Sirvides Autor "Truus, Marie" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Tehnoloogiate kasutamine raamatupidajate töös
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-05) Truus, Marie; Tandru, Diana
    Lõputöö oli koostatud teemal Tehnoloogiate kasutamine raamatupidajate töös. Lõputöö eesmärk oli analüüsida tehnoloogiate kasutamist raamatupidamises, et välja selgitada raamatupidajate teadlikkus tehnoloogia arengust tingitud muutustest raamatupidajate töös ning teha järeldusi ja ettepanekuid raamatupidajate töö parendamiseks muutunud keskkonnas. Raamatupidamise ajalugu ulatub aastatuhandete taha, kui mesopotaamlased kasutasid väikeseid saviesemeid kaubaarvestuse pidamiseks. Tsivilisatsiooni algusest kuni 1494. aastani peeti inimeste poolt arvet ka muudel viisidel: savitahvitele kanti arvsümboleid, tehti koopagraveeringuid ning kõite külge sõlmi. Munk Luca Pacioli, kes on tuntud raamatupidamise isana, pani aluse kaasaegsele raamatupidamisele. Enda 1494. aastal avaldatud raamatus kirjeldab ta kahekordset kirjendamist raamatupidamises. Kahekordse kirjendamise süsteem on ka tänapäeva raamatupidamise lahutamatu osa, mida sisaldavad ka raamatupidamisprogrammid – iga tehingu kohta tuleb teha alati kaks kirjet, üks deebet ja teine kreedit. Tänapäeva raamatupidamist korraldab Eestis Raamatupidamisseadus ning Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Peamisteks raamatupidamises kasutatavateks tehnoloogiateks on pilvepõhine raamatupidamistarkvara, plokiahela tehnoloogia, tehisintellekt, mille alaliik on masinõpe, ja suurandmed. Pilvepõhises raamatupidamistarkvaras tehakse raamatupidamisülesandeid pilves asuva tarkvara kaudu, millele pääsevad kasutajad ligi läbi interneti. Sinna saab üles laadida kõiki dokumente, millele pääseb ligi igal ajal ja kõikjal maailmas. Eestis on hetkel kõige populaarsem pilvepõhine raamatupidamistarkvara Merit Tarkvara, mille alla kuulub Merit Aktiva ja Merit Palk. Plokiahela tehnoloogia loodi krüptorahaga tehingute tegemiseks ilma kolmandate osapoolteta ning on internetipõhine jagatud pearaamat, millel pole omanikku. Plokiahelasse edastatud tehingud koondatakse kronoloogilises järjestuses ühte plokki. Iga tehtud kanne näitab digitaalse vara vahetust ahelas olevate osalejate vahel. Sinna salvestatud andmetele pääsevad ligi ainult need inimesed, kellel on juurdepääsuluba. Üheks plokiahela näiteks on krüptovääring Bitcoin. Tehisintellekt on selline arvutisüsteem, mis suudab jäljendada inimese intelligentsust. See suudab lahendada probleeme, õppida ja planeerida andmete analüüsi tulemusel, et neid käitumisi hiljem korrata. Seda tehnoloogiat kasutatakse raamatupidamises kõige sagedamini korduvate ülesannete täitmiseks. Tehisintellekti on nii kitsast kui ka tugevat. Tehisintellekti alla kuulub masinõpe, mis annab arvutitele võimaluse õppida nii, et neid ei pea detailselt programmeerima. Masinõpe kasutab tehisnärvivõrke, et töödelda ja analüüsida andmeid, mille tagajärjel hakkavad need võrgud tuvastama mustreid ja klassifitseerima neid andmetes sisalduvate elementide järgi. Samuti on masinõppel ka alamhulk, mida nimetatakse süvaõppeks. Süvaõpepe võrgud õpivad mitmekihiliste tehisnärvivõrkude andmehulkadest, masinõppe algoritmid nõuavad aga põhiliselt struktureeritud andmeid. Suurandmed on struktureerimata andmete kogumid, mis tulevad erinevates vormides erinevatest allikatest. Suurandmeid liigitatakse struktureerimata ja struktureeritud andmeteks. Struktureerimata andmed on korrastamata ja sisaldab sotsiaalmeedia allikatest kogutud andmeid. Struktureeritud andmeid haldab ettevõte juba enda andmebaasides ja tabelites ning on numbriline. Suurandmed aitavad kulusid täpselt reaalajas jälgida ja on seega ka perioodilise auditeerimise korral väga kasulikud. Suurandmete, analüütika ja muude tööriistade kombineerimine automatiseerib auditeerimisprotsessi ning aitab ka vähendada tavaliselt käsitsi auditeerimisel ettetulevaid vigu Raamatupidamine jätkub kindlasti koos tehnoloogiaga. Tuleviku raamatupidaja elukutset iseloomustab virtuaalne klientidega kohtumine, suurenenud kaugtöö tegemine, millele andis hoogu ka COVID-19 pandeemia, ja täiendav roll olles finantsnõustaja. Finantsnõustaja roll eeldab, et raamatupidajad on aktiivsemad, suudavad anda nõu ning prognoose ja lahendusi välja tuua. Samuti peab tuleviku raamatupidaja olema pädev tehnoloogia kasutaja, suutma vastu võtta uusi tehnoloogilisi lahendusi ja arenema koos sellega. Järgnevatel aastakümnetel kasvab kindlasti mobiilse raamatupidamise kasutuselevõtt, pilvandmetöötlus ja areneb ka kommunikatsioon tänu 5G mobiilisidevõrkudele. Kõik need annavad võimaluse raamatupidajale töötada ükskõik kus maailmas, erinevates nutiseadmetes ning parendab ka kommunikatsiooni klientide ja ettevõtte juhiga.. Ettevõtte raamatupidamises muutuste äratundmine, prognooside ja võimaluste välja toomine aitab raamatupidajatel oma juhatuse ja klientidega efektiivsemalt suhelda. Samuti võib raamatupidamisspetsialistile tulevikus edu ja kordaminekuid tuua äritegevuse, turunduse ja reklaami alal eneseharimine. Väga oluline on arendada ka oskusi haldus- juhtimis- ja analüütiliste ülesannete täitmiseks, et olla valmis veel suuremaks automatiseerimise tulevikuks. Raamatupidamistoimingud automatiseeruvad küll üha enam, kuid tehnoloogia ei asenda inimest täielikult mitte kunagi. Tehnoloogial puuduvad emotsioonid, eetika ja muud inimlikud oskused – alati on vaja inimest, kes kontrollib ja teeb lõpliku otsuse. Lõputöö empiirilise uuringu koostamisel kasutas autor deduktiivset uurimisstrateegiat ja kvantitatiivset andmekogumise meetodit. Empiirilise uuringu disainiks oli kaardistusuuring, uuringu objektiks Eesti raamatupidajad ja raamatupidamises kasutatavad tehnoloogilised lahendused ning uuringu instrumendiks oli veebipõhine küsimustik. Veebipõhise küsimustiku struktuuri koostamisel võeti eeskuju varasemalt koostatud Kadi Vinglase bakalaureusetöö „Tehnoloogia mõju raamatupidajate tööle ning raamatupidajate valmisolek tulevasteks muutuseks“ uuringu küsimustiku põhjast. Küsitlus viidi läbi Google Forms keskkonnas. Küsimustik sisaldas nii avatud, suletud kui ka Likerti skaala küsimusi. Andmeid analüüsiti kirjeldava statistika ja sisuanalüüsi abil, MS Exceli tabelitöötlusprogrammis. Tulemused esitati tabelite ja diagrammidena ning toodi lõputöös välja koos kirjeldava tekstiga. Samuti kasutati tulemuste esitamiseks standardhälvet ja aritmeetilist keskmist ehk keskväärtust. Küsimustik edastati 2022. aasta 3. oktoobril raamatupidamisbüroodele e-maili teel, avaldati www.raamatupidaja.ee veebileheküljel ning postitati Facebooki gruppi „Raamatupidajad ja finantsjuhid, raamatupidamine“. E-maili teel kontakteeruti 68 raamatupidamisteenust pakkuvate ettevõtetega, kelle kontaktid leiti Google otsingumootorit kasutades. Ettevõtetelt saadud info põhjal on nendes raamatupidamisbüroodes kokku umbes 700 raamatupidajat. Uuringule vastas 73 raamatupidajat erinevatest ettevõtetest. 2021. aasta lõpu seisuga on Eestis Maksu- ja Tolliameti töötajate registrisse kantud 13 333 raamatupidajat, kelle hulka kuuluvad ka 5300 raamatupidamisbüroodes töötavat inimest. Uuringu tulemuste üldistamiseks kõikidele Eestis töötavatele raamatupidajatele oli vaja saada vähemalt 373 täidetud ankeeti. Valimi suuruse arvutamiseks kasutati Macorri valimimahu kalkulaatorit, kus usaldusnivooks oli seatud 95%, lubatud veapiiriks 5% ja uuritavate koguarvuks 13 333. Seega küsitlusega saadud 73 vastust ei vasta üldkogumile, mistõttu ei saa üldistada saadud uurimistulemusi üldkogumile. Uuringu tulemuste analüüsist selgus, et 66% uuritavatest on teadlik, et tehnoloogilised lahendused on raamatupidajate tööd väga palju muutnud ning muudab ka edaspidi. Lisandunud on väga palju uusi raamatupidamisprogramme, programmide liidestusi ja automatiseerimist. Suurem osa on teadlik pilvepõhisest raamatupidamistarkvarast, kuna see on põhiline töökeskkond ja kaugtöö kasutuselevõtt andis sellele veel hoogu juurde. Kõige vähem ollakse teadlikud plokiahela tehnoloogiast ja tehisintellektist, kuna Eestis need veel nii populaarsed pole. Igapäevatööd raamatupidajana on muutnud kõige rohkem pangaliides ja pilvepõhise raamatupidamistarkvara kasutuselevõtt. Kõige rohkem peavad uuringus osalenud raamatupidajad vajalikuks andmetele ligipääsu igal ajal igal pool maailmas ja kõige vähem peetakse vajalikuks krüptorahaga tehingute sooritamist, mis võib olla ka põhjuseks, et plokiahela tehnoloogiat ei tunta. Nii meessoost kui ka naissoost raamatupidajad tunnevad, et tehnoloogia pideva arenemise tõttu raamatupidajate vajadus siiski ära ei kao, raamatupidaja kui selline on endiselt vajalik tööpositsioon. Kindlasti aga muudab tehnoloogia tööd ka edaspidi, kuid uuritavad on ühel arvamusel, et raamatupidaja peab suutma koos tehnoloogiaga areneda, oskama kasutada uusi tarkvaralahendusi ning omandama kõrgemaid digitaalseid ja raamatupidamise oskusi, et selles valdkonnas tööd säilitada. Tehnoloogia üksi ei tee midagi, see tuleb tööle panna ehk programmide seadistamiseks on vajalikud erialased lisateadmised. Raamatupidaja kui andmesisestaja roll muutub üha rohkem ettevõtte juhtkonna finantsnõustaja-kontrolleri rolliks. Töö lõimub tugevalt infotehnoloogiaga, mistõttu suureneb digitaalsete oskuste vajadused, ja nõuab häid finantsanalüüsioskusi. Andmete sisestamise vajadus väheneb või kaob täielikult, lisanduvad sellised kõrvaltegevused nagu meeskonnatöö, juhtimisalane nõustamine, analüütiline mõtlemine ja tuleviku ettenägemise oskus teatud määral. Raamatupidaja ei ole enam lihtsalt andmete sisestaja vaid raamatupidamise süsteemikujundada, kes koostöös tarkvaraarendaja seab süsteemid üles. Samuti lisasid mitmed uuritavad, et raamatupidaja töö jätkub kodukontoris, pilves ja asukohast sõltumata. Raamatupidajatele tehtud ettepanekud töö parendamiseks muutunud keskkonnas on järgmised: • süvendada IT-alaseid oskuseid läbi kursuste või lisaks majandusalasele haridusele omandada haridus infotehnoloogia teaduskonnas; • arendada finantsanalüüsi oskuseid ja pöörata tähelepanu finantsjuhtimisele; • täiendada end raamatupidaja tase 6 ja kõrgemate raamatupidamise oskustega; • tutvuda lähemalt uute tehnoloogiliste lahendustega, milleks on plokiahela tehnoloogia, tehisintellekt ja suurandmed. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks püstitatud uurimisülesanded said töös täidetud.