Lõputööd (MA)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Viimati lisatud
Nimetus Piiratud juurdepääs Materiaalsete põhivarade juhtimine ja seos finantssuhtarvudega Merling Reisid OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-04) Vill, Inge; Nukka , AveLõputöö eesmärk oli selgitada välja materiaalsete põhivarade juhtimise põhimõtted ning seosed finantssuhtarvudega, mis on aluseks juhtimissoovitustele reisijateveo ettevõttele Merling Reisid OÜ. Materiaalse põhivaraga seonduvalt tuleb ettevõtte juhtkonnal teha pikaajalise finantsmõjuga otsuseid- kehtestada soetusmaksumuse alampiir, määrata eeldatav kasulik eluiga ja valida amortisatsioonimeetod. Ettevõttetel, kes peamise osa müügitulust teenivad materiaalsete põhivarade kasutusega, on eeldatavasti suhteliselt suur põhivara osakaal koguvaras. Suurem põhivarade osakaal tähendab paremat varalist seisukorda, ettevõtte kõrgemat oodatavat likviidsusväärtust ja tõenäoliselt ka väiksemaid võimalikke pankrotikulusid. Kõiki neid eelnimetatud asjaolusid arvesse võttes on materiaalsete põhivarade juhtimise temaatika oluliseks tõstatunud käimasolevates kriisides, kuna teatud tegevusvaldkondades seisab suur hulk põhivara tulutult. Seega omab valitud teema kui uurimisobjekt uudsust. Paljud ettevõtted on silmitsi küsimusega, kuidas vähendada kulusid või kas muuta amortisatsiooni arvestamise meetodit ja kuidas nimetatud muudatused mõjutavad ettevõtte peamisi varadega seotud finantssuhtarve. Majandustulemustele tõlgenduste saamiseks on oluline pöörata tähelepanu finantssuhtarvudele. Suhtarvude abil saab hinnata minevikusündmusi ning selle põhjal teha tulevikuotsuseid. Eristatakse kasumlikkus- ehk rentaablussuhtarve ning toimimis-ehk efektiivsussuhtarve. Siinjuures on oluline mõista suhtarvude tähendust ja erinevate majandustehingute ning arvestuspõhimõtete mõju nendele. Uuringu läbiviimisel kasutati deduktiivset lähenemisviisi, mis käesolevas lõputöös tähendab, et üksikjuhu kohta tehti järeldusi üldise ja teadaoleva põhjal. Uuritava ettevõtte materiaalsete põhivarade juhtimisalaseid otsuseid võrreldi teoreetiliste käsitlustega. Esmalt anti ülevaade teemakohasest teooriast, millele järgnes andmete kogumine. Teoreetilises osas oli oluline roll seadusandlusel, mida täiendati erialaspetsialistide tõlgenduste ja selgitustega. Lõputöö koostamisel kasutati vertikaalset ülesehitust. Andmete kogumiseks kasutati dokumendivaatlust ja poolstruktureeritud intervjuusid. Dokumendivaatluse käigus töötati läbi dokumendivaatlusplaanis kirjeldatud dokumendid (Lisa 1). Kasutati teiseseid andmeid. Dokumendivaatluse käigus saadud andmeid täiendati läbiviidud poolstruktureeritud intervjuudega. Poolstruktureeritud intervjuusid soovitatakse kasutada uuringutes, kus soovitakse uurida varjatud nähtusi ja nende tunnuseid, kus küsimused esitatakse küll kindlas järjekorras, kuid neile vastatakse vabalt. Intervjuud viidi läbi ettevõtte kahe juhatuse liikmega, kuna nemad langetavad materiaalsete põhivarade juhtimise ja soetamisega seotud otsused. Intervjuude läbiviimiseks kasutati lisas 2 esitatud intervjuu küsimustikku (Lisa 2). Küsimustik oli koostatud lähtuvalt lähenemisviisist, et sellega püütakse saada täiendavaid andmeid, mis ei selgu dokumendivaatluse käigus ning mille käigus püütakse leida ja aru saada eelnevatest otsustest. Tulemused ja ettepanekud esitati kirjeldava tekstina. Lõputöö tehti OÜ Merling Reisid, kui reisijateveo teenust pakkuva ettevõtte näitel. Enne koroonakriisi puhkemist moodustas kõnealuse ettevõtte peamise müügitulu rahvusvaheline reisijatevedu ning rahvusvaheline kommertsliinivedu. Kriisi puhkemisel tühistati rahvusvahelised juhuveod 100%-liselt ning rahvusvaheline kommertsliinivedu seiskus. Ettevõtte müügitulu langes võrreldes 2019.aastaga 2020.a. ca 35%. Samas omab ettevõtte arvestatavad bussipark- ettevõttel on 4 suurt turismibussi, 7 väikebussi ning 7 sotsiaaltransportteenuse osutamiseks kohaldatud sõidukit. Ettevõte kasutab amortisatsiooni arvestamisel lineaarset meetodit ning kehtestatud materiaalsete põhivarade soetusmaksumuse alampiir on 320 eurot. Siinkohal on ettevõttele ettepanek materiaalsete põhivarade alampiiri tõsta, kuna nii väikese maksumusega põhivarasid tegelikult arvele ei võeta. Ettepanek on tõsta materiaalsete põhivarade alampiiri 1000 kuni 1500 euroni. Materiaalsetele põhivaradele on raamatupidamise sise-eeskirjas määratud kasutusaeg aastates, mis sõltub soetatud bussi vanusest. Uuringu läbiviimisel selgus, et ettevõte on kaalunud kriisi aastatel materiaalse põhivara amortisatsioonimeetodit muuta, et vähendada kulumist tekkivaid kulusid ja seega ka kahjumit. Lõputöö käigus viidi läbi arvutused lineaarse amortisatsioonimeetodi rakendamisel 7 ja 10 aastase kasuliku eluea korral ning tegevusmahul põhineva amortisatsioonimeetodi rakendamisel. Tegevusmahul põhineva amortisatsioonimeetodi rakendamise arvutused näitasid ja sellest lähtuvalt jõuti järeldusele, et antud meetodi puhul oleks küll arvestatav kulum väike, kuid see tekitab olukorra, kus ettevõttel on arvel palju moraalselt vananenud põhivara. Ettevõte juhtkond jäi seisukohale, et kõnealuses ettevõttes ei ole võimalik tegevusmahul põhinevat amortisatsioonimeetodit rakendada, sest see on prognoosimatu ning ei toeta ettevõtte pikaaegseid eesmärke. Ettevõte soovib kasutusele võtta uuemaid ja kaasaegsemaid transpordivahendeid, olulise surve sektorile seab tehnoloogia kiire areng, kliimaeesmärgid, rohepööre. Ettepanek on soetamise hetkel alla 10 aasta vanuste materiaalsete põhivarade puhul lineaarse amortisatsioonimeetodi rakendamisel kasuliku eluea pikendamist 7 aastalt 10 aastale. See tõstab bilansis materiaalse põhivara jääkväärtust, arvestatav kulum on väiksem ja puhaskasum suurem. See materiaalsete põhivaradega seotud juhtimisotsus kannavad endas mõju finantssuhtarvudele. Kõik finantssuhtarvud langevad, kuid minimaalselt. Kogukapitali puhasrentaablus (ROA) väheneb 0,35% ja materiaalsete põhivarade puhasrentaablus 1,14%. Suurem materiaalsete põhivarade maksumus sama müügitulu juures annab väiksema koguvara käibekordaja (-0,06%) ja ka materiaalsete põhivarade käibekordaja (-0,09%). Ühtlasi leiti, et kuigi lineaarse amortisatsioonimeetodiga kaasnevad konstantsed amortisatsioonikulud, mis on sageli suured, on see parim võimalik amortisatsioonimeetod kõnealusele bussiettevõttele. Seega on lõputöö eesmärk antud tulemuste näol täidetud.Nimetus Avatud juurdepääs E-residentide teadlikkus e-residentsuse teenusest Eestis(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-05) Soa, Aili; Luts, SiiriE-residentsuse programm sai alguse 1.detsembril 2014. aastal. Programmi eesmärk on edendada Eesti majanduse, teaduse, hariduse ja kultuuri arengut andes võimalus teiste riikide kodanikel kasutada e-teenuseid Eesti digitaalse dokumendiga. Kui algselt liitusid programmiga välisriikide kodanikud, kes olid Eestiga seotud, siis tänaseks on e-residente tulnud 173 riigist ja nende arv järjest suureneb. E-teenuste kasutamise võimalust oma riigis e-residentidele pakkus esimesena Eesti. Eesti jälgedes on asunud e-residentsust pakkuma Dubai ning Leedu ja Portugal on võtnud selle enda eesmärgiks. Eesti on saanud esimese koha suurima välismaise võrgustiku InterNations koostatud uuringus aastal 2018 kui väga häid digitaalseid lahendusi pakkuv riik. Lõputöö eesmärk oli kaardistada e-residentide teadlikkust pakutavate võimalused Eestis, saadud tulemusi analüüsida ning teha järeldusi ja vajadusel ettepanekuid raamatupidamisteenuseid osutavale ettevõttele e-residentide teadlikkuse tõstmiseks. Autor on töö teoreetilises osas tuginenud peamiselt teoreetilistele allikatele, õigusaktidele, uurimistöödele ja ajakirjanduses avaldatud artiklitele. Lõputöö esimeseks ülesandeks oli anda teoreetiline ülevaade e-residentsuse võimalustest Eestis ning sellega kaasnevad kohustused ja riskid, tuginedes teoreetilistele allikatele ja õigusaktidele. Autor leiab töös käsitletud materjalide põhjal, et e-residentidele on antud väga hea võimalus e-teenuste kasutamiseks. E-residendile antav digitaalne isikut tõendav dokument aitavad kiirendada protsesse, allkirjastada dokumente digitaalselt ja alustada ettevõtlusega ise Eestisse kordagi tulemata. Antud lõputöö tulemusena selgus, et e-residentsusega kaasnevad ka ohud. Puudulikud IT-lahendused ja koostöö puudumine välisriikidega on tekitanud olukordi, kus e-residentsuse on saanud isikud, kes on saanud ärikeelu, kes kannavad kehtivat kriminaalkaristust, reaalset vanglakaristust või on saanud karistuse majanduskuritegude eest. Lõputöö eesmärgi täitmiseks koostati lõputööde metoodika, et kaardistada e-residentide võimalusi ja teadlikkust e-residentsusega. Kaardistusuuringus (survey) koguti andmeid kvantitatiivselt kasutades ettekavatsetud valmit (purposive sample). Uurimus viidi läbi raamatupidamisteenust osutava ettevõtte teenust kasutavate e-residentide hulgas, kellele saadeti autori poolt koostatud küsimustik (Lisa 1) e-ankeedina internetikeskkonnas Google Forms. Küsimustik esitati 40. e-residendile ning sellel vastas 17. E-residendid hindasid viie palli skaalal, millised olid ajendid ja eesmärgid e-residendiks saamiseks, kuidas nad on rahul e-residentsuse taotlemise tehnilise protsessi ja digitaalse isikut tõendava dokumendi kasutamise võimalustega ning kuidas nemad tajuvad e-residentsusega kaasnevaid riske ja probleeme. E-residendid said avaldada oma teadmisi e-residentsusega seotud maksude kohta, hinnates esitatud väidet tõeseks või vääraks. Saadud tulemusi analüüsiti kasutades statistilisi tehnikaid nominaalastmikul, järjestusastmikul ja suhteastmikul. Autori hinnangul on e-residentidele loodud väga head võimalused e-teenuste kasutamiseks Eestis ning seda võimalust on kasutanud väga paljud välismaalased. Uurides teoreetilisi allikaid on olemas nõuded ja raamistik, kuid samas Rahapesu Andmebüroo, Riigikontrolli aruannetest ja Kerli Tolki magistritööst selgus, et endiselt kaasnevad e-residentsusega ohud, millele tuleb leida maandamismeetmeid. Analüüsides küsitluse vastuseid selgus, et e-residendid on enamjaolt rahul pakutava võimalusega hakata e-residendiks Eestis. Kuid samas ei saanud ükski väide e-residentidelt maksimum punkte, seega on vaja tõsta ka pakutava teenuse kvaliteeti. Üheks e-residentsuse eesmärgiks oli kaasata välismaalt oma ala spetsialiste, et parandada Eesti majanduse, teaduse, hariduse ja kultuuri arengut. Seda toetab analüüsist selgunud info, et pakutavat võimalust on kasutamas kõrgharidusega inimesed, kes on oma ala spetsialistid. Samas e-residendid ise seda väga oluliseks ei pea. Digitaalse isikut tõendava dokumendi omamine pidi muutma lihtsamaks, kiiremaks ja atraktiivsemaks asjaajamise välismaalaste jaoks Eestis ning seda kinnitavad ka uuringu tulemused. Analüüsi tulemusena võib öelda, et üldiselt on e-residendid rahul e-residentsuse taotlemise tehnilise protsessiga ning mõistetakse selle vajalikkust. Uuringu käigus selgus, et protsess ise võib võtta aega ning digi-ID väljastuskohti on veel vähe. Sama näitab ka e-residentide teadlikkus digitaalse isikut tõendava dokumendi kätte saamise võimaluste kohta. Enamus vastanutest on teadlikud, et e-residendina on võimalik Eestis tekkiv maksukohustus ning vaid üks ei ole selle väitega nõustunud. E-residentide arvates peavad nad ise kõik oma tulud deklareerima Eestis, kuid tegelikult e-residendil endal tekib deklareerimise kohustus, kui kasu on saadud vara võõrandamisest, ettevõtlustulu füüsilisest isikust ettevõtjana või mitteresidendi püsiva tegevuskohana. E-residendi tulud deklareeritakse Eestis vaid siis, kui ka tulu on saadud Eestist. Eestis töötades deklareerib tulu tööandja ja e-resident seda eraldi deklareerima ei pea. Analüüsist selgub, et vastanutest 29.41% ei ole teadlik, et töötades Eestis deklareerib tulu tööandja ja et väljas pool Eestit töötades peavad nad ise oma tulu deklareerima. Kuigi osad e-residendid on teadlikud maksusüsteemist, siis on näha vajadust parema selgitustöö tegemiseks. Analüüsides e-residentide arvamust e-residentsusega kaasnevatest riskidest ja probleemidest selgus, et ollakse kriitilisemad kui eelnevalt käsitletud võimalustega. Ka e-residendid nõustuvad, et programmiga võib kaasneda riskid ja probleemid ning selle lahendamisele ja paremaks muutmisele tuleb rohkem tähelepanu pöörata. Küsimustiku analüüsimisel selgus, et e-residentide teadlikkus pakutavate võimalustega on hea, kuid samas nende teadmised e-residentsusest vajavad veel täiendamist. Lisaks teavitustööle e-residentsuse meeskonna poolt, saavad sellele kaasa aidata ka raamatupidamisbürood, kes pakuvad raamatupidamisteenust e-residentidele, et tõsta e-residentide teadlikkust e-residentsusest. Lõputöö võiks huvi pakkuda e-residentidega töötavatele inimestele, kes saavad toetada oma teadmiste ja oskustega e-residente Eesti e-teenuste kasutamisel. Samuti võiks lõputöö pakkuda huvi e-residentidele, et teada millised võimalused e-residentsusega liitumisel kaasnevad.Nimetus Avatud juurdepääs Pensionireformist tingitud finantsotsused KPMG Baltics OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-05) Maidre, Annabel; Nukka, AveAlates 2021. aastast on pensionireform ja investeerimine üle Eestilist populaarsust kogunud. Pensioni reformis viidi sisse muudatus, mis seisnes II pensionisamba vabatahtlikuks muutumisega. Lõputöö raames selgitati välja ettevõtte KPMG Baltics OÜ raamatupidamise- ja auditiosakonna töötajate otsused seoses pensioni teise samba reformiga, teadmised pensioni II sambast ning töötajate finantskirjaoskuse tasemest üldiselt. Esimeses peatükis anti ülevaade pensioni süsteemist välja võetud raha investeerimise võimalustest. Teises peatükis on kirjeldatud empiirilise uuringu metoodika, selgitatud uurimuse olemust, kirjeldatud andmekogumis- ja andmeanalüüsimeetodit, uuringu läbiviimise protsessi ja valimi kujunemist. Kolmandas peatükis anti ülevaade uuringu tulemustest ja analüüsist. Samuti toodi välja järeldused ja ettepanekud raamatupidamise- ja auditiosakonna juhtidele. Uuringu läbi viimiseks koostati ankeetküsitlus, mille jaoks koostati ankeetküsimustik. Küsimustik edastati elektrooniliselt töötajatele töömeili kaudu. Küsimustiku küsimused koostati lõputöö teoreetiliste punktide käsitluse järgi. Küsimustikus oli vaatluse all kolm suurt teemagruppi: pensionireform, investeerimine ja riskivalmidus. Küsimustikku analüüsiti kirjeldava statistika abil ning lõputöös kasutati empiirilise uuringu läbiviimiseks valdavalt kvantitatiivset meetodit. Uuringu tulemuste illustreerimiseks koostati jooniseid ja tabeleid. Kokku vastas küsimustikule 56 töötajad kahe osakonna peale kokku, mis moodustab kogu valimist 54,90%. Uuringu tulemused esitati teemade kaupa. Esmalt analüüsiti pensionireformist tingitud töötajate otsuseid ning teadmisi ja hinnanguid üldiselt pensionireformi muudatuste osas. Teiseks analüüsiti töötajate finantskirjaoskuse ja säästmisharjumuste hoiakuid ning viimaseks töötajate riskivalmidust investeerida erinevatesse varaklassidesse. Tulemuste analüüsi järel toodi välja järeldused ja ettepanekud. Uuringu tulemuste põhjal selgus, et keskmine vanus vastanute põhjal mõlema osakonna arvestuses on 29 aastat. Kõrgharidus ehk bakalaureuse ja magistrikraad on omandatud kokku 76% vastanutest (55% bakalaureuse ja 21% magister). Üldiselt pidasid töötajad enda teadmisi seoses pensioni II sambaga headeks või väga headeks, et saab öelda, et töötajad on kursis, Eestis kehtiva pensioni süsteemi muudatustega. Tulemuste põhjal saab öelda, et pigem ei ole töötajad rahul või võtavad neutraalse hoiaku otsusele muuta pensioni II sammas vabatahtlikuks. 95% töötajatest jätkas pensioni II sambasse kogumist vana süsteemi jätkates ning 5% tegi pensioni II sambast väljamakse. Väljamakstud raha eest osteti aktsiaid ja kinnisvara. Töötajad näevad, et finantskirjaoskusel ja finantsotsuste vahel on seos ehk kui inimesel on omandatud finantsalane haridus, siis teeb ta ka pikaajalisi ja läbimõelduid finantsotsuseid. Töötajad hindavad enda investeerimisalaseid teadmisi pigem headeks ja väga headeks. Uuringu põhjal hindasid 21-30. aastased isikud, et nende investeerimisalased teadmised tulenevad koolist, töökohast ja seejärel loengutest ja koolitustest. 31-56. aastased isikud hindasid, et nende investeerimisalased teadmised tulenevad töökohast, koolist ja seejärel loengutest ja koolitustest. Headest investeerimisteadmistest tulenevalt on töötajatel ka valmisolek investeerida raha säästude arvelt. Kõige populaarsemad varaklassid, millesse vastanud investeeriksid on aktsiad, kinnisvara ja fondid. Riskianalüüsist selgus, et ettevõtte töötajad ei ole väga riskialtid investeerima kõrge riskiga varaklassidesse. Uuringu tulemuste põhjal tehti järeldusi ja esitati ettepanekuid KPMG Baltics OÜ raamatupidamise- ja auditiosakonna juhtidele. Ettepanekuna toodi välja lisakoolituste tegemine töötajate finantskirjaoskuse parendamiseks. Kui mõlema osakonna juhatused võtavad välja toodud soovitusi arvesse ning viivad töötajate seas läbi täiendavaid koolitusi teemadele, mis vajavad veel arendamist, siis võiksid töötajate enda arvates muutuda nende teadmised veelgi paremaks või saada kinnitust juba olemasolevatele teadmisele.Nimetus Avatud juurdepääs AS Tallinna Lennujaam finantsmajandusliku olukorra hindamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-05) Schmidt, Kadri; Noorväli, HelleLõputöö vajalikkus tuleneb COVID-19 viirusekriisist ja energiakriisist, mis avaldasid ettevõtete finantsnäitajatele negatiivset mõju. COVID-19 viiruse leviku tõttu võeti kõikjal maailmas kasutusele ranged liikumis-, mahtuvus- ja lahtioleku piirangud. Tänu sellele pidid paljud ettevõtted oma tegevuse täielikult või osaliselt lõpetama. Kõige rohkem said kannatada reiskorraldus, majutus- ja lennundussektorid. Lisaks viirusekriisile, tuleb ettevõtetel hakkama saada ka energiakriisiga, mis on endaga kaasa toonud üleüldise hinnatõusu. Kõige selgema ülevaate ettevõtte finantsolukorrast annab finantsanalüüs. Töö lähenemisviis oli deduktiivne, mida iseloomustab liikumine üldiselt üksikule. Deduktiivse iseloomuga uurimisprotsess lähtub üldiselt aktsepteeritud teooriatest ja seadustest. Empiirilise uuringu läbiviimiseks kasutati kvantitatiivset uurimismeetodit. Selles uurimismeetodis on kesksed andmete kogumise kavandamine, kus on oluline, et vaatlusandmed sobiksid arvude mõõtmiseks ja muutujate moodustamine tabeli kujul ning andmete korrastamine. Andmeid koguti dokumendivaatluse teel, milleks on ettevõtte AS Tallinna Lennujaam 2019.-2022. majandusaasta aruanded ja nendes olevad bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ning tegevusaruanne. Andmeanalüüsi meetodiks kasutati võrdlusanalüüsi. Horisontaalanalüüsi puhul võrreldi bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude aruande näitajate muutusi valitud perioodil. Vertikaalanalüüsis leiti bilansi ja kasumiaruande mingi näitaja osakaal üldkogumist ning toodi välja muutused valitud ajaperioodil ning suhtarvude analüüsi puhul võrreldi saadud tulemusi teoorias välja toodud vahemikega. Ettevõtte bilansi horisontaalanalüüsist selgus, et vaatamata COVID-19 viirusekriisile tehti mõningaid investeeringuid põhivaradesse. Suuremad investeeringud pandi küll ootele ja sellest ka suur rahajääk. Varude kirjel on näha viirusekriisi mõju, mil kriisi esimesel aastal varud vähenesid ja, kui lennuliiklust hakati avama, siis on ka varud suurenenud. Samuti on suurenenud nõuded ja ettemaksed kirje, kuna ostjatel tekkisid viirusekriisist kehtestatud piirangute tõttu makseraskused. Võlakohustused on 2022. aastal suurenenud 30,93% võrreldes 2021. aastaga, mis on tingitud pikaajalise laenu lühiajalise osa ja intressikohustuse suurenemisega. See on tingitud sellest, et Euroopa Keskpank tõstis intresse hinnatõusu surve vähendamiseks ja seetõttu tõusis Euribor, mis kasvatas ettevõtte laenukulusid. Kasumiaruande horisontaalanalüüsist oli näha viirusekriisi mõju müügitulule, mis langes 2020. aastal 56,38%. Samuti on kasumiaruande kaubad, toore, materjal ja teenused ning mitmesuguste tegevuskulude kirjete suures tõusus 2022. aastal näha energiakriisi mõju, mis on oluliselt tõstnud kõiki kaupade ja teenuste hindu. Bilansi vertikaalanalüüsis väga suuri kõrvalekaldeid ei ole. Ettevõte on jätkuvalt ka kriisi aastal teinud mõningaid investeeringuid materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamiseks. Tervisekriisi tuleku aastal on näha, et varude osakaal on vähenenud, kuna reisijaid ei olnud ja lennukid ei lennanud, siis ei olnud vajadust ka varude täiendamiseks. Nõuded ja ettemaksed kirje osakaal on kõige suurem 2021. aastal 4,42%, kuna tervisekriisi tulek on tekitanud makseraskuseid ostjatele. Kasumiaruande tulemustest on näha COVID-19 viirusekriisi tuleku mõju. Kirjete osakaaludes on kriisiaastatel muutused. Esimene 2020. kriisi aasta lõppes ettevõttele kahjumiga. Müügitulu suur vähenemine on tõstnud põhivara kulumi ja amortisatsiooni osakaalu kriisiaastatel. Aastaks 2022 on viirusekriis lõppenud ja lennuliinid taasavatud ning kasumiaruande vertikaalanalüüsi struktuurist on näha, et seis on peaaegu taastunud kriisieelsele 2019. aastale. Kasumi osakaal on vähenenud, kuna kulud on suurenenud. Ettevõtte maksevõime analüüsist selgus, et COVID-19 viirusekriisi tõttu maksevõime näitajad langesid, kuid ei tekitanud ettevõttele makseraskusi. Kõiki lühiajalise maksevõime näitajaid mõjutas raha suur jääk, mida ettevõte oli saanud pangalaenu ja sihtfinantseerimise teel tulevasteks investeeringuteks. Tavaolukorras oleks selline rahajääk ebaotstarbeline, sest seisev raha ei teeni tulu, kuid antud olukorras oli mõistlik jätta suuremad investeeringud ootele ning hoida raha. Võõrkapitali analüüsi tulemused olid head, oli mõningaid kõikumisi viirusekriisi tulekul, kuid seis on siiski hea. Tulemuste abil võib väita, et ettevõtte pikaajaline maksevõime on hea. COVID-19 viirusekriisi tulekust tingitud kahjum vähendas 2020. aastal omakapitali, kuid nüüdseks on olukord stabiliseerunud. Samuti 2020. aasta kahjum tekitas intresside kattekordaja negatiivse tulemuse, kuid vaadates ettevõtte rahajääki, siis olenemata kahjumist ei tekitanud intresside tasumine probleeme. Omakapitali ja võõrkapitali kasutamine on tasakaalus ja näitab head finantside juhtimist ettevõtte poolt. Varade kasutamise efektiivsuse analüüsist on näha viirusekriisi mõju ettevõttele. Debitoorse võlgnevuse ja kreditoorse lühivõla käibevälted on 2020. ja 2021. aastatel kõrgemad, kui kriisieelsel aastal. Ettevõttele on iseenesest kasulikum, kui tarnijatele tasumise aeg on võimalikult pikk. On näha, et ostjatel olid makseraskused ja mõningal juhul tehti maksetähtaja pikendusi. Müügitulu suur langus vähendas kriisiaastal oluliselt tulu teenimist varadesse ja põhivarasse tehtud investeeringutelt. Talitustsükkel pikenes 2020. aastal märgatavalt, kuna raha laekumine pikenes. Tasuvuse analüüsist selgub, et kõiki näitajaid on kriisi tulek 2020. aastal oluliselt mõjutanud ja kõik tasuvuse suhtarvu tulemused olid sel aastal negatiivsed. Müügitulu 56,38%-line langus tekitas 2,7 miljonilise kahjumi, mis omakorda tekitas rentaabluse näitajate negatiivsed tulemused 2020. aastal. Aastal 2021 hakati piiranguid leevendama ja seda on näha ka analüüsi tulemustest, ettevõttel läheb paremini ja on hakatud teenima kasumit. Aasta 2022 on veel parem ja kasumiaruandest on näha, et müügitulu teeniti rohkem, kui kriisi eelsel 2019. aastal, kuid 2022. aasta tasuvuse tulemused jäävad alla 2019. aasta omadele. Siin hakkab kasumi teenimise võimalust vähendama energiakriis. Aastal 2022 tõusid erinevate kaupade ja teenuste hinnad, kui müügitulu tõusis 2022. aastal ligi 6% võrreldes 2019. aastaga, siis ettevõtte kaupade, materjalide ja teenuste hinnad on 2022. aastal 26% suuremad, kui 2019. aastal. Ettevõtte finantsmajandusliku olukorra analüüsist selgus, et COVID-19 viirusekriisi tuleku tõttu kehtestatud piirangud mõjutasid ettevõtte finantsmajanduslikku olukorda päris palju, kuid lennuliikluse taasavamisega on ettevõte kiirelt taastunud ja üldiselt saadi COVID-19 viirusekriisis hästi hakkama. Suureks abiks oli kindlasti suur rahajääk tulevasteks investeeringuteks arvelduskontodel, mis andis kindlustunnet. Aastaks 2022 on ettevõte viirusekriisist edukalt väljunud, kuid nüüd peab ettevõte hakkama saama energiakriisist tulenevate kaupade ja teenuste hinnatõusuga. Analüüsi tulemustest on näha, et energiakriisi tulek on mõjutanud erinevaid näitajaid 2022. aastal. Hinnatõusu tõttu on kaupade ja teenuste hinnad kõrgemad, laenukulud on läinud kõrgemaks, kuna Euribor on tõusnud. Energiakriisi mõju on täielikult raske hinnata, sest see kestab veel, kuid ettevõte teeb ka jätkuvalt investeeringuid, et hoida kulusid võimalikult madalal. Ettevõte investeerib päikeseparkidesse, et hoida elektrienergia sisseostukulud madalamad ja 2030. aastaks on plaanitud saavutada süsinikuneutraalsus. Seega tänu energiakriisile on hakatud veel rohkem mõtlema, kuidas ja mille pealt hoida kuludega kokku. Ettepanekud edasisteks juhtimisotsusteks puuduvad. Autori arvates on lõputöö eesmärk täidetud.Nimetus Piiratud juurdepääs Materiaalsete põhivarade arvestuse vastavus teede ehituse ettevõttes lähtuvalt Eesti Finantsaruandluse standardist(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-05) Soome, Mai-Brit; Luts, SiiriTeema aktuaalsus seisneb selles, ettevõtete peamisi vara liike on materiaalne põhivara. Eksimused materiaalsete põhivarade arvestusel moonutavad nii aruandeandmete põhjal arvutatud finantssuhtarvude tulemusi, netovara suurust kui ka ettevõtte väärtust tervikuna. Lõputöö teema sai valitud, kuna ettevõte kasutab suurel määral oma majandustegevuses materiaalset põhivara ning juhtkond oli huvitatud teada saama, kas neil ilmnevad eelnevalt nimetatud aktuaalsed probleemid Lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada uuritava ettevõtte materiaalsete põhivarade arvestuse vastavuse Eesti Finantsaruandluse standardile. Eesmärgi saavutamiseks täideti püstitatud ülesanded. Lõputöö koostamisel kasutati kvantitatiivset uurimismeetodit, andmekogumismeetodina kasutati dokumendivaatlust ning viidi läbi poolstruktureeritud intervjuu ettevõtte raamatupidajaga. Uuringus kasutatakse kvantitatiivset analüüsimeetodit. Andmete analüüsiks kasutati võrdlust. Uuringust selgus, et ettevõte on rikkunud raamatupidamise sise-eeskirjas sätestatut arvele võtmise alampiiri ning Raamatupidamise Toimkonna juhendit 5 § 9 mis sätestab, et ettevõte kehtestab oma raamatupidamise sise-eeskirjades alampiiri, millest kõrgema soetusmaksumusega varasid tuleb kajastada põhivarana ja madalamaga kanda kulusse nende kasutuselevõtmise hetkel. Materiaalseid põhivarasid võetakse arvele soetusmaksumuses kuid esmane arvele võtmine ei ole vastavuses Raamatupidamise Toimkonna juhendi 5 § 11, kuna materiaalsete põhivarade soetusmaksumusele ei ole lisatud otseseid kulutusi. Ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjas sätestatud amortisatsioonimeetod ning amortisatsioonimäärade vahemikud, mis vastavad Raamatupidamise Toimkonna juhendile 5 § 28. Ettevõtte jooksvad kulud kajastatakse vastavalt Raamatupidamise Toimkonna juhendile 5 § 31, mille kohaselt jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse perioodi kuludes. Materiaalsete põhivarade inventeerimine toimus vastavalt sise-eeskirjale sätestatult ning vastavalt erialaspetsialistide soovitustele. Aigren OÜ raamatupidamise aastaaruande koostamisel lähtutakse Eesti Finantsaruandluse standardist. Autor jõudis järelduseni, et materiaalsete põhivarade arvestus on toimunud üldjoontes vastavalt Eesti Finantsaruandluse standardile. Kuid esines ka puudusi ja nende parendamiseks on järgnevad ettepanekud: • madalama soetusmaksumusega varad eemaldada põhivarade nimekirjast; • materiaalse põhivaraga seotud otsesed kulutused lisada põhivara soetusmaksumusele; • kriitiliselt üle vaadata materiaalsete põhivarade amortisatsioonimäärad raamatupidamise sise-eeskirjas ning muuta need asjakohasemaks, näiteks võtta arvesse avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi § 42 tabeli; • kaaluda amortisatsiooni arvestamisel tegevusmahul põhineva meetodi kasutamist; • eristada parenduskulud ja jooksvad kulud ning lisada parenduskulud soetusmaksumusele, mis on alampiirist kõrgema maksumusega ning vastavad põhivara tunnusele; • mõelda hoolikalt läbi, kas amortiseerunud ja vanad materiaalsed põhivarad toovad tulevikus ettevõttele veel kasu ning vajadusel kanda põhivarast maha; • täiendada ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirja ning lisada sinna põhivarade allahindlustega käitumise kord. Autori arvates saadi lõputöö eesmärk täidetud.Nimetus Avatud juurdepääs Kohaliku omavalitsuse eelarve koostamise protsessi analüüs Rõuge valla näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-07) Maran, Liili; Nukka, AveLõputöö tehti teemal „ Kohaliku omavalitsuse eelarve koostamise protsessi analüüs Rõuge valla näitel“ Kohalikud omavalitsused korraldavad ja otsustavad kõiki kohalike elu küsimusi, nendeks tegevuseks on vaja raha ja raha kasutamiseks eelarvet. Kohaliku omavalitsuse eelarve koosneb maksumaksja rahast, siis on suur vastutus raha kasutamise ja käsutamise kohta. Kõik peab olema arusaadav ja läbipaistev. Eelarve kajastab valla priortiteete või poliitilisi valikuid, eelarvest nähtub mida eelkõige väärtustatakse. Oluline on eelarve õigeaegselt vastu võtta. Rõuge vallas on kahel korral esinenud olukord, kus eelarve vastuvõtmine on jäänud viimase hetke peale 2018. ja ka 2023. aastal. Rõuge vallas on raske finantsolukord- ei jätku raha avalike teenuste pakkumiseks. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada eelarve koostamise protsessi põhimõtted Rõuge valla näitel, et teha ettepanekuid eelarve protsessi parendusteks. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks on püstitatud järgmised uurimisülesanded: • kirjeldada eelarvestamise olemust ja tähtsust; • tuua välja nõuded kohaliku omavalitsuse eelarve koostamise protsessile koos ajakavaga; • koostada empiirilise uuringu metoodika; • kaardistada ja analüüsida Rõuge valla eelarve koostamise protsessi; • teha järeldused ja vajadusel ettepanekuid eelarve protsessi parendamiseks Rõuge vallavalitsusele. Uuringu eesmärgi saavutamiseks kasutati deduktiivset lähenemisviisi, valla eelarve protsessi võrreldi seaduste ja määrustega. Esmalt vaadeldi eelarve koostamise teoreetilist poolt ja siis koguti empiirilisi andmeid. Lõputöö koostamisel kasutati vertikaalset ülesehitust. Andmete kogumise meetod oli kombineeritud, läbi viidi dokumendivaatlus ja poolstruktureeritud intervjuu. Dokumendivaatluse andmeid täiendati intervjuudest kogutud informatsiooniga. Võrreldi eelarveprotsessi käigus aluseks olevaid dokumente ning nende vastavust nõuetele. Uuringu tulemusel selgus, et vallal puuduvad valdkondlikud arengukavad, mis omavad valla eelarves suurt rahalist mahtu nagu sotsiaal- ja haridusvaldkond. Fikseerimata on tähtaeg, millal esitab vallavalitsus allasutusustele eelarve juhised. Eelarve läbirääkimised pole olnud kõiki osapooli kaasavad. Uurimistulemustele tuginedes tehti ettepanekuid koostada hariduse- ja sotsiaalvaldkonna arengukavad; täiendada eelarve koostamise protsessi ja ajakava ning eelarve koostamise protsessi sisse viia allasutuste alaeelarvete kaitsmine.Nimetus Avatud juurdepääs Ettevõtte finantsmajandusliku olukorra analüüs AS Saarte Liinid näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-05) Oago, Erika; Noorväli, HelleEbakindel majandus muudab ettevõtted haavatavamaks ja ettevõtete juhid peavad kiiresti reageerima kõikidele riskidele, mis sunnib neid tegema raskeid otsuseid ja valikuid. Pädev ettevõtja jälgib tähelepanelikult pidevalt muutuva keskkonna mõju oma ettevõtte põhitegevusele. Hea vahend selleks on ettevõtte finantsolukorra analüüs ehk finantsanalüüs. Selle abil saab hinnata ja luua seoseid finantstulemuste ning ettevõtet mõjutavate sise- ja väliskeskkonna tegurite vahel ning teha teadlikke äriotsuseid tulevikuks. Erilist tähelepanu oma finantstervisele peaksid pöörama ettevõtted, kes on suurel määral mõjutatud väliskeskkonnast. Sellest tingituna oli igati päevakohane uurida, kas ja millist mõju on avaldanud maailma tabanud kriisid ettevõtet, kelle põhilisteks klientideks on parv- ja liinilaevadega reisijatevedu korraldavad operaatorettevõtted ning sadamate kaudu veetavate kaupade omanikud ja laevaagendid. Uuritavaks ettevõtteks oli riigile kuuluv äriühing AS Saarte Liinid, kelle põhiülesandeks on riigile regionaalselt oluliste sadamate haldamine ja arendamine. AS Saarte Liinid finantsaruannete horisontaalanalüüsist selgus, et ettevõtte bilansimaht on võrreldes baasaastaga suurenenud ja seda põhiliselt materiaalsete põhivarade kasvu arvelt, kus on igal aastal toimunud suurenemine kesmiselt 2,1%. Rahakirjel on aastal 2022 toimunud suur kukkumine, võrreldes 2021. aastaga 98,7%, absoluutsummas 1,95 miljonit eurot. Ettevõtte lühiajalised kohustised on küll nelja aastaga kokku vähenenud 19%, aga aastal 2022, kui seoses kõrgemate hindade ja suuremate kulutustega, võeti jooksvateks arveldusteks kasutusele arvelduskrediit, on lühiajaliste kohustiste kirje suurenenud 460 tuhande euro võrra. Omakapital on oma mahult stabiilselt suurenud igal aastal ümmarguselt 1 miljoni euro võrra. Seda aruandeaasta kasumi ja eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt, tõustes nelja aastaga ümmarguselt 18 miljonilt 25 miljoni euro peale. Müügitulu kasvas võrreldaval perioodil kokku 28,5%, olles 2022. aasta lõpuks 8,32 miljonit eurot. Suurima tõusu aastal 2021, tagas teenuste müük ettevõtte mõlemal suunal. Peale piiride avanemist taastus liinilaevadel reisijate koguarv ning kaubalaevade teenindamisel oli aasta edukas puistekaupade teenindamisel. Suuruselt teine tulugrupp on sihtfinantseerimine, mis on püsinud sarnase keskmiselt 2% lise kasvuga kõik neli aastat. Aruandeaasta kasum on olnud aastate lõikes muutlikum. Suurim, 71% line tõus, tuli aastal 2021, kasvades aastaga 577 277 eurot. Kasumi vähenemised on olnud just suurimate kriiside tulekuga, kui seoses hinnatõusudega suurenesid kululiigid. Suurimad kululiigid on nelja aasta jooksul ühtlases kasvutrendis, kus tööjõukulud kasvasid võrreldes baasperioodiga kokku 30% ning põhivara amaortisatsioon ja allahindlus 18%. Kululiik kaubad, toore, materjal ja teenused on baasaastaga võrreldes kasvanud 40%. Rahavoogude analüüsist selgus, et ettevõtte rahavood on väga suurel määral vähenenud. Laekumisi on vähem kui kasutamist. Äritegevuse rahavood suurenesid baasaastaga võrreldes ligi 16%, absoluutsummas 445 tuhat eurot. Sarnaselt bilansi aktivaga, tuli muutus nõuetest ja ettemaksetest ning samuti arvele võetud, aga veel laekumata sihtfinantseeringutest. Rahavood investeerimistegevustest on baasaastaga võrreldes suurenenud 58%, absoluutsummas 1,9 miljonit eurot. See näitab, et ettevõte on investeerinud objektide väljaehitamisse, olemasolevate objektide parendamisse ning seadmete soetamisse. Rahavood finantseerimistegevusest on baasperioodiga võrreldes vähenenud 102%, absoluutsummas ligi 1,4 miljonit eurot, kajastades finantseerimistegevuse rahavoogusid 2022. aasta lõpuks negatiivse -24 307 euroga. Ettevõtte finantsaruannete vertikaalanalüüsist selgus, et bilansi aktivastruktuuris niigi suure osakaaluga materiaalsed põhivarad on kasvanud veel enam ja käibevarade osakaal on vähenenud perioodi lõpuks 1,3%le koguvara mahust. See tähendab, et ettevõtte maksevõimekus on aastal 2022 oluliselt vähenenud. Passiva struktuuris on võrreldavatel aastatel näha stabiilset langustrendi pikaajaliste kohustiste kirjetel ja suurenemist omakapitalis. Kasumiaruande vertikaalanalüüsis selgus, et suurima osakaaluga kulud on põhivara amortisatsioon ja allahindlus, tööjõukulud ja kaubad, toore, materjal, teenused. Rahavoogude vertikaalanalüüsist selgus, et enim raha laekus äritegevusest ja saadud varade sihtfinantseerimisest. Raha kasutamist oli enim põhivara soetamisel ja saadud laenude tagasimaksetel. Ettevõtte horisontaal- ja vertikaalanalüüsist võib järeldada, et nii tulud kui ka tulud on ettevõttes aastate lõikes olnud kasvutrendis. See viitab sellele, et ettevõte on investeerinud aktiivselt oma kasvu ja arengusse ning püüab laieneda oma tegevusvaldkonnas. Võõrkapitali vähenemine ja omakapitali suurenemine tähendab aga seda, et viimastel aastatel on ettevõte järjest rohkem rahastanud investeeringuid omavahenditega. Lisaks on maailmamajandust pärssivad kriisid tõstnud ettevõtte kulud väga kõrgeks ja tulemuseks on minimaalne käibekapital. Ettevõtte finantsmajandusliku olukorra suhtarvude analüüsi põhjal selgus, et hoolimata efektiivsest omaniku rikkuse suurendamisest, on ettevõtte maksevõime tase nõrk ja seda ohustab likviidsusrisk. Aastaks 2022 on puhaskäibekapital negatiivne ja kõik lühiajalise maksevõime näitajad on langenud väga nõrgale tasemele. Tulemustest võib järeldada, et ettevõtte maksevõimekus on oluliselt vähenenud ja oma lühiajaliste kohustiste katmine lühiajaliste varadega on raskendatud. Pikajalise maksevõime analüüsi tulemustest selgus, et iga aastaga on vähenenud võlakordaja ja suurenenud soliidsuskordaja. See näitab, et esialgu on ettevõte kasutanud rohkem laenatud vahendeid oma varade finantseerimiseks ning perioodi lõpuks on selleks hakatud eraldama rohkem omavahendeid. Ka kohustiste ja omakaptali suhe ning kapitaliseerituse kordaja on iga aastaga järjest langenud, millest võib järeldada, et ettevõte on seadnud endale eesmärgiks hoida krediidivõimekus piisaval tasemel, et vajadusel kaasata võõrkapitali investeerimistegevuse rahastamiseks. Näitajad ei ole küll head, aga liiguvad paremuse suunas. Ka tootlusnäitajad tõid esile, et ettevõte on väga intensiivselt investeerinud põhivaradesse. Näitajate väärtus on liikunud iga aastaga üles poole, seega aja jooksul on ettevõte hakanud järjest rohkem efektiivselt kasutama oma põhivara müügitulu teenimiseks. Efektiivsemaks on muutunud ka käibevarade kasutamine, saavutades ostu- ja müügiarvete tasumiste ja laekumiste vahel tasakaal. Ettevõtte rentaablusnäitajad on kõikunud tõusu ja languse vahet ühes sammus koos suuremate kriiside tulekutega. Suurimad kukkumised on toimunud just perioodi viimasel aastal, kui koroonapandeemiast vaevu taastunud maailmamajandus sai uue löögi Venemaa ja Ukraina vahelisest konfliktist. Hoolimata kriisidest ja viimase aasta langusest, on rentaablusnäitajad siiski head ja ettevõte teenib omanikule kasumit. Analüüsi tulemuste põhjal selgub, et ettevõte on saanud kannatada nii väliskeskkonnast tulenevate kriiside läbi, kui ka ettevõtte sisekeskkonnas tehtud valede otsuste läbi. Ettevõtte finantsmajandusliku olukorra analüüsi tulemustest lähtuvalt on autoripoolsed ettepanekud finantsnäitajate parendamiseks järgnevad: • loobuda arvelduskrediidist; • teha vähem investeeringuid omavahenditest; • kasutada rohkem võõrkapitali, võttes pikaajalist laenu või otsides rohkem sihtfinantseerimise võimalusi investeeringute tegemiseks; • hinnata üle oma teenuste ja kaupade hinnad, võimalusel tõsta hindu; • energiahindade kallinemisega seoses leida rohkem rohelisi lahendusi kulude vähendamiseks. Autori arvates on lõputöö eesmärk täidetud.Nimetus Avatud juurdepääs Raamatupidamise sise-eeskirja koostamine Elektriekspress OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-05) Lige, Heli; Luts, SiiriKOKKUVÕTE Lõputöö eesmärgiks oli elektrijuhtmete ja -seadmete paigaldusega tegelevale ettevõttele raamatupidamise sise-eeskirja koostamine. Lõputöö tulemusena on ettevõttel raamatupidamise siseeeskiri, mis arvestab ettevõtte tegevusvaldkonna ja senise raamatupidamise korraldamisega ning annab kindlustunde, et raamatupidamise korraldus on vastavuses nõuetega. Selle eesmärgi täitmiseks analüüsiti töös nõudeid ja soovitusi raamatupidamise sise-eeskirjale. Vaadeldi erialakirjandust, raamatupidamise seadust ja Raamatupidamise Toimkonna juhendeid. Viidi läbi dokumendivaatlus, mille käigus tutvuti ettevõtte põhikirjaga, ettevõtte algdokumentidega, kontoplaaniga ning viidi läbi dokumendianalüüs, kus võrreldi vaatluse all olnud dokumente Eesti finantsaruandluse standardist tulevate nõuetega. Viidi läbi pool-struktureeritud intervjuu uuritava ettevõtte juhatuse liikmega, mille käigus saadi väga põhjalik ülevaade ettevõtte tegevusest ja raamatupidamise korraldusest. Analüüsi käigus selgus, et raamatupidamise korraldamisel ja dokumenteerimisel esineb mitmeid puudujääke. Ettevõtte raamatupidamise korralduses viidi raamatupidamise sise-eeskirja koostamise käigus sisse järgmised Eesti finantsaruandluse standardiga kooskõlas olevad muudatused: • Koostati raamatupidamise sise-eeskiri, mis annab suunised, mille järgi raamatupidamise korraldamisel juhinduda. • Korrigeeriti oluliselt ettevõtte kontoplaani. • Sise-eeskirjas toodi välja, milliseid algdokumente kasutatakse, kuidas säilitatakse ning kes ja millal kontrollib ning algdokumente allkirjastab. • Raamatupidamise sise-eeskirjas toodi välja nimekiri algdokumentidest ja koonddokumentidest, mis kajastatakse raamatupidamisregistrites. • Toodi välja tulu- ja kulukontode sisu ja kasutatav kasumiaruande skeem. • Koostati inventeerimise kord. • Toodi välja arvestuspõhimõtted välja iga arvestuselemendi kohta eraldi. • Koostati aruannete koostamise kord. • Sätestati sisekontrolli meetmed. Autor on seisukohal, et lõputöö eesmärk on täidetud ning Elektriekspress OÜ-le on koostatud Eesti finantsaruandluse standardile vastav raamatupidamise sise-eeskiri (Lisa 2).Nimetus Avatud juurdepääs Raamatupidamise sise-eeskirja koostamine kaubandusettevõtte näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-05) Kivimaa, Merili; Luts, SiiriLõputöö pealkiri on „ Raamatupidamise sise-eeskirja koostamine kaubandusettevõttele“. Lõputöö koosneb kahest peatükist ja lisadest. Esimeses peatükis kirjeldatakse valitud lõputöö metoodikat, mille abil selgitatakse välja seadusest tulenevad nõuded ja ettevõtte omapära arvestav informatsioon raamatupidamise sise-eeskirja koostamiseks. Teine peatükk sisaldab teoreetilisi aluseid, mis on vajalikud raamatupidamise sise-eeskirja koostamiseks ning need vahelduvad ettevõtte analüüsi ja ettepanekutega raamatupidamise sise-eeskirja koostamiseks. Lõputöö tulemusena valmib raamatupidamise sise eeskisiri, mis on väljatoodud antud töö lisas 2. Probleem seisneb selles, et uuritav kaubandusettevõte ei ole alates 2010 aastast raamatupidamise sise-eeskirja sisse viinud õigusaktides tehtud muudatusi ega ka ettevõtte arengust tulenevaid muudatusi. Ettevõttele tuleb koostada uus nõuetekohane sise-eeskiri. Lõputöö eesmärk on koostada uuritavale ettevõttele nõuete kohane raamatupidamise sise-eeskiri, selle koostamiseks selgitada välja raamatupidamise sise-eeskirja vajalikud teoreetilised alused. Eesmärgi saavutamiseks on püstitatud järgmised ülesanded: • leida lõputöö uuringu läbiviimiseks sobiv metoodika; • tutvuda Raamatupidamise seaduse, Raamatupidamise toimkonna juhenditega ning erineva erialase kirjandusega, selgitada ning kirjeldada seadusandlikud nõudmised ja juhised, mis on vajalikud raamatupidamise sise-eeskirja koostamiseks; • kaardistada uuritava ettevõtte raamatupidamiskorraldus; • viia läbi analüüs ja võrdlus teooriaga, ning teha ettepanekuid ja koostada uuritavale ettevõttele raamatupidamise sise-eeskiri, mis on vastavuses kehtivate õigusaktidega ning ettevõtte iseärasusi arvestav. Eesmärgi saavutamiseks kasutati kvantitatiivset uurimismeetodit. Andmekogumismeetodiks oli vaatlus, kus andmete kogumiseks tutvutakse kogu ettevõtte äriprotsessidega ning ettevõtte raamatupidamise dokumentidega. Eesmärgi saavutamiseks töötati läbi Raamatupidamise seadus, Raamatupidamise toimkonna juhendid ning erinev erialane kirjandus. Selgitati ning kirjeldati seadusandlikud nõudmised ja juhised, mis on vajalikud raamatupidamise sise-eeskirja koostamiseks. Kaardistati uuritava ettevõtte raamatupidamiskorraldus. Uuritavale ettevõttele tehti ettepanekuid, kuidas koostada nõuete kohane raamatupidamise sise-eeskiri ja lõputöö koostati raamatupidamise sise-eeskiri, mis on vastavuses kehtivate õigusaktidega.Nimetus Avatud juurdepääs Materiaalsete põhivarade arvestus transpordiettevõtte näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-07) Keres, Marion; Kasearu, MalleEttevõtte juhtkond peab seoses põhivaraga tegema pikaajalise mõjuga otsuseid. Nendeks on soetusmaksumuse alampiiri kehtestamine, eeldatava kasutusea määratlemine ning amortisatsioonimeetodi valimine ning remondi, hoolduste ja parenduste kajastamine. Need otsused mõjutavad bilansi finantsseisundit kui ka kasumiaruandes finantstulemust, seetõttu peaksid otsused olema tehtud kaalutletult ja asjakohaselt. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada uuritava ettevõtte materiaalsete põhivarade arvestuse vastavus Eesti finantsaruandluse standardile. Eesmärgi saavutamiseks täideti sissejuhatuses püstitatud ülesanded. Lõputöös oli üldiseks lähenemisviisiks deduktiivne lähenemine ehk üldiselt üksikule. Andmeid koguti dokumendivaatluse ja intervjuu põhjal. Andmete analüüsiks kasutati võrdlust, kus saadud infot võrreldi raamatupidamise seaduse ja Raamatupidamise Toimkonna juhenditest tulenevate nõuetega. Materiaalsete põhivarade arvestusel järgiti eelkõige Raamatupidamise Toimkonna juhendi 5 „Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad“ nõudeid. Materiaalsetel põhivaradel on füüsilise substantsi ja nad on kindla kasuliku elueaga. Materiaalset põhivara kasutatakse toodete valmistamiseks ja teenuste osutamiseks ning seda ei müüda tavaliselt edasi. Sellesse gruppi kuuluvad näiteks maa ja hooned või osa sellest ning nendega seotud õigused, näiteks kasutusvaldus või hoonestusõigus, ning mida ettevõte kavatseb enda majandustegevuses kasutada. KT Vara OÜ põhivarade nimekirjast on näha, et materiaalseteks põhivaradeks on valdavalt transpordivahendid, mis on kõik seotud ettevõtlusega, need ületavad kehtestatud soetusmaksumuse alampiiri ja kõikide põhivarade kasulik eluiga on üle ühte aasta. Arvestades et ettevõttes on peamiselt arvel autod ja muud transpordivahendid, siis on praegu kehtestatud soetusmaksumuse alampiir, milleks oli 500 eurot, liialt madal ja seda tuleks tõsta. Materiaalsed põhivarad võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses. Soetusmaksumusse lisatakse kõik kulud, mis on vajalikud, et viia vara tema õigesse tööseisundisse ja asukohta. Olulisuse printsiibist lähtuvalt tuleb ettevõttel oma raamatupidamise sise-eeskirjas määrata põhivara soetusmaksumuse alampiir, millest madalama väärtusega varad kantakse kuluks ja kõrgema väärtusega kajastatakse põhivarana. Soetusmaksumuse alampiiri võib ka põhjendatuse korral muuta. Materiaalsete põhivarade edasine kajastamine toimub soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja väärtuse langusest tulevad allahindlused. Amortiseerimisel on vajalik teada materiaalse põhivara soetusmaksumust, kasulikku eluiga ja lõppväärtust. Kasuliku eluea valikul tuleks arvesse võtta vara tehnilist seisundit, võimsust ja koormust mis sellel varal olema hakkab. Aastaaruandes tuleb materiaalse põhivara kohta esitada tema amortisatsioonimäärad ja amortisatsioonimeetodid. Amortisatsiooni arvutamiseks on mitu meetodit nendeks on: lineaarne meetod, alaneva jäägi meetod, kahekordselt alaneva jäägi meetod, tootmisühiku meetod ja kasutusaastate järjenumbrite meetod. Meetod tuleks valida vastavalt sellele, milline neist iseloomustaks kõige paremini vara kasutamist. Ettevõte kasutab materiaalse põhivara amortiseerimiseks lineaarset meetodit. Juhile sai ka välja pakutud mõte kasutada tegevusmahupõhist meetodit, kuid ettevõtte juhi jaoks on amortisatsiooni arvestus kergem lineaarse meetodi puhul, sest siis on kergem muuta amortisatsioonimäära, kui selleks vajadus tuleb. Ettevõtte materiaalsete põhivarade amortisatsiooniarvestus on üldjuhul kooskõlas RTJ-ga 5, kuid rakendatav kord tuleb kehtestada ka raamatupidamise sise-eeskirjaga. Kuna ettevõtte juhtkond oli aastatel 2020-2021 kasutanud põhivarade arvestuses ebamõistlikult kõrgeid amortisatsioonimäärasid, siis alates 2022.aastast hakati kasutama uusi, tunduvalt madalamaid amortisatsioonimäärasid ehk aeg-ajalt on oluline ka juhatuse poolne materiaalsete põhivarade kasulike eluigade hindamine. Materiaalsetele põhivaradele lisatakse hilisemate parendustega seotud kulud juurde vaid siis, kui nad vastavad bilansis kajastamise kriteeriumitele. Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse perioodikuludes. Ettevõtte materiaalsete põhivarade parendused, remont ja hooldus vastavad RTJ 5 punktile 31, mille kohaselt parendused lisatakse materiaalsete põhivarade soetusmaksumusele ning remont ja hooldus kantakse perioodikuludesse. Koostatava sise-eeskirjaga võiks kehtestada ka parenduste, remontide ja hoolduste kajastamise korra. Lähtuvalt RTJ 5-st eemaldatakse bilansist materiaalsed põhivarad nende müümise hetkel või kui nende edasine kasutamine ei too majanduslikku kasu. Materiaalset põhivara saab bilansist eemaldada kolmel viisil: kas müügiga, mahakandmisega või uue vastu vahetamisega. Ettevõtte materiaalsete põhivarade eemaldamine bilansist vastab seadusandlusest tulenevatele nõuetele. Seda tehakse vastavalt müügile või maha kandmisele. Soovitus on ka raamatupidamise sise-eeskirjas tuua näiteid materiaalsete põhivarade mahakandmise ja müügi kannete kohta Raamatupidamiskohustuslasel on kohustus majandusaasta lõppedes koostada majandusaasta aruanne, mille üheks osaks on raamatupidamise aastaaruanne. Väikeettevõtja raamatupidamise aastaaruanne koosneb bilansist, kasumiaruandest ja lisadest. Bilansis kajastatakse materiaalseid põhivarasid aktiva poolel põhivara kirjel „Materiaalsed põhivarad“. Kasumiaruande skeemis 1 kajastatakse materiaalsete põhivarade amortisatsioonikulu kirjel, „Põhivarade kulum ja väärtuse langus“ ning müügi tulemust kirjetel „Muud äritulud“ ja „Muud ärikulud“. Kasumiaruande skeemis 2 on seotud kirjeteks: „Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu“, „Turustuskulud“ ning „Muud äritulud“ ja „Muud ärikulud“. Raamatupidamise aastaaruande lisades avalikustatakse materiaalsete põhivarade amortisatsioonimeetodid ja -määrad ning jääkmaksumuste muutuste analüüs. Ettevõtte majandusaasta aruandes on välja toodud vajalikud aruanded, kus bilansis on materiaalne põhivara kajastatud kirjel ,,Materiaalsed põhivarad“. Kasumiaruandes on skeemis 1 välja toodud kirje ,,Põhivara kulum ja väärtuse langus“ ning lisades leiab ka materiaalsete põhivarade arvestuspõhimõtteid. RTJ 15 p. 33 nõuab, et raamatupidamise aastaaruande lisades on avalikustatud kasutatav amortisatsioonimeetod ning amortisatsioonimäärad. Ettevõttel on esitatud küll lisas amortisatsioonimeetod, kuid esitamata on amortisatsioonimäärad ning kasulikud eluead. Lisaks on esitamata on väikeettevõtjatele kohustuslik lisa materiaalsete põhivarade muutuste analüüsi kohta. RTJ, p. 33 kohaselt tuleb kõikide materiaalsete põhivara gruppide kohta avalikustada aastaaruandes nende jääkmaksumuste muutuste analüüs ning sealhulgas: soetusmaksumus, akumuleeritud kulum ja jääkmaksumus perioodi alguses, ostud ja parendused perioodi jooksul ning eraldi tuuakse välja kapitaliseeritud laenukasutuse kulutused (juhul kui majandusüksus on valinud vastava arvestuspõhimõtte), amortisatsioonikulu, põhivara müügid, soetusmaksumus, akumuleeritud kulum ja jääkmaksumus perioodi lõpul. Üldiselt vastab ettevõtte materiaalsete põhivarade arvestus Eesti finantsaruandluse standardile, kuid esines ka mõningaid puudujääke. Lisaks puudus antud töö kirjutamise hetkel uuritaval ettevõttel raamatupidamise sise-eeskiri, kuigi see on väikeettevõtjale kohustuslik. Raamatupidamise sise eeskiri on ettevõttes koostamisel. Lõputöö eesmärk on täidetud.Nimetus Avatud juurdepääs MTÜ Võru Noortekeskuse raamatupidamise sise-eeskirja vastavus nõuetele(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-05) Vuks, Helin; Kasearu, MalleLõputöö teema on „MTÜ Võru Noortekeskuse raamatupidamise sise-eeskirja vastavus nõuetele“. Lõputöö uurimise metoodikas on kirjeldatud lõputöös kasutatud uurimise meetodid. Teoreetiline osa keskendub raamatupidamise sise-eeskirja nõuetele ning mittetulundusühingutele kehtivatele erinevustele. Praktiline osa toob välja kas mittetulundusühingus kehtiv raamatupidamise sise-eeskiri vastab seadusandluses välja toodud nõuetele. Lõputöö teema aktuaalsus seisnes selles, et raamatupidamise sise-eeskiri peab olema korrektne dokument, mis vastab kehtivale seadusandlusele. Lõputöö probleem on selles, et raamatupidamise sise-eeskiri on asutustel küll olemas, kuid tihti on see dokument aegunud või siis ei ole sellist dokumenti üldse. Lõputöö eesmärk oli saada ülevaade mittetulundusühingus kasutuses olevast raamatupidamise sise-eeskirjast ning võrrelda kas see vastab Eesti finantsaruandluse standardile. Lõputöö oli vaja koostada selleks, et tehtud ettepanekute põhjal saab MTÜ koostada uuendatud ja lihtsasti loetava raamatupidamise sise-eeskirja. Raamatupidamise sise-eeskirja koostamise teoreetilised alused on kirjeldatud raamatupidamise seaduses, Raamatupidamise Toimkonna juhendites ning avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis. Need annavad meile üldised suunised, mida peaks sisaldama raamatupidamise sise-eeskiri. Mittetulundusühingud peavad üldjoontes sarnast raamatupidamise arvestust äriühingutega, kuid neil on väikesed eripärad, millega peab raamatupidamise korraldamisel lihtsalt arvestama. Mittetulundusühingu juhatuse kohustus on vaadata, et raamatupidamise sise-eeskiri oleks kooskõlas ühingu tegeliku olukorraga ja vastaks seadustele. MTÜ Võru Noortekeskus juhindub oma raamatupidamise sise-eeskirjas päris palju avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist, kuna mittetulundusühing on riigiraamatupidamis-kohustuslane. MTÜ Võru Noortekeskus on riigiraamatupidamiskohustuslane, tema sise-eeskiri on kinnitatud käskkirjaga 28.05.2008 ning vahepeal seda muudetud ei ole, seega vajab sise-eeskiri kindlasti uuendamist, kuna seadusandlus on muutunud. Empiirilise uuringu käigus selgus, et uuritav sise-eeskiri on liialt liigendatud ja seetõttu on sise-eeskirja lugemine raskendatud. Sisukord on esitatud ülevaatlikumalt, kuid sise-eeskirja lugedes on peatükid jaotatud veel alapeatükkideks ja punktideks, mis mõnikord sisaldavad vaid ühte lauset. Sellest tulenevalt tehti ettepanek vaadata üle sise-eeskirja liigendus ja muuta töö ülesehituselt arusaadavamaks. Kui vaadata, millest peab koosnema raamatupidamise sise-eeskiri, siis saab välja tuua, et raamatupidamise seadus ei näe otseselt ette üldsätete olemasolu raamatupidamise sise-eeskirjas, kuid mittetulundusühingust ülevaade saamiseks, võiks see osa sise-eeskirjas ikkagi kirjas olla. Seadus toob välja sise-eeskirja koostamise raamid, kuid selle dokumendi sisu peab iga raamatupidamiskohustuslane ise määratlema, s.t tundma ettevõtte põhilist tegevust ja teadma millist arvestusstandardit kasutatakse. Järelikult võiks üldsätete osa anda ülevaate mittetulundusühingust, kus on ära märgitud kasutatav finantsaruandluse standard, majandusaasta ning sise-eeskirja vastuvõtmise aeg ja kuidas tehakse sise-eeskirjas muudatusi. Empiirilisest uuringust selgus, et uuritavas sise-eeskirjas on kirjeldatud kasutatavat arvestusstandardit, kuid see sisaldab seaduse nimetusi, mis enam kasutusel ei ole. Siit tulenevalt tehti ettepanek kaasajastada muutunud seaduste nimetused. MTÜ Võru Noortekeskus püüdleb paberivaba raamatupidamise poole ning kuna sise-eeskirjas see märge puudub, siis tehti ettepanek lisada viide paberivabale raamatupidamisele. Samuti tehti ettepanek lisada selle alapeatüki alla raamatupidamise sise-eeskirja koostamise ning muutmise kord ja kuupäev. Kontoplaanile lisaks peab olema sise-eeskirjas kirjeldatud ka kontode sisu. Samuti tuleks kirjeldada ära vaid need kontod, mida kasutatakse ning kontode loetelu lisatakse sise-eeskirja juurde lisana. Empiirilises uuringus tuli välja, et kontoplaan on mittetulundusühingu sise-eeskirjas olemas, kuid see sisaldab väga palju kontosid, mida ei kasutata ning lisaks on puudu ka kontode sisu kirjeldused. Sellest tulenevalt tehti ettepanek esitada kontoplaanis koos kontode sisu kirjeldusega vaid need kontod, mis on MTÜ-s kasutuses. Majandustehing on oma sisult tehing või muu toiming, millele järgneb raamatu-pidamiskohustuslase vara, kohustuse või omakapitali muutus. Raamatupidamise sise-eeskirja tuleb kirja panna need tehingud, mis mittetulundusühingul tekivad ning tähtis on ära näidata inimesed, kes saavad kinnitada majandustehingute toimumist. Empiirilises uuringus selgus, et uuritavas sise-eeskirjas vajavad peatükid 4. kuni 6. korrastamist. Sellest tulenevalt tehti ettepanek kolme peatüki asemel kajastada need teemad kahe eraldi peatüki all, majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine ning algdokumentide käive ja säilitamine, ning jagada vastavalt neid teemasid puudutavad punktid kahe peatüki vahel ära. Raamatupidamise sise-eeskirja tuleb märkida algdokumentidele esitavad nõuded. Algdokument on tõend, mis tõendab majandustehingu toimumist. Välja tuleb tuua kas algdokumendid on masintöödeldavas vormingus või mitte. Samuti tuleb märkida milliseid andmeid algdokument sisaldama peab ja kes neid dokumente koostavad. Kuigi raamatupidamisdokumentide säilitamise tähtajad on raamatupidamise seaduses välja toodud, siis tuleb sise-eeskirjas ikkagi välja tuua millises vormingus ja kus dokumente säilitatakse. Empiiriline uuring tõi välja, et algdokumendile kehtestatud miinimumnõuded on praegu kehtivas sise-eeskirjas välja toodud ja vastavad nõuetele. Kuid tehakse ettepanek täiendada ja ka uuendada dokumendi käive ning dokumentide ja raamatupidamisregistrite säilitamise tabelid. Raamatupidamisregister on andmekogum, milles kajastatakse erinevat infot, näiteks kontodel toimunud tehinguid. Raamatupidamisregistrite pidamine ja arvutitarkvara kasutamine on vaadeldavas sise-eeskirjas kirjeldatud erinevate punktide all ja seega eraldi kajastamist see punkt ei vaja, kuid tehakse ettepanek raamatupidamise sise-eeskirja märkida lühikirjeldus raamatupidamises kasutatavast arvutitarkvarast. Empiiriline uuring näitas, et mittetulundusühingus ei ole antud peatükki kajastatud ning seega tehakse ettepanek antud punkti all teha lühitutvustus Noortekeskuses kasutusel olevatest programmidest. Tulude ja kulude arvestamisel näidatakse tulude jagunemist ning kulude osas kirjeldatakse kulusid, mis mittetulundusühingul tekivad. Mittetulundusühingu tulud laekuvad enamasti annetuste ja toetuste näol ning suuremateks kuludeks on tööjõukulud, majandamiskulud ja maksu, lõivu- ja trahvikulud. Raamatupidamise sise-eeskirjas tuleb ära näidata need tulud ja kulud mis tekivad ja soovitatav on kirjetele juurde lisada ka vastav kirjeldus, et oleks hiljem lihtsam tulusid ja kulusid kontode vahel jagada. Empiirilises uuringus selgus, et kehtivas sise-eeskirjas on mittetulundusühingul tekkivad kulud ja saadavad tulud kajastatud, kuid kõiki punkte ei ole lahti kirjutatud. Seega tehakse ettepanek täiendada tulude osas erinevaid punkte, näiteks kuidas käib sihtfinantseerimise kajastamine, lihtsustatud toetuse tuluna kajastamine jne. Kulude osas tehakse ettepanek kirjeldada ära kuidas toimub töötasude arvestamine, töötasude väljamakse, puhkusereservi arvestus jmt. Raamatupidamise sise-eeskirjas tuleb näidata, milliseid arvestuspõhimõtteid raamatupidamis-kohustuslane kasutab ja kuidas toimub informatsiooni edastamine. Kuid meeles tuleb pidada, et kuigi mittetulundusühingud jälgivad samu arvestuspõhimõtteid nagu äriühingud, siis uuritaval mittetulundusühingul tulevad erisused riigiraamatupidamiskohustuslasest. Empiirilises uuringus tuli välja, et väheväärtusliku vara osas tuleb korrigeerida soetusmaksumuse ülempiiri kehtiva vääringu järgi, milleks praegu on kuni 10 000 eurot. Samuti selgus, et sihtfinantseerimise arvestuse osas tuleb teha täiendusi, näiteks kirjutada lahti, millistes projektides osaletakse, kes otsustab projektis osalemise ning kes on projektide eest vastutav isik, kuidas toimub projektidokumentide liikumine ning kes vastutab sihtfinantseerimise arvelt tehtud majandustehingute õige kajastamise ning aruandluse eest. Varasid ja kohustisi tuleb kindlasti inventeerida. Inventeerimise aega ei ole ette nähtud raamatupidamise seaduses, kuid avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis on reguleeritud, millal tuleb riigiraamatupidamiskohustuslasel inventuur läbi viia. Inventuurid võivad olla nii korralised kui ka erakorraliseld, kuid viimast tuleb põhjendada, miks see erakorraliselt läbi viiakse. Samuti on oluline raamatupidamise sise-eeskirjas ära näidata, kes tegelevad invetuuride läbiviimisega, kes on vastutavad isikud ja millisel viisil tuleb toimida, kui avastatakse inventuuri käigus, et andmed erinevad. Empiirilises uuringus selgus, et üldiselt vastab Noortekeskuse sise-eeskirja varade ja kohustuste inventeerimise punkt seadusandlusele. Kuid mõned punktid tuleb sise-eeskirjast välja võtta, ümber sõnastada või täpsustada, kuna need ei vasta Noortekeskuse tegelikule olukorrale. Mittetulundusühingu aruannete koostamise juures on väikseid erisusi. Mittetulundusühingute raamatupidamise aastaaruanne koosneb bilansist, tulemiaruandest, rahavoogude aruandest, netovara muutuste aruandest ning lisadest. Raamatupidamise sise-eeskirja osas on oluline näidata ära aruanded, mida koosatakse ja millistel tähtaegadel neid aruandeid esitatakse. Empiirilises uuringus selgus, et aruandluse osa on suuremas osas nõuetekohane. Tehti ettepanek kehtivast sise-eeskirjast välja võtta majandusaasta aruannete koostist kordav punkt ning viia seadusandlusega kooskõlla Noortekeskuse tegevust reguleerivad õigusaktid. Samuti tehti ettepanek võtta välja sise-eeskirjast lisad, kuna need ei vasta enam kehtivale korrale Võru Noortekeskuses. Sisekontrolli olulisus seisneb selles, et kaitsta ettevõtte vara. Sisekontrolli peavad läbi viima inimesed, kes on selleks pädevad ja kes ei ole ise samal ajal need keda kontrollima hakatakse. Sisekontroll ei pea olema vaid plaanipärane tegevus, kontrolle võib teha ka erakorraliselt. Empiirilises uuringus selgus, et MTÜ Võru Noortekeskuse sise-eeskirjas on see osa puudu. Toetudes erialasele kirjandusele, tehakse ettepanek lisada mittetulundusühingu sise-eeskirja sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolude peatükk. Lõputöö eesmärk oli saada ülevaade mittetulundusühingus hetkel kasutuses olevast raamatupidamise sise-eeskirjast ning võrrelda selle vastavust Eesti finantsaruandluse standardile. Autori arvates sai lõputöö eesmärk täidetud. Lõputöös tehtud ettepanekud on kasulikud ja näitavad ära, millistes sise-eeskirja osades on vaja teha muudatusi, täiendusi ja parandusi selleks, et muuta raamatupidamise sise-eeskiri õiguspäraseks. Peale lõputöö valmimist koostatakse Võru Noortekeskusele täiendatud ja seadusandlusele vastav raamatupidamise sise-eeskiri.Nimetus Piiratud juurdepääs Raamatupidaja vastutus praktikas(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-05) Võip, Kristel; Annus-Anijärv, LaiviRaamatupidajad peavad oma igapäevases töös järgima tööandja poolt kehtestatud reegleid ning vastavalt lepingu liigile ka nendele kohalduvaid seadusi. Lepingutes on võimalik kokku leppida, millised oskused ja teadmised raamatupidajal enda töö jaoks olemas peavad olema, millised on raamatupidaja tööülesanded ning vastutuse ulatus. Näiteks saab leppida kokku, et töötaja vastutab üksnes süülise rikkumise tagajärjel tekkinud kahju eest ja seda vaid teatud kokkulepitud summa juures. Kui antud tööülesanne ei vasta lepingus või seaduses määratule, siis tuleks viivitamatult teatada kirjalikult või e-kirja teel oma tööandjat põhjustest, miks antud ülesannet täita pole võimalik või millised riskid ülesande täitmisega kaasneda võivad. Samuti on raamatupidaja töös oluline pidada kinni raamatupidaja kutse-eetika koodeksist ning jälgida, et tööülesanded oleksid raamatupidaja kutsestandardile kohased. Oluline on meeles pidada, et raamatupidamislikke kandeid võib teha üksnes seadusliku algdokumendi olemasolul. Kuigi seadusega pole nõutud raamatupidajal kutsekvalifikatsiooni, siis on see siiski oluline, et näidata nii ettevõttele kui ka klientidele enda usaldusväärsust. Lõputöö eesmärk oli selgitada välja raamatupidajate kohustuste rikkumised ja vastutuse tajumine raamatupidajate vastutuse teadlikkuse tõstmiseks, mille autor ka töös esitas. Seega saab öelda, et lõputöö eesmärk ja ülesanded said täidetud. Küsitluse ning kohtulahendite analüüsi tulemuste põhjal selgus, et raamatupidajad ei ole enda vastutuse piiridega nii hästi kursis, kui võiks olla. Tihti tehakse vigu teadmatusest ning ajalisest survest, kuid siiski ollakse alati valmis otsima ka abi erinevatest allikatest. Kuna vastutuse piirid ei ole ei ole seaduses selgelt määratletud, siis tekitab see ka töötajates palju segadust ja ebakindlust. Seega oleks vaja töölepingus vaja võimalikult täpselt kõik tööülesanded ja ka vastutus, mis aitaks palju segadust ära hoida. Ka seadusandlikul tasandil on vaja raamatupidaja ja juhatuse liikme vastus selgemalt piiritletud. Oluline roll on ka pidevas töötajate arengus ja koolitamises. Juhatuse liikme kontroll peaks olema ettevõttes suur, kuna see paneks raamatupidajad hoolsamini tööle ja aitaks ära hoida vigade tekkimist. Samuti on see vastutuse koha pealt oluline, sest lõpuks siiski vastutab raamatupidamise korraldamise eest juhatus. Juhtidel tuleks teostada pidevat sisekontrolli, et tagada õige ja toimiv raamatupidamine. Samuti saab raamatupidaja ka ise palju ära teha. Näiteks teostada enne ettevõtte heaks tööle asumist taustauuringut ning kahtlaste toimingute korral keelduda ülesannete täitmisest. Ka töölepingute sisu järgmine on väga oluline, et seal oleks kajastatud kogu vajalik informatsioon ning muudatused oleksid vormistatud kirjalikult.Nimetus Avatud juurdepääs Tehnoloogiate kasutamine raamatupidajate töös(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-05) Truus, Marie; Tandru, DianaLõputöö oli koostatud teemal Tehnoloogiate kasutamine raamatupidajate töös. Lõputöö eesmärk oli analüüsida tehnoloogiate kasutamist raamatupidamises, et välja selgitada raamatupidajate teadlikkus tehnoloogia arengust tingitud muutustest raamatupidajate töös ning teha järeldusi ja ettepanekuid raamatupidajate töö parendamiseks muutunud keskkonnas. Raamatupidamise ajalugu ulatub aastatuhandete taha, kui mesopotaamlased kasutasid väikeseid saviesemeid kaubaarvestuse pidamiseks. Tsivilisatsiooni algusest kuni 1494. aastani peeti inimeste poolt arvet ka muudel viisidel: savitahvitele kanti arvsümboleid, tehti koopagraveeringuid ning kõite külge sõlmi. Munk Luca Pacioli, kes on tuntud raamatupidamise isana, pani aluse kaasaegsele raamatupidamisele. Enda 1494. aastal avaldatud raamatus kirjeldab ta kahekordset kirjendamist raamatupidamises. Kahekordse kirjendamise süsteem on ka tänapäeva raamatupidamise lahutamatu osa, mida sisaldavad ka raamatupidamisprogrammid – iga tehingu kohta tuleb teha alati kaks kirjet, üks deebet ja teine kreedit. Tänapäeva raamatupidamist korraldab Eestis Raamatupidamisseadus ning Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Peamisteks raamatupidamises kasutatavateks tehnoloogiateks on pilvepõhine raamatupidamistarkvara, plokiahela tehnoloogia, tehisintellekt, mille alaliik on masinõpe, ja suurandmed. Pilvepõhises raamatupidamistarkvaras tehakse raamatupidamisülesandeid pilves asuva tarkvara kaudu, millele pääsevad kasutajad ligi läbi interneti. Sinna saab üles laadida kõiki dokumente, millele pääseb ligi igal ajal ja kõikjal maailmas. Eestis on hetkel kõige populaarsem pilvepõhine raamatupidamistarkvara Merit Tarkvara, mille alla kuulub Merit Aktiva ja Merit Palk. Plokiahela tehnoloogia loodi krüptorahaga tehingute tegemiseks ilma kolmandate osapoolteta ning on internetipõhine jagatud pearaamat, millel pole omanikku. Plokiahelasse edastatud tehingud koondatakse kronoloogilises järjestuses ühte plokki. Iga tehtud kanne näitab digitaalse vara vahetust ahelas olevate osalejate vahel. Sinna salvestatud andmetele pääsevad ligi ainult need inimesed, kellel on juurdepääsuluba. Üheks plokiahela näiteks on krüptovääring Bitcoin. Tehisintellekt on selline arvutisüsteem, mis suudab jäljendada inimese intelligentsust. See suudab lahendada probleeme, õppida ja planeerida andmete analüüsi tulemusel, et neid käitumisi hiljem korrata. Seda tehnoloogiat kasutatakse raamatupidamises kõige sagedamini korduvate ülesannete täitmiseks. Tehisintellekti on nii kitsast kui ka tugevat. Tehisintellekti alla kuulub masinõpe, mis annab arvutitele võimaluse õppida nii, et neid ei pea detailselt programmeerima. Masinõpe kasutab tehisnärvivõrke, et töödelda ja analüüsida andmeid, mille tagajärjel hakkavad need võrgud tuvastama mustreid ja klassifitseerima neid andmetes sisalduvate elementide järgi. Samuti on masinõppel ka alamhulk, mida nimetatakse süvaõppeks. Süvaõpepe võrgud õpivad mitmekihiliste tehisnärvivõrkude andmehulkadest, masinõppe algoritmid nõuavad aga põhiliselt struktureeritud andmeid. Suurandmed on struktureerimata andmete kogumid, mis tulevad erinevates vormides erinevatest allikatest. Suurandmeid liigitatakse struktureerimata ja struktureeritud andmeteks. Struktureerimata andmed on korrastamata ja sisaldab sotsiaalmeedia allikatest kogutud andmeid. Struktureeritud andmeid haldab ettevõte juba enda andmebaasides ja tabelites ning on numbriline. Suurandmed aitavad kulusid täpselt reaalajas jälgida ja on seega ka perioodilise auditeerimise korral väga kasulikud. Suurandmete, analüütika ja muude tööriistade kombineerimine automatiseerib auditeerimisprotsessi ning aitab ka vähendada tavaliselt käsitsi auditeerimisel ettetulevaid vigu Raamatupidamine jätkub kindlasti koos tehnoloogiaga. Tuleviku raamatupidaja elukutset iseloomustab virtuaalne klientidega kohtumine, suurenenud kaugtöö tegemine, millele andis hoogu ka COVID-19 pandeemia, ja täiendav roll olles finantsnõustaja. Finantsnõustaja roll eeldab, et raamatupidajad on aktiivsemad, suudavad anda nõu ning prognoose ja lahendusi välja tuua. Samuti peab tuleviku raamatupidaja olema pädev tehnoloogia kasutaja, suutma vastu võtta uusi tehnoloogilisi lahendusi ja arenema koos sellega. Järgnevatel aastakümnetel kasvab kindlasti mobiilse raamatupidamise kasutuselevõtt, pilvandmetöötlus ja areneb ka kommunikatsioon tänu 5G mobiilisidevõrkudele. Kõik need annavad võimaluse raamatupidajale töötada ükskõik kus maailmas, erinevates nutiseadmetes ning parendab ka kommunikatsiooni klientide ja ettevõtte juhiga.. Ettevõtte raamatupidamises muutuste äratundmine, prognooside ja võimaluste välja toomine aitab raamatupidajatel oma juhatuse ja klientidega efektiivsemalt suhelda. Samuti võib raamatupidamisspetsialistile tulevikus edu ja kordaminekuid tuua äritegevuse, turunduse ja reklaami alal eneseharimine. Väga oluline on arendada ka oskusi haldus- juhtimis- ja analüütiliste ülesannete täitmiseks, et olla valmis veel suuremaks automatiseerimise tulevikuks. Raamatupidamistoimingud automatiseeruvad küll üha enam, kuid tehnoloogia ei asenda inimest täielikult mitte kunagi. Tehnoloogial puuduvad emotsioonid, eetika ja muud inimlikud oskused – alati on vaja inimest, kes kontrollib ja teeb lõpliku otsuse. Lõputöö empiirilise uuringu koostamisel kasutas autor deduktiivset uurimisstrateegiat ja kvantitatiivset andmekogumise meetodit. Empiirilise uuringu disainiks oli kaardistusuuring, uuringu objektiks Eesti raamatupidajad ja raamatupidamises kasutatavad tehnoloogilised lahendused ning uuringu instrumendiks oli veebipõhine küsimustik. Veebipõhise küsimustiku struktuuri koostamisel võeti eeskuju varasemalt koostatud Kadi Vinglase bakalaureusetöö „Tehnoloogia mõju raamatupidajate tööle ning raamatupidajate valmisolek tulevasteks muutuseks“ uuringu küsimustiku põhjast. Küsitlus viidi läbi Google Forms keskkonnas. Küsimustik sisaldas nii avatud, suletud kui ka Likerti skaala küsimusi. Andmeid analüüsiti kirjeldava statistika ja sisuanalüüsi abil, MS Exceli tabelitöötlusprogrammis. Tulemused esitati tabelite ja diagrammidena ning toodi lõputöös välja koos kirjeldava tekstiga. Samuti kasutati tulemuste esitamiseks standardhälvet ja aritmeetilist keskmist ehk keskväärtust. Küsimustik edastati 2022. aasta 3. oktoobril raamatupidamisbüroodele e-maili teel, avaldati www.raamatupidaja.ee veebileheküljel ning postitati Facebooki gruppi „Raamatupidajad ja finantsjuhid, raamatupidamine“. E-maili teel kontakteeruti 68 raamatupidamisteenust pakkuvate ettevõtetega, kelle kontaktid leiti Google otsingumootorit kasutades. Ettevõtetelt saadud info põhjal on nendes raamatupidamisbüroodes kokku umbes 700 raamatupidajat. Uuringule vastas 73 raamatupidajat erinevatest ettevõtetest. 2021. aasta lõpu seisuga on Eestis Maksu- ja Tolliameti töötajate registrisse kantud 13 333 raamatupidajat, kelle hulka kuuluvad ka 5300 raamatupidamisbüroodes töötavat inimest. Uuringu tulemuste üldistamiseks kõikidele Eestis töötavatele raamatupidajatele oli vaja saada vähemalt 373 täidetud ankeeti. Valimi suuruse arvutamiseks kasutati Macorri valimimahu kalkulaatorit, kus usaldusnivooks oli seatud 95%, lubatud veapiiriks 5% ja uuritavate koguarvuks 13 333. Seega küsitlusega saadud 73 vastust ei vasta üldkogumile, mistõttu ei saa üldistada saadud uurimistulemusi üldkogumile. Uuringu tulemuste analüüsist selgus, et 66% uuritavatest on teadlik, et tehnoloogilised lahendused on raamatupidajate tööd väga palju muutnud ning muudab ka edaspidi. Lisandunud on väga palju uusi raamatupidamisprogramme, programmide liidestusi ja automatiseerimist. Suurem osa on teadlik pilvepõhisest raamatupidamistarkvarast, kuna see on põhiline töökeskkond ja kaugtöö kasutuselevõtt andis sellele veel hoogu juurde. Kõige vähem ollakse teadlikud plokiahela tehnoloogiast ja tehisintellektist, kuna Eestis need veel nii populaarsed pole. Igapäevatööd raamatupidajana on muutnud kõige rohkem pangaliides ja pilvepõhise raamatupidamistarkvara kasutuselevõtt. Kõige rohkem peavad uuringus osalenud raamatupidajad vajalikuks andmetele ligipääsu igal ajal igal pool maailmas ja kõige vähem peetakse vajalikuks krüptorahaga tehingute sooritamist, mis võib olla ka põhjuseks, et plokiahela tehnoloogiat ei tunta. Nii meessoost kui ka naissoost raamatupidajad tunnevad, et tehnoloogia pideva arenemise tõttu raamatupidajate vajadus siiski ära ei kao, raamatupidaja kui selline on endiselt vajalik tööpositsioon. Kindlasti aga muudab tehnoloogia tööd ka edaspidi, kuid uuritavad on ühel arvamusel, et raamatupidaja peab suutma koos tehnoloogiaga areneda, oskama kasutada uusi tarkvaralahendusi ning omandama kõrgemaid digitaalseid ja raamatupidamise oskusi, et selles valdkonnas tööd säilitada. Tehnoloogia üksi ei tee midagi, see tuleb tööle panna ehk programmide seadistamiseks on vajalikud erialased lisateadmised. Raamatupidaja kui andmesisestaja roll muutub üha rohkem ettevõtte juhtkonna finantsnõustaja-kontrolleri rolliks. Töö lõimub tugevalt infotehnoloogiaga, mistõttu suureneb digitaalsete oskuste vajadused, ja nõuab häid finantsanalüüsioskusi. Andmete sisestamise vajadus väheneb või kaob täielikult, lisanduvad sellised kõrvaltegevused nagu meeskonnatöö, juhtimisalane nõustamine, analüütiline mõtlemine ja tuleviku ettenägemise oskus teatud määral. Raamatupidaja ei ole enam lihtsalt andmete sisestaja vaid raamatupidamise süsteemikujundada, kes koostöös tarkvaraarendaja seab süsteemid üles. Samuti lisasid mitmed uuritavad, et raamatupidaja töö jätkub kodukontoris, pilves ja asukohast sõltumata. Raamatupidajatele tehtud ettepanekud töö parendamiseks muutunud keskkonnas on järgmised: • süvendada IT-alaseid oskuseid läbi kursuste või lisaks majandusalasele haridusele omandada haridus infotehnoloogia teaduskonnas; • arendada finantsanalüüsi oskuseid ja pöörata tähelepanu finantsjuhtimisele; • täiendada end raamatupidaja tase 6 ja kõrgemate raamatupidamise oskustega; • tutvuda lähemalt uute tehnoloogiliste lahendustega, milleks on plokiahela tehnoloogia, tehisintellekt ja suurandmed. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks püstitatud uurimisülesanded said töös täidetud.Nimetus Avatud juurdepääs Makromajanduslike näitajate kasutamine riigi majanduse hindamisel Eesti ja Rootsi näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-05) Torjus, Theresa Dee; Tandru, DianaLõputöö teema oli “Makromajanduslike näitajate kasutamine riigi majanduse hindamisel Eesti ja Rootsi näitel”. Lõputöö eesmärk oli anda teoreetiliste allikate põhjal ülevaade kahe erineva makromajandusliku näitaja kasutamisest riigi majanduse seisukorra hindamiseks ning analüüsida Eesti ja Rootsi makromajanduslikke näitajaid, et teha järeldusi, kuidas erinesid Eesti ja Rootsi majandus aastatel 2019-2021 SKP ja inimarenguindeksi põhjal. Empiirilise uuringu läbi viimisel kasutati kvantitatiivset analüüsi ja deduktiivset lähenemisviisi. Andmeanalüüsi meetodiks oli kirjeldav statistika. Teoreetilises osas kirjeldati, et kuigi SKP on enim levinud makromajanduslik näitaja riikide majanduse hindamisel on sellel mitmeid puudujääke. SKP kriitika võib kokku võtta paradigma muutusega, mis on toimunud ühiskonnas võrreldes ajaga, kui SKP loodi. Majanduse areng ei ole enam eesmärk omaette, vaid esile on tõstetud inimlik heaolu kui väärtus, majanduse areng on oluline sellele kaasa aitamiseks. Samal ajal ei tasu SKP-d kui majanduse näitajat ka maha kanda, kuna tegemist on laialt levinud ja kergesti mõõdetava näitajaga, mis annab majanduse seisukorrast üldpildis hea ülevaate. Selleks, et kasutada SKP-d riikide majanduse hindamiseks, on kasutusele võetud mitmeid SKP edasiarendusi. Riikide majanduste omavaheliseks objektiivseks võrdlemiseks on kasutusele võetud reaalne SKP, ostujõu pariteediga korrigeeritud SKP ja SKP ühe elaniku kohta. Nende näitajate kasutamine võimaldab anda selgemat ülevaadet riigi majanduse seisukorra kohta võrdluses teiste riikidega. Teise majandusliku näitajana käsitleti teoreetilises osas inimarengu indeksit, mis on ÜRO poolt välja töötatud alternatiivne makromajanduslik näitaja. Lisaks majanduse dimensioonile sisaldab see endas ka tervise ja hariduse dimensiooni. Inimarengu indeks loodi, et arendada edasi mõtteviisi, mis keskendus puhtalt majanduse arengule, inimeste heaolu väärtustamisele. Inimarengu indeks on riikide ja organisatsioonide poolt hästi vastu võetud, seda on järjepidevalt väljastatud pea kõikide ÜRO riikide kohta. Inimarengu indeks on samuti saanud palju kriitikat, peamiselt oma valitud dimensioonide ja selle arvutamise metoodika tõttu. ÜRO on igal aastal vaadanud inimarengu indeksi arvutamise metoodika üle ning teinud arvutamise metoodikas mitmeid parandusi. ÜRO arvutab tänasel päeval ka mitmeid lisaindekseid nagu ebavõrdsusega korrigeeritud inimarengu indeks, soolise arengu indeks, soolise ebavõrdsuse indeks ja mitmedimensionaalne vaesuse indeks. Iga dimensioon avaldatakse ÜRO41 inimarengu raportis eraldi, mis võimaldab riikide võrdlemisel näha millisele valdkonnale on poliitikutel vaja rohkem keskenduda. Uuringust selgus, et 2020. aasta oli raske mõlemale riigile. Rootsi majandus tõusis kõigil kolmel aastal, kuid 2020. aastal oli tõus väike, 2021. aastal oluliselt kõrgem. Eestis seevastu oli 2020. aastal majanduslangus, kuid sellest taastuti kiirelt ning 2021. aastal oli majanduslik olukord riigis oluliselt parem. Kõiki vaadeldud aastaid arvesse võttes oli Rootsi majandus stabiilsem, kui Eesti oma ja oli COVID-19 pandeemiast vähem mõjutatud. Võimalikeks põhjusteks olid väiksemad piirangud, suurem rahvaarv ja suurem majanduse maht (SKP kõrgem nii riigi tasandil kui ka ühe elaniku kohta). Vaadeldes inimarengu indeksit selgus, et olukord halvenes 2020. aastal siiski ka Rootsis, kus inimarengu indeks langes ning ebavõrdsuse tase ühiskonnas suurenes. 2021. aastal suutis Rootsi liikuda uuesti paremuse poolde ning taastada pandeemia eelse taseme. Eesti puhul oli seevastu näha, et 2021. aasta SKP tõus ei aidanud kaasa inimarengu indeksi tõusule ning olukord halvenes veelgi. SKP tõus 2021. aastal Eestis ei aidanud kaasa majanduslikule heaolule riigis, kus suurenes ebavõrdsus ja tervise ning hariduse näitajad ei paranenud. Empiirilisest uuringust selgus, et vaadeldes vaid SKP-d ei olnud võimalik saada täit ülevaadet riikide majanduslikust olukorrast ning nende tulevastest majanduskasvu võimalustest. Vaadeldes lisaks inimarengu indeksit oli näha, et SKP tulemused ei andnud täit ülevaadet majanduslikust olukorrast Eestis ja Rootsis. Eriti tugevalt oli seda näha Eesti 2021. aasta tulemuste põhjal, kus SKP tegi suure hüppe, kuid inimarengu indeks hoopis langes, kuna lisandunud väärtus jagunes ebavõrdselt ning ei aidanud kaasa ei tervisega ega haridusega seotud näitajate paranemisele. Sellest tulenevalt on asjakohane soovitada kasutada riikide majanduste hindamisel erinevaid makromajanduslikke näitajaid – nii traditsioonilisi kui ka uuenduslikke. Erinevate näitajate kasutamine võimaldab saada laiapõhjalisemat ülevaadet olukorras ning teha paremini informeerituid otsuseid tulevikuks. Lõputöö eesmärk on täidetud, töös on antud ülevaade kahe erineva makromajandusliku näitaja kasutamisest riikide majanduse hindamisel teoreetiliste allikate põhjal, koostatud empiirilise uuringu metoodika, kaardistatud ja analüüsitud Eesti ja Rootsi makromajanduslikke näitajaid 2019-2021 aastatel ning tehtud järeldusi kuidas erinesid Eesti ja Rootsi majandus aastate 2019-2021 SKP ja inimarengu indeksi põhjal.Nimetus Avatud juurdepääs Immateriaalsete põhivarade arvestus tarkvaraarendusettevõtete näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-05) Tambre, Kristiina; Luts, SiiriLõputöö teemaks oli immateriaalsete põhivarade arvestus tarkvaraarendusettevõtete näitel. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada immateriaalsete põhivarade arvestuse vastavus Eesti finantsaruandluse standardile kahe tarkvaraarendusega tegeleva ettevõtte seas, et teha järeldusi ja vajadusel esitada ettepanekuid ettevõtete raamatupidajatele immateriaalsete põhivarade arvestuse vastavusse viimiseks. Lähenemisviis uuringule oli deduktiivne. Uuringu läbiviimisel kasutati nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset meetodit, andmeid koguti dokumendivaatluse ning intervjuu käigus, andmeid analüüsiti võrdlusmeetodil. Uuringutulemused esitati raamatupidajatele. Lõputöö on jaotatud kolmeks peatükiks. Esimeses peatükis kirjeldati immateriaalsete põhivarade arvestuse teoreetilist käsitlust. Toodi välja immateriaalse põhivara mõiste ja liigitus, selle esmane arvele võtmine, kasutusiga ning amortiseerimine. Samuti ka põhivara allahindlus, bilansist eemaldamine ning finantsaruannetes kajastamine. Teises peatükis esitati empiirilise uuringu metoodika. Kolmandas peatükis viidi läbi uuring, analüüsiti immateriaalsete põhivarade kajastamise vastavust Eesti finantsaruandluse standardile ning tehti järeldusi ja ettepanekuid. Lõputöö on koostatud raamatupidamisteenuseid pakkuva ettevõtte klientide näitel, keskendatud on kahele ettevõttele: ettevõte A ja ettevõte B, mõlema ettevõtte peamiseks tegevussuunaks on arvutitarkvara arendamine. Ettevõte A raamatupidamise aastaaruande lisas 1 „Arvestuspõhimõtted“ on kirjas, et immateriaalset vara kajastatakse bilansis siis, kui vara on Äriühingu poolt kontrollitav, tema kasutamisest saadakse tulevikus majanduslikku kasu ning vara soetusmaksumus on usaldusväärselt mõõdetav. Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui need on otseselt seotud selliste tarkvaraobjektide arendamisega, mis on eristatavad, Äriühingu poolt kontrollitavad ning mille kasutamisest saadakse tulevast majanduslikku kasu pikema aja kui ühe aasta jooksul. Kapitaliseeritavad arvutitarkvara arenduskulud hõlmavad tööjõukulusid ning muid arendusega otseselt seotud kulutusi. Ettevõtete peamisteks immateriaalseteks põhivaradeks on kapitaliseeritud kulud, kaubamärk, veebileht, erinevatesse võõrkeeltesse tõlgitud tarkvara, domeen, patent. Mõlemal ettevõttel on tarkvara väärtuse hindamiseks immateriaalse põhivarana arvel kapitaliseeritud kulud, kus tarkvara arendusega seotud töötajate palgakulud ning muud otseselt seotud kulud kapitaliseeritakse immateriaalseks põhivaraks. Immateriaalsed põhivarad võetakse antud ettevõtetes arvele soetusmaksumustes, mis koosnevad ostuhindadest ning soetamisega otseselt seotud kulutustest. Enamasti tehakse seda ostuarve alusel. Kapitaliseeritud kulude leidmiseks arvestab raamatupidaja kokku tarkvara arendamisega otseselt seotud kulutused. Edasi kajastatakse põhivarasid soetusmaksumustes, millest on maha arvestatud akumuleeritud kulumid ning kui tulevikus tekib põhivarade allahindlusi, arvestatakse ka need maha. Põhivarade amortiseerimisel kasutatakse lineaarset meetodit, kasulikuks elueaks on määratud 5 aastat, kaubamärgi puhul 10 aastat. Amortisatsiooniarvestus toimub igakuiselt ning seda tehakse seni, kuni immateriaalsed põhivarad on täielikult amortiseerunud või maha kantud. Ettevõte B konsolideeritud aastaaruande lisa 4 „Juhtkonnapoolsed hinnangud“ ütleb, et immateriaalse põhivara väärtust testitakse juhul, kui leiab aset mõni sündmus või ilmneb asjaolu, mis viitab vara väärtuse langusele. 31.12.2021 ja 31.12.2020 seisuga juhtkonna hinnangul vara väärtuse languse indikatsioone ei esinenud, mistõttu vara väärtuse teste ei koostatud. Intervjuust raamatupidajaga selgus, et ka ettevõtte B juht pole näinud vajadust testi teostamiseks. Dokumendivaatlusest selgus, et kumbki ettevõtte ei ole oma varasid müünud ega ka maha kandnud, sama kinnitasid ka raamatupidajad. Lisaks ütlesid nad, et immateriaalsed põhivarad tuleb bilansist välja kanda nende müümise hetkel või kui vara edasine kasutamine ei too ettevõttele enam majanduslikku kasu. Autori soovitusel vaadati amortiseerunud immateriaalsed põhivarad üle ning ettevõtte B kandis 2013.aastal soetatud kaubamärgi põhivara nimekirjast maha. Bilansis kajastatakse immateriaalset põhivara jääkmaksumuses, soetusmaksumusest on lahutatud akumuleeritud kulum. Antud ettevõtete puhul kasutatakse kasumiaruande skeemi 1, kus põhivarade amortisatsioonikulu kajastatakse kontol „Põhivara kulum ja väärtuse langus“. Lisaks on kasumiaruandes tulukontona välja toodud „Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivarade valmistamisel“ konto, millel märgitud summa on aastaaruande lisas immateriaalsete põhivarade liikumiste tabelis välja toodud Arvutitarkvara „ostud ja parendused“ real. Uuringu käigus tekkisid autoril erinevad järeldused ja ettepanekud: • autori arvates on ettevõtte B põhivara alammäär liiga madal ning see võib tekitada moonutusi finantsaruannetes, kui osad põhivarad peaksid hoopis kuludesse kantud olema; • põhivara amortisatsiooni tabelis on jäetud amortisatsiooni algus- ja lõppkuupäev märkimata, kuna igal aastal pidi see samamoodi olema ning raamatupidaja ei näe selle täitmiseks vajadust. Autor aga leiab, et kuna amortisatsiooni hakati arvestama alles 2021.aastal, siis ei ole tegemist samasuguse süsteemiga ning hea oleks tabelis need read siiski täita; • autor tegi ettevõtte B raamatupidajale põhivarade allahindluse alapeatükis ettepaneku, et ta suhtleks ettevõtte juhiga ning kuigi võib tunduda, et põhivaradel ei esine võimalikke vara languse märke, siis mitu aastat järjest nad vara väärtuste testi tegemata ei jätaks ning aeg-ajalt siiski teeksid pistelisi kontrollteste; • autor soovitas raamatupidajatel koos ettevõtete juhtidega amortiseerunud immateriaalsed põhivarad veel põhjalikult üle vaadata ning vajadusel maha kanda. Uuringu käigus tehti selgeks, et kahe uuritava tarkvaraarendusettevõtte seas vastab immateriaalsete põhivarade arvestus Eesti finantsaruandluse standardist tulenevatele nõuetele. Autori arvates on lõputöö eesmärk täidetud.Nimetus Avatud juurdepääs DHL Logistics Estonia OÜ raamatupidamise aastaaruande vastavus Eesti finantsaruandluse standardile(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-05) Sepman, Hella Linda; Luts, SiiriLõputöö teemaks valis autor „Raamatupidamise aastaaruande vastavus Eesti finantsaruandluse standardile keskmise suurusega ettevõtte näitel“. Eestis on raamatupidamise korraldamisel ning raamatupidamise aastaaruande koostamisel lubatud järgida Eesti finantsaruandluse standardit. Eesti finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev avalikkusele suunatud finantsaruandluse nõuete kogum. Eesti finantsaruandluse standard on välja toodud raamatupidamise seaduses ning Raamatupidamise Toimkonna juhendites. Kõik raamatupidamiskohustuslased on kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama raamatupidamise aastaaruande. Keskmise suurusega ettevõte on kohustatud koostama täismahus raamatupidamise aastaruande. Täismahus raamatupidamise aastaaruanne koosneb neljast põhiaruandest, milleks on bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne, ning nendele vastavatest lisadest. Lisasid on uuritava ettevõtte raamatupidamise aastaaruandes 20. Lõputöö läbiviimiseks püstitati uurimisülesanded, mis said töö käigus lahendatud. Lõputöö käigus töötati läbi kehtiv raamatupidamise seadus ja Raamatupidamise Toimkonna Juhendid ning selgitati nende põhjal välja täismahus raamatupidamise aastaaruande koostamisele kehtestatud nõuded. Koostati empiirilise uuringu metoodika. Seejärel analüüsiti ettevõtte DHL Logistics Estonia OÜ 2021.majandusaasta raamatupidamise aastaaruande vastavust Eesti finantsaruandluse standardis esitatud nõuetele. Uuringu põhjal on tehtud järeldused ning parendusettepanekud. Ettevõttel DHL Logistics Estonia OÜ on finantsnäitajate alusel auditi kohustus. Sellest tulenevalt on esimeseks sammuks DHL Logistics Estonia raamatupidamise aastaaruande koostamisel audit. Ettevõtte DHL Logistics Estonia OÜ 2021. majandusaasta raamatupidamise aastaaruannet on kinnitatud sõltumatu vandeaudiitori aruandega. Sõltumatu vandeaudiitori aruande vaatlusel selgub, et pole esitatud ühtegi puudujääki ega parendusettepanekut ettevõtte raamatupidamise aastaaruande kohta. Sellest tulenevalt ei ole võimalik edaspidi lõputöös saadud uuringu tulemusel võimalikke leitud puudusi võrrelda sõltumatu vandeaudiitori aruandega. Ettevõtte DHL Logistics Estonia OÜ bilanss on esitatud vastavalt raamatupidamise seaduse lisa 1 skeemile ning bilansikirjete alaliigendused on esitatud lisades. Ettevõtte bilanss on tasakaalus. Ettevõtte DHL Logistics Estonia OÜ bilanss on koostatud korrektselt ning autor bilansis vigu ega puudujääke ei täheldanud. Bilansi koostamisel on järgitud järjepidevuse ja võrreldavuse printsiipi. Bilansi koostamisel kasutatakse jätkuvalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid ja esitusviise ning on toodud võrdluseks kõrvale ka eelneva majandusaasta arvnäitajad. Samuti on järgitud bilansi koostamisel arusaadavuse printsiipi, mida on näha sellest, et põhiaruande kirjetele on lisatud viited neile vastavatele lisadele. Raamatupidamise aastaaruande bilansi ja raamatupidamisregistrite arvnäitajad langevad kokku. Ettevõte DHL Logistics Estonia OÜ on oma kasumiaruande koostamisel kasutanud kasumiaruande skeemi 1, milles on ärikulud liigendatud lähtuvalt kulude olemusest. Kasumiaruanne on koostatud korrektselt ja kasumiaruande kirjetele on viidatud vastavate lisadega, mis muudavad kirjete sisud arusaadavamaks. Parema ülevaate saamiseks tuleks lisada kirjetele Müügitulu, Põhivarade kulum ja väärtuse langus ning Tulumaks juurde viited ka lisale 1 „Arvestuspõhimõtted“. Kasumiaruande kirjete sisud on vastavuses RTJ-s 2 lisas 2 esitatud kirjeldustele. Samuti on vastavalt RTJ-s 2 lisale 2 selguse huvides kasumiaruandes esitatud kulude kirjed esitatud miinusmärgiga. Ettevõtte DHL Logistics Estonia OÜ rahavoogude aruanne on koostatud vastavalt RTJ-s 2 lisas 3 esitatud skeemile. Rahavood äritegevusest on koostatud kaudmeetodil ning rahavood investeerimistegevusest ja finantseerimistegevusest on koostatud otsemeetodil. Rahavoogude aruandes on kajastatud 2021 aasta laekumised ning väljaminekud. Rahavoogude aruandest selgub, et on toimunud muutused ettevõtte äritegevuse, investeerimistegevuse ning finantseerimistegevuse rahavoogudes. Rahavoogude aruande kirjete sisu paremaks mõistmiseks peaks ettevõte viitama kirjetele vastavate lisadega või lisama aruande alla selgitava lause konkreetse kirje mõistmiseks. Näiteks soovitatav kirjele Muud laekumised investeerimistegevusest viidata lisaga 3, kirjetele Makstud dividendid ja Tulumaks viidata lisadega 1 ja 18 ning kirjele Muud laekumised finantseerimistegevusest lisada selgitav lause rahavoogude aruande all. Kirje Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus paremaks mõistmiseks koostas autor eraldi lisa. Analüüsi põhjal võib järeldada, et ettevõtte rahavoogude aruanne vastab nõuetele ning on esitatud järgides raamatupidamise alusprintsiipe. Omakapitali muutuste aruanne kajastab aruandeperioodil ehk 2021. aastal toimunud muutusi DHL Logistics Estonia OÜ omakapitalis. Aruanne on koostatud vastavalt raamatupidamise Toimkonna juhendis 2 lisas 4 näidisele (b)-konsolideerimata omakapitali muutuste aruanne. Omakapitali muutuste aruande vaatusel selgus, et aruanne on koostatud vastavalt RTJ-s 2 esitatud nõuetele ning järgib raamatupidamise alusprintsiipe. Analüüsi tulemuselsaab järeldada, et aruandes kajastatu on korrektne ning ei esine puudusi. Ettevõtte raamatupidamise aastaaruandes on esitatud 20 aruande lisa. Lisades on esitatud põhiaruannete kirjete alakirjed ehk lisad annavad põhiaruannete kohta edasi täiendavat informatsiooni. Lisade koostamise nõue tuleneb Eesti finantsaruandluse standardist. Raamatupidamise aastaaruande lisad on esitatud süsteemselt. Uuringu põhjal saab järeldada, et lisades on mõned minimaalsed puudujäägid. Lisas 1 on kirjas arvestuspõhimõtted ning punkti “raha” all on toodud välja, et raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes ka kassas olevat sularaha. See lause on üleliigne, sest lisast 2 tuleb välja, et ettevõttes ei toimu arveldamist sularahas, vaid ainult pangakontodel. Lisas 1 punktis „materiaalne põhivara eemaldada lause soetusmaksumuse printsiibi kohta. Lisas 11 „osakapital“ peab olema vastavalt RTJ 15 §-le 26 välja toodud osakapitali osade arv, väärtus perioodi alguses ja lõpus ning muutused (müük, ost, tühistamine), kuid lisas 11 on välja toodud ainult osade arv ning väärtus perioodi lõpus. Soovitatav on korrigeerida lisa 11 tabelit vastavalt ja lisada ka algusperioodid ning lisada juurde lause, et muutusi ei toimunud. Lisas 19 „seotud osapooled“ on vastavalt RTJ 15 §-le 18 puudu informatsioon saldode lepinguliste tingimuste kohta (sh nende intressimäärad ning info tagatiste kohta). Uuringu käigus leiti kõige enam artikleid, kus autoriteedid toovad välja just, et enim vigu tehakse aruannete lisades. Uuritava ettevõtte aastaaruande analüüsi käigus selgus, et see peab paika ning autor leidis just enim vigu ettevõtte põhiaruannetele vastavates lisades. Analüüsitulemusel tuli välja, et raamatupidamise aastaaruande koostamisel tuleb pöörata rohkem tähelepanu lisade korrektsusele. Uuring kinnitas, et raamatupidamise aastaaruanne on väga oluline osa majandusaasta aruandest, sest see annab õiglase ülevaate ettevõtte finantsseisundist. Oluline on järgida rahvusvaheliselt tunnustatud raamatupidamise alusprintsiipe ning kehtestatud arvestusmeetodeid. Aruannete koostamisel õiglase ülevaate tagab kõigi toimkonna juhendite korrektne rakendamine. Ettevõtte DHL Logistics Estonia OÜ raamatupidamise aastaaruande analüüsist selgus, et aruanne on valdavalt esitatud vastavalt raamatupidamise seaduses ja Raamatupidamise Toimkonna juhendites esitatud nõuetele. Esines mõni viga ning puudujääk, kuid need ei ole määrava tähtsusega ning on pigem minimaalsed. Ettevõtte raamatupidamise aastaaruandes on esitatud asjakohane informatsioon ettevõtte finantsnäitajate kohta. Uuringu tulemusel saab väita, et lõputöö eesmärk on täidetud.Nimetus Avatud juurdepääs Krüptovääringute arvestus Eesti ettevõtete näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-05) Saar, Carolyn; Luts, SiiriTehnoloogia areng on endaga toonud kaasa uue virtuaalse valuuta – krüptoraha. Kuna tegu on uudse investeerimise ja rahategemise võimalusega, mis on piisavalt laialt levinud ka ettevõtete investeerimisvõimalusena, siis on uue virtuaalraha raamatupidamislik kajastamine vältimatu. Lõputöös on antud ülevaade krüptoraha ajaloost, olemusest ja mõistest, toodud välja krüptovääringute probleemsed kohad, antud ülevaade krüptovääringute arvestuspõhimõtetest ja kajastamisest finantsaruannetes ning maksustamisest. Võrreldud seda Eesti ettevõtetega, et selgitada välja arvestuspõhimõtete kooskõla Raamatupidamistoimkonna Tõlgendus 1 ja olemasolevate regulatsioonidega Töö koostaja täitis järgmised ülesanded: • esitas lõputöö metoodika; • andis ülevaade krüptovääringu ajaloost, mõistest ja olemusest, selgitas välja selle probleemsed kohad ning audiitorite ja majandusteadlaste arvamused; • viis läbi poolstruktueeritud intervjuu krüptovaluutaga tegeleva Eesti ettevõtte raamatupidajaga; • andis ülevaade krüptovääringute arvestuspõhimõtetest ja kajastamisest finantsarvestuses; • vaatles ettevõtete majandusaasta aruandeid ja tutvus ühe krüptovaluutaga tegeleva Eesti ettevõtte sise-eeskirjaga, kirjeldas krüptovääringute arvelevõtmist ja selle liikumist; • analüüsis saadud infot ja võrdles seda regulatsioonidega, vajadusel tegi ettepanekuid ja andis nõu. Autor kasutas oma töös allikatena RTT 1-te, RTJ-te, ekspertide arvamusi ja hinnanguid ning selgitati välja, et krüptoraha pärineb juba 1980ndate aastate algusest, kui Ameerika krüptograaf David Chaum leiutas esimese algoritmi, mis on tänapäevani krüptokaevanduse keskne osa. 2000ndate aastate lõpus tekkis esimene tõeline krüptovaluuta Bitcoin. Varsti peale seda hakkasid ilmuma Bitcoinile sarnased krüptorahad. Raha on läbi aegade oma olemuselt olnud väga muutuv – kauprahast asendusrahaks ning edasi on sellest saanud usaldusraha, kusjuures kõik vormid on endiselt rahana kasutusel. Neist kõige uuema, usaldusraha alla loetakse ka krüptovääringuid. Krüptovääring on krüptograafia ehk matemaatikaga tagatud digitaalraha alaliik, mida kaevandatakse läbi arvutite lahendades keerulisi matemaatilisi ülesandeid. Kuna krüptovääring on uus digitaalraha alaliik, siis selle kohta puudub spetsialistide poolt ühine arvamus raamatupidamislikust kajastusviisist. Krüptovääringutest tuntuimaks nimetatakse Bitcoini, mis on üks esimesi ja kõige laiemalt levinumaid krüptoraha liike. Krüptovääringud on liigitatud nelja PTP-instrumendi alamliiki: krüptovaluuta, varaga tagatud token, Utility token ja Security token. Krüptorahal on palju erinevaid võimalusi omandmiseks: seda saab kasutada krediitkaardina, sellega saab teha pangaülekandeid ja see võib olla kasutusel kui makselahendus. Krüptovaluutal on mitmeid probleemseid kohti: sellel puudub reaalne väärtus, stabiliseeriv jõud, see konkureerib tavavaluutaga, kuid reaaluses ei võta kunagi ükski riik Bitcoine tavavaluuta asemel kasutusele. Bitcoin on utoopiline unistus ja sellesse investeerimine ei ole blokiahela tehnoloogiasse investeerimine. Raamatupidamisliku poole pealt on informatsiooni krüptovara arvestamise kohta vähe ja olemasolev informatsioon on kesine, ka Raamatupidamise Toimkonna Tõlgendus 1 ei anna täpseid juhiseid. Samuti ei kajasta väljavõtted tehingu sisu ning seetõttu puudub ülekannete puhul võimalus tuvastada, kuhu ja kellele vara edasi liikus. Krüptovääringute kajastamiseks on loodud Raamatupidamise Toimkonna poolt RTT 1, mis annab ülevaate krüptovaluuta kajastamise kohta. RTT 1 alusel tuleb krüptoraha teatud juhtudel kajastada kui varusid ja ülejäänud juhtudel kui immateriaalset vara. Krüptovääringute kiire arengu tõttu otsustas Raamatupidamise Toimkond, et ei reguleeri seda valdkonda detailselt vaid annab kerged suunitlused raamatupidamislikuks kajastamiseks. Kuigi Bitcoin on maksevahend, on soovitatud neid kajastada bilansis varude koosseisus, mis ei ole kõige likviidsem variant. Kuna immateriaalse põhivara kajastamismeetodiks on amortiseeritav soetusmaksumus ning seda ei kasutata ka ettevõtte põhitegevuseks, siis on krüptovääringute kajastamine immateriaalse põhivarana küsitav. Eelnevat arvesse võttes kajastatakse varude all materiaalseid asju, millel on olemas oma tarbimisväärtus ja füüsiline kuju. Kuna krüptovääring ei oma materiaalset vormi ning on virtuaalne rahalaadne toode, siis on krüptoraha paigutamine varude alla samuti küsitav. . Vähemalt korra aastas tuleks Bitcoinile teha ümberhindlus, et need oleks kajastatud õiglases väärtuses. Praktika näitab, et enamasti kajatatakse krüptovääringuid ettetevõtetes kui varu. Põhjendatud erandlikel olukordadel on krüptovääringud kajastatud ka kui raha ja finantsinvesteeringud, mis allikate põhjal ei ole ka vale variant. Korra aruandeperioodi jooksul hinnatakse krüptovääringuid ümber õiglasesse väärtusesse. Erinevatel ettevõtetel on ümberhindluseks erinevad allikad. Raamatupidamise seadus reguleerib kajastamist finantsaruannetes. Ettevõtetel on loodud raamatupisamise sise-eekiri, mis reguleerib majandustehingute dokumenteerimist, raamatupidamis registrite pidamist, algdokumentide käivet ja nende säilitamist, kuidas kajastada kasuamiaruannetel tulusid ja kulusid, kuidas inventeerida varasid ja kohustisi, aruannete koostamise korda, arvestuspõhimõtete ja informatsiooni esitusviisi, raamatupidamises arvutitarkvara kasutamist ning muude sisekontrolli meetmete rakendamise asjaolusid. Samuti kehtestab sise-eeskiri ka kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega. Intervjueerides krüptovääringutega tegeleva ettevõtte raamatupidajat selgus, et neil on raamatupidamise sise-eeskirjas väike lõik krüptovääringute arvestamise kohta finantsaruannetes, milles nad oma tööd lähtuvad. Kuna enamasti kasutatakse krüptovääringuid investeerimise eesmärgil, siis uuritav ettevõte kajastab krüptoraha finantsaruannetes lühiajaliste investeeringute all, mis Teearu juhendmaterjali kohaselt on õige põhjenduse korral üks õigetest arvestusmeetoditest. Uuritav krüptovääringutega tegelev Eesti ettevõte teeb korra aastas krüptovääringute õiglasesse väärtusesse hindamise kande, mis on juhendmaterjalide järgi üks nõutav aspekt. Krüptovaluutas saadud tulu tuleb deklareerida ja see on maksustatud tulumaksuga. Eraisik peab krüptovaluutaga kauplemisest saadud tulu deklareerima tuludeklaratsiooni tabelis 6.3 või 8.3 kasuna muu vara võõrandamisest, mis leitakse müügihinnast lahutades ostuhinna. Krüptorahas makstava töötasu või dividendi peab teiseldama ümber hetke turuväärtusesse eurodes ja sellet peab tasuma tööjõumaksud. Eraisiku nimel tehtud tehingud tuleb eraisikul endal deklareerida ning äriühingu nimel tehtud tehingud on vaja kajastada raamatupidamises ja maksustama vastavalt seadusele. Intervjueeritava raamatupidaja hinnangul on Maksu-ja Tolliameti lehel palju infot leida eraisikutele, kuid ettevõtetele on info veidi kesine. Kõike eelnevat arvesse võttes on välja selgitatud, et krüptovääringute kajastamine on kahjuks endiselt raamatupidajatele üsna hall ala ning puuduvad ka kindlad regulatsioonid, kuidas oleks õiglane krüptoääringuid arvestada. Kuna puuduvad konkreetsed nõuded ja on olemas vaid suunitlused, siis ei saa autor öelda, et uuritavates krüptovaraga tegelevates Eesti ettevõtetes oleks krüptovara kajastamine raamatupidamislikes dokumentides ebakorektne ja nõu anda pole tarvis.Nimetus Avatud juurdepääs Meditsiiniettevõtte finantsmajandusliku olukorra analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-05) Räämet, Silver; Noorväli, HelleLõputöö uurimisobjektiks oli meditsiiniettevõte, kes on sel alal tegutsenud üle 20 aasta ning on üks juhtivaid ravikliinikume Eestis. Ettevõtte juriidiline vorm on aktsiaselts, kellel on aktsionärid nii Eestist kui ka mujalt maailmast. Ettevõtte klientideks on raviasutused, Eesti Haigekassa patsiendid ning Eesti ja välismaa erakliendid. COVID-19 pandeemia eriolukorra tõttu kehtestati erinevaid piiranguid, mis mõjutasid ka ettevõtet, peamiselt ettevõtte välismaaklientide arvu vähenemist, mis ei ole tänaseni eriolukorraeelsele tasemele. Lõputöös teostati meditsiiniettevõtte finantsnäitajate analüüs aastatel 2019–2022. Lõputöö käigus saadud tulemustele tuginedes tehti järeldusi ning ettepanekuid jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime tagamiseks. Uuringu läbiviimisel kasutati kvantitatiivset uurimismeetodit, millele läheneti deduktiivse strateegiaga. Andmete analüüsimiseks autor kasutas struktureeritud dokumendivaatlust, kus uuriti meditsiiniettevõtte 2019-2022. majandusaasta aruandeid ning selle lisasid. Saadud tulemusi võrreldi ettevõtte eelmiste perioodide tulemuste, teooriast leitud kriteeriumitega ning konkurendi ja meditsiinisektori keskmiste näitajatega. Bilansi analüüsist oli näha, et vaadeldava ettevõtte bilansimaht oli üldiselt kasvavas trendis, v.a 2021. aastal, kus varade kogumaht vähenes võrreldes 2020. aastaga. Peamised muutused on toimunud käibevarades ja lühiajalistes kohustises, mis on märgatavalt suurenenud ning omakapitalis, mille osakaal bilansis on olulisel määral vähenenud. Käibevarad kasvasid 2022. aastal 24,8% võrreldes 2021. aastaga ning kui võrrelda 2019. aastaga, siis käibevarad on kasvanud üle 4,5 korra ning 2022. aastal moodustasid varadest 24,8%, mis on 18,2 protsendipunkti rohkem kui 2019. aastal. Lühiajalised kohustised moodustasid 2022. aastal kohustiste ja omakapitali mahust 26,90% ning võrreldes 2021. aastaga on selle osakaal kasvanud 17,7 protsendipunkti ning muutus oli 233,2%. Omakapital on samuti langustrendis ning bilansimaht on kasvamas, siis 2022. aastal moodustas see kogu osakaalust 64,2% (varasematel aastatel 77,3-80,0%). Need muutused on peamiselt seotud ettevõtte dividendide saamise, dividendide maksmise ja kulude müügitulust kiirema kasvuga. Kasumiaruande analüüsist selgus, et müügitulude kasv on oluliselt väiksem, kui on olnud kauba, toore, materjali ja teenuste, mitmesuguste tegevuskulu ning tööjõukulu kirjete kasv. Selle tagajärjel on ettevõtte kulud ületanud ettevõtte müügitulusid ning viimasel vaadeldaval aastal on ettevõttel tekkinud ärikahjum. Peamised kulude kasvud on tingitud meditsiinikaupade ja -teenuste märgatava hinnatõusuga. Mitmesuguste tegevuskulude kasvu taga on ruumi kommunaaliarvete suur kasv ja ka laienemisplaanid, mis kasvatasid juriidilisi kulusid. Analüüsitava meditsiiniettevõtte peamine müük 45 on käibemaksuvaba, seega on ettevõttel õigus sisendina küsida tagasi käibemaksust 1% ning 99% käibemaksust läheb kulusse. Kulutuste suurenemisega suureneb ka kulusse minev käibemaks. Analüüsis selgus, et ettevõtte lühiajaline maksevõime on langevas trendis. Kehva käekäiku näitab ka 2022. aasta puhaskäibekapital, mis eelnevatel analüüsitavatel aastatel oli positiivne ning 2022. aastal muutus negatiivseks. Sellest saame järeldada, et lühiajalised kohustised ületasid käibevarasid. Analüüsist tuleb välja, et COVID-19 perioodil juhti käibevarasid kõige efektiivsemalt, kuna 2020. ja 2021. aastal paranesid märgatavalt lühiajalise maksevõime finantssuhtarvud ning tulemused olid võrreldes teoreetiliste allikatega head ja konkurendi näitajatest ka paremad. Autori ettepanek ettevõtte juhtkonnale maksevõime parendamiseks oli väljamakstavate dividendide ülevaatamine, vajadusel nende tühistamine või oluliselt makstava dividendisumma vähendamine. Veel soovitatakse seotud osapoolega pidada läbirääkimisi saadud laenu osas, et alandada selle laenuintressimäära ja sellega vähendada enda intressikulusid. Pikaajaline maksevõime ja kapitalistruktuur on ettevõttel väga heas seisus, võlakordaja on madal, mis on kasvavas trendis, kuid ikkagi madal, võrreldes konkurendi ning meditsiinisektori keskmisega. Teised kapitali struktuuri ja pikaajalise maksevõime näitajad on väga head ning stabiilsed ja vähe muutunud vaadeldavate aastate lõikes, edestades näitajatega konkurenti ja sektori keskmist. Kokkuvõtvalt saab väita, et meditsiiniettevõtte finantsrisk on kreeditoridele sobivalt madal, millest saab järeldada, et ettevõttel ei tohiks tekkida probleeme laenude ja intresside tagasimaksetega. Autoripoolne soovitus oleks kaasata rohkem võõrkapitali varade finantseerimisel ning võimalusel vähendada varade finantseerimist omakapitaliga. Meditsiiniettevõtte efektiivsuse näitajates on näha kõige suuremat pandeemia mõjutust, kus näitajad on muutunud ning pole tänaseni taastunud pandeemiaeelsele tasemele. Erandiks on põhivara käibekordaja, mis on iga vaadeldaval aastal kasvanud ning põhivarade kasutamine on aastast-aastasse efektiivsemaks muutunud. 2020. aasta debitoorse võlgnevuse käibevälde kasvas peaaegu kolm korda võrreldes 2019. aasta käibevältega. Sarnaselt on ka kreditoorse võlgnevuse käibevälde kasvanud võrreldes 2019. aastaga, mis viitab sellele, et ettevõttel võis tekkida raskusi kreeditoridele tähtaegselt võlgnevuste tasumisega. Viimased kaks näitajat mõjutasid talitus- ja finantseerimistsüklit, mis alates 2020. aastast muutus drastiliselt kehvemaks, kuid 2022. aastal juba paranes, kuid pandeemiaeelsele tasemele pole veel jõudnud. Efektiivsuse tõstmiseks soovitab autor vaadata üle klientide maksetähtajad, võimalusel kehtestada neile lühemad maksetähtajad ning aktiivselt tegeleda võlgnikega, et saada laekumised kätte. Veel tasuks pidada läbirääkimisi hankijatega, et kaubelda endale välja pikemad maksetähtajad ning tingimused. Viimasena tasuks üle vaadata varud ja 46 põhivarad ning müüa mitte kasutatavad põhivarad ja seisvad varud (kasvõi soodsamalt) maha ning investeerida saadud tulu mujale. Neid soovitusi järgides peaks efektiivsus paranema ning konkurendiga samale tasemele tõusma. Rentaabluse tulemused on meditsiiniettevõttel ka head, kuid see hea tulemus ei tulene ettevõtte äritegevusest, vaid investeeringust tütresse, kes toimetab Soomes väga edukalt ning makstes emaettevõttele dividende. Ilma tütarettevõtte kasumita kukusid näitajad drastiliselt. Ettevõtte omakapitali puhasrentaablus oli 2022. aastal 23,78%, ületades kahekordselt 2021. aasta näitajat. Kuid vaadeldava ettevõtte müügikäibe ärirentaablus oli langustrendis ning 2022. aastal oli see -22,50%, kuna ettevõtte ärikahjum oli ligikaudu 400 000 eurot. Kokkuvõtvalt saab öelda, et ettevõtte äritegevus ei ole väga tulus ning viimasel vaadeldaval aastal oli see lausa kahjumlik. Kulud on palju kiiremini kasvanud kui müügitulu. Nii meditsiiniettevõte kui ka tema konkurent jäävad tugevasti alla meditsiinisektori keskmistele näitajatele. Juhtkonnal tasuks leida viise müügitulu kasvatamiseks, otsides uusi väljundeid, tõsta teenuste ja toodete hindu ning suurendada nende mahtu. Lisaks tasuks kulud kontrolli alla saada, tehes pakutavatele toodetele ja teenustele omahinna arvutused ning elimineerides kahjumlikud tegevused või optimeerida neid. Autori poolt antud soovitusi järgides peaks ettevõtte jätkusuutlikus ja konkurentsivõime märgatavalt parenema. Sellega seoses sai autori arvates lõputöö eesmärk täidetud.Nimetus Avatud juurdepääs Jaekaubandusettevõtete finantsnäitajate võrdlev analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-05) Raamat, Melani; Noorväli, HelleLõputöö teemaks oli jaekaubandusettevõtete finantsnäitajate võrdlev analüüs ning uurimisobjektideks olid Coop Eesti Keskühistu ja Selver AS. Ettevõtete põhitegevuseks on hulgi- ja jaekaubandus. Coop Eesti Keskühistu puhul on tegemist tulundusühistuga ning Selver AS on aktsiaselts. Lõputöö läbiviimiseks kasutati deduktiivset põhimõtet, mis võimaldas toetuda/lahendada olemasolevaid teooriaid. Lõputöö puhul oli tegemist kvantitatiivse juhtumiuuringuga, kus analüüsiti jaekaubandusettevõtete finantsnäitajaid. Kvantitatiivset meetodit iseloomustavad suurused olid arvulised ja andmeid analüüsiti matemaatiliste meetoditega ning meetodi puhul toetuti järeldustele varasematest uuringutest, teooriatest ning järeldusi tehti vaatlusandmete statistilisele analüüsile tuginedes. Andmeid koguti dokumendivaatluse käigus, kus uurimise alla võeti ettevõtete 2019.-2021. majandusaasta aruanded. Lõputöö oli jaotatud kaheks peatükiks. Esimeses peatükis selgitati lõputöö probleemi, eesmärke ning andmete kogumise- ja analüüsimeetodeid. Teises peatükis kirjeldati finantsnäitajate analüüsi vajalikkust ning eesmärke ja analüüsi infoallikaid. Lisaks toodi välja ja arvutati erinevaid finantsnäitajaid (horisontaal- ja vertikaalanalüüs ning suhtarvude analüüsid). Bilansi horisontaalanalüüsis selgus, et mõlema ettevõtte bilansimahud kasvasid võrreldes baasaastatega. Coop Eesti Keskühistul oli kasv ligi 19 miljonit eurot ehk 17,0% ning Selver AS kasv oli umbes 3 miljonit eurot ehk 2,4%. Coop Eesti Keskühistu puhul oli suurim tulusus tingitud investeeringutest tütar- ja sidusettevõtjatesse, mis võrreldes 2020. aastaga kasvasid ligi 14,4 miljonit eurot. Selver AS suurim muutus varadest oli tingitud nõuete ja ettemaksete kasvust, mis baasaastaga võrreldes kasvas ligi 25 miljonit eurot ehk 99,5%. Kasumiaruande horisontaalanalüüsis oli ettevõtetel suurimateks muutusteks ärikasumid. Coop Eesti Keskühistu puhul kasum sidusettevõtjatelt, mis oli kasvand 568,6% võrreldes eelnevate aastatega ning ärikulud olid kahanenud 84,2%-i. Selver AS puhul oli ärikasum muutunud 34,3% ehk ligi 16,6 miljonit eurot, muutus oli tingitud ABC Supermarketite omandamisest, mille käigus lisandus ettevõttele 19 kauplust. Kulude poolelt oli suurim muutus toimunud põhivara kulumi ja amortisatsiooni kirjel, kus 2021. aastaks oli muutus 20,3% ehk umbes 1,9 miljonit eurot. Bilansi vertikaalanalüüsist selgus, et mõlema ettevõtte puhul võtsid suurima osakaalu varadest enda alla varud (Coop Eesti Keskühistul oli suurem osakaal ka nõuetest liikmesühistute vastu). Kohustiste poolelt langesid 2021. aastaks mõlema ettevõtte nii lühi- kui ka pikaajalised kohustised. Kasumiaruande horisontaalanalüüsist selgus, et mõlema ettevõtte puhul moodustas igal aastal suurima osakaalu müügitulust kirje kaubad, toore, materjal ja teenused ning järgmine suurem kulu oli ettevõtete tööjõukulud. Rahavoogude aruande horisontaalanalüüsist selgus, et Coop Eesti Keskühistu finantsolukord oli paranenud, sest rahavood kokku tõusid. Samas sai järeldada, et Selver AS finantsolukord oli küll paranenud, ent mitte niipalju kui Keskühistul (2021. aasta seisuga olid rahavood muutunud 5% ehk umbes 12 000 eurot). Rahavoogude aruande vertikaalanalüüsist selgus, et Coop Eesti Keskühistu suurima osakaalu raha kasutamisest kokku moodustasid saadud laenude tagasimaksed ning Selver AS puhul tasumised põhivarade eest. Ettevõtete näitajate omavahelisel analüüsil selgus, et Selver AS oli investeerinud suuremas osas põhivaradesse kui Coop Eesti Keskühistu, kes suunas oma ressursid laenude tagasimaksetele. Ettevõtete lühiajalisi maksevõime suhtarve analüüsides selgus, et kuigi maksevõimelisteks ettevõteteks peetakse neid, kellel puhaskäibekapitali arvutuse tulem on positiivne, siis negatiivne puhaskäibekapital on kõrge varude käibekiirusega jaekaubandusettevõtete puhul tavapärane, seega probleeme analüüsitavatel ettevõtetel ei teki. Mõlema ettevõtte madal maksevõime näitab, et ettevõtete puhul võib tekkida raskusi lühiajaliste võlgade tasumisel, samas on jaekaubandusettevõtete puhul loomulik, et varud on suured ning seetõttu ka likviidsusnäitajad madalad. Madala maksevõime üheks põhjuseks võib olla ka uuritavatel aastatel kestnud tervisekriis. Ettevõtete pikaajalisi maksevõime suhtarve analüüsides selgus, et ettevõtete võlasuhted olid pigem kõrged ehk ettevõtted ei ole niivõrd iseseisvad, kuigi mõlemal ettevõttel oli kolme aasta lõikes soliidsuskordaja tõusnud. Kuna kapitaliseerituse kordaja oli mõlemal hea, saab järeldada, et ettevõtete maksevõimekused pikemas perspektiivis on head ning neil ei tohiks pikaajaliste investoritega probleeme tekkida. Ettevõtetel on üldjoontes pikaajalised maksevõime näitajad head, mis tagab nende tegevuse jätkamise. Seega ei ole kriisiaeg vaadeldavate jaekaubandusettevõtete pikaajalist maksevõimet negatiivselt mõjutanud. Efektiivsusnäitajate poolest ilmnes, et ettevõtete debitoorse võla kasutus oli tõhus ehk arved laekusid aruandeperioodil kiirelt, kuigi lühiajalise võlgnevuse käibekordaja oli madal, see võib olla tingitud kriisist, kuna klientidel võis sellel perioodil olla raskusi oma arvete tasumistega. Jaekaubandusettevõtetes on lühiajalise kohustiste madal käibevälde tavapärane, ehk klientidel on krediitmüüki vähe ning tasutakse koheselt, seega on ka nõudeid vähe. Keskmine maksetähtaeg ettevõtetel oma kohustiste täitmiseks oli pikenenud ehk ettevõtted juhivad oma kapitali efektiivselt (kuigi Selveril tuleb võlgnevused tasuda Keskühistust kiiremini). Mõlema ettevõtte puhul tasutakse oma võlgnevusi teistele ettevõtetele pikema aja jooksul, kui toimuvad nende endi nõuete laekumised ehk esmalt tuleb raha sisse ja alles siis makstakse raha välja. Mõlemal ettevõttel oli varusid kasutatud efektiivselt müügitulu genereerimisel ning varude ringlus oli piisavalt kiire ehk ka raha laekumine oli seetõttu kiirem. Varude efektiivsem kasutus võis olla tingitud koroonakriisi aegsest inimeste ostuhullusest ning hirmust kauba defitsiitide ees, mistõttu oli jaekaubanduses nõudlus suurem ehk kaupa osteti rohkem kui tavaliselt. Sellest tingituna pidid ka jaekaubandusettevõtted ostma sisse suuremas koguses varusid. Raha liikumine oli mõlemal väga hea (negatiivne raha konversiooniperiood) ning ettevõtted ei vaja täiendavaid rahalisi vahendeid, et katta oma jooksvaid kulusid. Üldjoontes olid analüüsitavate ettevõtete efektiivsuse näitajad head ehk nende tegevus on efektiivne. Tasuvuse suhtarve analüüsides selgus, et ettevõtete koguvara puhasrentaabluse näitajaid arvestades sai järeldada, et ettevõtete varadesse investeerimine oli ennast ära tasunud. Kapitali rentaablusi võrreldes selgus, et Selveril oli väga hea kapitali kasutus ning Keskühistul mitte nii hea. Kui võrrelda mõlema ettevõtte tasuvuse suhtarve saab järeldada, et Selveri põhitegevuse efektiivsus oli märgatavalt parem võrreldes Keskühistuga. Ülemaailmne koroonapandeemia mõjutas kõiki tasuvuse näitajaid negatiivselt just tervisekriisi esimesel ehk 2020. aastal. Kuigi kokkuvõtvalt oli mõlema ettevõtte finantsolukord hea, siis järgnevalt on esitatud paar ettepanekut maksevõime näitajate kohta, mida saaks parendada: • Coop Eesti Keskühistu peaks rõhku pöörama muudele viitvõlgadele, et vähendada lühiajalisi kohustisi, vastasel juhul võib ettevõte sattuda makseraskustesse (lühiajaliselt); • ka Selver AS võiks üle vaadata oma võlad tarnijatele ning võimalusel neid vähendama, näiteks leppides tarnijatega kokku pikemates maksetähtaegades, et vähendada oma lühiajalisi võlgnevusi; • mõlemad ettevõtted peaksid pöörama rohkem rõhku varude juhtimisele, sest likviidsusnäitajad on madalad ning see viitab vabade rahaliste vahendite vähenemisele; • Selver AS peaks kriitilise pilguga üle vaatama ettevõttes kasutusel olevad laenatud finantseerimisvahendid, et vähendada oma võõrkapitali kasutust ning tõsta omakapitali osakaalu. Lõputöö koostaja hinnangul on lõputöö eesmärk saavutatud.Nimetus Avatud juurdepääs Varude juhtimine jae- ja hulgimüügi ettevõttes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-05) Onno, Evelin; Kasearu, MalleMajanduses tsükliliselt toimuvad tõusud ja mõõnad ning ettenägematud olukorrad maailmas nagu tervisekriis COVID-19 ning sõja puhkemine, paneb paljud kaubandusega seotud ettevõtted olukorda, kus erinevates kriiside olukorras tuleb leida viise kuidas jätkata ettevõte tegevust. Suure kaubavaliku pakkumine võib küll tõsta ettevõtte konkurentsivõimet, kuid samas seob enda alla ka suurema summa raha, kuna laos hoitakse suures hulgas varusid. Selline olukord võib viia ettevõtted seisu, kus pole piisavalt vahendeid kohustuste täitmiseks kuna raha on paigutatud varude alla. Vältimaks sellist olukorda tuleb kaubandusettevõtetel vaadata üle ettevõtte raamatupidamise sise-eeskiri ja Raamatupidamise Toimkonna juhend 4 „Varud“ ning selgitada välja, kas ettevõtte varude arvestus vastab teoreetilistele alustele, ehk kas ettevõte tegutseb vastavalt kehtestatud korrale. Analüüsil leiti, et ettevõte varude arvestus vastab RTJ-s 4 kehtestatud korrale, kuid tuleks teha mõningaid parandusi raamatupidamise sise-eeskirjas, mis annaks varude arvestusest ja õiglasest kajastamisest selgema ülevaate. Näiteks peaks ettevõte kontoplaanis kajastama varusid müügiks ostetud kaubana mitte kauba ja valmistoodanguna, ning ettevõtte varusid tuleks hinnata inventuuri tehes, et varud oleksid bilansis kajastatud vastavalt Toimkonna juhendile madalamas maksumuses, kas soetusmaksumuses või netorealiseerimismaksumuses. Selleks, et ettevõtte varude all ei seisaks asjatult liiga palju raha analüüsiti töös ettevõtte kaubavarusid. Kuna ettevõtte varude maht oli uurimisperioodi jooksul kasvanud peaaegu 1,5 korda, siis sooviti selgitada välja mittelikviidsete varude osakaal kaubavarudest leidmaks võimalusi varude efektiivsemaks juhtimiseks. Selgus, et ettevõtte kaubavarudest kuuendiku moodustavad mittelikviidsed varud, mis seovad enda alla 3,73% varude alla jäävast rahast. See tulemus ei olnud küll nii suur nagu ettevõtte juht intervjuul prognoosis (5%), kuid samas on see rahalist poolt vaadates väga suur osa ja lisaks rahale hoiavad need kaubad enda all ka lao- ja riiulipinda, mida saaks kasutada teiste kaupade jaoks. Ettevõttes on väga suur hulk varusid, mille analüüsimisega aktiivselt tegutsetud pole, kuid kuna tootevalik on lai ja varude all on hulgaliselt raha, siis teostati ABC ja XYZ analüüs, mis on suurte varude koguste puhul sobilikuks tööriistaks. Analüüsist selgus, et antud meetodid on ettevõtte jaoks sobilikeks varude haldamise meetoditeks, kuna ettevõtte tootesortimenti kuulub pea 6000 toodet, siis nende analüüsimine ABC ja XYZ meetodil on mõistlik ja äärmiselt sisukas andes konkreetse suunise tegevustele, mis tuleb ette võtta, et vabastada varude alla peidetud käibekapitali. Töö käigus leiti varude optimaalsed tellimuse kogused kõikidele toodetele. See meetod osutus väga ajamahukaks ja nõudis rohkelt täiendavate andmete leidmist nagu näiteks säilituskulu ja tellimiskulu tooteühiku kohta. Lisaks on meetodi puuduseks see, et meetod ei arvesta hooajaliste müükidega ega ka sellega, kui mõne kauba tarneaeg on väga pikk (meetod eeldab, et täna tellitud kaup on justkui õhtuks kohal). Selgus, et see meetod seoks ettevõtte varude alla veelgi rohkem raha, kuna kohati olid tellimiskogused väga suured. Eelnevast tulenevalt ei ole see tööriist sobilik uuritava ettevõtte kaubavarude analüüsimiseks. Kuna ettevõtte varud hõlmavad 56% käibevaradest, siis tuleks ettevõttel tõsiselt mõelda varude järjepidevale analüüsimisele ja mis veelgi enam analüüsijärgsele tegutsemisele, sest pelgalt analüüsi järel ei kao laost seisvad ja vähelikviidsed varud, vaid nendest vabanemiseks tuleb tegutseda ja kui see ei anna tulemusi, siis tuleb võtta vastu otsuseid näiteks varude kulusse kandmiseks või annetada seisvad varud, sest varusid tuleb ettevõtte bilansis kajastada õiglaselt, kuid kui varud on seisnud laos juba mitu aastat, siis tuleb need alla hinnata või kulusse kanda. Lõputöö eesmärk, selgitada välja jae- ja hulgimüügi ettevõtte varude arvestuse vastavus teoreetilistele alustele ning analüüsida kaubavarusid leidmaks võimalusi varude paremaks juhtimiseks, sai täidetud ning tehti soovitusi ettevõtte juhtidele varude paremaks juhtimiseks.