Jäätmete põletamine elektritootmiseks ja Iru jaama võrdlus teiste Euroopa ettevõtetega

Selles töös uuriti jäätmete põletamist ja põletustehnoloogiaid Eestis ja Euroopa riikides nagu Saksamaa, Rootsi ja Taani. Käesoleva töö uurimuse eesmärk on analüüsida ja võrrelda Iru elektrijaama jäätmete põletamist teiste Euroopa ettevõtetega, AVG Köln, Mälarenergi AB ja Amager Bakke. Analüüsi käigus hinnatakse jäätmete põletamise eeliseid ja puudusi ning uuritakse energiatootmise mahtu, samuti jäätmete põletamise käigus tekkivate kahjulike ainete hulka, mis võivad mõjutada keskkonda. Lõputöös võrreldakse erinevates riikides asuvate ettevõtete jäätmete põletamise meetodeid ning analüüsitakse, kuidas jäätmed kõrvaldatakse ja millised on selle protsessi positiivsed aspektid. Pärast andmete analüüsi saab elektrijaamade tööd võrrelda ja selle põhjal teha järgmiseid järeldusi: • Kõige rohkem tööstusjäätmete põletusjaamasid on Saksamaal, kus neid on 68. Järgnevad Rootsi (34) ja Taani (30), samas kui Eestis on vaid 9 sellist jaama. • Heitenormide täitmise osas on kõik riigid (Eesti, Saksamaa, Rootsi, Taani) märgitud normidele vastavaks ehk emissioonid ei ületa kehtestatud norme. • Põletusviiside osas kasutavad kõik riigid, sealhulgas Eesti, segaolmejäätmete puhul kõrge temperatuuriga põletusmeetodeid. • Jäätmete põletamisel energia tootmine on riigiti erinev. Näiteks Eesti toodab üle 300 MWh energiat, Saksamaa umbes 6 TWh, Rootsi umbes 8,5 TWh ja Taani umbes 2,5 TWh. • Samuti on erinev kasutatavate jäätmete kogus. Näiteks Iru elektrijaam kasutab Eestis umbes 250 000 tonni jäätmeid aastas, AVG Köln Saksamaal aga 740 000 tonni, Mälarenergi AB Rootsis 480 000 tonni ja Amager Bakke Taanis 560 000 tonni. Saksamaa on jaamade arvu ja jäätmetest elektritootmise poolest liider. Siiski on igal vaadeldaval riigil oma eripärad ja lähenemisviisid jäätmete põletamisele ja energia tootmisele. Teistelt riikidest, nagu Saksamaa, Rootsi ja Taani, õppimine ja parimate praktikate ülekandmine jäätmepõletuse valdkonnas võib tuua Eestile märkimisväärset kasu. Saksamaa kogemustel põhineva taristu arendamine, jäätmete tõhus kasutamine elektri tootmiseks, keskkonnastandardite järgimine ja tõhus jäätmekäitlus – kõik see aitab kaasa jäätmete paremale kõrvaldamisele ja vähendab nende negatiivset mõju keskkonnale. Parimate praktikate ja tehnoloogiate kasutuselevõtuga saab Eesti liikuda säästvama ja keskkonnasõbralikuma jäätmekäitluse poole.

The purpose of this work is to analyze and compare the waste incineration process at Iru Power Plant with other European companies such as AVG Köln, Mälarenergi AB and Amager Bakke. The thesis examines the advantages and disadvantages of waste incineration, analyzes the volume of energy production and the amount of harmful substances released during waste incineration and their potential impact on the environment. It also examines various methods of waste incineration used by companies from different countries and analyzes the effectiveness and positive aspects of this process. After all the research, the power plants are compared, and the next conclusions are made: • The largest number of industrial waste incinerators is in Germany, where there are 68 of them. Sweden (34) and Denmark (30) follow, while Estonia has only 9 such plants. • In terms of compliance with emission standards, all countries (Estonia, Germany, Sweden, Denmark) are marked as complying, i.e. emissions do not exceed the established standards. • Regarding incineration methods, all countries, including Estonia, use high temperature incineration methods for mixed household waste. • Countries differ in terms of energy production when burning waste. For example, Estonia produces over 300 MWh of energy, Germany about 6 TWh, Sweden about 8.5 TWh and Denmark about 2.5 TWh. • The amount of waste used is also different. For example, the Iru power plant in Estonia uses about 250,000 tons of waste per year, while AVG Köln in Germany uses 740,000 tons, Mälarenergi AB in Sweden uses 480,000 tons, and Amager Bakke in Denmark uses 560,000 tons. Germany is the leader in terms of the number of stations and generation of electricity from waste. However, each country under this thesis has its own characteristics and approaches to waste incineration and energy production. Learning from and transferring best practices from other countries such as Germany, Sweden and Denmark in the field of waste incineration can bring significant benefits to Estonia. The development of infrastructure based on the experience of Germany, the efficient use of waste for electricity generation, compliance with environmental standards and efficient waste management - all this 38 contributes to better waste disposal and reduce their negative impact on the environment. By adopting best practices and technologies, Estonia can move towards a more sustainable and environmentally friendly waste management.