Sirvides Autor "Sokk, Marko" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Raskeveoki talverehvide jääkmustri sügavuse mõju uuring
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Sokk, Marko; Tigas, Taaniel
    Käesoleval hetkel ei ole teostatud piisavalt ajakohaseid uuringuid, et põhjendada talverehvide kohustuslikuks muutmine. 2001 aastal teostatud uuringule tuginedes ei ole naelteta talverehvide ning suverehvide haarduvusel ekstreemsetes jäistes oludes väga suurt erinevust. Samas on viimase 13 aasta jooksul rehvid arenenud ning enda kogemusele tuginedes on mõju ohutuse kasvule siiski olemas. Rootsi uuringu alusel on minimaalse mustri jääksügavuse suurendamine põhjendatud. Rehvi mustris olevad ristlõiked töötavad ainult siis, kui rehvi jääkmustri sügavus on vähemalt 5 mm. Arvesse tuleb võtta, et määruse muudatus ei peaks laienema tõstetavatele telgedele. Samuti on sõiduautodel juba kehtestatud rangemad nõudmised talveperioodil seoses rehvi minimaalse sügavusega, miks ei peaks see olema nii ka veoautodel. Naastrehvidega sõiduauto ning kulunud suverehvidega raskeveoki pidurdusmaad on nii erinevad, et juba seetõttu võivad tekkida liiklusohtlikud olukorrad. Suurem jääk aitab parandada haarduvust, mis omakorda vähendab riske ning transpordi tõrkeid. Minimaalse mustri jääksügavuse suurendamine ei tooks kaasa ka väga suurt majandusliku mõju, sest valdav osa ettevõtteid vahetab juba praegu rehve 3-6 mm juures ning hinnanguline 300 eurone kulu aastas peaks olema igale ettevõttele jõukohane. Kui võtta arvesse, et ainuüksi üks pukseerimine maksab Eestis umbes 500 eurot, siis 300 eurone investeering auto kohta, mis vähendab riski ning muudab tegevuse sujuvamaks ja stabiilsemaks on kindlasti põhjendatud. Rehvide müügi ja montaaziga tegelevatele ettevõtetele oleks samuti väike mahtude suurenemine positiivne. See aitaks veidi vähendada pinget konkurentide vahel ning muudaks tegevuse kasumlikumaks. Eriti käesoleval hetkel tuleks igasugune lisatöö kasuks, sest välismaised ettevõtted üritavad järjekindlalt meie turule jõuda ning kaotatud klientidele oleks vaja kiirelt asendust leida. Küsitletud transpordiettevõtetest olid enamus nõus, et hetkel kehtiv minimaalne mustri jääksügavus on liiga madal, et tagada ohutust. Ettevõtete hinnangul võiks mustrisügavuse tõsta 5mm peale, et teelt kaoksid ära autod, mis ohustavad nii ennast, kui ka ümbritsevaid inimesi. Samas väitsid kõik vastanud, et ühtegi liiklusõnnetust, mis nendega juhtunud on, ei oleks suurem minimaalne rehvi jääkmustri sügavus ära hoidnud. Võimalik on, et see määruse muudatus võiks kaasa tuua ka mõningase veohinna tõusu, mis oleks kindlasti väga suureks abiks kõigile transpordiga tegelevatele ettevõtetele. Samuti hinnati väga kõrgelt taastatud rehvide kvaliteeti, mis tähendab, et meie enda rehvitehased saaksid kindlasti mahtusid juurde, mis omakorda elavdab majandust. Võimaliku määruse muudatusega kaasnevat keskkonnamõju ei ole kahjuks võimalik hinnata, sest käesoleval hetkel ei ole teostatud ühtegi otsest uuringut, mis hõlmaks raskeveokite rehve. Samuti on hetkel informatsiooni kogumise viis selline, mis ei võimalda tuua välja raskeveokite rehvide koguseid. Statistika on teostatud M2 M3 N2 ja N3 sõidukite kõikide rehvide peale kokku ning mahud on toodud tonnides. Kuna see kategooria hõlmab väga palju erinevaid sõidukeid, siis ei ole võimalik anda ka kaudset hinnangut. Keskkonnamõju täpsemaks hindamiseks tuleks teostada täiendav uuring või muuta andmete kogumise süsteemi nii, et oleks eraldi võimalik välja tuua erinevate kategooriate sõidukite rehvide kogused. Seda oleks võimalik teha praegu olemasoleva statistikavormi muutmisega. Käesoleval hetkel kogutakse M2, M3, N2 ning N3 kategooria rehvide kogused kõik kokku, kuid kui need eraldada, oleks võimalik teha järeldusi raskeveoki rehvide mõju kohta. Samuti oleks vajalik eraldada haagiste rehvid kategooriate järgi.