Tallinna Jakob Westholmi Gümnaasiumi juurdeehitus

Tallinn on Eesti suurima elanikkonnaga linn. Rahvastikuregistri andmetel elas 2008. aasta alguses pealinnas u 401 500 inimest, mis on 30% Eesti elanikkonnast. Viimasel 5 aastal on Kesklinna elanike arv igal aastal kasvanud ning moodustab üle 12 % kogu Tallinna rahvastikust. Kevade 8 (valminud 1940) Jakob Westholmi gümnaasiumi uus hoone vastas kaasaja viimastele nõuetele, seal olid juba siis avarad klassid, suur võimla ja lasketiir, kõrge aula ning hästisisustatud õppekabinetid ja laboratooriumid. Kool oli mõeldud 600 õpilasele ja 30 õpetajale. Õpilaste arv aga viimasel kolmel aastal on olnud 800 piires. Vaatamata kehtestatud detailplaneeringule ei ole juurdeehitus siiani valminud. Eeltoodust tulenevalt sai käesoleva diplomitöö peamiseks eesmärgiks lahendada Jakob Westholmi Gümnaasiumi ruumipuudus ja seeläbi ühendada kool jälle ühtseks tervikuks koos kõikide kooliastmetega, vältimaks kruntide omandivaidlusi, mille taha kooli juurdeehitus siiani on takerdunud. Diplomitöös analüüsiti projektilahenduste otsimise käigus erinevaid potentsiaalseid võimalusi ja vorme Jakob Westholmi gümnaasiumi juurdeehituseks, ning käesolevas töös otsustati Kevade 8 krundi kasuks. Tulenevalt krundi suurusest uuriti erinevaid niinimetatud projekte ning kontrolliti nende sobivust planeeritavale objektile, koostati kooli uue osa ruumiprogramm, mis võimaldab õppetöö tänapäevaste vahenditega. Inspiratsiooni on saadud Viljandi Riigigümnaasiumi, Tallinna 21. Kooli, Viimsi Kooli ning Saksamaa Ergoldingi keskkooli ruumilahendustest. Analüüsiti erinevaid asendiplaanilisi skeeme ja leiti sobiv lahendus. Lähtuti eelkõige kooli vajadustest, kuid märksõnadeks jäid avatus ja funktsionaalsus. Tulemuseks funktsionaalne ja minimalistlik koolimaja, mis oma vormilt sarnane ajaloolise koolimaja L-kujulise mahuga. Kahte mahtu ühendab omavahel kõrgete terasest sammastega ja klaasist seintega ühisruum, mis on kooli südameks ja kohtumispunktiks. Materjalikasutuselt tagasihoidlik ja maitsekas, et mitte varjutada ajaloolise koolimaja suurejoonelisust. Krundile projekteeritud ujula ja spordiplats annavad lisavõimalusi kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks ning on tundidevälisel ajal rakendatavad ka kogukonna tervislike eluviiside propageerimiseks. Jakob Westholmi Gümnaasiumi hoone vormi määrab H. Johansoni poolt 1930. aastate lõpus kasutatud funktsionalism, seega uue ja vana sulandumisel on kasutatud sama alust. Hoone funktsioonist tulenevalt eeldab fassaadilahendus ajatuid, klassikalisi materjale. Fassaadikontseptsioon rõhutab hoone vormi ja arhitektuurset ideed, mistõttu on hoone ühisuum peamiselt klaasist, lüües kahe hoone sarnased mahud üksteisest lahku, ja klassiruumide plokk ühtlane valge betoon, kus moodustavad kompositsiooni suur seinapind ja aknaavad. Suured, ent samas laiade raamidega aknad on otsese päikese eest kaitstud. Klassiruumid on projekteeritud lääne ja põhja külgedele, vältimaks otsest päikesevalgust, kuid kasutamaks kogu põhjamaist päevavalgust energiasäästlikult. Sama eesmärgiga on suur klaaspind ka ujula põhjaküljes ning ujula ja parkla vahel, lastes loomuliku päevavalguse ka maa-alusesse parklasse. Antud diplomitöö projektilahenduse kaudu saab Jakob Westholmi Gümnaasiumist taas kaasaegsete võimalustega terviklik ja ühtne kool, mille üle koolipere saab uhkust tunda.

Tallinn is the most populated city in Estonia. According to the population register, at the beginning of 2008 the number of inhabitants in Tallinn was approximately 401 500, which accounted for 30% of the total population of Estonia. During the last 5 years the number of the inhabitants of central Tallinn has been increasing steadily and makes up over 12% of the total population of Tallinn. The new building of Jakob Westholm Secondary School at Kevade St 8 (dating back to 1940) was in accordance with the latest requirements of its time; it had big classrooms, a huge sports hall and shooting range, high-ceiling school hall, and well-equipped study rooms and laboratories. The building was designed for 600 students and 30 teachers. However, in the last three years the number of students has stayed around 800. Despite the established detailed plan, the addition to the building has not been realised yet. Therefore, the main aim of the present paper is to solve the problem of room deficit in Jakob Westholm Secondary School and thereby unite the school into a single coherent whole in order to avoid proprietary disputes, which so far have delayed the realisation of the extension project. The present research analyses various possibilities and forms of addition to the existing Jakob Westholm Secondary School building by looking at different project solutions, and consequently it was decided to use the lot at Kevade St 8. Taking into account the area of the lot, various projects and their suitability for the given object were studied, and a room plan for the new building addition was designed to facilitate studying with modern tools. The room solutions of Viljandi National Gymnasium, Tallinn School No 21, Viimsi School and Ergolding School in Germany have served as inspiration. On the basis of the analysis of various location and site plans a suitable solution was found, considering the school's needs and the keywords 'openness' and 'functionality'. The outcome is a functional and minimalist schoolhouse, which resembles the historical L-shaped building in its form. The two buildings are connected with a high steel-pillared and glass-walled common room, which serves as the heart and meeting point of the school. The use of materials is unostentatious so as not to overshadow the magnificence of the historical schoolhouse. The planned swimming pool and sports ground provide additional opportunities for physical education classes and could also be used to promote the healthy lifestyle of the whole community when there are no classes.