Sirvides Autor "Tiismaa, Sigrit" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    COVID-19 pandeemiast tingitud muutused eelarvestamisel Põhja-Pärnumaa valla näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-08) Tiismaa, Sigrit; Kukk, Kati
    Eelarve on kohalikus omavalitsuses üks olulisemaid tööriistu valla juhtimiseks. Eelarve peab olema lihtsasti mõistetav ja selge kõigile. Samuti peab olema tegemist võimalikult läbipaistva protsessiga, see tekitab elanikes usaldust, et valda juhivad õiged inimesed ning nende elu korraldatakse omakasupüüdmatult. Kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimine on rangelt reguleeritud seaduste ja määrustega ning sellest olenevalt on väga keeruline teha eelarvete protsessis mööndusi ning muid juhtimisotsuseid. Kohalikus omavalitsuses on eelarve koostamine aeganõudev ja pikk protsess, sest esmalt tuleb koostada, muuta või üle vaadata valla arengukava ja eelarvestrateegia, lähtudes eelnevast kahest dokumendist hakatakse koostama valla eelarvet. Enne valla eelarve koostamist on vaja korda saada kõikide hallatavate asutuste eelarved ning leida ka asutuste juhtidega kompromisse. Valla eelarve peab omakorda saama heakskiidu nii valitsuselt kui ka volikogult, mis võib muutuda samuti väga ajamahukaks, sest inimesi on palju ja arvamusi on samuti mitmeid, aga eelarve saab vastu võtta alles poolthäälte enamusega. Valla eelarve peab olema vastuvõetud hiljemalt 31.märtsiks, vastasel juhul tunnistatakse volikogu ebapädevaks ning saadetakse laiali. Valla eelarve täitmist aitab kontrollida seireanalüüs, mis tehakse igal kvartalil, seal analüüsitakse kinnitatud eelarvet ning selle täitmist protsentuaalselt. Eelarve täitmist kirjeldab ka majandusaastaaruande kohustuslik osa, milleks on eelarve täitmise aruanne, seal analüüsitakse kinnitatud eelarvet, koondeelarvet ja eelarve täitmist. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks kasutati deduktiivset lähenemisviisi, mis tähendab liikumist üldiselt üksikule. Üldine teooria seoti konkreetse valla eelarvega ning teooriast lähtuvalt toimus analüüs. Esmalt vaadeldi eelarve koostamise teoreetilist poolt, misjärel koguti empiirilisi andmeid. Lõputöö koostamisel kasutati vertikaalset ülesehitust. Andmete kogumiseks kasutati kombineeritud meetodi, antud meetodi puhul saavad kokku kvantitatiivne ja kvalitatiivne meetod. Uurimiseks vajalikud andmed saadi dokumendivaatluse ja poolstruktureeritud intervjuu teel. Dokumendivaatlus viidi läbi lisas 1 välja toodud kava alusel ning intervjuu toimus lisas 2 välja toodud küsimuste alusel. Lõputöö esimeses osas on antud teoreetiline ülevaade eelarve olemusest, mõistest, meetoditest, protsessist ning kasulikest ja kahjulikest külgedest. Teises osas on kirjeldatud uuritavat organisatsiooni ehk Põhja-Pärnumaa valda ning välja toodud nõuded kohaliku omavalitsuse eelarve koostamise nõuete kohta ning kirjeldatud ka Põhja-Pärnumaa valla eelarvestamise protsessi tavaolukorras ning viimasena kirjeldatud ka, mis hakkas eelarvetes ja juhtimises muutuma seoses COVID-19 pandeemia tulekuga. Lõpetuseks on kirjeldatud autori poolseid ettepanekuid, millised tegevused aitaks paremini toime tulla hädaolukordade juhtimisega ning analüüsitud võimalike parendus kohti seoses eelarvestamise ja eelarvetega kohalikus omavalitsuses. Autori hinnangul sai lõputöö eesmärk täidetud, seoses hädaolukordade tarbeks kiirete eelarvestamise protsessi muudatusteks võimaluste väljatoomisega. Lisaks selgitas töö kirjutamine paremini kohalike omavalitsuse üksuste tööd ning juhtimise põhimõtteid.