Sirvides Autor "Simon, Kaisa" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Tallinna Jakob Westholmi Gümnaasiumi juurdeehitus
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Simon, Kaisa; Süda, Kai
    Tallinn on Eesti suurima elanikkonnaga linn. Rahvastikuregistri andmetel elas 2008. aasta alguses pealinnas u 401 500 inimest, mis on 30% Eesti elanikkonnast. Viimasel 5 aastal on Kesklinna elanike arv igal aastal kasvanud ning moodustab üle 12 % kogu Tallinna rahvastikust. Kevade 8 (valminud 1940) Jakob Westholmi gümnaasiumi uus hoone vastas kaasaja viimastele nõuetele, seal olid juba siis avarad klassid, suur võimla ja lasketiir, kõrge aula ning hästisisustatud õppekabinetid ja laboratooriumid. Kool oli mõeldud 600 õpilasele ja 30 õpetajale. Õpilaste arv aga viimasel kolmel aastal on olnud 800 piires. Vaatamata kehtestatud detailplaneeringule ei ole juurdeehitus siiani valminud. Eeltoodust tulenevalt sai käesoleva diplomitöö peamiseks eesmärgiks lahendada Jakob Westholmi Gümnaasiumi ruumipuudus ja seeläbi ühendada kool jälle ühtseks tervikuks koos kõikide kooliastmetega, vältimaks kruntide omandivaidlusi, mille taha kooli juurdeehitus siiani on takerdunud. Diplomitöös analüüsiti projektilahenduste otsimise käigus erinevaid potentsiaalseid võimalusi ja vorme Jakob Westholmi gümnaasiumi juurdeehituseks, ning käesolevas töös otsustati Kevade 8 krundi kasuks. Tulenevalt krundi suurusest uuriti erinevaid niinimetatud projekte ning kontrolliti nende sobivust planeeritavale objektile, koostati kooli uue osa ruumiprogramm, mis võimaldab õppetöö tänapäevaste vahenditega. Inspiratsiooni on saadud Viljandi Riigigümnaasiumi, Tallinna 21. Kooli, Viimsi Kooli ning Saksamaa Ergoldingi keskkooli ruumilahendustest. Analüüsiti erinevaid asendiplaanilisi skeeme ja leiti sobiv lahendus. Lähtuti eelkõige kooli vajadustest, kuid märksõnadeks jäid avatus ja funktsionaalsus. Tulemuseks funktsionaalne ja minimalistlik koolimaja, mis oma vormilt sarnane ajaloolise koolimaja L-kujulise mahuga. Kahte mahtu ühendab omavahel kõrgete terasest sammastega ja klaasist seintega ühisruum, mis on kooli südameks ja kohtumispunktiks. Materjalikasutuselt tagasihoidlik ja maitsekas, et mitte varjutada ajaloolise koolimaja suurejoonelisust. Krundile projekteeritud ujula ja spordiplats annavad lisavõimalusi kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks ning on tundidevälisel ajal rakendatavad ka kogukonna tervislike eluviiside propageerimiseks. Jakob Westholmi Gümnaasiumi hoone vormi määrab H. Johansoni poolt 1930. aastate lõpus kasutatud funktsionalism, seega uue ja vana sulandumisel on kasutatud sama alust. Hoone funktsioonist tulenevalt eeldab fassaadilahendus ajatuid, klassikalisi materjale. Fassaadikontseptsioon rõhutab hoone vormi ja arhitektuurset ideed, mistõttu on hoone ühisuum peamiselt klaasist, lüües kahe hoone sarnased mahud üksteisest lahku, ja klassiruumide plokk ühtlane valge betoon, kus moodustavad kompositsiooni suur seinapind ja aknaavad. Suured, ent samas laiade raamidega aknad on otsese päikese eest kaitstud. Klassiruumid on projekteeritud lääne ja põhja külgedele, vältimaks otsest päikesevalgust, kuid kasutamaks kogu põhjamaist päevavalgust energiasäästlikult. Sama eesmärgiga on suur klaaspind ka ujula põhjaküljes ning ujula ja parkla vahel, lastes loomuliku päevavalguse ka maa-alusesse parklasse. Antud diplomitöö projektilahenduse kaudu saab Jakob Westholmi Gümnaasiumist taas kaasaegsete võimalustega terviklik ja ühtne kool, mille üle koolipere saab uhkust tunda.