Sirvides Autor "Salme, Riin" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Kullerteenuse kvaliteedi ja efektiivsuse tõstmise võimalused Itella Logistics näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Salme, Riin; Hintsov, Tõnis
    Antud lõputöö kirjutamise aluseks on võetud logistikaettevõtte Itella Logistics OÜ. Kuna tänapäeval on kullerteenust pakkuvate ettevõtete konkurents tihe ja turg lai, siis käesoleva töö eesmärgiks oli välja selgitada, millised tegurid mõjutavad antud ettevõtte kullerteenust. Lõputöö autor soovis leida võimalusi teenust mõjutavate kõrvakallete vähendamiseks, et tõsta ettevõtte teenuse efektiivsust ning kvaliteeti Töö teoreetilises osas andis autor ülevaate kullerteenust puudutavatest faktoritest. Olulise peatükina kirjutati teenusest ja toodi välja selle olulisus tänapäeval. Teenus on sillaks ettevõtte suhetes kliendiga. Lõputöös käsitleti ühe teemana ka klientide olulisust – just nemad moodustavad märkimisväärse osa teenusest. Välja toodi nii mittemateriaalsed kui materiaalsed komponendid, mis teenuse puhul on olulised. Lähtudes lõputöö pealkirjast kirjutati ka kvaliteedi tähtsusest. See on mõiste, mis tänapäeval on muutunud üha olulisemaks ning millele üha enam ettevõtte arengus tähelepanu pööratakse. Autor kasutas lõputöös kahte uurimismeetodit. Esmalt viidi läbi küsitlus ettevõtte heaks töötavate kullerite seas ning peale seda ka pakiveoteenuste osakonnas. Selgus tõsiasi, et palju on probleeme skannerite kasutamisel. Probleemidest tingituna raskendab see ka klienditoe tööd ning ebapiisav ning vale informatsiooni jagamine klientidele seoses saadetite asukoha ning nende edaspidise tarnega võib suurendada nende rahuolematust. Teise uurimismeetodina kasutati kvantitatiivset andmeanalüüsi. Ettevõtte andmebaasi terminali aruannete läbi töötamisel leidis autor tarnevigade protsentuaalse jagunemise. Täpsemalt uuriti tarnevigade põhjuste omavahelist jagunemist. Lõputöö autor tõi grupeeritult välja põhjused, millest on tingitud saadetiste hilinemised ja ebaõnnestunud tarned. Tulenevalt sellest tehti parendusettepanekuid eesmärgiga vähendada tarnevigade protsentuaalset osakaalu. Olulise informatsioonina võib välja tuua, et kvartali jooksul kõige suuremaks tarnevigade põhjuseks oli asjaolu, et klient ei olnud kohal saadetise sihtpunkti jõudmisel ega vastanud ka kulleri kõnele. Teise ebaõnnestunud tarne märkimisväärne osakaal oli koostööd tegevate vedajate veokorralduslikust süsteemist tingitud, kus igapäevaselt kaupu teatud piirkondadessee ei tarnita. Autor pakkus lahenduseks teha lisaks koostööd ka teiste vedajatega, kes pakuvad sujuvamat ning paindlikumat teenust ning omakorda aitavad sellega kaasa ka klientide rahulolu suurendamisele. Käesoleva lõputöö tulemusena töötati välja mõõdikud. Nende rakendamisel on võimalik parendada kullerteenuse tegevust analüüsimaks kvartali lõikes kullerpakkide tarneaegasid ja leidmaks tarnevigade osakaalu. Kuna ettevõttel puudub taoline mõõdikusüsteem järgimaks kullerteenuse arengut ning kvaliteeti, tõi autor ühe parendusettepanekuna võtta välja töötatud mõõdikute süsteem tulevikus ettevõttes kasutusele. Edaspidi rakendatavad mõõdikud aitaksid kaasa teenuse efektiivsusele, kvaliteedi parendamisele ning kokkuvõttes ka klientide rahuolu suurendamisele. Lõputöö autor arvab, et parendusettepanekuid arvesse võttes ning mõõdikuid edaspidiselt ettevõttes rakendades saaks ettevõtte muuta kullerteenust puudutavaid standardid senisest veel paremaks.