Sirvides Autor "Teinlum, Mariel" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Jäätmeprobleemid Eesti valdades
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Teinlum, Mariel; Sillaste, Viiu
    Lõputöös keskenduti peamiselt Eesti riigi kui ka Euroopasiseste jäätmemajandusega seonduvatele andmetele, küsimustele ning probleemidele. Selle töö raames uuris autor Euroopa Liidu ning eestisiseseid jäätmealaseid regulatsioone (seadusandlik pool) ning keskkonnaametnike jäätmealaseid kohustusi (täidesaatev tegevus) ning nendega kaasnevaid probleeme ja tekkivaid küsimusi. Töö sisu koostamine ning valitud metoodika aitasid autoril täita töö eesmärgi, saades ülevaate Eesti valdades esinevatest jäätmetega seonduvatest probleemidest teooria ning uurimuse analüüsi kaudu. Lõputöö raames valitud metoodikaks osutus küsimustiku koostamine ning läbiviimine, mis ühtlasi kujunes ka töö mahukaimaks osaks ning kogus oodatust rohkem vastuseid, mis analüüsiks ning tulemuste paremaks kokkuvõtteks osutus vaid positiivseks. Lõputöö koosnes kahest teooriale keskenduvast peatükist ning ühest uurimuslikust peatükist. Teoreetilistes peatükkides keskenduti Eesti Vabariigi ning Euroopa Liidu jäätmealaste seaduste ja direktiivide suunitlustele ja mõjutustele peamiselt hetkese jäätmemajanduse olukorra põhjal. Informatsiooni koguti erinevatest artiklitest, dokumentidest, esitlustest ning seadustest. Selgelt nimetati erinevused Eesti Vabariigi ning teiste Euroopa Liidu riikide olmejäätmete käitluse vahel, põhjused Eesti riigis toimunud jäätmekoguste kasvu põhjused, jäätmemajandusega seonduvalt ringmajanduse põhimõtted ning peamised probleemid jäätmekäitlusega seonduva juures. Töö uurimuslikus osas viis autor läbi töö eesmärgi täitmiseks küsimustiku Eesti omavalitsuste keskkonnaspetsialistide seas. Küsimusi esitati valla jäätmekorralduse, kodanike rolli jäätmekorralduses ning keskkonnaametniku tööd toetavate võimaluste kohta.   Lõputöö uurimuse analüüsist tulenevateks tähtsamateks järeldusteks on: 1) jäätmete sortimise alase teadlikkuse tõstmise teavitustöö läbiviimine. Vastanud valdadest 78% püüab ka jõudumööda antud alal teavitustööd teha erinevate kampaaniate, üleskutsete, koolituste ja infopäevade näol; 2) jäätmealaste pretensioonide laekumise sagedus. Enamasti laekub pretensioone valdadesse tihti – aastas 11-20 korda või rohkem, sageli tuleb pretensioonidega tegeleda igapäevaselt; 3) jäätmealaseid pretensioone. Sagedaimaks saab uurimuse põhjal lugeda jäätmekonteinerite kiiret ületäitumist, tühisõidu raha ning konteinerite mustust; 4) jäätmetekke vältimise juurutamine, millega tegeleb üle kolmveerandi küsimustikule vastanutest. Peamisteks jäätmetekke vältimise viisideks toodi välja üritustel jäätmete sorteerimine, rikkis elektrooniliste esemete parandamisvõimalused, uuskasutuskeskuste ning jäätmejaamade rajamine ja pidamine; 5) vallas töötava keskkonnaspetsialisti töö keerukus. Sageli võib tööülesandeid ühe inimese jaoks olla liialt palju ning keskkonnale olulisemad ülesanded võivad taustale jääda. Töö tegemisel võib esineda ka probleeme erinevate dokumentide või seaduste interpreteerimisega. Puuduste parandamiseks ning olukorra kaasajastamiseks toob autor ettepanekud jäätmete alase teadlikkuse tõstmise mahu ning sageduse kohta. Lõputöö uurimuslikust osast selgus, et kuigi teavitustööd püütakse teha, jääb sellest vajaka tihti just ajapuuduse ning võimekuse tõttu. Igas omavalitsuses võiks olla teavitustööga eraldi tegelev isik, et ülejäänud keskkonnaküsimustega tegelev töötaja ülekoormatud ei oleks. Ettepanekuks tooks autor veel uurimusest selgunud 92% vastanute seisukohalt täiendkoolituste pideva läbiviimise. Täiendkoolitusi vajatakse eelkõige keskkonna juriidiliste küsimuste, spetsiifiliste regulatsioonide ning keskkonnajärelvalve vallas. Suure töökoormuse kõrvalt on keskkonnaspetsialistidel keeruline järge pidada üha uuenevate ettekirjutustega.