Jäätmeprobleemid Eesti valdades

Lõputöös keskenduti peamiselt Eesti riigi kui ka Euroopasiseste jäätmemajandusega seonduvatele andmetele, küsimustele ning probleemidele. Selle töö raames uuris autor Euroopa Liidu ning eestisiseseid jäätmealaseid regulatsioone (seadusandlik pool) ning keskkonnaametnike jäätmealaseid kohustusi (täidesaatev tegevus) ning nendega kaasnevaid probleeme ja tekkivaid küsimusi. Töö sisu koostamine ning valitud metoodika aitasid autoril täita töö eesmärgi, saades ülevaate Eesti valdades esinevatest jäätmetega seonduvatest probleemidest teooria ning uurimuse analüüsi kaudu. Lõputöö raames valitud metoodikaks osutus küsimustiku koostamine ning läbiviimine, mis ühtlasi kujunes ka töö mahukaimaks osaks ning kogus oodatust rohkem vastuseid, mis analüüsiks ning tulemuste paremaks kokkuvõtteks osutus vaid positiivseks. Lõputöö koosnes kahest teooriale keskenduvast peatükist ning ühest uurimuslikust peatükist. Teoreetilistes peatükkides keskenduti Eesti Vabariigi ning Euroopa Liidu jäätmealaste seaduste ja direktiivide suunitlustele ja mõjutustele peamiselt hetkese jäätmemajanduse olukorra põhjal. Informatsiooni koguti erinevatest artiklitest, dokumentidest, esitlustest ning seadustest. Selgelt nimetati erinevused Eesti Vabariigi ning teiste Euroopa Liidu riikide olmejäätmete käitluse vahel, põhjused Eesti riigis toimunud jäätmekoguste kasvu põhjused, jäätmemajandusega seonduvalt ringmajanduse põhimõtted ning peamised probleemid jäätmekäitlusega seonduva juures. Töö uurimuslikus osas viis autor läbi töö eesmärgi täitmiseks küsimustiku Eesti omavalitsuste keskkonnaspetsialistide seas. Küsimusi esitati valla jäätmekorralduse, kodanike rolli jäätmekorralduses ning keskkonnaametniku tööd toetavate võimaluste kohta.   Lõputöö uurimuse analüüsist tulenevateks tähtsamateks järeldusteks on: 1) jäätmete sortimise alase teadlikkuse tõstmise teavitustöö läbiviimine. Vastanud valdadest 78% püüab ka jõudumööda antud alal teavitustööd teha erinevate kampaaniate, üleskutsete, koolituste ja infopäevade näol; 2) jäätmealaste pretensioonide laekumise sagedus. Enamasti laekub pretensioone valdadesse tihti – aastas 11-20 korda või rohkem, sageli tuleb pretensioonidega tegeleda igapäevaselt; 3) jäätmealaseid pretensioone. Sagedaimaks saab uurimuse põhjal lugeda jäätmekonteinerite kiiret ületäitumist, tühisõidu raha ning konteinerite mustust; 4) jäätmetekke vältimise juurutamine, millega tegeleb üle kolmveerandi küsimustikule vastanutest. Peamisteks jäätmetekke vältimise viisideks toodi välja üritustel jäätmete sorteerimine, rikkis elektrooniliste esemete parandamisvõimalused, uuskasutuskeskuste ning jäätmejaamade rajamine ja pidamine; 5) vallas töötava keskkonnaspetsialisti töö keerukus. Sageli võib tööülesandeid ühe inimese jaoks olla liialt palju ning keskkonnale olulisemad ülesanded võivad taustale jääda. Töö tegemisel võib esineda ka probleeme erinevate dokumentide või seaduste interpreteerimisega. Puuduste parandamiseks ning olukorra kaasajastamiseks toob autor ettepanekud jäätmete alase teadlikkuse tõstmise mahu ning sageduse kohta. Lõputöö uurimuslikust osast selgus, et kuigi teavitustööd püütakse teha, jääb sellest vajaka tihti just ajapuuduse ning võimekuse tõttu. Igas omavalitsuses võiks olla teavitustööga eraldi tegelev isik, et ülejäänud keskkonnaküsimustega tegelev töötaja ülekoormatud ei oleks. Ettepanekuks tooks autor veel uurimusest selgunud 92% vastanute seisukohalt täiendkoolituste pideva läbiviimise. Täiendkoolitusi vajatakse eelkõige keskkonna juriidiliste küsimuste, spetsiifiliste regulatsioonide ning keskkonnajärelvalve vallas. Suure töökoormuse kõrvalt on keskkonnaspetsialistidel keeruline järge pidada üha uuenevate ettekirjutustega.

In today's society, one of the biggest environmental concerns in the world is possibly the ever-expanding waste management, with issues that no government or citizen can avoid and like any working system, there are also mistakes and shortcomings in Estonian waste management. This fact also results in the selection of the topic of the following thesis – Waste Problems in Estonian Municipalities. The aim of the thesis is to get an overview of the problems, issues and concerns that arise regarding waste in Estonian municipalities. Due to the aim of the thesis, the task is to examine the European Union documents providing guidelines for waste management and the relevant acts of waste management in the Republic of Estonia that take into account the specific characteristics of the Republic of Estonia. In order to solve the tasks, the following activities had to be carried out: firstly, review of legislation on two levels in the areas of interest; secondly, mapping of waste problems; thirdly, compilation of the questionnaire for the municipalities taking into account the various areas of waste management; fourthly, analysis of the answers to the questionnaire and drawing conclusions. Various sources have been used – laws, presentations, articles, books and documents – in compiling the thesis. The thesis is built in three chapters. The first two chapters include the theory of waste management, waste laws and waste statistics analysis. The theory chapters cover tables with statistical data from different sources from the perspective of Estonia and the European Union. The third chapter covers the analysis of the questionnaire prepared by the author and the data collected to support theoretical chapters, and consists of the questions presented in the questionnaire and charts drawn on them, as well as the analysis of the questions by one in order to reflect the results in more detail. The data analysis also pays great attention to the free response options. In the thesis, answers are sought, in particular, to determine the current situation and to clarify the reasons for the shortcomings.   The most important conclusions from the analysis of the thesis are: 1) waste complaints. The most common examples of this study are overfilling of waste containers, empty waste transportation money and container dirt; 2) awareness-raising work on waste sorting. 78% of the responding municipalities try to make up for information in this area in the form of various campaigns, calls, training and information days; 3) the frequency of receipt of waste complaints. In the majority of cases, complaints often arise in the municipalities – 11 to 20 times or more a year, often complaints have to be dealt with every day; 4) the introduction of waste prevention, which is dealt with by more than three quarters of the respondents to the questionnaire. The main ways of preventing waste were identified at events in the form of waste sorting, the possibility of improving electronic items, the construction and maintenance of reuse centres and waste stations; 5) the work complexity of an environmental specialist working in the field. Often, there can be too many work tasks for one person, and more important tasks for the environment can be left behind. There may also be problems with the interpretation of different documents or laws when working. In order to fill the shortcomings and improve the situation, the author proposes raising awareness of the volume and frequency of waste. The exploratory part of the thesis revealed that, although it is attempted to make information work, it is often lacking due to lack of time and capacity. In each municipality, there could be a person in the field of information, so that the rest of the workers involved in environmental matters would not be overburdened. The proposal would also lead the author to continuous further training for 92% of respondents, which have been found in the study. Further training is needed, in particular, in the areas of environmental legal issues, specific regulations and environmental monitoring. In addition to the high workload, environmental professionals are finding it difficult to follow the stage with ever-renewing regulations.