Sirvides Autor "Timusk, Ketlin" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Sisekommunikatsiooni uuring Väike-Maarja valla allasutustes
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Timusk, Ketlin; Freienthal, Heli
    Käesoleva lõputöö eesmärk, kaardistada Väike-Maarja valla allasutustes sisekommunikatsiooni kitsaskohti, et leida kommunikatsiooni parendamise võimalusi, sai täidetud. Esimese uurimisülesande, anda ülevaade organisatsiooni sisekommunikatsiooni korraldamise teoreetilistest lähtekohtadest, täitmiseks kirjeldati organisatsiooni sisekommunikatsiooni olulisust ning selle ülesandeid. Olulisus põhineb organisatsiooni püsimisel ning edasisel arengul. Kommunikatsiooni ülesandeks on delegeerida organisatsiooni eesmärke, tegevusi ning saavutusi. Toodi välja protsessid, mis kirjeldaksid informatsiooni liikumist ning juhtimist. Kommunikatsiooni protsess saab alguse kommunikaatori poolt sõnumi edastamisest ning lõpeb alati mingisuguse mõjuga, olgu selleks positiivne või negatiivne mõju, kuid eeldus on alati kommunikeerides jõuda positiivse tulemini, et edastatav informatsioon saab mingil moel rakendust. Toodi välja ka peamised suhtlemiskanalid ja -vahendid ning suhtlemistõkete tekke põhjused. Selgus, et organisatsioonis suuliselt edastatava informatsiooni peab kirjalikult fikseerima. Suhtlemistõkked tekivad, kas informatsiooni vastu võtmisel, mõistmisel või omaks võtmisel. Dokumentide koostamise põhimõte seisnebki organisatsiooni sisekommunikatsiooni toetamises ja suhtlemistõkete ennetamises. Lisaks toodi välja sisekommunikatsiooni rahulolu mõõtmise võimalused. Võimaluste välja toomisel selgus, et antud sisekommunikatsiooni uuringu tarbeks on sobivaim küsitlus Downsi ja Hazeni poolt loodud CSQ (Communication Satifaction Questionnaire) küsimustikule vastamiseks kuluva aja tõttu. Teise uurimisülesande, kaardistada Väike-Maarja valla allasutuste sisekommunikatsioonis esinevaid kitsaskohti, täitmiseks koostas autor ankeetküsimustiku millega koguti andmed. Kolmanda uurimisülesande, leida sisekommunikatsiooni parendamise võimalusi valla erinevate üksuste vahelise kommunikatsioonivoo arendamiseks, täitmiseks analüüsis autor kogutuid andmeid ning nende vahelisi seoseid, et esitada järeldusi ning ettepanekuid. Autori poolt esitatud järeldused antud töö kohta on: • Väike-Maarja valla allasutuste töötajatel on suhtlemisvajadus ja kuuluvustunne kõrgem. • Suurema tööstaažiga töötajad tunnevad ettevõtet ja selle kommunikatsioonikliimat paremini, kui seda alles tööle asunud töötajad. Tuleb arvestada sellega, et madalama tööstaažiga töötajatel võtab aega asutuse kommunikatsioonikliima kohanemisega ja selle tundma õppimisega. Mida suurem on Väike-Maarja valla allasutuses töötanud inimese tööstaaž, seda kõrgemalt hakkab hindama ta kommunikatsioonikliimat ja väärtusi, sest tema teadlikkus tõuseb. • Probleemiks on Väike-Maarja valla allasutuste sisekommunikatsioonis vastajate hinnangul see, et asutuses esineb konflikte. Uuringutulemustest ei selgu, mis tekitavad asutustes konflikte. • Vastajate hinnangul on allasutuste juhtide suhtlemine alluvatega heal tasemel ning ühtlasi on see ka Väike-Maarja valla allasutuste sisekommunikatsioonis kõige paremini toimiv kommunikatsiooni osa. • Vastajate hinnangul on Väike-Maarja valla kõige paremini toimiv kommunikatsiooni protsessi osa juhtide ja töötajate vaheline suhtlus. • Rakke valla ühinemine Väike-Maarja vallaga vastajate hinnangul ei toonud kaasa infovahetuses muutusi. Ettepanekud Väike-Maarja valla allasutuste kommunikatsioonivoo parendamiseks: • Allasutuse juhid peaksid suhtlema oma töötajatega pigem näost näkku, et töötajate suhtlemisvajadus ja kuuluvustunne saaksid rahuldatud. • Allasutuste juhid võiksid osaleda konfliktijuhtimise koolitustel, et osata asutuses esinevate konfliktidega toime tulla, neid ennetada ning lahendada. • Allasutuse töötajad võiksid osaleda meeskonnakoolitustel, et osata kolleegidega igapäevaselt paremini toime tulla ja nendega tekkivaid konflikte asutuses vähendada. Väike-Maarja valla arengukavas üheks väljakutseks on „järjepideva info jagamise ja kommunikatsioonivoo arendamine valla erinevate üksuste vahel“ (Väike-Maarja valla arengukava 2019-2027, lk 10). Käesoleva lõputöö olulisemaks praktiliseks väärtuseks peab autor asjaolu, et antud töö võib aidata Väike-Maarja valla arengukavas püstitatud eesmärgi täitmisele kaasa.