechLike OÜ, mis asutati 2015. aastal ühe omaniku poolt Rakvere linnas. Ettevõtte osakapital on 2500 eurot ja ettevõtte õiguslik vorm on osaühing. Ettevõtte omanik on ka juhatuse liige, ettevõttel on kaks juhatuse liiget. Ettevõtte tegevusvaldkonnaks on eelkõige kinnisvara haldus, kõrvaltegevusteks projektijuhtimised erinevates valdkondades ja raamatupidamise teenuse pakkumine. TechLike OÜ struktuur on minimaalne, töid teostavad juhatuse liikmed oma põhitöö kõrvalt. Lõputöö eesmärk oli koostada ettevõttele TechLike OÜ raamatupidamise sise-eeskiri. Eesmärgi täitmiseks koostati lõputöö metoodika; töötati läbi raamatupidamise seaduse, Raamatupidamise Toimkonna juhendeid ja erialast kirjandust ning toodi välja nõuded raamatupidamise sise-eeskirja koostamisele; viidi läbi dokumendivaatlus ja poolstruktureeritud intervjuu ettevõtte juhiga, mille käigus koguti informatsiooni ettevõttele sise-eeskirja koostamiseks. Sise-eeskirja koostamisel lähtuti järgmistest ettepanekutest: • üldsätete osas tutvustada lühidalt ettevõtet ning anda ülevaate finantsarvestuse ja -aruandluse korraldamisel rakendatavast standardist; • tuua välja, milline on kasutatav raamatupidamise programm, kui kiiresti fikseeritakse tehingud, millised on programmis kasutatavad seadistused (API, e-arveldus jms); • kirjeldada kontoplaani ülesehituse põhimõtteid. Sise-eeskirja lisana esitada kontoplaan, milles on vajalik esitada ka kontode sisu kirjeldus; • määrata ära raha liikumise kontod, valuutakursi vahede arvestus, sularaha käitlemise protsess ja reeglid ning vastutavad isikud; • määrata lühiajaliste finantsinvesteeringute arvestamise ja finantsvarade kajastamise kord ostmisel, inventeerimisel, varade müügi puhul ja aruandluses; • sise-eeskirjas esitada nõuete kajastamine bilansis, nõuete hindamine ebatõenäoliselt laekuvateks ja lootusetuteks; • kirjeldada ettevõtte materiaalsete põhivarade soetamise reegleid, põhivara gruppide amortisatsiooni meetodit ja perioodi; tuua välja ka põhivara hindamise, parenduste ja mahakandmise protseduurid; • kajastada varade ja kohustiste hindamise ja inventeerimise protseduurid; • selgitada detailsemalt kulude ja tulude jagunemist seostades need kasumiaruande skeem 1 kirjetega ning millistel põhimõtetel toimub kulude ja tulude jaotamine projektide vahel; • määratleda, milliseid ettevõte siseseid ja väliseid aruandeid peab koostama ja millised on nende esitamise tähtajad; • kirjeldada kasutatavat arvutitarkvara, kui tihti tehakse versiooniuuendusi, kus asuvad serverid ning millised on varukoopiate kasutamise võimalused; • esitada dokumentide säilitamise protseduur, kus on kirjeldatud arhiveeritud dokumentide nimekiri, asukoht ja vastutaja; • tuua välja ettevõtte jaoks optimaalne sisekontrolli reeglistik. Autori arvates on lõputöö ülesanded täidetud ja töö eesmärk saavutatud. Lõputöö käigus valmis ettevõttele raamatupidamise sise-eeskiri.Nimetus Avatud juurdepääs Kohtla-Nõmme Eakate Kodu OÜ äriplaan(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-14) Ojandu, Kairi; Vahtramäe, EvaÄriplaani koostamine on esimene tegevus ettevõtlusega alustamisel see aitab läbi mõelda ja analüüsida põhjalikult kavandatava äri idee eri aspekte. Äriplaan aitab luua selge suuna ja aitab tuvastada eesmärke ja arendada strateegiat. Hea oleks kirjutada äriplaan valmis kahel kujul dokumendina ja slaidiesitlusena. Dokument on põhjalikum ja annab soovijatele parema ülevaate äriideest ja slaidiesitlust saab kasutada inimestele tutvustamiseks. Ettevõtte loomine hõlmab põhjaliku turu-uuringut mis annab ülevaate äri keskkonnast ja potentsiaalsetest klientidest. Äriplaani koostamisel puudub kindel struktuur, kuid oluline on tagada, et see sisaldaks vajalikku teavet kõigile osapoolte, sealhulgas omanike, juhtkonna ja rahastajate jaoks. Äriplaani koostamisel tuleks eriti rõhutada ettevõtte ainulaadsust ja konkurentsieeliseid, mis eristavad seda teistest turul tegutsevatest ettevõtetest. Uurimisobjektiks on Ida-Virumaale loodav Kohtla-Nõmme Eakate Kodu OÜ äriplaan. Lõputöö probleem seisneb selles, et piirkonnas on küll piisavalt hooldekodusid, aga ei ole eakate kodu, mis oleks sarnane loodava äriplaaniga. Mis pakuks teenust eakatele kes vajaksid koduteenust aga see teenus nendeni ei jõua. Lõputöös kasutatakse kombineeritud meetodit ning rakendatakse kvalitatiivset ja kvantitatiivset uurimisviisi. Kvantitatiivseks andmete kogumise meetodiks on intervjuud, vaatlused, kaardistused ja dokumentide analüüs. Uurimistöös kasutatavaks esimeseks andmete kogumise meetodiks on küsitlus, mis kaardistab Ida-Virumaa elanike huvi eakate kodu vastu. Info saamiseks konkurentide kohta uuritakse nende tausta Äriregistrist, vaadeldakse nende sotsiaalmeediat ja kodulehekülgi. Lõputöö turu-uuring oli eelduseks äriplaani koostamisel, selle läbiviimiseks on valitud nn ettekavatsetud valim (purposive sample). Ettekavatsetud valimis määrab valimi liikmed uurija. Lõputöö raames koostati äriplaan eakate kodule. Äriideeks on luua eakate kodu, mille peamiseks tuluallikaks on seal elavad kliendid. Hetkel lisa-teenuseid ei ole planeeritud. Lõputöö käigus teostati turu-uuring, et hinnata huvi pakutava teenuse vastu ning koguda teavet Ida-Virumaa elanike teadlikkuse kohta selle teenuse osas. Küsitlusele vastas 62 inimest ning üldiselt tulemused näitasid, et inimesed on kursis teenuse kvaliteedi ja hinnaga. Samuti näitas uuring, et klientidele on oluline teenuse kvaliteet ja hind. Kohtla-Nõmme eakate kodu plaanib oma tegevust alustada 2026 aasta oktoobris kuna teenuse pakkumiseks vajamineva hoone ehitamine ja ettevalmistus võtab aega samuti kvalifitseeritud personali leidmine on ajamahukas protsess. Ettevõtte käivitamiskulud on kallid ja selletõttu on ka keeruline leida investoreid. Lisaks on eakate kodus vaja tagada klientidele turvaline keskkond. Hoone ehitusega planeeritakse alustada 2025. aasta sügisel millele eelneb projektide kirjutamine ja ehituslubade taotlemine. Eakate kodu idee tekkis soovist anda kohalikule endisele lastekodu hoonele uus elu ja panus kogukonna arengusse. Ettevõtte visioon on teha midagi head kogukonna heaks. Pakkuda turvalist ja moodsat kodu eakatele ja tööd kohalikele inimestele. Missiooniks on anda võimalus üksikutele ja lähedastest kaugel elavatele eakatele elada täisväärtusliku elu turvalises keskkonnas, kus neile on tagatud igakülgne abi, kui nad seda vajavad, aga samas saavad nad olla iseseisvad ja elada täisväärtusliku elu, ilma et peaksid muretsema, kas saavad poodi ja toa soojaks. Eesmärk ei ole luua tüüpilist hooldekodu, vaid pigem eakate kodu, kus nad on oodatud ja saavad nautida väljateenitud pensionipõlve. Ärikeskkond pigem toetab, ettevõtte alustamist, kuigi seadusandlus loob väga kindlad suunised ja nõuded eakate kodu loomisel, kuid rahaliselt on võimalik taotleda erinevaid toetusi, mis aitavad kaasa äri alustamisele. SWOT-analüüsi koostamine aitas paremini mõista eakate kodu tugevusi ja nõrkusi, vähendada riske ja tõsta äri edu võimalusi. Riskianalüüsist selgub, et ettevõttel on mõistlik kaasata kogemustega spetsialiste selleks, et tagada oma edu turul. Ärikeskkond on pidevas muutumises ja ettevõtlusega alustades tuleb arvestada ootamatustega. Hetkel majandusprognoos luba vaikset majanduskasvu. Eestis on loodud palju võimalusi ettevõtlusega alustamiseks, on fondid kust saab taotleda investeeringuteks toetusi. Üldhooldusteenuse pakkujale on sätestatud seadused ja üldnormid mis tagaksid klientide turvalisuse ja heaolu. Kohtla-Nõmme eakate kodu OÜ vajab oma tegutsemise alustamiseks kvalifitseeritud töötajaid ja peab vastama seadusest tulenevatele nõuetele. Alustava ettevõtjana on käivituskulud ulatuslikult (3 miljonit eurot), millest tulenevalt on vajalik võtta laenu ja leida investorid ettevõtte alustamiseks. Hoolimata suurtest kuludest on prognoosid väga head ja näitavad, et paari aastaga on ettevõtte kasumis, kuigi 2028 aastal on märgata kasumi langust siis see on tingitud töötasude suurenemisega. Lõputöö eesmärk on koostada äriplaan Kohtla-Nõmme eakate kodu OÜ-le selleks, et välja selgitada äriidee kasumlikkus. Turu-uuringu ja üldise turu analüüsi põhjal selgitati välja, et antud ettevõtmine oleks kasulik antud piirkonnas ja tõstaks üldist teenuste kvaliteeti. Lisaks koostati prognooside tegemise mudelid, mille abil arvutati välja kasumlikkuse näitajad, et hinnata äriideede tulukust. Uurimustulemustest ilmnes, et ettevõtlusega alustamine nõuab suuri investeeringuid ning esimesel aastal võib tekkida kahjum. Siiski näitasid prognoosid, et ettevõte teenib kasumit juba teisest aastast alates ning järgnevatel aastatel säilitab kasumlikkuse, kuigi tööjõukulud suurenevad. Seega võib järeldad, et äriplaani realiseerimine on mõistlik.Nimetus Avatud juurdepääs Finantsnäitajate analüüs muutunud majandustingimustes teenindusettevõtte näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-12) Kuusik, Merli; Noorväli, HelleLõputöö eesmärk oli hinnata teenindusettevõtte finantsnäitajaid muutunud majandustingimustes ja tuua analüüsi põhjal välja järeldused toimunud muutuste kohta ning teha ettepanekud jätkusuutlikkuse tagamiseks. Eesmärgi saavutamiseks koostati lõputöö metoodika, anti ülevaade finantsnäitajate analüüsi teoreetilistest alustest toetudes erialasele kirjandusele, analüüsiti teenindusettevõtte 2019-2022. majandusaasta aruannete alusel finantsnäitajaid ja toodi analüüsi põhjal järeldused toimunud muutuste kohta ning tehti ettepanekuid jätkusuutlikkuse tagamiseks. Andmete analüüsimiseks kasutati horisontaalanalüüsi, vertikaalanalüüs ja suhtarvude analüüsi meetodeid. Baasaastaks oli valitud 2019. aasta, mis eelnes kriisidele. Analüüsi tulemustest selgus, et Covid-19 kriisil ja Venemaa sõjal Ukrainas on oluline seos finantsmajandusliku tulemuste langusel. 2020. aastal, kui kehtestati piirangud Eestis ja maailmas, ei saanud teenindusettevõte oma teenust müüa ja sellel aastal langesid kõige enam kõik bilansi aktiva näitajad ning kasumiaruandes müügitulu. 2021. aastal sai ettevõte kriisiabi ja toetusi ning see aitas kasvavate kuludega toime tulla kuna müügitulu oli endiselt samal tasemel nagu oli 2020. aastal. Vaid 2022. aastal jõudis müügitulu kriisieelsele tasemele, kuid kasvavate energiakulude tõttu ei suutnud ettevõte töötada kasumlikult. Horisontaalanalüüsi tulemustest selgus, et 2020. aastal langesid ettevõtte varad 36,8% ja kohustised 9,97%. Müügitulu langes 38,04%, kaubad, toore, materjal ja teenused langesid 21,56% ja tööjõukulu 21,05% võrreldes baasaastaga. 2021. aastal kasvasid varad kokku 33,3% võrreldes 2020. aastaga. Kasvasid ka kohustised 36,49%. Müügitulu vähenes võrreldes 1,21%, kuid muud äritulud kasvasid 235,13% kuna ettevõte sai kriisiabi ja toetusi. Kaubad, toore, materjal ja teenused kulud kasvasid 6,19% ja tööjõulud kahanesid 7,09% võrreldes 2020. aastaga. 2022. aastal kasvasid varad kokku 32,5%, kohustised kasvasid 32,61% võrreldes 2021. aastaga. 2022. aastal müügitulu kasv oli 54,74%, muud ärikulud langesid 66,38%, kaubad toore, materjal ja teenused kulud kasvasid 42,42% ja tööjõukulud kasvasid 29.85%. Nelja aasta tulemustest on näha, et 2020. aastal avaldasid piirangud kõige enim mõju. Tänu toetustele ja kriisiabile suutis 2021. aastal ettevõte tegevust jätkata. Energiakriisist tulenev hinnatõus on enim mõjutanud 2022. aasta majandustulemusi. Bilansi käibevarad moodustasid suurema osakaalu, kui põhivarad. Vaid 2020. aastal kui käibevarad langesid oluliselt oli põhivarade osakaal suurem. Passivad oli läbi uuritava perioodi vältel lühiajaliste kohustiste osakaal suurim. Kasumiaruandest oli näha, et kaubad, toore, materjal ja teenused moodustasid 50% ja enam kogu kuludest. Sellele järgnesid tööjõukulud, mille osakaal oli vahemikus 33,27%-42,82%. Lühiajalise maksevõime analüüsist selgus, et teenindusettevõttel oli terve perioodi lühiajalised kohustised käibevaradest suuremad ning ettevõttel võib olla raskusi oma lühiajaliste kohustiste täitmisega. Covid-19 piirangute algul langesid näitajad veelgi, ettevõte oli suurtes raskustes. 2021. aastal sai ettevõte kriisiabi ja toetusi, mis aitas kasvavate kuludega toime tulla kuid ettevõttel oli siiski raskusi lühiajaliste võlgnevuste tasumisega. 2022. aastal tõusis küll müügitulu, kuid sõja tingimustes kasvavate energiakulude tõttu ei suutnud ettevõte välja tulla makseraskustest. Pikaajalise maksevõime tulemused kinnitasid, et tulemused on halvenenud kriiside ajal. Langus oli tingitud sellest, et ettevõte töötas kogu kriiside perioodi kahjumlikult. Pikaajalise maksevõime analüüsi tulemustest on näha, et kriiside tingimustes tekkis 2020. aastal ettevõttele maksuvõlg ja 2021. aastal võeti pikaajalist laenu, et olukorraga toime tulla. Efektiivsuse analüüsi tulemuste põhjal saab teha mitmeid järeldusi. Debitoorse võlgnevuse põhjal saab järeldada, et kliendid maksavad ettevõttele kohe teenust tarbides ja seeõttu olid debitoose võlgnevuse käibevälted ei ole suures osas muutnud. Covid- 19 tingimustes aastatel 2020 ja 2021 langes koguvarade käibekordaja, mis näitab et ettevõtte efektiivsus on oluliselt langenud. Samuti halvenes ka põhivarade käibesiduvus ja varude käibekiirus. Olukord läks paremaks 2022. aastal, kui tõusis koguvarade käibekordaja kriiside eelsele tasemele, see näitab, et ettevõte suutis taastada tööefektiivsuse. Ka varude käibevälde ja põhivarade käibesiduvus tõusis 2022. aastal. Selle põhjal võib järeldada, et energiakriisil ei ole seost. Vaid lühiajaliste kohustiste käibevälde näitab, et majandus on ebastabiilne olnud terve perioodi jooksul ja tarnijad on olnud ebakindlad arvete tasumise osas. Tasuvuse analüüsi põhjal saab järeldada, et kriisidel on tugev seos ettevõtte rentaablusele. Kui kriisieelsel ajal töötas ettevõte kasumlikult, siis kogu kriiside perioodi vältel teenis ettevõte kahjumit. Kõik tasuvuse näitajad langesid oluliselt kriiside tingimustes. Eelpool toodud analüüsi tulemuste kohta teeb autor teenindusettevõtte juhtkonnale ettepanekud jätkusuutlikkuse tõstmiseks: • võimalusel soetada põhivara pikaajalise laenuga; • vaadata üle põhivarade arvele võtmise poliitika ja amortisatsioonimeetodid; • vaadata üle debitoorse võlgnevuse krediidipoliitika; • optimeerida varude mahu arvestust, et liiga palju varusid ei jääks lattu seisma; • küsida tarnijatelt paremaid krediiditingimusi arvete tasumiseks; • vaadata üle müügihinnad ja kulud, kas on võimalik kulusid vähendada või müügihinda tõsta. Uuringu tulemuste põhjal võib väita, et Covid-19 kriisil ja Venemaa sõjal Ukrainas on omavahel seos teenindusettevõtte finantsmajanduslikule olukorrale. Autor leiab, et lõputöö eesmärk sai täidetud.Nimetus Avatud juurdepääs Äriplaani koostamine ettevõttele Hobid & Huvid OÜ(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-06-01) Pajumägi, Kati; Vahtramäe, EvaLõputöö esimeseks uurimisülesandeks oli anda ülevaade ettevõtlusega alustamise kavandamisest ja äriplaani struktuurist ning koostada empiirilise uuringu metoodika. Töö esimeses osas anti ülevaade erinevatest ettevõtlusega alustamisega seotud teemadest, sealhulgas ettevõtluse alustamise võimalustest ja ettevõtluskeskkonnast, ettevõtlusega alustamise planeerimisest, äriplaani ja selle komponentidest, finantsprognoosimisest ja äriidee kasumlikkuse hindamisest. Töö teises osas käsitleti empiirilise uuringu metoodikat ja selgitati, kuidas plaanitakse uuring läbi viia. Seatud uurimisülesanne sai edukalt täidetud, sest töö esimeses osas anti põhjalik ülevaade protsessidest ja metoodikatest, mis on olulised ettevõtlusega alustamiseks ja tugeva äriplaani väljatöötamiseks. Teiseks uurimisülesandeks oli sõnastada loodava ettevõtte eesmärgid, missioon ja visioon. Määratledes ettevõtte visiooni, milleks on kvaliteetsete ja uute brändide toodete toomine Eesti turule, lahendades vajaduse erinevatele hobitoodetele spetsialiseerunud tervikliku veebipoe järele. Ettevõte püstitas lihtsa, kuid ambitsioonika missiooni saada üheks Eesti tuntuimaks hobikaupade e-kaubanduse platvormiks, mis on tuntud oma laia tootevaliku ja suurepärase hinna-kvaliteedi suhte poolest. Lisaks püstitati äriplaanis lühi-, keskmise ja pikaajalised eesmärgid, sealhulgas näiteks tarnijatega kokkulepete sõlmimise, veebikanalite loomise, turunduskampaaniate algatamise, tootepakkumiste laiendamise, kaubamärgi tuntuse suurendamise, protsesside optimeerimise ja konkreetsete tulueesmärkide saavutamise visandamise. Eeltoodust tulenevalt sai uurimisülesanne täietud. Kolmandaks ülesandeks oli viia läbi turu-uuring ja selgitada seeläbi välja sihtgrupi huvi pakutavate toodete vastu. Ülesande täitmiseks viidi läbi elektrooniline küsitlus Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilaste seas aprillis 2024. Küsitlus andis väärtuslikke andmeid tarbijate eelistuste ja ostukäitumise kohta. Tulemused näitasid märkimisväärset huvi hobide ja vaba aja veetmisega seotud toodete vastu, kusjuures erilist huvi näidati üles pusledele, lauamängude, maalimiskomplektide ja Lego alternatiivide vastu. Suur osa vastanutest väljendas huvi osta nimetatud tooteid e-kaubanduse platvormilt. Lisaks selgus küsitlusest, et tarbijate käitumist mõjutavad tegurid nagu hinnatundlikkus ja suusõnalised soovitused. Lisaks selgusid ka eelistused seoses puslede ja Lego alternatiivide suuruste kohta ning keskmised kulutused ostukorvi kohta selliseid tooteid ostes. Need tulemused annavad teavet tootevaliku, turundusstrateegiate ja üldise äriplaneerimise kohta kavandatava ekaubandusettevõtte puhul, et tagada tarbijate eelistustele ja turunõudlusele vastavus. Seega, püsitatud uurimisülesanne sai täidetud. Järgmseks uurimisülesandeks oli analüüsida ettevõtte spetsiifikast lähtuvalt ettevõtluskeskkonda ja koostada SWOT-analüüs. Hobid & Huvid OÜ alustab tegevust muutuvas väliskeskkonnas, mida mõjutavad erinevad poliitilised, majanduslikud, sotsiaalsed ja tehnoloogilised tegurid. Analüüs hõlmas Eesti poliitilist maastikku, majandusprognoose, ühiskondlikke muutusi, tehnoloogilist arengut ning äritegevust mõjutavaid õiguslikke ja regulatiivseid raamistikke. SWOT-analüüsiga tuvastati ettevõtte tugevad ja nõrgad küljed, võimalused ja ohud, mis annavad väärtusliku ülevaate ettevõtte konkurentsipositsioonist ja kasvuväljavaadetest. Vaatamata sellistele probleemidele nagu piiratud e-kaubanduse kogemus ja finantsvahendite piiratus, on ettevõtte mitmekesine tootevalik, konkurentsivõimeline hinnakujundus ja kasvuvõimalused hea positsioon, et luua Eesti turul konkurentsivõimeline e-pood. Võimalusi ära kasutades ja ohte leevendades saab Hobid & Huvid OÜ dünaamilises ärikeskkonnas tõhusalt navigeerida ja oma strateegilisi eesmärke saavutada. Samas seisab Hobid & Huvid OÜ silmitsi mitme konkurendiga, kes pakuvad tootegruppe, mis konkureerivad tema pakkumisega. Analüüsis tehti kindlaks peamised konkurendid ja toodi välja Hobid & Huvid OÜ ainulaadsed müügiargumendid, nagu näiteks laiem tootevalik ja keskendumine klientide jaoks parema hinna-kvaliteedi suhte tagamisele. E-poe sihtgrupi mõttes plaanitakse keskenduda strateegiliselt noortele täiskasvanutele ja täiskasvanutele ning luua turundukampaaniad sotsiaalmeediaplatvormidel nagu Facebook ja Instagram. Hoolimata võimalikest väljakutsetest on ettevõtte asutajal kavas suurendada oma turundusteadmisi õppimise ja oskuste arendamise kaudu. Ülesanne analüüsida ärikeskkonda, viia läbi SWOT-analüüs ja koostada turundusplaan sai täidetud. Viimaseks uurimisülesandeks oli koostada turundusplaan ja finantsprognoosid ning teha järeldusi äriidee elluviimise tasuvuse osas. Äriplaani raames koostati Hobid & Huvid OÜ finantsprognoosid: bilanss, kasumiaruanne ja rahavoogude aruanne. Finantsprognoosid koostati aastateks 2025-2027, võttes arvesse konkureerivate ettevõtete finantsandmeid ja turu-uuringu käigus kogutud andmeid. Müügiprognoosi koostamisel lähtuti järgmistest tootekategooriatest: pusled, Lego alternatiivid, mudelid, konstruktorid ja värvimiskomplektid. Lisaks võeti arvesse nii konkurentide hinnakujundust kui ka võimalikke kulude kokkuhoiu võimalusi. Rahavoogude prognoos näitas ettevõtte võimet katta kulusid ja luua positiivseid rahavooge prognoosiperioodi jooksul. Samuti selgus kasumiaruandeist, et ettevõte jääb prognoosi kohaselt kasumlikuks ka pärast seda, kui ta hakkab töötajale palka maksma. Erinevaid finantsnäitajad väljendasid ettevõtte konkurentsivõimet ja kasumlikkust võrreldes tööstusharu keskmistega. Hoolimata sellest, et mõned näitajad jäävad veidi alla tööstusharu keskmisele, näitavad finantsprognoosid üldiselt, et äriidee on kasumlik ja seda tasub teostada. Finantsprognooside koostamise ning äriidee teostatavuse kohta järelduste tegemise ülesanne täideti edukalt.Nimetus Avatud juurdepääs Tootmisettevõtte majandusaasta aruande vastavus Eesti Finantsaruandluse Standardile(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-13) Randmaa, Siiri; Luts, SiiriLõputöö teemaks valis autor ,,Tootmisettevõtte majandusaasta aruande vastavus Eesti Finantsaruandluse Standardile“. Kõik ettevõtted peavad esitama majandusaasta aruande. Oluline on teha seda õigesti ja õigeaegselt, kuna see on kõigile kättesaadav ja on kui ettevõtte visiitkaart. Majandusaasta aruanne sõltub ettevõtete suurusest, millest peab see koosnema. Väikeettevõtjad ei pea väga põhjaliku majandusaasta aruannet koostama, vaid võivad esitada lühendatud aruande, mis koosneb bilansist, kasumiaruandest, lisadest ja tegevusaruandest. Neli lisa on kohustuslikud kõigile ettevõtetele, väikeettevõtjatel tuleb esitada kuni üheksa lisa, need täiendavad põhiaruannet. Autori valitud ettevõtte aastaaruandes on koostatud 7 lisa. Koostades majandusaasta aruannet, siis tasub kindlasti põhjalikult süveneda Raamatupidamise seadusesse ja Eesti finantsaruandluse standarditesse. Kindlasti tuleks võtta eesmärgiks jälgida põhiprintsiipe, et oleks usaldusväärsus. Empiirilise uuringu läbiviimiseks kasutatakse deduktiivset lähenemisviisi. Selleks on dokumendivaatlus ja poolstruktureeritud intervjuu ettevõtte raamatupidaja ja juhiga. Dokumendivaatlusena võetakse aluseks Freezedry OÜ majandusaastaaruanne, raamatupidamise sise-eeskiri. Majandusaasta aruannet võrreldi Raamatupidamise Toimkonna juhendite ning Raamatupidamiseseadusega. Tulemused pandi töösse kirjaliku tekstina ja tehti parendus ettepanekud. Freezedry OÜ puhul on tegu väikeettevõttega, seega koostab Raamatupidamise seadusest tulenevalt lühendatud aruande. Esimese asjana. viiakse läbi aruandeaasta lõppemisel nii varade kui ka kohustiste inventuurid ning vajadusel tehakse reguleerivad parandus kanded. Vaadatakse läbi ostjatelt laekumata arved ja saadetakse välja saldoteatised. Aruandeaasta lõppemisel kontrollitakse ostu- ja müügiarved, pangakontod, sularaha kassas ning tehakse lõpetamiskanded ja suletakse tulu- ja kulukontod, mis vastab raamatupidamise seaduse §15 lg 3. Bilansi analüüsimisel ja võrdlusel Eesti Finantsaruandluse Standardiga selgus, et bilanss ei vasta nõuetele. Vaatlusel ja poolstruktureeritud intervjuus selgus, et bilansi kirje nõuded ja ettemaksed ei vasta Eesti Finantsaruandluse Standardile. Nimelt nõuded on ülehinnatud. Lõputöö koostaja tegi ettepaneku, et nõuded ja ettemaksed uuesti ümber hinnata ja vajadusel pikaajalised nõuded kanda ebatõenäoliselt laekumata arvete kontole ja lootusetult tasumata arvete kontole. Bilansi analüüsimise käigus selgus, et immateriaalse põhivara konto all on kajastatud kontori tehnika. See ei ole vastavuses Eesti Finantsaruandluse Standardiga. Lõputöö koostaja tegi ettepaneku varad ümber hinnata. 27 Samuti tegi lõputöö koostaja ettepaneku kasutada bilansis alakirjeid, et bilanss oleks detailne. Ettevõttes kasutatakse kasumiaruande skeem 1 ja kulud on liigendatud vastavalt nende olemusele. Vajalik info on kasumiaruandes välja toodud. RTJ2 ütleb, et väikeettevõte on kohustatud raamatupidamise sise-eeskirjas välja tooma, milliseid tulusid ja kulusid kasumiaruande kirjetel kajastatakse ning kasutama järjepidevalt sama liigendust. Vaadates ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirja ja 2022 ja 2021 majandusaasta aruandeid, vastab ettevõtte kasumiaruanne RTJ2s väikeettevõttele esitatud nõuetele. Poolstruktureeritud intervjuust selgus, et perioodilised maksed nagu näiteks autode kindlustused kantakse kuludesse perioodiliselt, seega võib väita, et kasumiaruanne vastab Raamatupidamise seaduse §16 lg 6 nõuetele. Kasumiaruanne vastab Eesti Finantsaruandluse standardile. Aastaaruande vaatlusel selgus, et ettevõte esitab 7 lisa. Ettevõtte aastaaruande lisa 1s oleks vaja teha muudatusi. Lisa 1 ei vasta arusaadavuse printsiibile. Samuti oleks vaja teha parendusi ettevõtte tegevusvaldkonna osas, toitude valmistamine ja edasimüük annab ettevõttele lisandväärtust. Samuti oleks vaja täiendavat informatsiooni ettevõttes planeeritavate investeeringute suhtes. Arvestuspõhimõtetes oli välja toodud rahavoogude aruanne. Selle võiks välja jätta, kuna aastaaruandes ei ole rahavoogude aruannet esitatud. Seega ei vasta ka see osa arusaadavuse printsiibile. Ülejäänud lisad vastavad Eesti Finantsaruandluse Standardile. Uuringu käigus leiti erinevatest materjalidest, et raamatupidamises hinnatakse varad üle ja põhivead tekivad ka aasta aruande koostamisel nende lisades. Lõputöös selgus, et see info peab paika. Uuritava ettevõtte aastaaruandes selgus, et vead olid tekkinud varade kajastamisel bilansis ning vigu esines ka lisades. Samuti saaks ka tegevusaruannet täiendada. Uuringu käigus sai selgeks, et majandusaasta aruanne on väga oluline dokument, mis on kui ettevõtte visiitkaart. Majandusaasta aruande koostamisel on oluline järgida raamatupidamise Eesti Finantsaruandluse standardis sätestatud hea põhimõtteid ja kehtivaid seadusest tulenevaid nõudeid. Kõikidele ettevõtetele ei ole määratud samad tingimused. Väikeettevõtjad võivad esitada lühendatud aruande, kus on välja toodud olulisem info nii riigi kui ka teiste info tarbijate jaoks. Uuringu tulemusel saab väita, et lõputöös püstitatud eesmärk sai täidetudNimetus Avatud juurdepääs Viljandi maakonna juriidiliste isikute majandusaasta aruande mitteesitamise põhjused(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-13) Kookla, Katrin; Annus-Anijärv, LaiviLõputöö eesmärk oli esitada Viljandi maakonna juriidiliste isikute majandusaasta aruande mitteesitamise põhjused praktikas vastutuse vältimiseks ning majandusaasta aruande õigeaegseks esitamiseks. Majandusaasta aruanne on dokumentide kogu, mis näitab kindlal ajavahemikul firma finantsseisu, kui palju firma raha omab ja võlgneb ning kui palju on teeninud ja kulutanud. Majandusaasta aruanne koosneb raamatupidamise aastaaruandest, tegevusaruandest ning lisadest. Raamatupidamise aastaaruande eesmärk on anda piisavate finantsalaste teadmistega aruande kasutajale tõepärast informatsiooni ettevõtte finantsseisundi, -tulemuse ja rahavoogude kohta. Selleks, et aruanne annaks tõepärast informatsiooni, tuleb selle koostamisel lähtuda alusprintsiipidest, vara, kohustise, omakapitali, tulu ja kulu mõistetest ning raamatupidamiskohustuslase suurusest. Tegevusaruanne sisaldab ülevaadet raamatupidamiskohustuslase tegevusest, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest. Vastavalt raamatupidamise seaduse paragrahv 14 lõikele 1 on raamatupidamiskohustuslased kohustatud koostama majandusaasta aruande. Äriregistrile tuleb esitada majandusaasta aruanne kuue kuu jooksul peale majandusaasta lõppu, isegi siis, kui aktiivset tegevust pole aruandeperioodil toimunud. Majandusaasta aruanne on eelkõige vajalik äriühingu juhtkonnale andes teavet ettevõtte majandusolukorra kohta ning suurendades äriühingu usaldusväärsust. Õigeaegselt esitatud aruanded tagavad ettevõtte läbipaistvuse ja aitavad kaasa majanduse terviklikule arengule. Majandusaasta aruande mitteesitamine ja esitamine peale tähtaega toob kaasa riikliku statistika ebatäpsuse ning majandusprognooside madalama kvaliteedi. Majandusaasta aruande esitamiseks tuleb esmalt koostada raamatupidamise aastaaruanne ja tegevusaruanne ning sellele järgneb majandusaasta aruande heakskiitmine. Heakskiitmisega kinnitatakse, et majandusaasta aruandes olevad andmed vastavad tegelikkusele ning aruandes on olemas kõik nõutud andmed. Majandusaasta aruande esitamine võib sisaldada audiitorkontrolli, äriühingute puhul sisaldab majandusaasta kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanekut ning majandusaasta aruande esitamist kinnitamiseks. Majandusaasta aruande esitamisel tuleb lähtuda majandusaasta aruande taksonoomiast. Peale majandusaasta aruande heakskiitmist esitatakse vajadusel aruanne audiitorile ülevaatamiseks või auditeerimiseks. Selleks, et majandusaasta aruanne saaks õigeaegselt esitatud, tuleb juba varakult leida sobiv audiitor, kellel on piisavalt aega, et viia läbi audit või ülevaatus. Majandusaasta aruande kinnitamisega kinnitatakse, et äriühingu majanduslik seisund oli majandusaasta lõppedes selline nagu aruandes märgitud. Kinnitatud majandusaasta aruande alusel makstakse dividende, selgub, kui suures summas on äriühingul jaotatavat kasumit. Teooria läbitöötamise tulemusena koostas töö autor skeemi majandusaasta aruande etappide kohta (Lisa 1. Majandusaasta aruande etapid). Majandusaasta aruande esitamata jätmine või esitamine peale tähtaega võib kaasa tuua juriidilisele isikule trahvi või registrist kustutamise. Lisaks mõjutab majandusaasta aruande mitteesitamine juriidilise isiku registripidaja poolt tehtavat ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise kannet. Uurimisobjektiks oli Viljandimaa ettevõtted, kes 2023. aasta lõpu seisuga ei olnud esitanud 2022. aasta majandusaasta aruannet tähtaegselt. Empiirilises uuringus kasutati deduktiivset strateegiat ning andmeid koguti kvalitatiivsel ning kvantitatiivsel meetodil. Kvantitatiivse uuringu puhul esitati veebi teel küsimustik Viljandimaa juriidilistelt isikutele, et välja tuua majandusaasta aruande mitteesitamise põhjused ning teha järeldusi majandusaasta aruande mitteesitamise põhjuste kohta ja ettepanekuid aruande õigeaegseks esitamiseks. Kvalitatiivse uuringu puhul viidi läbi registripidajaga intervjuu seoses aruannete hilinemiste ning mitteesitamiste põhjustega ning registripidajate poolse vastutuse rakendamisega. Viljandimaa juriidiliste isikute hinnangul esineb puudusi nii majandusaasta aruande nõuetekohasel koostamisel kui ka esitamisel. On juriidilisi isikuid, kes tõid välja, et majandusaasta aruande koostamise ja esitamise kohta info leidmine on pigem raske ning isegi väga raske. Vastajate hinnangutest selgus, et kõigil juriidilistel isikutel ei ole äriühingu raamatupidamisega tegeleval isikul erialast ettevalmistust, millele toetuda majandusaasta aruande nõuetekohasel ja tähtaegsel esitamisel. Kõigest hoolimata hinnati keskmiselt äriühingu raamatupidamisega tegeleva isiku teadmisi majandusaasta aruande koostamise ja esitamise kohta pigem heaks. Juriidiliste isikute hinnangul põhjustab majandusaasta aruande mittetähtaegset esitamist või esitamata jätmist e-Äriregistris aruande esitamise keerulisus ning vähesed meeldetuletused tähtaja saabumise kohta. Majandusaasta aruande esitamise protsessis tehtud muudatustest tõid juriidilised isikud välja, et smart-ID’ga aruande allkirjastamine motiveerib neid aruannet õigeaegselt esitama. Registripidaja tõi intervjuus välja samuti, et majandusaasta aruanne jääb tema hinnangul äriühingul õigeaegselt esitamata, kuna juriidilised isikud ei oska aruannet esitada ning esitamine tundub keeruline. Oluline on välja tuua, et juriidiliste isikute kohta esineb Äriregistris valeandmeid, mistõttu ei saagi kõigiga neist ühendust, kui esineb puudusi. Registripidaja sõnul on oluline teadustada juriidilistele isikutele, et majandusaasta aruande esitamise kohustus on täitmiseks. Siiani on rakendatud juriidilistele isikutele karistuseks ühingu kustutamishoiatust kui ka kustutamist ning trahvimist, kuid trahvimine pole toonud registripidaja hinnangul soovitud tulemust. Registripidaja tõi välja, et veel on plaanis lihtsustada aruande esitamist ning lihtsustada kontrollimist, et ilmneks kiiremini, millised on puudused. Juriidiliste isikute juhatuse liikmetele tehakse ettepanek omandada erialane ettevalmistus, millele toetuda majandusaasta aruande koostamisel ja esitamisel või otsida tuge raamatupidamisteenuse pakkujatelt, tagamaks majandusaasta aruande nõuetekohane ning tähtaegne esitamine Äriregistrile. Juriidiliste isikute juhatuse liikmetele tehakse ettepanek viia end kurssi majandusaasta aruande esitamise tähtajaga. Lisaks tehakse ettepanek üle vaadata Äriregistrile esitatud andmed äriühingu kohta. Edasi soovitatakse uurida, kuidas saaks efektiivsemalt lahendada probleeme seoses majandusaasta aruannete mittetähtaegse esitamisega.Nimetus Avatud juurdepääs Väikeettevõtte majandusaasta aruande vastavus raamatupidamise alusprintsiipidele(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-13) Sai, Anne; Luts, SiiriKõik raamatupidamiskohustuslased on kohustatud esitama majandusaasta aruande. Majandusaasta aruanne annab ülevaate raamatupidamiskohustuslase majandustegevusest. Majandustehingute kajastamisel raamatupidamises peab arvestama raamatupidamise alusprintsiipidega, et majandusaasta aruanne kajastaks majandustehinguid õigesti. Lõputööd ajendas autorit kirjutama asjaolu, et raamatupidamise alusprintsiipidest kinni pidamine on esmase tähtsusega majandusaasta aruande ette valmistamisel ja koostamisel. Spetsialistide artiklites ja üliõpilaste varasemates uuringutes on kirjeldatud vigu alusprintsiipide rakendamisel majandusaasta aruannetes ning seda isegi auditeeritud ettevõtetes. Lõputöö esimeses peatükis on kirjeldatud teooria raamatupidamise alusprintsiipide käsitluse kohta. Raamatupidamise seadusest, Raamatupidamise Toimkonna juhenditest ja spetsialistide artiklitest on välja toodud nõuded majandusaasta aruande koostamiseks. Raamatupidamise alusprintsiipide rakendamine majandusaasta aruande koostamisel võimaldab esitada täpseid ja veatuid aruandeid, mis on oluline erinevatele aruande kasutajatele- laenuhalduritele, äripartneritele, statistikutele, omanikele. Lõputöö teises peatükis on kirjeldatud valitud empiirilise uuringu metoodikat. Lõputöö empiirilise uuringu ülesandeks oli välja selgitada empiirilise uuringu metoodika ja raamatupidamise alusprintsiipide rakendamine majandusaasta aruandes osaühing Toprimo näitel. Uuring viidi läbi väikeettevõttes, kellele ei laiene auditi kohustus. Väikeettevõtte juhatuse soov oli saada infot oma raamatupidamise korraldamise ja finantstulemuse kajastamise õigsuses kohta majandusaasta aruandes. Empiirilisele uuringule läheneti deduktiivselt, andmekogumise meetodiks oli dokumendivaatlus. Andmete kogumise instrumendiks kasutati dokumendivaatluse kava. Valimi moodustasid ettevõtte 2022. aasta majandusaasta aruanne, raamatupidamise sise-eeskiri ja 2022. aasta raamatupidamise alg- ja koonddokumendid ning invaentuuriaktid. Andmeanalüüsiks kasutati kombineeritud meetodina võrdlust ja sisuanalüüsi. Võrreldi tegevusaruande ning raamatupidamise aastaaruande ja selle lisade vastavust raamatupidamise alusprintsiipidele. Lõputöö kolmandas peatükis on kirjeldatud empiirilise uuringu protsessi lähtudes valitud meetodist, tehtud järeldusi ja ettepanekuid juhtkonnale majandusaasta aruande raamatupidamise alusprintsiipidega kooskõlla viimiseks. Uuringu käigus koguti vastuseid püstitatud ülesannetele ja selgitati välja osaühing Toprimo majandusaasta aruande vastavus raamatupidamise alusprintsiipidele. Selgitati välja osaühingu Toprimo 2022. aasta majandusaasta aruande koostises oleva tegevusaruande vastavust raamatupidamise alusprintsiipidele. Vaadeldi ja analüüsiti ettevõtte jätkusuutlikkust lähtudes jätkuvuse printsiibist. Kuna ettevõtte jätkusuutlikkust näitab olulisel määral likviidsus, siis leiti erinevaid suhtarve, mis hindasid ettevõtte lühiajalist maksevõimelisust ja võimet käibevaradega katta lühiajalist võlgnevust kreeditoridele. Lühiajalise maksevõime hindamiseks leiti happetesti ja puhaskäibekapitali näitajad, mis mõlemad väljendasid ettevõtte head likviidsust. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja näitas, et ettevõttel ei teki raskusi lühiajaliste võlgnevuste tasumisel. Lõputöös vaadeldava ettevõtte omakapital vastas Äriseadustikust tulenevatele nõuetele. Tegevusaruandes puudus detailsem informatsioon uue tegevusala majanduslike näitajate kohta, ehkki selle käivitamise aastal tulud ja kulud olid olulise määraga bilansimahust. Juhtkonnale tehti ettepanek uue tegevusala käivitamise info avalikustada detailsemalt, et aruanne oleks vastavuses olulisuse ja objektiivsuse printsiibiga. Bilansi vastavuse välja selgitamiseks raamatupidamise alusprintsiipide nõuetele, vaadeldi eraldi kõigi bilansikirjete koostist. Vaadeldi kirjet „Raha“ ja sularaha käitlemist ettevõttes. Et tagada majandusüksuse printsiibi täitmine, tehti ettepanek sätestada sularaha käitlemise detailsem kirjeldus raamatupidamise sise-eeskirjas. Varude arvestuses oli kasutatud materjalide lihtsustatud kuluks kandmist FIFO meetodil ja varud võeti arvele inventuuriakti alusel, selline meetod on vastavuses konservatiivsuse printsiibiga ning tulude ja kulude vastavuse printsiibiga. Bilansikirje „Materiaalne põhivara“ sisu uurides selgus, et 15-st põhivarast oli vaid kahel varal jääkväärtus nullist erinev arv. Kõik põhivarad olid veel ettevõttes kasutusel. Et konservatiivsuse printsiibiga oleks põhivara väärtus vastavuses, oli ettepanek juhtkonnale üle vaadata senised amortisatsioonimäärad ning määrata need vastavalt põhivara tegelikule elueale. Varade liigitamine bilansis lühiajalisteks ja pikaajalisteks viitab periodiseerimisele ning vastab tulude ja kulude vastavuse printsiibile. Kasumiaruande vaatlemisel lähtuti uurimisel samast põhimõttest nagu bilansi puhul, võrreldi kõiki kasumiaruande kirjeid eraldi ning vaadati juurde algdokumente, tegemaks kindlaks kasumiaruande ja algdokumentide vastavust raamatupidamise alusprintsiipidele. Lähtudes kasumiaruande mahust, olid olulisemate väärtustega kirjed „Müügitulu“, „Kaubad, toore ja materjal“ ja „Mitmesugused tegevuskulud“. Kõigile neile kirjetele olid koostatud täiendava informatsiooni saamiseks juurde lisad. Lisa oli olemas kasumiaruande kirjele „Põhivara kulum ja väärtuse langus“, milleks on „Materiaalne põhivara“, kuid kasumiaruandes puudus viide Lisale 5 „Materiaalne põhivara“. Juhtkonnale tehti ettepanek viidata põhivara lisale, et oleks vastavus arusaadavuse printsiibiga. Raamatupidamise aastaaruande lisade vaatlemisel selgus, et Lisas 1 „Arvestuspõhimõtted“ puudus informatsioon, et tegemist on väikeettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruandega. Samas lisas oli toodud põhivara alampiiriks 2000 eurot, kuid raamatupidamise sise-eeskirjas oli selleks piiriks märgitud 1000 eurot. Erinevuste tõttu kahe dokumendi vahel ei ole võimalik üheselt aru saada, kumb põhivara alammäär on õige. See ei ole vastavuses arusaadavuse ja konservatiivsuse printsiibile. Juhtkonnale tehti ettepanek dokumendid omavahel kooskõlla viia. Samuti tehti ettepanek avalikustada Lisas 1, et ettevõte kasutab väikeettevõtja lühendatud aastaaruannet, nii oleks tagatud kooskõla avalikustamise printsiibiga. Lisast 6 „Võlad ja ettemaksed“ selgus, et kajastatud olid võlad tarnijatele, võlad seotud osapooltele ja maksuvõlad. Maksuvõlad ei olnud välja toodud maksuliikide lõikes, seetõttu tehti lähtuvalt avalikustamise printsiibist ettepanek maksuvõlad liigiti välja tuua. Seotud osapoolte võlale oli koostatud Lisa 14, kuid see ei sisaldanud rohkem informatsiooni, kui bilansikirje. Et viia lisa vastavusse arusaadavuse printsiibiga, peaks Lisas 14 välja tooma seotud osapoole võla liigi. Dokumendivaatlusel selgus, et seotud osapoolte võlaks oli võlg aruandvate isikute vastu. Lähtuvalt eelnevast tehti ettepanek tuua aruandvate isikute võlg aruandepäeva seisuga omanike laenu alla ja kajastada see Lisas 14 detailsemalt, nii oleksid seotud osapoolte andmed paremini arusaadavad ja vastaksid arusaadavuse printsiibile. Puhkusekohustise inventeerimisel oli kasutatud ette saadud ja väljamakstud puhkuse ning kasutamata puhkuse saldeerimist. Juhtkonnale tehti ettepanek tulude ja kulude printsiibiga kooskõlla viimiseks kasutamata puhkusepäevade lõikes olev puhkusekohustis arvestada ning konservatiivsuse printsiibiga kooskõlla viimiseks võtta ülesse nõue töötaja vastu ettemakstud puhkusetasu osas. „Müügitulu“ lisal ei olnud lisatud müügituludele tegevusalade lõikes EMTAK koode, arusaadavuse printsiibist lähtuvalt tehti ettepanek EMTAK koodid lisada „Müügitulu“ lisale. Lisa 10 „Kaubad, toore, materjal ja teenused“ ning Lisa 11 „Mitmesugused tegevuskulud“ olid detailselt välja toodud ja vastasid sisu ülimuslikkuse ja arusaadavuse printsiibile. Majandusaasta aruande terviklikkuse kontekstis ei avalda majandusaasta aruande vaatlemisel ilmnenud vead määravat mõju aruande õigsusele ja asjakohasusele. Kuid majandusaasta aruande vastavusse viimiseks raamatupidamise alusprintsiipidega, peaks ettevõtte juhtkond vastavalt tehtud järeldustele ja ettepanekutele sisse viima parandused. Kokkuvõtvalt võib väita, et lõputöö empiirilise uurimise läbiviimiseks püstitatud ülesanded said täidetud ja lõputöö eesmärk saavutatud.Nimetus Avatud juurdepääs Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenevate kohustuste täitmine raamatupidamisbüroodes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-13) Pohlak, Piia; Annus-Anijärv, LaiviRaamatupidamisbürood on RahaPTS-i tähenduses kohustatud isikud, mistõttu nad on oma majandustegevuse käigus kohustatud täitma RahaPTS-st tulenevaid kohustusi. Senine praktika on aga näidanud, et raamatupidamisteenuse pakkujad ei ole RahaPTS-st tulenevate kohustustega hästi kursis ega oska neid täita. Samas on raamatupidajatel rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamises väga oluline roll, kuna nad puutuvad pidevalt ja vahetult kokku erinevate ettevõtete tehingute ja tegevusega üldiselt. Raamatupidamisteenuse osutamise käigus on võimalik raamatupidajatel tuvastada kahtlaseid tehinguid ning teavitada oma kahtlustest Rahapesu Andmebürood. Lõputöö eesmärk oli selgitada välja RahaPTS-st tulenevate kohustuste täitmise seadusele vastavus raamatupidamisbüroodes ning esitada raamatupidamisbüroodele ettepanekuid kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks. Eesmärgi saavutamiseks anti teoreetiliste allikate põhjal ülevaade raamatupidamisteenuse pakkujate kohustustest rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel ning peamistest teadaolevatest puudustest nende kohustuste täitmisel. Empiirilise uuringu läbiviimiseks koostati metoodika. Empiirilise uuringu raames kaardistati ja analüüsiti raamatupidamisbüroode RahaPTS-st tulenevate kohustuste täitmist ning peamiseid probleemkohti nende kohustuste täitmisel. Raamatupidamisbüroode RahaPTS-st tulenevate kohustuste täitmise kaardistamiseks kasutati ankeetküsimustikku, mis saadeti Äripäeva 2022. aasta raamatupidamisbüroode TOP-i kuuluvatele ettevõtetele. Küsimustikule vastas kokku 12 raamatupidamisbüroo juhti. Ankeetküsimustikus uuriti osalejatelt, kuivõrd nad on teadlikud RahaPTS-st tulenevatest kohustustest, kas ja millisel määral täidavad nad RahaPTS-st tulenevaid kohustusi ning mis on nende hinnangul peamised probleemkohad kohustuste täitmisel. Uuringu tulemuste analüüsimiseks kasutati kirjeldavat statistikat. Teoreetilistest allikatest lähtuvalt on raamatupidamisbürood kohustatud koostama rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alase riskihinnangu, määratlema riskiisu, kehtestama protseduurireeglid ja nende täitmise kontrollimiseks sisekontrollieeskirja. Uuringu tulemustest selgus, et kõik nimetatud dokumendid on koostatud üksnes pooltes küsitluses osalenud ettevõtetes. Tulemustest järeldati, et raamatupidamisbüroodes on probleeme RahaPTS-st tuleneva dokumentatsiooni koostamisega. Raamatupidamisbürood peavad kohaldama oma klientide suhtes hoolsusmeetmeid. Hoolsusmeetmeid tuleb RahaPTS-st tulenevalt kohaldada alati, kuid uuringust selgus, et kõik raamatupidamisbürood ei tee seda alati, vaid pigem kaootiliselt ning teatud juhtudel üldse mitte. Hoolsusmeetmete ebapiisav kohaldamine viitab teadmiste ja/või oskuste puudumisele. Raamatupidamisbürood on kohustatud teavitama Rahapesu Andmebürood kõikidest rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtlustest. Uuringu tulemusena selgus, et 12-st raamatupidamisbüroost üheksa (75%) ei ole oma tegutsemisaja jooksul tuvastanud sellist tehingut või tegevust, mille puhul tekkis rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus. Samas väitis näiteks kaheksa ettevõtet (67%), et nad teavitavad alati Rahapesu Andmebürood terrorismi rahastamise kahtluse ja sanktsiooni kohaldamise kahtluse korral. Samuti vastas seitse osalenut (58%), et nad teevad alati teate rahapesu kahtluse korral või juhul, kui rahaline nõue täidetakse sularahas üle 32 000 euro väärtuses. Tulemustest järeldati, et raamatupidamisbürood on kahtluse korral valmis teavitama Rahapesu Andmebürood, kuid siiamaani ei ole enamus vastanutest veel midagi kahtlast tuvastanud. Võttes arvesse uuringu tulemusi (sh küsimustikus osalenud ettevõtete vanust) ning Rahapesu Andmebüroo antud tagasisidet ja teatamiste statistikat, järeldati, et uuringus osalenud raamatupidamisbüroodes ei osata tunda ära kahtlaseid tehinguid/tegevust. Raamatupidamisbüroode juhid olid üksmeelel, et nemad ja nende ettevõttes töötavad raamatupidajad teavad RahaPTS-st tulenevaid kohustusi. Samuti nõustusid vastajad üksmeelselt, et nende ettevõttes rakendatakse meetmeid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks. Juhtide hinnangul ei ole nende ettevõtetes märkimisväärseid probleemkohti, mille tõttu nad ei täida või ei saa täita RahaPTS-st tulenevaid kohustusi. Seega küsitluses osalenute enda hinnangul on nad RahaPTS-st tulenevate kohustustega hästi kursis ning nende täitmine ei valmista neile probleeme. Samas selgus uuringust, et ettevõtetes esineb probleeme hoolsusmeetmete kohaldamise ja kahtlaste tehingute/tegevuse äratundmisega. Sellest tulenevalt järeldati, et raamatupidamisbürood on RahaPTS-st tulenevate kohustustega küll üldiselt kursis, kuid nad ei täida kohustusi korrektselt ja piisavalt. Uuringu tulemuste põhjal tehti raamatupidamisbüroodele ettepanekuid RahaPTS-st tulenevate kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks. Lõputöö eesmärk ja selle saavutamiseks seatud ülesanded said täidetud.Nimetus Avatud juurdepääs Võõrtööjõu rakendamist mõjutavad probleemid OÜ Saru Lauavabrik näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-13) Ruven, Romy; Annus-Anijärv, LaiviLõputöö on kirjutatud OÜ Saru Lauavabriku näitel. Lõputöös keskenduti võõrtöötajate värbamist mõjutavatele probleemidele ühe kindla ettevõtte näitel. Lõputöö eesmärk oli selgitada välja võõrtööjõu rakendamise olukord ja sellega seonduvad probleemid osaühingus Saru Lauavabrik. Eesmärgi saavutamiseks püstitati ülesanded, mis hõlmasid lõputöö metoodika esitamist, võõrtööjõu rakendamise õiguslike aluste ja nende sisu välja toomist, osaühingu Saru Lauavabrik võõrtööjõu rakendamise olukorra ja probleemide kaardistamist ning analüüsi ning järelduste ja võimalusel ettepanekute esitamist. Osaühingu Saru Lauavabrik jaoks on võõrtööjõu värbamine olnud varasemalt ning on ka hetkel väga oluline, kuna kohalikke töötajaid piirkonnas ei ole. Võõrtöötajate rakendamist on aga mõjutanud mitmed probleemid, mida lõputöös on analüüsitud. Osaühingus Saru Lauavabrik on üle poolte töötajatest võõrtöötajad, keda nii koroonapandeemia kui ka Venemaa-Ukraina soda oluliselt mõjutasid. 2019. aasta lõpus vallandunud koroonapandeemia tõstis märgatavalt toodete ja teenuste hindu ning sundis osaühingut Saru Lauavabrik mõtlema alternatiividele võõrtöötajate tööle saamiseks, kuna riigipiirid suleti. Võõrtöötajate Eestis majutamine aga oli väga kulukas, mistõttu väljaminekud oluliselt suurenesid. 2022. aasta veebruaris alanud Venemaa-Ukraina sõda lisas niigi hapras seisus olevate ettevõtete käekäigule veelgi raskust juurde. Ettevõttel tekkisid finantsraskused ning toodete tarneprobleemid, mis sundis töötajaid koondama. Võõrtöötajate värbamine on küllaltki keerukas ja aeganõudev protsess ettevõtete jaoks. Sõltuvalt võõrtöötaja päritoluriigist on erinevaid nõudeid ja reegleid selleks väga palju, seda just eriti kolmandatest riikidest pärit töötajate puhul. Euroopa Liidu liikmesriikidest tuleva võõrtöötaja värbamine on oluliselt lihtsam ning kogu protsess ei ole nii aeganõudev. Sellegi poolest on võõrtöötaja värbamisel, sõltumata tema päritoluriigist, vajalik täita hulgaliselt dokumente, et kõiki nõudeid oleks järgitud. Võõrtööjõu rakendamist reguleerib Välismaalaste seadus, mis ütleb, et Eestis ajutiselt viibiv või Eestis elav välismaalane on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda ja Eesti õigusakte, austama põhiseaduslikke väärtusi ja printsiipe. Eestis tööle asumiseks on vaja õiguslikku alust Eestis viibimiseks ja töötamiseks, milleks tavapäraselt on viisa. Lühiajaline võõrtööjõu töötamine tuleb enne tööle asumist registreerida Politsei- ja Piirivalveametis, taotlusele tuleb lisada töötaja foto, riigilõivu tasumist tõendav dokument ning koopia välismaalase reisidokumendist isikuandmetega. Pikemaajaliseks Eestis viibimiseks ja töötamiseks tuleb taotleda elamisluba. Tähtajalise elamisloa töötamiseks andmise eesmärk on soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse võtta Eestisse tööle vajalike teadmiste ja oskustega välismaalasi. Tööandja on kohustatud kontrollima, et tema juures töötaval välismaalasel oleks Eestis viibimiseks ja töötamiseks õiguslik alus. Õiguse Eestis viibida ja töötada annab tavapäraselt kas lühiajalise töötamise registreerimine ja pikaajalise D-viisa taotlemine või töötamist võimaldav elamisluba. Välismaalane on Eestis mitteresident, kui ta on Eestisse lähetatud , töötaja on töölähetusel ning tema tööandjaks on välismaa tööandja või ta ei viibi Eestis enam kui 183 päeva iga 12 kuulise perioodi jooksul. Füüsiline isik on resident, kui tema elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval. Isik loetakse residendiks alates tema Eestisse saabumise päevast. Antud ettevõtte puhul on võõrtööjõu värbamisel lähtutud kehtivatest nõuetest. Kõik võõrtöötajad on Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikud, mistõttu on värbamisel kehtivad nõuded mõnevõrra leebemad. Pole vaja taotleda ei elamisluba ega ka pikaajalist töötamist võimaldavad D-viisat. Küll aga on kõigile võõrtöötajatele taotletud maksuresidentsus. Kõik töötajad on registreeritud ka nõuete kohaselt Tööinspektsioonis ning Maksu- ja Tolliameti töötamise registris. Võõrtööjõu rakendamine osaühingu Saru Lauavabrik puhul on kestnud juba väga pikki aastaid. Ettevõttes on välja kujunenud kindel tööde jaotus ja järjekord, mille alusel võõrtöötajaid ettevõttesse värvatakse. Valminud on dokumentide kogumik, mis on kooskõlas Eestis kehtivate seadustega ning vastab kõigile kehtivatele nõuetele. Lõputöö tulemusena esitati ettevõttele ettepanek tõlkida dokumentide kogumik vene keelde, mis muudaks võõrtöötajatel dokumentidest arusaamise lihtsamaks ning värbamise protsessi kiiremaks. Lõputöös tugineti uurimistöö põhjale, kus on välja toodud võõrtöötajate rakendamise õiguslikud alused, värbamiseks vajalikud dokumendid ning probleemid Eestis töötavate võõrtöötajatega. Uurimistöö tugines seadustele ning valdkonna spetsialistide ja ministeeriumite poolt koostatud artiklitele.Nimetus Avatud juurdepääs Krediidikorraldus seadmete jae- ja hulgimüügiga tegelevas väikeettevõttes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-13) Lillipuu, Janika; Tandru, DianaTöö oli koostatud teemal „Krediidikorraldus seadmete jae- ja hulgimüügiga tegelevas väikeettevõttes“. Uuritav ettevõte pakub enamjaolt oma klientidele krediitmüüki, olenemata sellest, et krediitmüügiga võib kaasneda peale kasu saamise ka kahju tekkimine nõuete ebatõenäolisest laekumisest. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada ettevõtte võlgnevuste ennetamise võimalused ja võlgade sissenõudmise teoreetilised lähtekohad ning koostada lõputöö metoodika. Loodud eesmärgi täitmiseks töötati läbi võlgade ennetamise ja sissenõudmise alane kirjandus, mille eesmärk oli leida ettevõttele olukorra ennetamiseks ja sissenõudmiseks sobivad meetmed ja võimalused. Tänapäeval müüb enamik ettevõtteid oma kaupu ja teenuseid krediitmüügi tingimustel – see on usaldusel põhinev müük, mis aitab konkurentsis püsida ja tugevdada kliendi lojaalsust. Krediidimüük tuleb ettevõttes korraldada selliselt, et tagatud oleks stabiilne raha laekumine ja samas peavad säilima klientidega head suhted. Paraku leiavad ettevõtted ennast üsna sageli olukorrast, kus tasu saadud kauba või teenuses eest ei laeku või laekub oodatust hiljem. Töös on välja toodud võlgnevuste ennetamise ja sissenõudmise võimalused kohtuväliselt ja kohtus. Võlgnevuste ennetamise alla kuulub tasutakontrolli teostamine oma lepingupartneritele, krediitmüügi lepingute sõlmimine ja lepingu tingimused ning tagatiste kasutamine lepingutes. Võlgnevusete sissenõudmine kajastas võlgnevuste sissenõudmist kohtu väliselt ja kohtus. Uuringust ilmnes, et kõige levinum meetod krediidiriski maandamiseks on enne tehingu sõlmimist kliendile taustakontrolli tegemine. Kindlasti peaks ühtlasi ettevõttes olema välja töötatud ka asjakohane krediidipoliitika, mis aitab ettevõttel teha õigeid krediidiotsuseid. Krediidipoliitika dokument peaks sisaldama krediidiandmise üldiseid kriteeriumeid, (müügitingimused, maksetähtajad, allahindluse võimalused), krediidi analüüsi (klientide pidev jälgimine) ja sissenõudmispoliitika korda (sissenõudmise protseduurid maksetähtaega ületanud klientidele). Väiksemate võlgnevuste puhul on ettevõttel kohtuväliselt võimalus sisestada maksmata arve Maksehäireregistrisse, kaaluda maksekäsu kiirmenetlust, suuremate summade puhul kasutada hagi- või pankrotimenetlust. Kui kohtuväline võlgade sissenõudmine ei anna soovitud tulemust siis tuleb algatada sissenõudmise protsess läbi kohtu. Võimalik on pöörduda hagiavaldusega kohtusse, teha maksekäsu kiirmenetluse avaldus või alustada võlgniku suhtes pankrotimenetlust. Uuringu läbiviimiseks kasutati kombineeritud uurimismeetodit ja deduktiivset lähenemisviisi. Kvalitatiivsed andmed koguti juhatuse liikme ja raamatupidajaga läbiviidava poolstruktureeritud intervjuu käigus. Kvantitatiivse uurimuse korral vaadeldi ettevõtte algdokumente (müügiarveid, raamatupidamise sise-eeskirja, kirjavahetusi tellijatega, arvete nimekirju ja võlgnevuste aruandeid). Kokkuvõtvalt võib järeldada, et ettevõttes puudub kirjalik krediidipoliitika dokumentatsioon, mis sisaldab infot, kuidas tuleb toimida krediitmüügi käigus. Selle info põhjal võib järeldada, et krediidiotsuseid tehakse intuitsiooni põhjal. Taustauuringuid uutele klientidele teostatakse ettevõttes puudulikult ning olemasolevaid kliente ei kontrollita üldse. Ettevõte ei sõlmi lepinguid oma koostööpartneritega enne töödega alustamist, selle aluseks võetakse hinnapakkumine. Akte tehtud tööde eest vormistatakse harva. Võlgnevuste sissenõudmisetega tegelevad ettevõttes müügijuht ja juhatuse liige. Ettevõte eelistab nõuete kohtuvälist sissenõudmist ning kliendivõlgnevustega tegeletakse esimesel võimalusel. Teisest päevast alates võetakse ühendust kliendiga telefonitsi ja väljastatakse meeldetuletuskiri ja arve. Ettevõte tunneb huvi võlgnevuste põhjuste tekkimise kohta ja pakub klientidele erinevad võimalusi oma võlgnevuse tasumiseks (maksmine osadena või pikendatakse maksetähtaegu). Maksehäireregister on ettevõttes kasutusel summast alates 500 eurost. Vajadusel pöördutakse kohtusse ja esitatakse avaldus hagimenetluse läbiviimiseks. Hagimenetlust on mõistlik kaaluda alates 2000eurose võlgnevuse korral. Uuringust tulenevalt saab soovitada ettevõttele, et koostataks asjakohane krediidipoliitikajuhend, mis sisaldaks kokkulepituid protseduurireegleid, millistele klientidele lubada müüa krediidiga ning millistele mitte. Oluline on, et juhend sisaldaks kogu krediidihalduse protsessi alates kliendisuhte loomisest kuni võlamenetluseni. Klientide tausta uurimiseks tuleb kasutada erinevaid infoallikaid ning teatud aja tagant kontrollida ka olemasolevate klientide tausta. Oluline on jätkata tasuliste teenuspakkujatega (creditinfo.ee, taust.ee, inforegister.ee) ning lisaks teha põhjalik taustakontroll ettevõtte omanike ja vastaspoole esindajate kohta. Soovitusena võib juurde lisada Äriregistrist saadava teabe ning kasutada erinevaid interneti otsingumootoreid (Google, Facebook). Enne töödega alustamist tuleb sõlmida alati kirjalik leping, sh lisada lepingusse kõrvalkohustused ja sanktsioonid lepingu rikkumisel. Vormistada aktid tehtud tööde kohta selleks, et hiljem tõendada oma tehtud töö ulatust ja mahtu ning hinda. Mahukamate tööde korral viia sisse osadena tasumine, et vältida suures ulatuses võlgnevusi. Vastavalt ettevõtte suurusele peaks võlgnevustega tegelema ettevõttes eraldi inimene. Tulevikus müügimahtude suurenemisel on soovitav ettevõttel antud kohale leida sobiv kandidaat, kes tegeleb nii võlgnevuste monitoorimise ja sissenõudmisega kui ka klientide taustauuringutega. Praegu võib koolitada müügijuhti suhtlema ka keerulisemate klientidega. Riskantsema kliendi ja uute klientide puhul tuleb jätkata ettemaksu küsimist alates 2500 eurost. Jätkata võlgnevuste sissenõudmist esimesel võimalusel ning võlgnevuses olevatele klientidele erinevate makselahenduste pakkumist oma võlgnevuse tasumiseks (maksmine osadena või pikendatakse maksetähtaegu). Maksehäireregistrit saab kasutusse võtta kui võlgnevus on alates 30 eurot ja rohkem ning sellest on möödunud 45 päeva. Hagimenetluse asemel tasub eelistada maksekäsu kiirmenetlust, kuna menetlemise aeg on lühem ja riigilõiv väiksem. Maksekäsu kiirmenetlust võib kaaluda alates 3000eurose võla korral. Lõputöö autor leiab, et uuringu eesmärk sai täidetud.Nimetus Embargo Finantsnäitajate hindamine tootmisettevõtte näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2029-05-30) Flink, Signe; Noorväli, HelleLõputöö on horisontaalse ülesehitusega ehk koosneb teoreetilisest ja empiirilisest osast. Teoreetilise osa eesmärgiks on välja selgitada finantsnäitajate analüüsimise meetodid. Uuritavaks ettevõtteks on tootmisettevõte. Uurimisprobleem tuleneb vajadusest saada teada, kuidas on energiakriis mõjunud ettevõtte finantsolukorrale, jätkusuutlikkusele ja konkurentsivõimele. Ettevõtete põhieesmärk on kasumi ja raha teenimine, kuid energiakriisi ajal on ettevõtte müüdud toodangu kulud suurenenud ja laovarud tõusnud. Tutvudes ajaloos varem toimunud energiakriiside mõjudega ja majandusanalüütikute raportitega 2021. aastal alanud energiakriisi osas, siis empiirilise uuringu käigus oli soov välja selgitada energiakriisi võimalikku mõju finantsnäitajatele. Finantsnäitajate pidev jälgimine on oluline, et majanduslikes kriisides õigeaegselt märgata ettevõtte tegevuse kitsaskohti, mis vajavad tähelepanu. Kasutatud materjalide põhjal selgus, et finantsanalüüsi läbi viimiseks on järgmiseid meetodeid: suhtarvuanalüüs, horisontaal- ja vertikaalanalüüs ning ka trendianalüüs. Empiirilise uuringu eesmärk oli hinnata tootmisettevõtte finantsnäitajaid aastatel 2020-2022, selgitades välja, kuidas mõjutas energiakriis tootmisettevõtte finantsnäitajaid ja teha ettepanekuid. Teostati bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude aruande horisontaal-, vertikaal- ja trendianalüüs ning viidi läbi mahukas suhtarvude analüüs. Analüüsi käigus selgus, et bilansikirjetes on varude jääk tõusnud ning järgmisel perioodil on vaja oluliselt suurem summa laenu tagasi maksta, kui eelnevatel aastatel. Seega on ettevõttel vaja piisavalt rahavoogusid laenu tagasi maksmiseks. Kasumiaruandest selgus, et brutokasumi vähenemine vähendab kasumlikkust ning intressikulude vähenemine suurendab kasumlikkust. Brutokasumi vähenemine on tingitud müüdud toodangu kulude suurenemisest. Müüdud toodangu kulu all on kõige suurema tõusu teinud energiakulud ja tooraine-materjali kulud. Energiakulude tõus mõjutab kõiki ettevõtteid, mille tõttu ettevõtted tõstavad hindasid, seega tootmisettevõtte jaoks on tooraine hinnad kallimad ning selleks tõuseb ka müüdud toodangu kuludes tooraine kulu. Suhtarvuanalüüsis on lühiajalise maksevõime näitajad viimase aastaga languse suunal lühiajaliste kohustiste suurenemise tõttu, sest pikaajalise laenu lühiajaline osa vajab järgmisel aastal suures summas tasumist. Pikaajalise maksevõime kõik näitajad on võrreldavatel aastatel paranenud, sest pikaajalised kohustised on igal aastal vähenenud iga-aastaste laenu tagasimaksete tõttu. Efektiivsuse näitajad on paranenud, sest ettevõte kasutab iga aastaga järjest tõhusamalt varasid müügikäibe tekitamiseks, mis viitab heale finantsjuhtimisele. Tasuvuse finantsnäitajad on positiivsed, see viitab, et ettevõtte heale finantsjõudlusele. Ettevõttel on küll piisavalt raha olnud, et täita kohustusi ja tegevuskulusid, kuid tuleks suurendada vaba rahavoogu ja mõistlikku rahajääki arvestades raha suhet müügikäibesse. Uuringust saab järeldada, et kasumlikkust on vähendanud just müüdud toodangu kuludes olevad tooraine ja materjali kulud ning energiakulud. Müüdud toodangu kulude suurenemine on vähendanud kasumlikkust ja puhaskäibekapitali piisavust, sest teised tegevuskulude ja ärikulude summa on jäänud samasse suurusjärku ning intressikulude vähenemine on tõstnud kasumlikkust. Müüdud toodangu kulude suurenemist põhjustab kõige rohkem energiakulud (viimasel aastal suurenemine 82%) ning tooraine ja materjali kulud (viimasel aastal suurenemine 30%) ning remondi- ja hoolduskulud (viimasel aastal suurenemine 26%). Võrreldes baasaastaga 2020 on energiakulude tõus 251%, mis on müüdud toodangu kuludes kõige suurem tõus. Kuna energiakulude tõus mõjutab kõiki ettevõtteid, siis toormaterjali hinnad on tõusnud. Varude jääk on tõusnud, aga teada ei ole kas tõus on kogusest tingitud või hinnatõus on tõstnud varude väärtust või mõlemad variandid. Varude jäägi tõus vähendab varade rahateenimise võimet. Ettepanekud kasumlikkuse tõstmiseks on müüdud toodangu kulude vähendamiseks teostada pidevat hindade jälgimist, kaubelda tarnijatelt soodsamaid hindasid, teha kontserniga ühishankeid soodsama hinna jaoks, vähendada üleliigset ostmist, pigem teha mitmeid väiksemates kogustes oste. Kõrge hinnaga suured ostud võivad raha liigselt varude alla kinni panna. Hinnad võivad vahepeal soodsamaks minna, kuid kallim toode seisab laos ning tuleb siiski tootmiseks ära kasutada. Energiakulude vähendamiseks leida alternatiivkütuseid ja –energiaid või kasutusel võiks olla erinevaid variante, et valida soodsama variandi. Tasub ka mõelda taastuvate energiaallikate nagu tuul, päike, biomass kasutuselevõtule. Varude jäägi vähendamiseks tegeleda pidevalt varude monitooringuga, müüa seisma jäänud ja aegunud varud ning vajadusel teha allahindlusi ja kampaaniaid klientidele. Heaks võimaluseks on luua materjalide juhtimise süsteem, mille abil saab täpselt planeerida, missuguseid materjale vaja tootmiseks soetada, ning üleliigset mitte lattu seisma osta. Toota prognooside või tellimuste alusel. Müügiprognoose võrrelda eelnevate aastate müükidega, analüüsida ja viia kõrvale nihkunud plaanid täpsemaks. Kokkuvõtvalt öeldes on uuritav ettevõte tulnud energiakriisiga hästi toime. Näitajad on muutunud vähe, kuid saadi hakkama ning suudeti jääda heale tasemele ka energiakriisiga kaasnenud hindade tõusuga. Autori arvates on lõputöö eesmärk täidetud.Nimetus Avatud juurdepääs Põlvkondade eripärade arvestamine personali valikul, hindamisel ja arendamisel raamatupidamisbüroodes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-13) Schumann, Sandra; Kirikal, HeveLõputöö empiirilise uuringu eesmärgiks oli analüüsida personali valikut, hindamist ja arendamist raamatupidamisbüroodes põlvkondade lõikes, et leida võimalusi põlvkondade eripäradega arvestamiseks personali valikul, hindamisel ja arendamisel. Empiiriline uuring viidi läbi 2023. aasta Äripäeva raamatupidamisbüroode topis olevate ettevõtete seas. Teoreetiliste allikate põhjal anti ülevaade põlvkondade eripäradega arvestamisel personali valikul, hindamisel ja arendamisel. Eelnevate uuringute põhjal toodi välja probleemid, mis esinevad töökohal, kus töötavad koos neli kuni viis põlvkonda. Teoreetilistele lähtekohtadele tuginedes vaadeldi, kas ja mil määral arvestatakse põlvkondade eripäradega personali valikul, hindamisel ja arendamisel. Lõputöös selgitati lahti põlvkonna mõiste, mida traditsiooniliselt nimetatakse põlvkondade keskmiseks vahemikuks, mis on vanemate ja nende laste sünni vahel ehk ligikaudu 20-25 aastat. Mõiste on aja jooksul muutunud, kuna kiire tehnoloogia areng ja inimeste üldine elustiil on palju erinev võrreldes varasemate aegadega. Lisaks toodi välja põlvkondade iseloomustused, nii buumipõlvkonna, X-, Y- ja Z-põlvkondadele iseloomulikud jooned, mida ettevõtted peaksid arvestama uute töötajate valikul, personali hindamisel ja arendamisel. Tutvustati, kuidas toimub ettevõtetes personali hindamise protsess ja millised on tavapärased meetodid selle teostamiseks. Lisaks toodi välja, millistel alustel erinevad põlvkonnad soovivad, et neid hinnataks ja kui tihti seda peaks tegema. Personali arendamise kohta selgitati, miks on töötajate koolitamine ettevõtetes väga oluline ja kuidas täpsemalt hinnata koolitusvajadusi vastavalt põlvkondade eripäradele. Samuti toodi näiteid, et iga põlvkonna esindaja eelistab erinevaid õpistiile, mille kaudu uusi teadmisi ammutada. Lisaks tavalistele koolitustele kasutatakse ettevõtetes nii juhendamist kui ka mentorlust, millest viimane kogub tänapäeval aina enam populaarsust. Empiirilise uuringu jaotises tõsteti esile koostatava lõputöö probleem, milleks oli põlvkondade eripäradega arvestamine personali valikul, hindamisel ja arendamisel raamatupidamisbüroodes. Lõputöös sooviti kaardistada, kas ja mil määral uuritavates raamatupidamisbüroodes arvestatakse personali valikul, hindamisel ja arendamisel põlvkondade eripäradega ning ühtlasi välja selgitada võimalused põlvkondade eripäradega arvestamiseks. Lõputöö koostamisel kasutati deduktiivset strateegiat ning andmeid koguti kaardistusuuringu abil, milleks olid koostatud küsimustikud raamatupidamisbüroode juhtidele ja personalitöötajatele ning teistele raamatupidamisbüroode töötajatele. Andmeid analüüsiti seejärel statistilise andmeanalüüsi abil ja kasutati kirjeldavat statistikat. Uuringust selgus, et raamatupidamisbüroode töötajad eelistavad erinevaid lähenemisviise personali valikule, hindamisele ja arendamisele põlvkondade lõikes. Raamatupidamisbüroode töötajad tunnevad, et ettevõtted üritavad luua mitmekesist töötajaskonda erinevatest põlvkondadest töötajate näol. Tagasiside ja hindamise eelistused raamatupidamisbüroode töötajate seas varieeruvad põlvkondade lõikes, kuid eelistatakse pigem regulaarseid tagasiside vestluseid, tagasisidet kolleegidelt või regulaarseid meeskonnakoosolekuid. Töötajate rahulolu ettevõtte pakutavate arenguvõimalustega oli üldiselt rahuldav. Isikliku ja kutsealase arengu eelistused varieerusid põlvkondade lõikes, kuid üldiselt oodatakse ettevõttelt nii erinevaid koolitusi kui ka võimalusi e-õppeks ja virtuaalseteks koolitusteks. Uuring näitas ka, et raamatupidamisbüroode juhtide ja personalitöötajate seas on mõõdukalt oluline, et nende ettevõtetes oleks töötajaid erinevatest põlvkondadest. Nad tunnistasid, et erinevate põlvkondade töötajate mitmekesisus on osaliselt kaasa aidanud raamatupidamisbüroode tõhususele. Paljud ettevõtted kasutavad töötajate hindamiseks ja tagasiside andmiseks regulaarseid tagasisidevestlusi, mis on populaarne viis erinevate põlvkondade seas. See näitab, et nii ettevõtted kui ka töötajad hindavad konstruktiivse tagasiside olulisust. Raamatupidamisbürood kasutavad peamiselt töötajate arendamiseks omavahelist teadmiste jagamist, koolitusi ja teisi arenguvõimalusi. Kahjuks näitas uuring, et ettevõtted ei paku koolitusi, mis oleksid kohandatud põlvkondlikele erinevustele, vaid kasutavad üldisi koolitusprogramme. Lõputöö koostamisel jõuti järeldusele, et igal põlvkonnal on oma unikaalsed omadused ja töötamise stiilid ning ettevõttel tuleb nende eripäradega arvestada, et tagada parim töötajate valik ja nende edukas areng läbi hindamise ja arendamise. Seega on oluline, et raamatupidamisbürood omaksid põhjalikke teadmisi põlvkondade eripäradest ning rakendaksid neid ka personali valikul, hindamisel ja arendamisel. Selle kaudu on ettevõtetel võimalik leida õige tasakaal erinevast põlvkonnast töötajate vahel ning luua töökeskkond, kus iga töötaja saab täielikult näidata oma oskuseid ja teadmisi. Sellest tulenevalt on põlvkondade eripäradega arvestamine oluline eelis ettevõtetes, mis soovivad saavutada organisatsiooni pikaajalisi eesmärke.Nimetus Avatud juurdepääs Väikeettevõtte lühendatud raamatupidamise aastaaruande vastavus nõuetele ehitusettevõtte näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-13) Rokk, Triinu; Kasearu, MalleLõputöö teema on „Väikeettevõtte lühendatud raamatupidamise aastaaruande vastavus nõuetele ehitusettevõtte näitel“. Lõputöö aktuaalsus seisneb väikeettevõtjate teadmatuses koostada korrektne raamatupidamise aastaaruanne. Aastaaruanded on olulised ettevõtte tegevuse ja finantsseisundi hindamisel ning nende kasutamine taustauuringutes on laialt levinud. Siiski võivad aastaaruannetes esineda puudused, mis võivad mõjutada nende usaldusväärsust ja seeläbi ka ettevõtte mainet. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada väikeettevõtte lühendatud raamatupidamise aastaaruande vastavus Eesti finantsaruandluse standardile, tuues välja puuduseid ja parendusettepanekuid. Eesmärgi saavutamiseks püstitati ülesanded, mille käigus töötati läbi raamatupidamise seadus, Raamatupidamise Toimkonna juhendid ja erialane kirjandus raamatupidamise aastaaruande koostamise kohta. Anti ülevaade väikeettevõtte raamatupidamise aastaaruande koostamise teoreetilistest alustest ja kavandati metoodika lõputöö koostamiseks. Analüüsida Krusem ehitus OÜ raamatupidamise aastaaruande vastavust lähtudes Eesti finantsaruandluse standardist ja vajadusel teha parendusettepanekuid. Lõputöö koostamisel kasutati kvantitatiivset metoodikat, mis võimaldab koguda ja analüüsida kvantitatiivseid andmeid ning teha selle põhjal järeldusi. Selle uurimismeetodi abil on võimalik tuvastada võimalikud probleemid ja kitsaskohad. Andmete kogumisel kasutati dokumendivaatlust ja andmete analüüsil võrdlust. Analüüsiti Krusem ehitus OÜ 2022. aasta majandusaasta raamatupidamise aruande vastavust nõuetele. Raamatupidamiskohustuslased peavad majandusaasta lõppedes koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Ettevõtjatele on kehtestatud teatud kategooriad ja väikeettevõtjad võivad koostada lühendatud raamatupidamise aastaaruande, mis koosneb bilansist, kasumiaruandest ning lisadest. Krusem ehitus OÜ kuulub väikeettevõtja kategooriasse, kes on koostanud 2022. majandusaasta kohta lühendatud raamatupidamise aruande, mis koosneb bilansist, kasumiaruandest ja aastaruande lisadest. Raamatupidamise majandustehingute kajastamine toimub Merit Aktiva raamatupidamistarkvaras. Krusem ehitus OÜ kasutab kasumiaruande skeem 1. Raamatupidamise aastaaruande koostamise aluseks on raamatupidamisprogrammis Merit Aktiva kirjendatud majandustehingud ja reguleerimiskanded. Raamatupidamise seaduse ja ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirja kohaselt tuleb aastaaruande koostamist alustada varade ja kohustiste inventuuride teostamisega. Ettevõttes on kontrollitud kassa, pangakontode, nõuete ja kohustiste saldod, kuid inventuuriakte ei ole koostatud. Lähtudes olulisuse printsiibist on ettevõttes kindlasti vajalik läbi viia materiaalsete põhivarade inventuur, mille käigus tuleks hinnata ka põhivarade kasulikku eluiga. Reguleerimiskannetena tehakse ettevõttes igakuiselt amortisatsiooniarvestuse kanded ja lõpetamiskanded koostab raamatupidamisprogramm Merit Aktiva automaatselt. Seejärel asutakse koostama põhiaruandeid ja lisasid. Uuritav ettevõtte on bilansi koostamisel kasutanud raamatupidamise seaduses lisas 1 toodud skeemi. Seadusest lähtuvalt võib väikeettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruandes esitada raamatupidamise seaduse lisas 1 esitatud bilansiskeemi araabia numbritega tähistatud kirjete alaliigendused bilansi asemel raamatupidamise aastaaruande lisades. Uuringust selgus, et ettevõte ei ole alakirjeid esitanud bilansis ega ka aastaaruande lisades. Summad ei ole küll suured, kuid bilansist parema ülevaate saamiseks tuleks info avalikustada ehk esitada bilansikirjed „Nõuded ja ettemaksed“, „Varud“ ning „Võlad ja ettemaksed“ bilansis koos alakirjetega või esitada nende kirjete kohta lisad. Seetõttu võib väita, et on eksitud nii avalikustamise kui ka arusaadavuse printsiibi vastu. Ettevõtte on järginud bilansi koostamisel võrreldavuse ja järjepidevuse printsiipi, tuues välja ka eelneva perioodi kirjete arvnäitajad. Raamatupidamisregistrites olevad summad olid vastavuses aruandes esitatuga. Ettevõtte kasumiaruanne on koostatud vastavalt raamatupidamise seadusele skeem 1 järgi. Esitatud on kohustuslik lisa „Tööjõukulud“, millele on kasumiaruandes ka viidatud. Olulistele kasumiaruande kirjetele nagu „Müügitulu“, „Kaubad, toore, materjal ja teenused“ ning „Mitmesugused tegevused“ oleks võinud olla koostatud lisad, kus oleks välja toodud täpsem informatsioon kirjete sisu kohta. Ettevõtte on järginud kasumiaruande koostamisel võrreldavuse ja järjepidevuse printsiipi, tuues välja ka eelneva perioodi kirjete arvnäitajad. Aruandes esitatud tulud ja kulud olid vastavuses raamatupidamisregistrites olevate summadega. Lisades avalikustatava informatsiooni osas esines enim puudujääke. Selle tulemusena, esitan ettevõtjale ettepanekud: • lisa 1 arvestuspõhimõtteid avalikustava üldise informatsiooni osas selgitusena tuua välja, et esitatud aruanne on koostatud lähtuvalt Eesti finantsaruandluse standardist ning tegemist on lühendatud raamatupidamise aastaaruandega; • lisada bilansikirjetele täiendavad alakirjed või koostada alakirjete kohta lisad; • esitada lisa materiaalsete põhivarade muutuste kohta; • eemaldada arvestuspõhimõtete lisast üleliigne informatsioon aruandest paremaks arusaamiseks; • kasutada raamatupidamise aastaaruande koostamisel Raamatupidamise Toimkonna juhenditega kehtestatud kõige uuemaid termineid. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada väikeettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruande vastavus Eesti finantsaruandluse standardi nõuetele. Eelkõige vaadeldi raamatupidamise aastaaruandest bilanssi, kasumiaruannet ja raamatupidamise aastaaruande lisasid ja võrreldi nende vastavust seadusandluse nõuetele. Analüüsi tulemusena tuli välja, et puudusi esines nii bilansi kui ka kasumiaruande kirjete lisade koostamisel. Enim puudusi oli lisades avalikustava informatsiooni esitamisel. Esitatava informatsiooni parendamiseks tehti parendusettepanekuid. Uuringu tulemustest lähtuvalt sai eesmärk täidetud.Nimetus Avatud juurdepääs Kinnisvarainvesteeringu tasuvusanalüüs Coin Bandit OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-12) Viidas-Taul, Liis; Nukka, AveKinnisvarasse investeerimine on hea võimalus hajutada oma investeeringuid, saada igakuist rahavoogu ning kasvatada oma kapitali. Tänu selle arusaadavusele, käegakatsutavusele ja stabiilsusele, on kinnisvarast saanud väga atraktiivne ja populaarne varaklass kogu maailmas. Lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada soovitused tulutoova kinnisvarainvesteeringu valimiseks tuginedes Coin Bandit OÜ näitel valitud kinnisvara tasuvusanalüüsile. Teooria osast selgus, et kinnisvarasse investeerimiseks on erinevaid võimalusi, näiteks pika- ja lühiajalised üürikorterid ning flipi-projektid. Tähelepanu tuleb pöörata piirkonnale, kuhu kinnisvara soetada soovitakse ja läbi mõelda tingimused objektile sh korteri suurus, maja vanus, korteri seisukord jm, kapitali kaasamise võimalused ning omafinantseeringu suurus ja kulud esialgse investeeringu teostamiseks. Kapitali kaasamise võimalusena on kõige populaarsem pangalaen, kuid lisaks sellele on ka teisi variante näiteks omanike laen või raha kaasamine tuttavatelt. Esialgsete kulude puhul tuleb peale omafinantseeringu arvestada ka hindamisakti, riigilõivu ja notaritasude ning lepingu sõlmimise tasudega. Samuti tuleb arvestada tagavara või remondifondiga ootamatute probleemidega tegelemiseks. Lisaks kirjeldati teooria osas kinnisvarainvesteeringu analüüsiks kasutatud tasuvusarvutusi. Arvutuste tegemiseks on erinevaid võimalusi ja valemeid ning nende kõigi abil saab järeldada, kas projekt on kasumlik või mitte. Erinevad arvutusmeetodid järjestavad aga objekte erinevalt, mistõttu tuleb nende valimisel tähelepanelik olla. Tasuvusanalüüsi raames kirjeldati töös tasuvusaega, diskonteeritud tasuvusaega, nüüdispuhasväärtust, kasumiindeksit ja sisemist tasuvusmäära. Empiirilise uuringu läbiviimise metoodikast selgus, et uuringu üldine strateegia on deduktiivne ja uuringu läbiviimiseks kasutati kvalitatiivse ja kvantitatiivse uurimistöö kombineeritud põhimõtet. Lisaks kirjeldati ettevõtet Coin Bandit OÜ ning anti ülevaade töö käigus teostatud andmekogumis meetoditest ja andmeanalüüsi protsessidest. Empiirilise uuringu tulemuste ja analüüsi osas teostati valitud näidiskinnisvara põhjal tulude-kulude prognoos ning tehti tasuvusarvutused. Tasuvusanalüüsis leiti esialgse investeeringu suuruseks 24 880 eurot. Rahavoogude prognoosis arvestati üüritulu ning selle iga-aastast tõusu, leiti tegevuskulud, kuhu arvestati kindlustus ja maamaks ning arvutati vakantsist saamata jäänud tulu. Projekti lõpus saadi kinnisvara müügihinnaks 189 140 eurot. Kaalutud kapitali keskmiseks hinnaks saadi 6.12%, tavaliseks tasuvusajaks 3 aastat ja 6 kuud ning diskonteeritud tasuvusajaks 4 aastat ja 1 kuu. 46 Nüüdispuhasväärtuseks saadi 5 146 eurot, kasumiindeksiks 1.21% ning sisemiseks tasuvusmääraks 7 protsenti. Kõik need kolm näitavad, et investeering on kasumlik ning annavad ettevõttele julgust sarnase objekti leidmisel investeerimisega lõpule minna. Lisaks tehti analüüsi käigus töö vältel kogutud andmete põhjal järeldusi ja anti soovitusi ettevõtte juhatusele tulutoova kinnisvarainvesteeringu valimiseks. Selleks, et kinnisvarainvesteering oleks tulutoov peaks ettevõte jälgima prognoose rahvastiku liikumise kohta. Piirkonnad, kuhu oodatakse rahvastiku kasvu, annavad kindluse kinnisvarainvesteeringu nõudluse vastu selles piirkonnas ka tulevikus. Ettevõte peaks arvestama kinnisvarahindade tõusuga, millest tulenevalt suurenevad ka kinnisvara ostuga seotud esialgsed kulud ning omama ülevaadet erinevatest laenusaamise võimalustest, et kaasata vajadusel investeeringu soetamiseks lisakapitali. Lõputööst saadud tulemused annavad ettevõtte juhtkonnale teadmisi kinnisvarainvesteeringu valikupõhimõtetest, näidised tasuvusanalüüsiks vajalike arvutuste teostamiseks ning informatsiooni kinnisvarainvesteeringu valimiseksNimetus Avatud juurdepääs Virtuaalvääringute kajastus raamatupidamises ettevõtte B näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-12) Smirnova, Jelizaveta; Luts, SiiriLõputöö teema oli „Virtuaalvääringute kajastus raamatupidamises ettevõtte B näitel“. Teema aktuaalsus seisnes virtuaalvääringute kiires arengus ning nende integreerumises ettevõtlusesse, kus seni pole suudetud piisavalt reguleerida selle valdkonna raamatupidamisprotseduure. Seoses sellega oli uurimisobjektiks valitud virtuaalvääringu teenuse pakkuja, et teha kindlaks kasutusel olevad virtuaalvääringu raamatupidamismeetodid. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada virtuaalvääringu tehingute arvepidamismeetodid ettevõttes B ning võrrelda neid kehtivate regulatsioonidega, et tuua välja peamised täiendavat selgitust vajavad virtuaalvääringu ettevõtluse nõuded ja arvepidamismeetodid. Eesmärgi saavutamiseks püstitati uurimisülesandeid, mis said lõputöö käigus täidetud. Lähenemisviis uuringule oli deduktiivne ning andmeanalüüsimeetodina oli kasutuses kombineeritud sisu analüüs ja seosmustrite väljaselgitamine. Uuring viidi läbi kasutades mitteosalevat dokumendivaatlust, mida toetas eksperdiintervjuu vandeaudiitoriga. Lõputöö teoreetilise uuringu läbiviimisel kasutati peamiselt Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust, Rahapesu Andmebüroo uuringuid ja juhendeid ning erinevate ekspertide kommentaare. Raamatupidamise osas on kasutatud peamiselt Raamatupidamise Toimkonna juhendeid ja kommentaare. Metoodika osa on koostatud kasutades Lembit Õunapuu, Michael D. Myers ja Meri-Liis Laherand raamautuid ning õpikuid. Virtuaalvääringu sünd rõhutab innovaatilise edu võimalikkust ka rasketes oludes. Satoshi Nakamoto lõi süsteemi, mis vabastas raha riigipõhisest kontrollist. Inimestele oli antud võim luua uus rahaline väärtus. Koos eduga kaasnesid ka riskid, mille tulemusel on Rahapesu Andmebüroolt tulnud kindlad regulatsioonid Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse näol. Regulatsioonid on muutunud alates 2017. aastast ning viimased muudatused nõuavad ettevõtjatelt keeruliste kriteeriumite täitmist tegevusloa saamiseks. Eestis on avaldatud Raamatupidamise Toimkonna juhend koos kommentaaridega, kus käsitletakse PTP-instrumente. Üldiselt ei aktsepteerita virtuaalvääringu kajastamist rahana. Eristatakse mitmeid PTP-instrumente ning võttes ühe arvele, tuleb mõista selle eesmärki ning väärtuse kujunemise meetodit. Edaspidi, saab vastavalt kajastada kas varana, tingimusliku kohustisena või kuluna. Kindlaksmääramise protsess põhineb hinnangutel ning kirjendamisel tuleb mõelda ka korrektsele klassifitseerimisele. Pakutud arvele võtmise meetodid ja edasise kajastamise metoodikad ühtivad seni tuntud meetoditega. Muutusi tuleb näidata perioodi kulu või tuluna. Tehingute raamatupidamisel tuleb mõelda läbi, kuidas on neid kõige mugavam jälgida. Näiteks liigitada kontod virtuaalvääringu järgi, kui neid on mitu ning kasutada väljavõtteid vastavatest keskkondadest. Ka PTP-instrumente kajastavad aruanded peavad lähtuma seni kehtivatest nõuetest raamatupidamise aastaaruande koostamisel. Tuleks esitada piisavad selgitused vastavatesse lisadesse, et info oleks lugejale arusaadavam. Ettevõttel B on loodud koostöös teise ettevõttega oma digiplatvorm, mille kaudu osutatakse virtuaalvääringu rahakotiteenust, vahetamise teenust ja ülekande teenust. Ühtlasi pakutakse finantsnõustamisteenust ja oma enda virtuaalvääringut, mille väärtus võrdub euro väärtusega. Ettevõtte B vahetab kliendi päringu järgi virtuaalvaluuta eurodeks või vastupidi. Edaspidi, vastavalt kliendi soovile, hoiustatakse virtuaalvääringud kliendi rahakotis ettevõtte platvormil või tehakse rahaliste vahendite ülekanne kliendi pangakontole. Müügitulu tekib komisjonitasust ja nõustamisteenuse tulust. Alates 2022. aastast peab ettevõte B, nagu ka teised virtuaalvääringu teenuse pakkujad, täitma omavahendite nõudeid vastavalt Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusele. Tutvudes ettevõtte kinnituskirjaga Rahapesu Andmebüroole ja omavahendite arvutuskäiguga, selgus, et ettevõttel oli raskusi rakendatava seaduse paragrahvi määramisega. Ühtlasi on arvutuskäigust maha arvamata raha kontodel olevad virtuaalvääringud. Ka intervjuust vandeaudiitoriga selgus, et paljude ettevõtete jaoks on omavahendite arvutamisel palju küsimusi ning olemasolevad juhendid Rahapesu Andmebüroo poolt ei anna nendele vastuseid. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus ivõiks täpsustada rakendatava seaduse paragrahvi määramist segunenud teenuste puhul ning täpsustada omavahendite kalkulatsiooni juhendeid, et ettevõte B saaks täita seadusega määratud nõuet korrektselt. Ettevõtte B varusid arvestatakse õiglase väärtuse meetodi järgi, mis on vastavuses RTT1 juhendiga. Tasub parandada antud meetodist tulenevate kursivahede klassifitseerimist. Virtuaalvääringute kajastamine varudena on põhjendatud üldlevinud soovituse tõttu, kuid endiselt on virtuaalvääringuid kajastatud ka raha kontodel, mis on vastuolus üldisele soovitusele. Samas, varudes kajastamine pole ilmtingimata vajalik, kuna tegu pole ettevõtte B nn kaubaga. Sellise kajastamise vajalikkus vajab edasist uurimist, näiteks võrreldes mitme sarnase ettevõtte arvestusmeetoditega. Dokumendivaatluse käigus selgus, et tulu teenimisel ei kasutata kontot nõuded ostjate vastu. Selle asemel toimuvad kõik muutused kontol muud saadud ettemaksed, mis on sisuliselt võlad klientidele. Müügitehingu jooksul tekkinud kursivahed on samuti kajastatud sellel kontol, vähendades või suurendades müügitulu. Juhendid ei anna piisavalt infot, et hinnata tekkinud arvestusmeetodi õigsust. Klientide vara arvestatakse ettevõtte omast eraldi, mis on vastavuses RTJ1 juhendiga. Ettevõtte B majandusaasta aruanne vajab täiendamist eelkõige tegevusaruandes, arvestuspõhimõtetes ja lisades. Kokkuvõtvalt on need virtuaalvääringute raamatupidamise asjaolud, mida Raamatupidamise Toimkond ei reguleeri, endiselt segadust tekitavad ja küsimärgi all. Uuring näitas, et ettevõte B on täitnud Raamatupidamise Toimkonna juhendeid, kuid on samal ajal rakendanud enda meetodeid, mille õigsuses ei ole kindlust. Selle tulemusel on ka audiitoril keeruline anda hinnanguid. Juhendid võiksid arvestada antud valdkonna algdokumentide eripära, et tagada selgemaid juhiseid ja aruandluse ühtsust selles valdkonnas. Ühtlasi on oluline kaasata pädevaid it süsteeme, mis hõlbustaksid informatsiooni töötlemist raamatupidaja ja virtuaalvääringu infobaaside vahel. Ettevõttele B on lisaks teistele ettepanekutele soovitatav koostada raamatupidamise sise-eeskiri, mis hõlmaks virtuaalvääringute kajastamisega seotud aspekte. Autori arvates sai lõputöö eesmärk täidetud.Nimetus Avatud juurdepääs Krediidivõlgade ennetamine ja sissenõudmine AS Eesti Post näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-11) Otenurm, Anneliis; Annus-Anijärv, LaiviEnamik ettevõtteid müüb oma toodangut klientidele krediidiga ehk viitmaksmisega. Selline usaldusel põhinev võimalus arveid hiljem tasuda tekitab müüjale riski, et arved jäävad laekumata, mis omakorda võib tekitada olukorra, kus ettevõttel endal ei ole piisavalt vahendeid, et tasuda endale võetud kohustusi või üldse jätkata äritegevusega. Maailmas valitsev kriisiolukord süvendab maksejõuetuse ja krediidiprobleemide riski veelgi. Kuigi krediidiuuringute infot kajastatakse tänapäeval laialdaselt, siis krediidivõlgnevuste tekkimine on endiselt aktuaalne probleem. Lõputöö käigus selgitati teoreetilistele allikatele ja seadustele tuginedes välja võimalikud krediidivõlgnevuste ennetamise ning sissenõudmise toimingud ja nende sisu, misjärel võrreldi neid uuritavas ettevõttes rakendavate meetmetega. Esmalt on selliste võlgnevuste ennetamisel ja hiljem ka sissenõudmisel abiks, kui ettevõttes on koostatud krediidipoliitika dokument, mis sisaldab kokkuvõtlikku reeglite ja toimingute kogumit krediiditehingutega toimetamiseks. Oluline on selles paika panna see, kes on ettevõttes iga krediiditoimingu eest vastutav. Enne lepingu sõlmimist ja krediidiga müümist tuleks kontrollida iga uue tehingupartneri tausta ning hinnata tema maksevõimet ja usaldusväärsust. Internetist leiduvatest avalikest andmebaasidest on võimalik leida infot ettevõtte senise maksekäitumise ja tegevusajaloo kohta. Lisaks tasuta andmebaasidele on tasu eest võimalik kasutada ka vastavate teenusepakkujate abi, et saada abi krediidiotsuste langetamisel. Lisaks uuritava ettevõtte näitajatele on oluline uurida ka juhatuse ning osanike/aktsionäride tausta. Toimiva krediidipoliitika omamine ja uute klientide põhjalik taustakontroll aitab potentsiaalseid võlglasi ennetada juba eos. Oluline samm võlgnevuste ennetamiseks on klientidega sõlmida leping. Lepingus on võimalik fikseerida tingimusi ja kohustusi, mis on mõeldud täitmiseks mõlemale lepingupoolele. Riskide maandamiseks on mõistlik sõlmida kirjalik leping, sest suulise lepinguga on oma õigusi raske tõendada. Kõige enam mõjutavad võlgnevuste tekkimist ostjatele lepingutes kehtestatud müügitingimused, seetõttu on oluline mõelda, mida lepingutes fikseerida. Kokku tuleb leppida ka selles, mis juhtub siis, kui mõni lepingupool oma kohustusi ei täida. Kõik see aitab tulevikus tekkivaid vaidlusi vältida. Lepingute koostamisel tasub mõelda erinevatele ennetavatele ja distsiplineerivatele tingimustele, mis aitavad võlgnevusi vältida. Kõige olulisem samm on määrata klientidele sobivad maksetähtajad. Seejärel tuleks klientidele määrata vastavad krediidilimiidid. Mõningatel juhtudel tasub partneritelt küsida ka ettemaksu. Kui eelmisi variante pole võimalik rakendada, siis võiks kaaluda käenduse või garantii küsimist. Üks võimalus on ka sõlmida võlatunnistus. Mõistlik on müügiarvetele märkida ka viivise protsent, mis rakendub maksetähtaja ületamise korral. Enda õiguste kaitseks tasub mõelda ka leppetrahvi, käsiraha või omandireservatsiooni rakendamisele. Alati on mõistlik lepingupoolte kaitseks lepingutes määrata ka lepingust taganemise ja ülesütlemise tingimused. Üks võlgnevuste ennetusmeede on ka faktooringu kasutamine, mis tähendab arvete rahastamist müües oma nõude teisele isikule. Kui vaatamata võlgnevuste ennetamisele on tekkinud siiski võlgnevused, siis tuleb kasutada võlgnevuste sissenõudmise toiminguid. Oluline on sellega mitte viivitada ning tegutsema hakata võimalikult varajases võlgnevuse etapis. Esmalt tasub rakendada vähem kulukaid ja kiiremaid meetmeid kohtuvälise sissenõudmise teel. Kõige olulisem on kliendiga suhelda ning saata võlgnevuse kohta meeldetuletuskirju. Vajadusel võiks kliendile pakkuda osamaksetega maksegraafikut. Järgmise sammuna tasub kasutusele võtta karmimad meetmed nagu inkassomenetlus ja maksehäireregistrisse sissekande tegemine. Kui eelnevad toimingud ka tulemust ei anna, siis tasub kaaluda kohtulikku sissenõudmist. Väikeste summade puhul ei ole see mõistlik. Kohtulikuks sissenõudmiseks on enamasti neli võimalust: maksekäsk, hagimenetlus, pankrot ning likvideerimine. Empiiriline uuring viidi läbi ettevõttes, kus esmapilgul võis autorile tunduda, et kuna uuritav objekt on sisuliselt riigiettevõte, kus töötavad erialaspetsialistid ning palgatud juriidiline osakond, siis võiks selles äriühingus antud toimingute eeskirjad, toimimine ja järelevalve olla laitmatu ning ettepanekuid parendamiseks tulla ei saa. Siiski kerkisid uuringu käigus esile mõned kitsaskohad, mille parendamiseks töö autor tegi omapoolsed ettepanekud. Tulemused tuginevad nii ankeetküsimustiku vastustele kui ka läbitöötatud dokumentidele. Krediidipoliitika rakendamise poole pealt on ettevõttes olemas põhjalikud kirjalikud juhendid, kus on detailselt ära kirjeldatud kõik krediidikorraldusega seotud protsessid ning etappide eest vastutajad. Paraku tõid mõned vastajad välja orienteerumisraskused erinevate dokumentide vahel. Autor soovitab ühtset dokumenti või krediidimüügi-teemalise tööruumi loomist siseveebis. Selgus, et taustakontroll viiakse läbi iga uue (ja vahel ka olemasoleva kliendi) ja tema omanike puhul ning saadud tulemuse alusel rakendatakse talle vastavad krediidilimiidid või hoopis ettemaks, käendus vms. Kuna taustakontrolli allikaid on kasutusel vähe, on taustakontrolli allikate loetellu soovitatud lisada täiendavaid allikaid, näiteks kliendi koduleht ja kohtulahendite register. Taustauuringu meetodite osas ollakse ettevõttes üsna põhjalik, kuid autor soovitab neile lisada finantsnäitajatega tutvumise meetmed. Samuti soovitatakse töötajatele korraldada koolitusi finantsaruannete analüüsimiseks. Nagu soovitavad spetsialistid, siis sõlmitakse kliendilepingud alati kirjalikult ning need sisaldavad kõiki vajalikke tingimusi ja kohustusi mõlemale osapoolele. Lepingute sõlmimise koha pealt on välja toodud, et lepingud on põhjalikud ning sisaldavad teoreetilises osas käsitletud vajalikku infot, kuid on esinenud puudusi lepingute registreerimisel. Autor soovitab läbi viia põhjaliku lepingute inventuuri ning lisada puuduvad dokumendid registrisse, et ennetada klientidega tekkida võivaid vaidlusi. Lepingutingimuste osas saab välja tuua sobivaid maksetähtaegu ja kõrvalkohustusi. Võlglastega suhtlemisel ei ole kõikidel osapooltel kasutusel spetsialistide poolt soovitatud kokkulepitud kirjamalle, mistõttu soovitatakse koostada universaalsed dokumendipõhjad võlglastega suhtlemiseks. Võlgnevuste sissenõudmise protsessi kohta on välja toodud, et sissenõudmise toimingud on reguleeritud kindla juhendiga ning kasutusel otstarbekad meetmed. Rakendatakse nii kohtuväliseid kui ka kohtulikke meetmeid. Iga protsess on reguleeritud põhjalikult ning tuginetakse seadusele. Kuna mõningatel töötajatel puudub teadmine antud juhendi kohta, siis soovitab autor korraldada koolitusi, et tagada ühtne arusaam ettevõtte krediidikorraldusest. Ka kõikide krediiditoiminguid tegevate töötajate ametijuhendid ei reguleeri krediidikorraldustega seotud tegevusi ning vastutust, autor soovitab need sinna lisada, et töötajatel oleks teadmine enda tööalasest vastutusest. Kokkuvõtlikult võib öelda, et ettevõttes on krediidivõlgnevuste ennetamiseks ja sissenõudmiseks kindlad kokkulepitud reeglid ning toimingud. Dokumente nende toimingute reguleerimiseks on üsna palju ning need on igati põhjalikud. Nende täitmiseks on töötajatele loodud sobivad tingimused. Ettevõttes on kasutusel enamik teoreetilises osas käsitletud ennetamise ja sissenõudmise meetmeid. Rakendatakse just ettevõtte enda jaoks mõistlikke ning tõhusaid meetmed. Dokumendivaatlusest ja küsitlusest ei tulnud välja mittevastavust seadustele, kuid esines mittevastavust mõningatele teoreetilistele seisukohtadele (finantsnäitajate analüüsi läbiviimine, taustakontrolli allikate mitmekesisus, dokumendipõhjade olemasolu klientidega suhtlemisel). Üldiselt on tarvitusele võetud suurel hulgal vajalikke abinõusid, kuid infokülluse, infosulu ning inimfaktori koosmõjul esineb mõningaid probleeme, mis on kõrvaldatavad. Autori seisukohalt on lõputöö eesmärk täidetud.Nimetus Avatud juurdepääs Raamatupidamise sise-eeskirja vastavus nõuetele AS A.Tammel näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-10) Lepp, Kadri; Kasearu, MalleLõputöö viidi läbi teemal „Raamatupidamise sise-eeskirja vastavus nõuetele AS A.Tammel näitel“. Raamatupidamise sise-eeskiri on seaduseks, mille majandusüksus on endale ise kehtestanud. Sise-eeskiri täidab ainult siis oma rolli, kui see on koostatud läbimõeldult ja lähtuvalt majandusüksusest, tagades raamatupidamise järjepidevuse, üheselt mõistetavuse ja kindlustunde. Kohustuslikud osad, mida raamatupidamise sise-eeskiri sisaldama peab, on välja toodud raamatupidamise seaduses § 11. Lõputööks valitud teema on aktuaalne, sest sise-eeskiri peab olema kooskõlas raamatupidamise seadusega, Raamatupidamise Toimkonna juhenditega ning vastavuses raamatupidamiskohustuslase majandustegevusega. Lõputöö probleem seisnes selles, et seadused ja ettevõtte majandustegevus on pidevas muutumises ja aktsiaselts A.Tammel ei ole viinud raamatupidamise sise-eeskirjas muudatusi sisse, seetõttu on osa infost vananenud ja ei vasta seadusandluse nõuetele ega ettevõtte vajadustele. Lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada A.Tammel AS raamatupidamise sise-eeskirja vastavus nõuetele, et vajadusel teha ettepanekuid ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirja parendamiseks. Eesmärgi saavutamiseks kasutati kombineeritud uurimismeetodit, esitades töös nõuded, mis tulenevad raamatupidamise seadusest, Raamatupidamise Toimkonna juhenditest ning eriala autorite soovitusest. Andmete kogumisel kasutati dokumendivaatlust ning poolstruktureeritud intervjuud raamatupidajaga. Järelduste tegemisel kasutati deduktiivset lähenemist, mille tulemusena võrreldi andmeid saadud tulemustega ning esitati kirjalikult, mille alusel on ettevõttel võimalus parendada oma sise-eeskirja ja viia see vastavusse seadusandlusega ja ettevõtte vajadustega, et anda täpset ja seadusega kooskõlas informatsiooni ettevõttesisesest korrast. Aktsiaselts A.Tammel raamatupidamise sise-eeskirja moodustavad 13 peatükki, nende alapeatükid ja 4 lisa ning uurimistöö käigus tehti läbivalt ettepanekuid sise-eeskirja paremaks struktureerimiseks. Raamatupidamise sise-eeskirja üldsätete osas tuuakse üldjuhul välja ettevõtte tutvustus, raamatupidamise ja aruandluse korraldamise põhinõuded, majandusaasta ning iga ühing otsustab raamatupidamise sise-eeskirja koostamisel, mis on ettevõtte jaoks oluline informatsioon, mida kajastada raamatupidamise sise-eeskirja üldsätetes. Üldsätete osa võiks sisaldada infot, kas raamatupidamise sise-eeskirja koostamisel lähtutakse Eesti finantsaruandluse standardist või rahvusvahelistest finantsaruandluse standardist. Uuritavas raamatupidamise sise-eeskirjas on üldsätete osa ülevaatlik, kuid juhtkonnale tehti vajalikud ettepanekud sise-eeskirja „Üldsätted“ osast aegunud info eemaldada ning asendada alapeatükis 1.2 sõna majandustulemus sõnaga finantstulemus. Sise-eeskirjaga on mõistlik kajastada ettevõttesisene majandustehingute kirjendamine ja dokumenteerimine ning parandused kirjendite kohta. A.Tammel AS raamatupidamise sise-eeskirjas vajab peatükk 2 „Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine“ korrastamist nii, et see vastaks hetkel kehtivatele õigusaktidele ning ettevõttesisesele korrale ning eemaldada aegunud info, mis puudutab andmete salvestamist magnetlindile. Raamatupidamise sise-eeskirja algdokumentide osas peab välja tooma ettevõttes kasutatavad algdokumendid, nende liikumise ja säilitamise. Lisaks nõuetele tuleb kehtestada dokumentide koostamise ja esitamise tähtajad ning milliseid andmeid üks või teine alg- või koonddokument peab sisaldama. Sise-eeskirja tuleb märkida ka seda, kuidas dokumente ja aruandeid tuleb säilitada, mis on sätestatud raamatupidamise seaduses. Aktsiaseltsi sise-eeskirjas ei ole algdokumentide loetelus järgitud kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ning loetelus tuleks muuta põhivara ja kaupade ümberhindlusaktid allahindlusaktideks. Samuti tehti ettepanek sise-eeskirjas dokumentide käibest ja säilitamisest parema ülevaate saamiseks viia see tabelkujule ning täiendada selle sisu vastavust nõuetele. Raamatupidamise seaduse alusel on raamatupidamisregistrid andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud kirjendite ja saldode kohta. Aktsiaseltsil on sise-eeskirja nõutav osa, raamatupidamisregister ja arvutitarkvara kasutamine olemas, kuid see on liialt laiali valgunud ning sellest tulenevalt tehti ettepanek koostada ühine peatükk „Raamatupidamisregistrite pidamine ja arvutitarkvara kasutamine“. Samuti tuleks sise-eeskirjas uuendada raamatupidamises kasutatavat arvutitarkvara tutvustust ning loetleda kasutatavad arvestusregistrid. Vastavalt raamatupidamise seadusele peab raamatupidamiskohustuslane, välja arvatud mikroettevõtja, koostama raamatupidamise sise-eeskirja, mis kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega. Sise-eeskirjas oleva kontoplaani ülesehitus on detailne, kuid tehti ettepanek kustutada ebavajalikud kontod, mida ei kasutata ning uuendada kontode sisukirjeldust hetkel kehtivale. Samuti tehti ettepanek uuendada sise-eeskirja lisas 2 esitatud bilansiskeemi lähtudes RTJ 2 lisa 1 toodud nõuetest. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud oma raamatupidamise sise-eeskirjas detailselt kirjeldama, milliseid tulusid ja kulusid kasumiaruande kirjetel kajastatakse ning järgima järjepidevalt sama liigendust. Sise-eeskirjas on tulude ja kulude arvestus olemas, kuid mitte detailselt. Samuti tehti ettepanek ebaoluline ja aegunud info sise-eeskirjast eemaldada ning uuendada sise-eeskirja lisas 3 esitatud kasumiaruande skeemi 1 lähtudes RTJ 2 lisa 1 toodud nõuetest. Samuti tehakse ettepanek uuendada raamatupidamise sise-eeskirja lisana 2 esitatud bilansiskeem ja kasumiaruande skeem 1 lähtudes RTJ 2 lisa 1 ja lisas 2 toodud nõuetest ning seostada aruannete kirjed kontoplaanis olevate kontodega uuesti. Raamatupidamise sise-eeskirjas peab olema välja toodud inventuuride tegemise kord ja eesmärk, et kontrollida, kas varade tegelik seis vastab arvestuslikule ja/või millises seisukorras ettevõtte varad ja kohustised on. Tulemusena täpsustatakse jooksvat raamatupidamisarvestust ja selgitatakse välja loomulik kadu, arvestusvead, raiskamised ja vargused. Ettevõtte sise-eeskirja parendusteks tehti ettepanek muuta terminite „Varade ja arvelduste inventeerimine“, „Varade, vahendite ja võlgnevuste korralised inventuurid“ ning „kohustus“ sõnastust nii, et see vastaks õigusaktides kehtestatud korrale. Raamatupidamise seaduse kohaselt peavad raamatupidamises kasutatav arvestuspõhimõte ning informatsiooni esitusviis olema kooskõlas Eesti finantsaruandluse nõuetega. Varade, kohustiste ja omakapitali kajastamisel raamatupidamise sise-eeskirjas tuleb lähtuda eelkõige Raamatupidamise Toimkonna juhendite nõuetest, aga ka erialaautorite soovitustest ning ettevõtte vajadustest. Lõputöö autor tegi parandusettepanekuid eelkõige varade arvestuse osas. Raha osas eemaldada sise-eeskirjast vananenud info, mis käsitleb välisvaluuta kontosid ja kasutusel olevaid hoiuseid. Lühiajaliste nõuete ja ettemaksete arvestuse osa on täidetud miinimumnõuete kohaselt, kuid korrigeerimist vajaks ebatõenäoliselt laekuvate arvete kuluks kandmise konto. Põhivarade osas muuta soetusmaksumuse alampiiri, eemaldada ettevõttel puuduv bioloogiliste varade alapeatükk 9.2, parandada või eemaldada parenduste, remondi ja hoolduse osa ning muuta põhivara arvestusega seotud kontoplaani. Aktsiaseltsi kohustised jagunevad lühi-ja pikaajalisteks, kuid raamatupidamise sise-eeskirjas tuleks välja tuua nende liigitus koos kontode määratlemisega. Juhtkonnale tehti soovitus sise-eeskirjas näidata ka maksude arvestuse korda, selle eest vastutavad isikud, kui ka maksudega seotud deklaratsioonid. Ettevõtte sise-eeskirja aruannete koostamise peatükk vastab miinimumnõuetele, kuid tehti ettepanek täiendada selle sisu peamiste koostatavate aruannete lõikes koos nende esitamise tähtaegadega ning parandada raamatupidamise aastaaruande koostamise tegevusi. Raamatupidamise sise-eeskirjas tuleb ära märkida, kes on ettevõttes sisekontrolli toiminguid läbiviivad isikud ning näidata ära kontrollimise sagedus. Aktsiaselts A.Tammel sise-eeskirjas ei kajastata eraldi sisekontrolli meetmeid, kuid tehti ettepanek need sise-eeskirjaga kehtestada. Lõputöö eesmärgiks oli hinnata A.Tammel AS raamatupidamise sise-eeskirja ning võrrelda selle vastavust Eesti finantsaruandluse standardile. Lõputöö koostamisel püstitatud ülesanded said täidetud ning seega on autori arvates lõputöö eesmärk saavutatud.Nimetus Avatud juurdepääs Materiaalsete põhivarade arvestuse vastavus Eesti finantsaruandluse standardile pakendamisteenust osutava tootmisettevõtte näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-09) Välimets, Aide; Luts, SiiriLõputöö eesmärk oli välja selgitada pakendamisteenust osutava tootmisettevõtte näitel materiaalsete põhivarade arvestuse vastavus Eesti finantsaruandluse standardile, teha järeldused ning vajadusel muudatusettepanekud arvestuse seadusandlusega vastavusse viimiseks. Lõputöös kasutati nii kvantitatiivset ja kvalitatiivset uurimismeetodit, mille korral lähtuti teooria ja uuringu vahelistele seostele deduktiivselt. Andmete kogumismeetodiks oli dokumendivaatlus ja poolstruktureeritud intervjuud. Andmete analüüsiks kasutati: võrdlust- (võrreldakse põhivarade käsitlust vastavalt Eestis finantsaruandluse standardil) ja sisuanalüüsi (dokumentidelt saadud teave ja intervjuude vastused). Materiaalsete põhivarade arvestusel on eelkõige aluseks Raamatupidamise Toimkonna juhendi 5 „Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad“ nõuded. Lõputöö tulemiks on järeldused materiaalsete põhivarade käsitluste kohta, leitakse mittevastavuste põhjused ning vajadusel esitatakse muudatusettepanekud arvestuse Eesti finantsaruandluse standardile vastavusse viimiseks. Lõputööle tuginedes selgus, et materiaalseteks põhivaradeks saab määrata vara, mis vastab kindlatele nõuetele: füüsiline olek, on seotud kasutuse mitte edasimüügiga, kasutamise tulu on võimalik mõõta, on amortisatsioonitav ning mida kasutatakse pikemal perioodil, kui üks aasta. Juhtkond on kohustatud kehtestama sise-eeskirjas arvestuspõhimõtetes alampiiri, millest kõrgema soetusmaksumusega varasid käsitletakse materiaalsete põhivaradena. Vaatlusel tuvastati materiaalsete põhivarade esmasel arvele võtmisel olulisi mittevastavusi, mis moonutavad materiaalsete põhivarade väärtust ning puudub vastavus Eesti finantsaruandluse standardile. Äriühingul puudub sise-eeskiri, eristatud ei ole materiaalseid ja immateriaalseid põhivarasid, esmane arvele võtmine ei toimu soetusmaksumuses, kapitaliseeritud on väheväärtuslikke varasid (soetusmaksumus alla 500 €). Lausendid Merit Aktiva tarkvaras vastavad Eesti finantsaruandluse standardile. Juhtkonnale esitati muudatusettepanekud materiaalsete põhivarade esmasele arvele võtmisele: • koostada sise-eeskiri; • materiaalsete põhivarade arvele võtmisel lähtuda sise-eeskirjas fikseeritud soetusmaksumuse alampiirist, mis peaks olema kaalutud lähtuvalt kulude suurusest; • materiaalsete põhivarade klassifitseerimisel lähtuda vara otstarbest. Materiaalsete põhivarade esmane arvele võtmine toimub soetusmaksumuses, mis võib olla lähtuvalt materiaalsete põhivarade majandustehingust nii õiglane kui ka nüüdisväärtus. Materiaalsete põhivarade soetamise otseseks kuludeks tuleb arvestada kõiki kulusid, mis on seotud vara töövalmidusse viimiseks ja vara oluliselt erineva elueaga komponendid võetakse arvele eraldi varaobjektidena arvestades objektiivsuse ja sisu ülemlikkuse printsiipi. Äriühing teostab komponentide oluliselt erinevate kasulikku eluea korral arvele võtmist eraldi varaobjektidena ning määrab neile eraldi amortisatsioonimäärad. Kapitalirendil olevaid materiaalsetelt põhivaradelt arvestatakse amortisatsiooni. Avatud on põhivara arvestuse kaardid. Lausendid Merit Aktiva tarkvaras vastavad Eesti finantsaruandluse standardile. Vaatluse käigus tuvastati, et esmane arvele võtmine ei toimu soetusmaksumuses. Põhjuseks on infovahetuse puudulikkus. Juhtkonnale esitati muudatusettepanek: • dokumenteeritud infovahetus teenuse osutaja ja ostja vahel. Amortisatsioonimeetodite võrdlusele tuginedes on küll lihtsam ja prognoositav lineaarne meetod. Kaaluda tuleks ka teisi meetodeid, kui need peegeldavad objektiivsemalt varast saadava majandusliku kasu jagunemisel elueale. Dokumendivaatluse ja intervjuude tulemusena tuvastati, et põhivarade tegelik väärus ei vasta bilansilisele väärtusele: määratud on ebamõistlik pikk kasulik eluiga ja amortisatsiooni arvestust ei ole alustatud kasutusevõtu hetkest. Varad on sihiliku ülehinnatud. Lausendid Merit Aktiva tarkvaras vastavad Eesti finantsaruandluse standardile. Juhtkonnale esitati muudatusettepanekud materiaalsete põhivarade edasise kajastamise ja amortisatsiooniarvestuse kohta: • juhtkonnal analüüsida varade kasuliku eluea ja amortisatsiooni määrade reaalset majandusliku kasu jaotumist ajas; • projektipõhistele materiaalsetele põhivaradele leida sobilikum amortisatsiooni meetod, kui seda on lineaarne meetod. Lõputööle tuginedes on juhtkonna kohustus anda materiaalsete põhivarade peale iga soetusjärgsele väljaminekule realistlik hinnang vara väärtuse muutusele vastavalt kapitaliseerimisele. Dokumendivaatluse ja intervjuude tulemusena tuvastati, et äriühingu hilisemate tingimustele vastavaid parendamisi ei kapitaliseerita ja ei arvestata tegevusest tulenevaid vara väärtuse muutusi. Juhtkonnale esitati muudatusettepanek: • koostatavasse sise-eeskirja fikseerida hilisemate parenduste kajastamine ja sellekohase teabe vahetamise reeglistik äriühingu ja raamatupidamise teenuse osutaja vahel. Aastaaruande koostamiseks peab juhtkond inventeerima varade ja kohustiste saldod, hindama registrites kajastatud varade ja kohustiste väärtused ning on kohustatud kajastama sise-eeskirjas muudatused. Dokumendivaatluse ja intervjuude tulemusel selgus, et äriühingul puudub protseduuri reeglistik varade inventeerimiseks ja inventeerimist läbi ei viida. Juhtkonnale esitati muudatusettepanekud: • koostatavasse sise-eeskirja kirjeldada inventeerimise protseduuri ja sellekohase teabe vahetamise reeglistik äriühingu ja raamatupidamise teenuse osutaja vahel; • viia läbi esimesel võimalusel materiaalsete põhivarde inventeerimine, et juhtkond saaks ülevaate äriühingu finantsseisundist. Kui vara müügist või kasutamisest majanduslikku kasu ei tekki, tuleb materiaalsed põhivarad bilansist eemaldada. Äriühingu materiaalsete põhivarade nimekirjas on nimetusi, mille jääkväärtus on null, mida äriühingu tegevuses ei kasutata või tegelikkuses ei eksisteeri. Juhtkonnale esitati muudatusettepanek: • eemaldada bilansist mitteeksisteerivad ja kasu mittetoovad materiaalsed põhivarad. Raamatupidamise aastaaruande koostamise eesmärk anda ajakohast informatsiooni äriühingu finantsseisundi kohta. Äriühingu majandusaasta aruanne vastab küll vormilistele nõuetele, kuid ei ole täidetud informatsiooni esitamise sisulisi nõudeid: • tegevusaruandes puudub informatsioon investeeringute kohta; • Lisas 1 „Arvestuspõhimõtted“ puudub viide, kas aruanne on esitatud väikeettevõtja lühendatud aastaaruande esitamise võimalust arvestades; • Lisas 1 „Arvestuspõhimõtted“ esitatud materiaalsete põhivarade eluead ja amortisatsiooni normid ei vasta kasutusel olevatele näitajatele; • puudub lisa „Materiaalsed põhivarad“. Intervjuudes selgus, et tegevjuhil (juhatuse liikmel) on soov esitada kinnitamiseks majandusaasta aruanne, mis näitab majandustegevuses kasumit. Selle tõttu ei vasta andmed tegelikkusele ning on viinud äriühingu tegevuse jätkuvuse küsitavaks. Juhtkonnale esitati muudatusettepanekud: • täiendada aruannet puuduoleva informatsiooni osas Lisa „Materiaalsed põhivarad“ ja aruande kajastamisel väikeettevõtja lühendatud aastaaruande esitamise võimalust arvestades; • kajastada ajakohast teavet ja esitada tegelikud materiaalsete põhivarade eluead ja amortisatsiooni normid. Äriühingu materiaalsete põhivarade arvestuse vastavuses Eesti finantsaruandluse standardile on olulisi mittevastavusi, mille tulemusel juhtkonnal puudub ülevaade äriühingu vara väärtusest, finantsseisundist ja rahavoogudest. Mitteõiglane ja manipuleeritav arvestus on tekitanud probleeme samade põhivarade soetamiseks võetud liisingmaksete tasumiseks. Eesti finantsaruandluse standardi ja ettevõtte hinnangutele vastava sise-eeskirja järgimine parandaks äriühingu tuleviku väljavaateid ja majandusraskuste põhjuste leidmine saaks tugineda tõesetel andmetel. Lõputöös täideti sissejuhatuses püstitatud eesmärk.Nimetus Avatud juurdepääs Juhatuse vastutus raamatupidamise korraldamise eest(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-13) Burk, Virje; Anijärv, Laivi-AnnusEttevõtte juhatuse liikmete seas esineb probleeme raamatupidamiskohustuse täitmise ning selle kohustuse rikkumisega kaasneva vastutuse osas. Juhtorganite seas levib arusaam, et raamatupidamise korraldamisega kaasnevad kohustused ning kohustuse rikkumisega kaasnev vastutus kuulub raamatupidamist korraldama palgatud raamatupidaja või raamatupidamisettevõtte kohustuste hulka. Raamatupidamise korraldamise kohustus eeldab seaduspärase raamatupidamise korraldamist vastavalt rahvusvahelisele finantsaruandluse standardile või Eesti finantsaruandluse standardile, mis võimaldaks kolmandatel isikutel vajadusel saada objektiivset ning ausat informatsiooni ettevõtte majandustegevuse ning finantsolukorra kohta. Juhatuse liige ei ole kohustatud ettevõtte raamatupidamist korraldama ise, vaid võib palgata selleks raamatupidaja või raamatupidamisettevõtte. Raamatupidaja palkamisel on juhatuse liige kohustatud veenduma, et raamatupidaja on vajalikud dokumendid esitanud seadusega ettenähtud korras ning kajastanud dokumentides tegelikkusele vastavaid andmeid. Kui raamatupidaja jätab vajalikud dokumendid tähtaegselt esitamata või pole kajastatud andmed õiged on vastutavaks isikuks või isikuteks ettevõtte juhatuse liikmed. Juhtograni kohustuseks on tegutseda ettevõtte huvides ja vastutada ettevõtte hea käekäigu eest, selle alla kuulub kohustus kontrollida majandustegevuse kajastamise vastavust tegelikkusele. Tegelikkusele vastavate andmete kajastamine võimaldab tulevikus teha objektiivseid ning kaalutletud otsuseid tagamaks ettevõtte kasumlikkuse. Püstitatud eesmärgi saavutamiseks viidi läbi empiiriline uuring juhuvalimina valitud ettevõtete juhatuse liikmete seas ning analüüsiti riigi kohtupraktikas esinenud juhatuse liikmete raamatupidamise korraldamisega kaasnevaid rikkumise tunnuseid. Empiirilise uuringu läbiviimiseks kasutati kombineeritud uurimismeetodit, mis koosnes kvalitatiivsest ning kvantitatiivsest uurimismeetodist ning üldine lähenemisviis oli deduktiivne. Võrreldi vaatluse käigus kogutud materjali ankeetküsimustikus kogutud andmetega. Küsimustikust kogutud andmeid analüüsiti aritmeetilise keskmise ning standardhälbega. Juhatuse liikmete poolt tekitatud raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumistekst olid riigi kohtupraktikale tuginedes majandusaasta aruande kinnitamiseks esitamata jätmine, sularahaga soenduvate tehingute algdokumentidel kajastamata jätmine ning raamatupidaja kontrollimata jätmine seoses ettevõtte majandustegevusega kaasnevate andmete vastavuses tegelikkusele. Samuti rikuti raamatupidamise korraldamise kohustust majandustehingute dokumenteerimata jätmisega, ettevõtlusega seotud kinnistu müümises teise juhatuse liikme teavitama jätmisega ning ettevõttele ülemäärase riski võtmisega. Teoorias selgus, et juhatuse liige on kohustatud dokumenteerima ning veenduma, et kõiki majandustehinguid on kajastatud, see hõlmab sularaha tehinguid, arvelduskonto tehinguid jne. Samuti on juhtorgan kohustatud pidama kontrolli ettevõtte andmete kajastamisel nende tegelikkusele vastavuses ning vajadusel juhtima tähelepanu muudatuste sisse viimiseks. Enne majandusaasta aruande esitamist on juhatus kohustatud eelnimetatud aruande esitama osanikele kinnitamiseks. Järgides juhatuse liikme hoolsuskohustust, peab juhatuse liige tegutsema heas usus ning äriühingu huvides, ega tohi võtta ühingule põhjendamatuid riske. Lojaalsuskohustust tähendab muu hulgas kohustust vältida huvide konflikti ja mitte eelistada isiklikke huve äriühingu omadele. Juhatuse liige peab tegutsema eeskätt lojaalselt äriühingule, see hõlmab ka konstruktiivse koostöö tegemist teiste juhatuse liikmetega. Ankeetküsimustikust ning kohtulahendite analüüsist saadud tulemusi analüüsiti Eesti Vabariigi seaduste ning eriala spetsialistide artiklitega. Ankeetküsimustikus selgus, et suurem osa tegutsevatest juhatuse liikmetest on teadlikud neil lasuvast raamatupidamise korraldamise kohustusest ning selle kohustuse rikkumisega kaasnevast vastutusest, kuid üksikud ankeetküsimustikule vastanutest ei teadvusta raamatupidamise kohustust kui juhatuse liikme kohustust vaid arvavad, et kogu raamatupidamisega seonduv kuulub raamatupidaja kohustuste hulka. Enamus juhtorgani liikmeid kontrollivad järjepidevalt raamatupidajate tööd veendumaks, et ettevõtte majandustegevuse kajastamine vastab tegelikkusele. Raamatupidamise korraldamise kohustuse korrapäraseks täitmiseks ning kohustuse rikkumisega kaasneva vastutuse vältimiseks on juhatuse liige kohustatud järjepidevalt jälgima ettevõttes tegutseva raamatupidaja poolt esitatud andmete ja dokumentide vastavust tegelikkusele ning nende tähtaegset esitamist. Korrapärase kontrolli ning teadlikusega ettevõtte majandustegevuse ja finantsseisundi kohta minimaliseerib juhatuse liige tekkida võivaid kohustusi kolmandate isikute ees. Korralikku ettevõtja hoolsuskohustusega kaasneva seaduspärase raamatupidamiskohustuse täitmise ning ettevõtte huvides käitumisega ei teki juhatuse liikmel kohustuse rikkumisega kaasneva vastutuse kandmise kohustust. Lõputöö käigus selgus, et riigi kohtupraktikas esineb mitmeid juhatuse liikmete poolt tekitatud raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumisi. Ankeetküsimustikust selgus, et suurem osa vastanutest teadvustavad juhatuse liikme raamatupidamise korraldamise kohustust ning kohustuse rikkumisega kaasnevat vastutust. Vastanute seas esines juhatuse liikmeid, kes peavad raamatupidamise korraldamist raamatupidaja kohustuste hulka. Raamatupidamise spetsiifilisemaid kohustusi, näiteks maksudeklaratsioonide andmete vastavuse ja tähtaegse esitamise kontrollimine, vastutus raamatupidamisarvestuse eest ning kontroll majandustehingute dokumenteerimise üle ei kuulu juhatuse liikmete arvates juhtorgani kohustuste hulka. Juhatuse liikme kohustuseks on tegutseda ettevõtte huvides ning kasumlikkust silmas pidades, seda järgides tuleb kontrollida ja veenduda kogu ettevõtlusega seotud raamatupidamise vastavuses tegelikkusele.Nimetus Avatud juurdepääs Väikeettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruande vastavus Eesti finantsaruandluse standardile(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-13) Pihlik-Sarapuu, Silvia; Kasearu, MalleRaamatupidamiskohustuslastel on seadusest tulenev kohustus koostada lõppenud majandusaasta kohta majandusaasta aruanne, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Lõputöö teema on aktuaalne, sest alates aastast 2017 on väikeettevõtjatel võimalus valida raamatupidamise aastaaruande koostamisel lühendatud raamatupidamise aastaaruande vorm, mis koosneb bilansist, kasumiaruandest ja lisadest. Muudatuse eesmärk oli lihtsustada väikeettevõtjate aruande kohustust ja seeläbi vähendada halduskoormust. Lõputöö probleemiks oli asjaolu, et uuritava ettevõtte juhtkonnale on oluline, et nende esitatud raamatupidamise aastaaruanne vastaks seadusandluse nõuetele. Lõputöö teema on „ Väikeettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruande vastavus Eesti finantsaruandluse standardile“. Teemast tulenevalt oli lõputöö eesmärgiks välja selgitada uuritava väikeettevõtte lühendatud raamatupidamise aastaaruande vastavus Eesti finantsaruandluse standardile. Tuvastada võimalikud puudused ning esitada nende põhjal parandusettepanekud tulevaste aruannete paremaks koostamiseks. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks täideti seatud uurimisülesanded. Töö esimene osa tutvustas väikeettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruande koostamise teoreetilisi aluseid. Toetudes raamatupidamise seadusele, Raamatupidamise Toimkonna juhenditele ja erialasele kirjandusele on seletatud üldised aruande koostamise põhimõtted, kirjeldatud on raamatupidamise alusprintsiibid, millest peavad kõik ettevõtted lähtuma. Seejärel on selgitatud nõudeid väikeettevõtte bilansi, kasumiaruande ja lisade koostamisele. Lõputöö uurimise läbiviimiseks kasutati kombineeritud meetodit ja deduktiivset lähenemisviisi. Peamiseks andmete kogumise meetodiks oli dokumendivaatlus. Uurimisobjektideks olid lühendatud raamatupidamise aastaaruanne, raamatupidamisregistrid ja inventuuriaktid. Vaatluse käigus saadud informatsiooni täpsustatamiseks viidi läbi poolstruktureeritud intervjuu raamatupidajaga. Andmete analüüsimiseks kasutas töö autor võrdlusmeetodit. Töö autor võrdles tootmisettevõtte lühendatud raamatupidamise aastaaruande vastavust seadusandlusest tulenevatele nõuetele. Analüüsi tulemusena esitab töö auto aruande ja raamatupidamise korraldamise parandusettepanekud raamatupidajale. Töö käigus uuritud tootmisettevõtte lühendatud raamatupidamise aastaaruanne koosnes bilansist, kasumiaruandest ja üheksast lisast. Ettevõttel ei ole raamatupidamise sise-eeskirja, mis reguleeriks ettevõtte raamatupidamisarvestuse ja aruandluse korraldust. Raamatupidamise aastaaruande koostamise aluseks on raamatupidamise programmis Joosep kajastatud majandustehingud ja reguleerimiskanded. Aruande koostamiseks inventeeritakse või kontrollitakse osaühingu varade ja kohustiste saldod. Reguleerimiskandeid koostatakse vastavalt vajadusele majandusaasta jooksul. Vajadusel tehakse eraldi reguleerimiskanded ka aasta lõpus. Lõpetamiskanded teostab programm automaatselt aruandeperioodi sulgemisel. Bilansi esitamisel on kasutatud kirjete alaliigendusi ehk bilansis on esitatud ka bilansikirjete alakirjed. Põhiaruande koostamise aluseks on Raamatupidamise Toimkonna teise juhendi Lisas 1 esitatud arvestuspõhimõtted. Esitatud bilanss ja arvestuspõhimõtete lisas esitatud informatsioon bilansikirjete arvestuspõhimõtete kohta on üldiselt kooskõlas Raamatupidamise Toimkonna juhendite ja alusprintsiipidega, kuid mõningatel juhtudel vajaksid parendamist. Osaühing kasutab tulude ja kulude kajastamiseks raamatupidamise seaduse lisas 2 välja toodud kasumiaruande skeemi 1 struktuuri. Aruande koostamisel on järgitud tulude ja kulude vastavuse alusprintsiipi, sest perioodi tuludest on ma arvestatud tulude tekkega seotud kulud. Järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip järgimiseks on esitatud andmeid aruandeperioodi ja sellele eelneva perioodi kohta. Aastaaruande lisade koostamisel on lähtutud raamatupidamise seaduse § 21 lg 3 ja seda täiendavast Raamatupidamise Toimkonna juhendist 15 punktist 59. Lisad olid esitatud süstemaatiliselt koos viidetega põhiaruannete juures. Üldiselt täiendasid lisad põhiaruandeid ja andsid olulist täiendavat informatsiooni. Kuid siiski esines kohti, mis vajavad täpsustamist või parendamist. Analüüsitud väikeettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruanne andis selle kasutajale asjakohast ja tõepärast informatsiooni. Lõputöö autori arvamus on, et uuritud tootmisega tegeleva väikeettevõtja raamatupidamise aastaaruanne on üldjuhul kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Töö autor leidis analüüsi tulemusena uuritud aruandes mõningaid parendamise võimalusi. Töö autor annab uuritavale ettevõttele järgmised soovitused raamatupidamise aastaaruande vastavusse viimiseks Eesti finantsaruandluse standardiga: • koostada finantsarvestuse ja aruandluse korraldamiseks raamatupidamise sise-eeskiri; • lisas 1 „Arvestuspõhimõtted“ kajastada teave, et aruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga; • kui ettevõtte ei kasuta tegelikult sularaha arveldamiseks tuleb sellekohane info eemaldada. • lisas 1 „Arvestuspõhimõtted“ kajastada ainult aruannetes esitatud kirjete selgitused; • lisas 1 „Arvestuspõhimõtted“ varude arvestuspõhimõtete juurde lisada teave, kas arvestust peetakse pidevalt või perioodiliselt; • kasumiaruandest paremaks arusaamiseks tuleks koostada täpsustavad lisad kirjete Kaubad, toore, materjal ja teenused, Mitmesugused tegevuskulud ja Muud ärikulud kohta. Autori hinnangul sai lõputöö eesmärk täidetud.