Sirvides Autor "Siitan, Priit" järgi
Näitamisel1 - 13 13-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Avatud juurdepääs Nimetus Piiratud juurdepääs Elektriajamiga autodega tegeleva ettevõtte riskianalüüsi ettepanekud(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-08) Rosenbaum, Sander; Vennikas, Henri; Siitan, PriitTöö teema pakkus välja Eesti Autoinseneride Liidu elektriajamiga autode töögrupp. Eesti Autoinseneride Liidu juhatuse poolt oli loodud riskianalüüsi töörühm, kuhu kaasati ka lõputöö autor. Lõputöö teema on aktuaalne, kuna sisepõlemismootoriga sõidukeid müües peavad tootjad maksma trahvi, mistõttu eelistatakse elektri- ja hübriidautode müümist. See viib selliste sõidukite arvu kasvuni liikluses ja autoteenindustes, aga ka nendega seotud raskete tööõnnetusteni. Töö elektrilise veojõuajamiga autoga või sõidukite kõrgepingekomponentidega eeldab vastava tootja kvalifikatsiooni kõrgepinges ning nõuete ja juhiste järgimist. Õppeasutused, kus õpitakse käidu- või autoelektrikuks, ei anna pädevusi ühegi tootja margi või mudeliga töötamiseks. Seal antakse üldised teadmised. Kuid ohuteadlikkuse tõstmiseks tuleks ohustatud isikutele teha elektriohutualaseid koolitusi.Nimetus Piiratud juurdepääs Eurostauto OÜ töökoja riskianalüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Kull, Gustav; Siitan, PriitLõputöö eesmärgiks oli teostada Eurostauto OÜ Tallinna esinduse töökojas töökeskkonna riskianalüüs, et kaardistada töökohas esinevad ohutegurid ning nende riskitase. Uurimuse tulemuste alusel oli sihiks koostada ettevõttele tegevuskava, et töökeskkonnas olevad ohud viia miinimumini või likvideerida. Andmete kogumiseks kasutas töö autor töökeskkonna vaatlust ning töötajate seas läbi viidud küsitlust. Lisaks teostas autor töökeskkonnas mürataseme mõõtmised. Riskianalüüsi tegemisel kasutati Euroopa Töötervishoiu ja Tööohutuse agentuuri eestikeelse riskianalüüsi koostamise juhendi abi. Peale selle võrdles töö koostaja ettevõttes olevaid tingimusi seadustes ettenähtuga. Võtnud kõik saadud tulemused kokku, esitas uurimustöö autor ettevõttele tegevuskava puuduste likvideerimiseks.Nimetus Avatud juurdepääs Füsioloogilistest ohuteguritest põhjustatud terviseriskide mõju analüüs ettevõttes Revalia Impex(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-15) Pernau, Heleri; Siitan, PriitFüsioloogilised ohutegurid võivad mõjutada töötaja füüsilist tervist ja heaolu. Füüsilise töö raskus, nagu raskuste käsitsi teisaldamine, võib põhjustada füüsilist koormust lihastele ja luudele, mis võib aja jooksul põhjustada vigastusi ja tervisehäireid. Sama tüüpi liigutuste kordumine võib põhjustada korduvat stressi vigastusi, mis võivad mõjutada lihaseid, kõõluseid ja närve. Sundasendid- ja liigutused töös võivad põhjustada valu ja liigeste kulumist ning üleväsimus võib põhjustada väsimust, nõrkust ja koordinatsiooni halvenemist, mis võib suurendada vigastuste riski. Seetõttu on oluline töötada välja ohutu ja tervislik töökeskkond, mis võtab arvesse füsioloogilisi ohutegureid. Lõputöö teemaks oli füsioloogilistest ohuteguritest põhjustatud terviseriskide mõju analüüs ettevõttes Revalia Impex. Lõputöö käigus viidi läbi ettevõtte töötajate seas küsitlus välja selgitamaks tootmistöötajate teadlikkus õigete tööasendite/töövõtete kohta ning nende rahulolu eelneva väljaõppe ja täiendava väljaõppe kohta. Lisaks uuriti töötajate tervisevaevuste esinemist viimase 12 kuu jooksul. Töös uuriti, millised on tööandja poolt kasutusele võetud leevendusmeetodid ohuteguritest tulenevate riskide vähendamiseks ning tehti konkreetsed parendusettepankud ettevõtte juhatusele. Valitud teema on akutaalne, kuna 2022. aasta Tööinspektsiooni ülevaates tuuakse välja mitmeid probleeme töökeskkonna ohutuse ja tervise tagamisel. Üheks probleemiks on, et töökeskkonna riskianalüüsides alahinnatakse sageli riske. Lisaks ei osata sageli hinnata füsioloogiliste ohutegurite tegelikku mõju inimese tervisele ning erinevate ohutegurite koosmõju. Lisaks sellele kirjutatakse ülevaates, et enamiku tööga seotud haigestumisi põhjustab endiselt füsioloogiline ohutegur. Lõputöös välja pakutud parendusettepanekute realiseerimisel on mitmeid positiivseid järelmõjusid. Kõige olulisem neist ettevõtte töötajate hea tervis ja rahulolu, mis hoiab töötajad motiveerituna ja aitab kaasa ettevõtte tootlikusele. Väga oluliseks järelmõjuks on ka see, et paraneb ettevõtte tööohutus üldiselt, mis aitab vältida ja ennetada töökohal juhtuvaid õnnetusi. Lisaks sellele, kui töötajad on terved ja rahulolevad, aitab see ettevõttes vähendada haigestumuse määra ning sellega kaasnevaid tööandja poolt makstavaid haigushüvitisi, mis kuni 30. juuni 2023 on haigestumise 2. päevast kuni 5. päevani.Nimetus Avatud juurdepääs Nimetus Avatud juurdepääs Nimetus Avatud juurdepääs Tervishoiu seminar 2017(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Siitan, PriitTallinna Tehnikakõrgkool ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkool korraldasid koostöös Töötervishoiuarstide Seltsiga seminari teemal: „Sundasendid tööl, monotoonne töö, raskuste teisaldamine – kuidas vältida töövõimekaotust“. Maret Maripuu, Merle Roste, Liina Pääbo, Viive Pille, Silja Soon, Priit Siitan, Kaie KudreNimetus Avatud juurdepääs Töökeskkonna ohutus ja riskianalüüs Nordic Aircraft Service OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-12) Mesilane, Anette Isabel; Siitan, PriitTööohutus on äärmiselt oluline ettevõtte ja iga seal töötava inimese jaoks, sest see tagab töötajale ohutu keskkonna ning aitab vältida tööõnnetusi ja kutsehaigusi. Tööohutus hõlmab endas meetmeid, mis aitavad luua ohutu töökeskkonna. Riskianalüüs on üks selle väga olulisi osasid, mis aitab hinnata erinevaid riske, mis võivad töökeskkonnas ohustada töötaja tervist. Samuti selle abil on võimalik välja töötada abinõusid nende ohutegurite vähendamiseks või kõrvaldamiseks. Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO) ja Euroopa Liidu Lennundusohutusamet (EASA) on sätestanud ohutusstandardid ja regulatsioonid, mida peavad kõik lennundusettevõtted järgima. Sellega tagatakse ühtsed seadused, mis kehtivad terves Euroopas, et lennunduses oleks tagatud stabiilne kontroll ja ohutus. Käesoleva lõputöö eesmärk oli kaardistada Nordic Aircraft Service OÜ töökeskkond ning selles esinevad ohutegurid, et muuta ettevõtte keskkond veelgi ohutumaks. Töötajate tervis on iga ettevõtte kõige hinnalisem vara ning seetõttu on vaja töökeskkonnas olevad ohud pidevalt üle vaadata ning neile hinnang anda. Riskianalüüsi koostamiseks kogus autor teavet ettevõtte töökeskkonna kohta läbi vaatluse ning koostatud küsimustiku. Vaatluse käigus hinnati ohumärgiste olemasolu ja vastavust, töötajate isikukaitsevahendite olemasolu ning kasutamist ja üldiste tööohutusnõuete järgimist. Küsitlusest selgus, et millised ohud töötajate arvates neid ohutavad ning kui suure esinemissagedusega need on. Nende andmete põhjal koostati riskihindamine millest selgusid, millised ohud ning mis määral töökeskkonnas töötajaid ohustavad. Riskianalüüsist selgus, et töökeskkonnas esineb kolm ohutegurit, mis on hinnatud riskitasemega IV ehk suur risk. Nendest kahel on täiendavad abinõud juba rakendatud, müra puhul on tagatud töötajatele isikukaitsevahendid ning liikuvate osade ja seadmete puhul on töötajad läbinud vastava koolituse. Suureks riskiks on ettevõttes tõstukijuhi koolituse puudumine ning selle ohu kõrvaldamiseks on töö autor teinud ettepaneku vastav koolitus oma töötajatele võimaldada. Paljud ohutegurid hinnati keskmise riskiga ehk tase III riskihindega, nende puhul on abinõud kasutusel, kuid autor tegi lisaks omapoolsed ettepanekud. Lõputöö täitis oma eesmärki, sest töökeskkonnas olevad ohud said kaardistatud ning neile riskihindamine koostatud, samuti said kõik üle tase III hinnatud riskid endale täiendavad abinõud riskide vähendamiseks või kõrvaldamiseks. Ettevõtte töötajatele on tutvunud tulemustega ning esimeste ohutegurite kõrvaldamine on võetud päevakorda. Ettevõttes ei ole 25 aasta jooksul registreeritud mitte ühtegi tööõnnetust ega tööga seotud kutsehaigust. Sellest saab järeldada, et kui ettevõttes jätkatakse aktiivselt ohutegurite vähendamise ja kõrvaldamisega ning võetakse arvesse töö autori poolt tehtud parendusettepanekuid siis Nordic Aircraft Service OÜ töökeskkond säilib sealsete töötajate jaoks piisavalt ohutu.Nimetus Avatud juurdepääs Tööohutusnõuetele vastavuse taset mõjutavad tegurid töökeskkonnaalase riskianalüüsi näitel ettevõttes Vivatex OÜ(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-15) Mihhailova, Anneli; Siitan, PriitLõputöö teemaks on valitud väike- ja keskmise suurusega ettevõtete hulka kuuluva õmblusettevõtte Vivatex OÜ töötervishoiu- ja töökeskkonnaalase olukorra analüüs. Eesmärgiks on seatud töökeskkonna riskianalüüsi koostamise käigus välja selgitada ettevõtte tööohutusnõuetele vastavuse taset mõjutavad tegurid ning Vivatex OÜ töökeskkonnalase töökorralduse korrastamine. Riskianalüüsi tegemise käigus on läbi viidud kõikide töökohtade TEA ergonoomiline- ja organisatsioonis haiguse tõttu töötajate poolt puudutud päevade analüüsid, töötajate ja tööjuhtide küsitlused ning intervjuud, mille käigus on leidnud kinnitust eeldus, et ettevõttes on tõsised füsioloogiliste ohuteguritega seotud probleemid. Enamus töötajatest kannatab luu- ja lihaskonna vaevuseid, mis on nii Euroopas kui ka Eestis üks peamisi tööga seotud tervisehädasid. Neid probleeme tekitavad õmblustööstusele omased sundasendid ja korduvliigutused. Olukorda võimendavad korrastamata, ebaergonoomilised töökohad. Nende häda seisneb selles, et ei töötajad ega ka tööandja pole pidanud vajalikuks seadme installeerimisel tootmiskeskkonda, kohandama seda konkreetse töötaja individuaalsetele parameetritele ja vajadustele. Nii võib kõige väiksema kasvuga töötaja istuda kõige kõrgemas asendis töölaua taga jalad rippu ja kõige pikem inimene töötada kõige madalamas asendis asuva töölauaga kühmus ja küürus, põlved laiali, et need vastu töölaua põhja ei puutuks. Peab tunnistama, et ergonoomilist analüüsi alustades ei osanud käesoleva töö autor sellisele olukorrale tähelepanu pöörata. Järgides TEA ergonoomilise analüüsi tegemise juhendit ilmnes, et tootmises asuvate õmblus¬masinate töötasapindade kõrgused on kõik erinevad, alates 75 cm kuni 88 cm kõrguseni põrandast. Sama olukord on ka töötoolide istumiskõrgustega, mida ilmselt mõjutavad nii töölaua asend kui ka töötajate oskamatus oma tooli reguleerida. Lisaks sellele veel töötajate valed istumisasendid, kus istutakse praktiliselt tooli esiserval kasutamata tooli seljatuge, toetamata oma alaselga. Seetõttu on oluline kõik töökohad üksipulgi vastavalt juhendile üle vaadata ja mõõta. Alles peale mõõtmistulemuste süstematiseerimist ja analüüsimist on võimalik teha järeldusi. Kui muus osas võib õmblejate töökeskkonda suhteliselt rahuldavaks pidada siis esineb ettevõttes paar töökohta, kus töötervishoiu ja tööohutuse alased meetmed on täiesti arvestamata jäetud. Need on logistik, transporttöölise ja pakkija töökohad. Nendel töökohtadel on kõrgendatud õnnetusjuhtumite risk, probleeme töökeskkonna mikrokliima, raskuste teisaldamise ja valgustusega. Raskuste teisaldamine treppidel vajab kohest sekkumist. Seda enam, et uus trepikäru on ettevõttes olemas kuid seisab panipaigas. Seega eksisteerib, lisaks kõigele eelnevale, tõsine korra kehtestamise ja töötajate distsiplineerimise probleem. Puuduvad nii suusõnalised kui ka kirjalikud juhised, kuidas tuleb tööd teha koos nõuetega kasutada abivahendit, isikukaitsevahendit vms. Tegemist on juhtimise küsimusega. Ettevõttel napib nii rahalisi kui ka ajalisi ressursse, seetõttu on töö tegemise viisid jäetud töötajate otsustada. Ettevõttes korraldatakse tootmisvoogu, jälgitakse toodete vastavust kvaliteedinõuetele ning töötajate vilumust ja tootlikkust. Need on hoovad, mille abil juhitakse tootmisprotsessi. Muus osas on organisatsiooni juht seisukohal, et tema ettevõtte töötajad on ise piisavalt arukad, et otsustada kuidas nad oma tööd teevad ja oma tervise eest hoolt kannavad. Paraku on tööohutuse ja töötervishoiu valdkond tööandja vastutusalas. Seetõttu ei tohiks rakendada tootmises töötajatele isejuhtimise põhimõtteid. Peale selle on tekkinud olukord, kus töötajad tunnevad, et neile on jäetud iseotsustamise võimalus, mis vaigistab kriitilist meelt muude töökohaga seotud negatiivsete aspektide osas. Oluline järeldus on, et ettevõte peaks ise süsteemselt koostama riskianalüüsi, mitte tellima seda aeg - ajalt teenuseosutaja käest. Sellisel juhul tuleb riskianalüüs täpsem, töökeskkonnas reaalsed, esinevad ohud ja probleemid on õigel ajal märgatud ja põhjalikumalt analüüsitud. Mitte vähetähtis pole ka töötajate kaasamine töökeskkonna alase riskianalüüsi ja sisekontrolli protsessi, vähemalt töötajate esindaja - töökeskkonnavoliniku näol. Paraku puudub ettevõttes toimetav ja töötajaid esindav töökeskkonnavolinik. Seega omavad kõik töökeskkonnaga seotud, ettevõtte juhi poolt tunnistatud probleemid ja asjaolud vaid tööandja poolset visiooni. Töö tulemusena on selgunud, et analüüsitava ettevõtte töötervishoiu- ja tööohutusalane olukord ei vasta ootustele ja seda tuleb kiiremas korras parandada. Kõige olulisemateks ülesanneteks on: - muuta nii töötajate kui ka tööandja suhtumist töötervishoiu ja tööohutuse valdkonda; - korraldada kiiremas korras kõigile töötajatele tervisekontroll; - käivitada töötajate töötervishoiualase esindaja nõuetekohane tegevus, korraldada töökeskkonnavoliniku valimine vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seadusele; - pöörata tähelepanu enamiku töötajate tööasenditele, korrastada nende töökohad ergonoomika nõuetele vastavaks, korrigeerida tööpäevasiseste puhkepauside korda; - rakendada raskuste teisaldamisel abivahendeid. Võib eeldada, et töötervishoiu ja tööohutuse tegevuste parema korralduse juures vähenevad ettevõtte töötajate haiguspäevad vähemalt poole võrra. Sellisel juhul tekiks sääst tööandja poolt makstavate haigushüvitisete summas. Tootmismaht suureneks sest töötajate tööl oldud aeg pikeneks 11 päeva võrra. Üksteist kalendripäeva on aga 3,3% tööajafondist, seega suureneksid sama palju ka tootmismaht ja -võimekus. See mõjutaks positiivses suunas ettevõtte rentaablust ja tekitaks lisavahendeid töötervishoiu ja tööohutuse tegevuse paremaks korraldamiseks. Kokkuvõtvalt võib öelda, et parema töötervishoiu ja tööohutuse korralduse puhul ei parane üksnes töötajate tervis ja tuju vaid ka ettevõtte kasumlikkus ja efektiivsus. Käesolev töö omab ettevõtte jaoks praktilist väätust. Ettepanekute ja soovituste realiseerimisel paraneb töötajate töövõime, kasvab tootlikkus ja vähenevad tööandja kulud, lihtsustub tootmise korraldamine.Nimetus Avatud juurdepääs Tootmishallis töökeskkonna ja õhukvaliteedi parandamine õhupuhastussüsteemi täiustamise abil Estanc AS näitel.(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-18) Kutkin, Dmitri; Siitan, PriitMinu lõputöö teema keskendub konkreetse töökeskkonna õhusaasteprobleemi lahendamisele metallitööstusettevõtte Estanc AS tootmishallides. Tehase tootmisosakonnas töötavad üle 100 töötaja, enamasti keevitajad ja metallitöötlemise lukksepad. Õhk tootmishallides on tugevalt saastunud ning olemasolevad õhupuhastuslahendused ei ole piisavalt tõhusad. Töötajad väljendavad sageli rahulolematust töökeskkonna õhukvaliteediga ning tunnevad muret oma tervise pärast. Alguses viisin läbi töötajate seas küsitluse eesmärgiga kinnitada probleemi tõsidust. Küsitluse tulemused näitasid selgelt tootmistöötajate rahulolematust õhu kvaliteediga tootmishallides, olemasolevate filtreerimissüsteemide ebaefektiivsust ning tõid välja õhupuhastuseseadmete puudused, mis vajavad parandamist. Minu uurimistöö hõlmas erinevate õhusaasteainete uurimist, nende mõju inimeste tervisele ja õhukvaliteedi nõudeid. Mõõtsin ka õhukvaliteedi taset Estanc AS-i tootmishallides. Kogutud andmete põhjal viisin läbi analüüs praeguse õhukvaliteedi olukorra kohta, mis kinnitas vajadust oluliste muudatuste järele õhufiltrisüsteemis. Lisaks sellele viisin läbi õhupuhastussüsteemide turuanalüüsi ning uurisin erinevaid tüüpe ja lahendusi selles valdkonnas. Uuringu käigus külastasin mitmeid metallitööstusettevõtteid, et uurida nende kogemusi õhukvaliteedi probleemide lahendamisel keevitustööde valdkonnas. Selle põhjal valisin mitu sobivat lahendust, sain mitu hinnapakkumist erinevate tarnijate käest valitud süsteemide kohta ning viisin läbi õhupuhastuse simulatsioonid. Lisaks teostasin valitud õhupuhastussüsteemide hindade ja omaduste võrdleva analüüsi. Kasutades kogutud andmeid ja kogemusi sarnaste süsteemide kasutamisest teistes ettevõtetes, töötasin välja ettepanekud Estanc AS-i tootmises vastuvõetava õhukvaliteedi saavutamiseks. Töötasin välja olemasolevate filtreerimissüsteemide ümberkonfigureerimise lahendust nende puuduste kõrvaldamiseks. Simulatsiooni kasutusel töötasin välja õhupuhastussüsteemide jaotamiseplaani tootmise keevitushallide alade täielikuks katmiseks ning põhjendasin täiendavate õhupuhastussüsteemide ostmise vajadust. Ma viisin läbi majandusliku otstarbekuse arvutused oma ettepanekute jaoks, arvutasin vajaliku investeeringute mahtu ning esitasin täiendava püsikulu ülevaade, mis on seotud minu pakutud lahenduste kasutuselevõtuga. Samuti tõin välja tootmise õhukvaliteedi parandusprojekti positiivsed aspektid. Ma arvan, et minu läbiviidud uurimistööl on kindel praktiline rakendus Estanc AS tootmishallide töökeskkonna parendamisel. Minu ettepanekud on ettevõtte juhtkonna poolt heaks kiidetud ja lähitulevikus alustatakse minu pakutud lahenduste rakendamisega. Õhukvaliteedi parandamine töökohal toob kahtlemata kaasa töötajate tervise parandamise ja elukvaliteedi tõstmise, mis on Estanc AS-i visiooni ja missiooni seisukohalt kindlasti oluline. Keevitusettevõtetes on õhu puhastamine oluline ja vajalik meede töötajate ohutuse tagamiseks ja töökeskkonna õhu kvaliteedi säilitamiseks. Keevitustöödel eralduvad mitmesugused kahjulikud ained ja aerosoolid, mis võivad meetmete võtmata jätmise korral avaldada negatiivset mõju töötajate tervisele. Siseruumide õhu filtreerimine ja lahjendamine tagab tervislikuma keskkonna kõigile töötajatele, mitte ainult keevitajatele, kes kannavad keevitamise käigus keevitusmaske vööventilatsioonisüsteemidega. See kehtib ka hooldustehnikute, koostajate, masinaoperaatorite ja meeskonnajuhatajate kohta. Õhupuhastussüsteem filtreerib sinise suitsu kohe ja see kaob filtrikangasse. Puhtama siseruumi eeliseks on ka vähem tolmuhoiuseid masinatel, mis tähendab vähem seiskamisaega ja madalamaid hoolduskulusid.Nimetus Avatud juurdepääs Tootmisohutuse tõstmine Paragon Sleep AS näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-16) Roosaar, Rasmus; Siitan, PriitLõputöö teemaks sai valitud konkreetse ettevõtte „Paragon Sleep AS“ töökeskkonnaalase olukorra analüüs ning selle põhjal teha tööandjale konkreetseid ettepanekuid töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas. Teema on aktuaalne, sest Tööinspektsioon on oma töökeskkonna ülevaates aasta 2021 kohta välja toonud suurimad probleemid Eesti töökeskkonnas Tööinspektsiooni pilgu läbi. Suurimateks probleemideks on: - töökeskkonna riskianalüüsi olemasolu või uuendamise vajadus; - tervisekontrolli korraldus; - isikukaitsevahendite puudumine või mittekasutamine; - juhendamine ja väljaõpe. (Allikas: Tööinspektsioon. „Töökeskkond 2021“. Lk. 30) Lõputöös oligi pööratud nendele riiklikul tasandil kajastatud probleemidele tähelepanu ettevõtte „Paragon Sleep AS“ tasandil ja hinnata neid ettevõttes. Lõputöö eesmärgiks oli hinnata ettevõtte töökeskkonnaalast tegevust lähtudes töötervishoiu ja tööohutuse seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest ja nende hinnangute alusel teha tööandjale konkreetsed ettepanekud töökeskkonnaalase olukorra parendamiseks. Oluline on märkida, et lõputöös pakutud ettepanekute realiseerimisel võib ettevõttes kasvada tootlikkus ja vähenevad halvast töökeskkonnast tingitud tööandja kulutused. Näiteks aastal 2021 oli tööandja poolt töötajatele makstav töövõimetushüvitus ligi 40 000 eurot. Ettepanekute realiseerimise järel, kui eeldada, et need tööandja kulud vähenevad vähemalt 10%, on rahaline võit 4 000 eurot. Kulude kokkuhoid on ka seotud tööõnnetuste arvu eeldatava vähenemisega, mille annab ettepanekute realiseerimise järgne töötajate ohutusalase teadlikkuse tõus läbi korraliku ja kvaliteetse juhendamise ning väljaõppe, ning tõhus järelevalve nõuetest kinnipidamise üle.Nimetus Piiratud juurdepääs Veokijuhtide sõidu-, töö- ja puhkeaaja nõuete rikkumised ja nende eeldatavad põhjused(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Tõemets, Siim; Siitan, PriitTöö- ja puhkeaja jaotusel ööpäevas on otsene mõju inimese tervisele. Väsinud töötaja kulutab sama töö tegemiseks rohkem aega, teeb sagedamini hiljem parandamist vajavaid vigu ning on loominguliselt vähem produktiivne. Juhi väsimuslik seisund ei pruugi olla ainult vähesest magamisest, vaid see võib tuleneda ka haiguslikust seisundist, manustatavatest ravimitest või uimastitest. Väsimus võib põhjustada tööõnnetusi ning pidevalt sellises seisundis olemise tagajärjeks võib muu hulgas olla kutsehaigestumine. Seetõttu on suur vastutus ettevõttete veokijuhtidel olla liikluses hoolas ning järgida ettenähtud nõudeid. Veokijuhid eksivad peamiselt, siis kui nad ei ole motiveeritud töötama või ei hooma tööga kaasnevaid riske. Kui juht on väsimusseisundist tulenevalt eksinud töö-, sõidu- ja/või puhkeajanõuete vastu, on ta mitmeid kordi tõenäolisem sattuma liiklusõnnetusse. Tänu PPA ja TI tööle näeme, et antud nõuete vastu eksitakse aastast-aastasse üha vähem. Sellegipoolest on veel tükk tööd ees ning on ka mõningaid nõudeid, mille vastu eksimuste arv on suurenenud, näiteks sõidumeeriku andmete (salvestiste) esitamata jätmine või sõidumeeriku manipuleerimine. Liiklusõnnetuste osakaal on viimastate aastate jooksul Eestis püsinud võrdlemisi stabiilsena. Tõusnud on aga TI ja PPA poolt tehtava järelevalve mahu hulk. Kuna eelnevad aastad on toimunud majandusõitseng, on see soosinud ettevõtete kasvu. See tähendab, et töömaht ja liikluses osalevate sõidukite arvud on küll tõusnud, kuid liiklusõnnetuste koguarvu tugevalt mõjutanud ei ole. Transpordisektoris tegutsevad ettevõtted teevad palju ennetavat tööd iseseisvalt. Järjest rohkem analüüsitakse juhtide tööd ja pannakse rõhku tervise ning heaolu aspektidele. Veokijuhid eksivad ettemääratud nõuete vastu peamiselt inimliku eksimuse, suure töökoormuse ja halbade ning ettearvamatute tingimuste tõttu parklates või liikluses. Perioodil 2015-2019 on TTK poolt väljastatud pädevustunnistuste arv veoseveo raames suurenenud ning sõitjateveo raames vähenenud. Maanteeameti poolt väljastatud ameti- ja täiendkoolituse läbitavuse arv on veoautojuhtide näol tõusnud ja bussijuhtide puhul võrdlemisi stabiilsena püsinud. 31.03.2020 seisuga oli Eesti Vabariigis 27725 kutselist veoautojuhti, kellel kehtib ameti-või täienduskoolituse kirjega pädevustunnistus või vastav kirje juhiloal. 05.04.2019 seisuga oli 8048 kutselist bussijuhti, kellel kehtib ameti- või täienduskoolituse kirjega pädevustunnistus või vastav kirje juhiloal.Nimetus Piiratud juurdepääs Veokorraldaja käsiraamat II(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Suursoo, Jüri; Aasjõe, Ülle; Andresen, Sven; Hintsov, Tõnis; Kreek, Sven; Lukk, Aimar; Siitan, Priit; Suurväli, Mari; Viks, Tarvo; Villemi, Mall