Sirvides Autor "Tselovalnikova, Alina" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Jäätmete põletamine elektritootmiseks ja Iru jaama võrdlus teiste Euroopa ettevõtetega
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-16) Tselovalnikova, Alina; Klauson, Deniss
    Selles töös uuriti jäätmete põletamist ja põletustehnoloogiaid Eestis ja Euroopa riikides nagu Saksamaa, Rootsi ja Taani. Käesoleva töö uurimuse eesmärk on analüüsida ja võrrelda Iru elektrijaama jäätmete põletamist teiste Euroopa ettevõtetega, AVG Köln, Mälarenergi AB ja Amager Bakke. Analüüsi käigus hinnatakse jäätmete põletamise eeliseid ja puudusi ning uuritakse energiatootmise mahtu, samuti jäätmete põletamise käigus tekkivate kahjulike ainete hulka, mis võivad mõjutada keskkonda. Lõputöös võrreldakse erinevates riikides asuvate ettevõtete jäätmete põletamise meetodeid ning analüüsitakse, kuidas jäätmed kõrvaldatakse ja millised on selle protsessi positiivsed aspektid. Pärast andmete analüüsi saab elektrijaamade tööd võrrelda ja selle põhjal teha järgmiseid järeldusi: • Kõige rohkem tööstusjäätmete põletusjaamasid on Saksamaal, kus neid on 68. Järgnevad Rootsi (34) ja Taani (30), samas kui Eestis on vaid 9 sellist jaama. • Heitenormide täitmise osas on kõik riigid (Eesti, Saksamaa, Rootsi, Taani) märgitud normidele vastavaks ehk emissioonid ei ületa kehtestatud norme. • Põletusviiside osas kasutavad kõik riigid, sealhulgas Eesti, segaolmejäätmete puhul kõrge temperatuuriga põletusmeetodeid. • Jäätmete põletamisel energia tootmine on riigiti erinev. Näiteks Eesti toodab üle 300 MWh energiat, Saksamaa umbes 6 TWh, Rootsi umbes 8,5 TWh ja Taani umbes 2,5 TWh. • Samuti on erinev kasutatavate jäätmete kogus. Näiteks Iru elektrijaam kasutab Eestis umbes 250 000 tonni jäätmeid aastas, AVG Köln Saksamaal aga 740 000 tonni, Mälarenergi AB Rootsis 480 000 tonni ja Amager Bakke Taanis 560 000 tonni. Saksamaa on jaamade arvu ja jäätmetest elektritootmise poolest liider. Siiski on igal vaadeldaval riigil oma eripärad ja lähenemisviisid jäätmete põletamisele ja energia tootmisele. Teistelt riikidest, nagu Saksamaa, Rootsi ja Taani, õppimine ja parimate praktikate ülekandmine jäätmepõletuse valdkonnas võib tuua Eestile märkimisväärset kasu. Saksamaa kogemustel põhineva taristu arendamine, jäätmete tõhus kasutamine elektri tootmiseks, keskkonnastandardite järgimine ja tõhus jäätmekäitlus – kõik see aitab kaasa jäätmete paremale kõrvaldamisele ja vähendab nende negatiivset mõju keskkonnale. Parimate praktikate ja tehnoloogiate kasutuselevõtuga saab Eesti liikuda säästvama ja keskkonnasõbralikuma jäätmekäitluse poole.