Sirvides Autor "Tulvi, Ain" järgi
Näitamisel1 - 10 10-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Ekspedeerija käsiraamat(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Suursoo, Jüri; Aasjõe, Ülle; Janno, Jelizaveta; Kalda, Tiina; Mägi, Tõnu; Kirsipuu, Viive; Nõuakas, Kati; Tulvi, AinNimetus Piiratud juurdepääs Lao tootlikkuse ja efektiivsuse tõstmise võimalused AS Infotark lao näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Soome, Eliise; Tulvi, AinLõputöö kirjutamisel oli autori eesmärgiks analüüsida AS Infotark kesklao tegevusi, nende juhtimist, tööprotsesse ja tulemusi ning võimalusel pakkuda välja lahendused veelgi edukamaks töö korraldamiseks. Antud lõputöö esimeses peatükis toob autor välja olulisi aspekte laonduse efektiivsuse tõstmiseks ning mitmete autorite nägemuse soovitud tulemuse saavutamiseks. Teises peatükis kirjeldatakse üldiselt AS Infotark ettevõtet ning tööd. Kolmandas peatükis tutvustatakse lähemalt kesklao tööd, kuidas hetkel erinevad laotööprotsessid läbi viiakse ning mis on töö tulemuseks. Viimases peatükis analüüsitakse laotöö tulemusi ning pakutakse välja võimalusi tulemuste parendamiseks põhiliselt vähendades ajakulu, vigade tekkimise võimalust komplekteerimisel ja toodete paigutust laos.Nimetus Piiratud juurdepääs Logistikajuhi tegevused firma transpordi juhtimisel ja vedude korraldamisel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Birk, Martin; Tulvi, AinAnalüüsi eesmärgiks oli välja selgitada millised on tootmisettevõtete logistikajuhtide peamised tegevused seoses transpordi juhtimise ja vedude korraldamisega ning kui palju nad igapäevaselt nende tegevustega kokku puutuvad. Logistiku tase 7 kutsestandardi põhjal on logistikajuhi töökohustusteks : transpordi juhtimine, ladude juhtimine, varude juhtimine, hangete ja ostude juhtimine, materjalijuhtimine ja tootmise planeerimine, tarneahelate ja võrgustike juhtimine, ettevõtte logistikastrateegia välja töötamine ja logistikasüsteemide arendamine, klienditeeninduse juhtimine, logistikavaldkonna personali arendamine, riskide juhtimine, keskkonnajuhtimine. Logistikajuhi kohustus peaks olema nende valdkondade kontrollmeetmete, kvaliteedinõuete ja kuluanalüüside väljatöötamine ja jälgimine. Logistikajuht ei peaks tegelema operatiivtööga(vedude tellimine,hinnapäringute tegemine, veodokumentatsiooni korraldamine). Pigem peaksid logistikajuhid tegelema stateegiliste ja taktikaliste küsimustega ettevõtte töös. Uuringu tulemustes selgus, et logistikajuhid tegelevad siiski ka operatiivsete tegevustega. Kui veo teostamise tingimused on kokku lepitud, veovajadus prognoositud ja kvaliteedinõuded paika seatud peaks logistikajuht infosüsteemis oleva teabe põhjal olema võimeline jälgima vedudega seotud kulusid, kvaliteeti, veoaegadest kinnipidamist ning selle informatsiooni analüüsi põhjal tegema vajalikke taktikalisi ja strateegilisi otsuseid. Transpordi juhtimise ja vedude korraldamisega seotud operatiivtöö on liialt lihtne, et seda peaks tegema kõrgharidusega logistikajuht. Selleks peaks olema logistikajuhi alluvuses olenevalt ettevõtte suurusest, kas üks või mitu vähem kvalifitseeritud töötajat. Peamised informatsiooni allikad logistikajuhi jaoks peaksid olema logistikakulude süsteem ja kvaliteedi haldamise süsteem, kus märgitakse ära kõik vedudega seotud kõrvalekalded. Uuringust selgus, et enamustes ettevõtetes on vastavad süsteemid olemas ja registreeritakse nii kulusid kui ka kõrvalekaldeid. Paraku oli ka mõni üksik ettevõte, kus ei ole vastavaid süsteeme kasutusele võetud, sest arvatakse, et sellest ei ole neile kasu või lihtsalt ei ole aega sellega tegeleda. Uuringu tulemustest selgus, et neli peamist tegevust millega logistikajuhid tegelevad on veo tellimine, hinnapakkumiste ja potentsiaalsete vedajate võrdlemine ning ettevõttele sobivaima pakkumise ja teenusepakkuja tuvastamine, transpordiliigi ja veovahendi valimine ning veovajaduse väljaselgitamine. Transpordiliigi valik ja veovajaduse väljaselgitamine(prognoosimine) on pigem taktikalised ning strateegilised valdkonnad, mis peaksidki olema logistikajuhi vastutusalas. Hinnapakkumiste küsimine ja veo tellimine on liialt lihtsad tegevused, seetõttu peaksid need ülesanded olema delegeeritud logistikajuhi alluvuses töötavale inimesele. Lisaks selgus uuringu tulemustest, et logistikajuhtide üheks aeganõudvamaks ja keerulisemaks ülesandeks on veovajaduse väljaselgitamine ja prognoosimine. See võib olla tingitud ebapiisavast informatsioonist tootmisosakonnast kui ka asjaolust, et vedusi on vaja teha väga palju. Veovajaduse prognoosimine on logistiku kutsestandardi põhjal logistikajuhi üks peamisi kohustusi. Kokkuvõtvalt võib öelda, et enamus uuringus osalenutest logstikajuhtidest tegelevad pigem strateegilise ja taktikalise juhtimisega. Siiski leidus ka neid logistikajuhte, kes pigem tegelevad operatiivtööga. Peaaegu kõigis uuringus osalenutest ettevõtetes on kasutusel logistika- ja transpordikulu arvestussüsteemid ja kvaliteedi mõõtmisele ning jälgimisele pööratakse samuti tähelepanu. Mõned logistikajuhid peaksid tõenäoliselt rohkem aega leidma kulusüsteemide väljatöötamisele ja jälgimisele, et saada täpsemat ja paremat infot transpordi juhtimisega seotud otsuste jaoks.Nimetus Piiratud juurdepääs Logistikajuhi tegevused logistikapersonali juhtimisel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Auväärt, Silvia; Tulvi, AinAntud lõputöö eesmärgiks on välja selgitada, kui teadlikud on logistikajuhid enda ülesannetest logistikapersonali juhtimisel ning kui palju nendest ülesannetest nad igapäevaselt täidavad. Vastavalt logistiku kutsestandardi seitsmendale tasemele, mis on logistikajuhi tase, on logistikavaldkonna personali arendamine üks logistikajuhi tegevusalasid. Sealhulgas on logistikajuhtide vastutusalaks logistikapersonali motiveerimine, arendamine ja karjääriplaneerimine. Logistikajuht osaleb ka logistikatöötajate valikuprotsessis ning valib sobivad töötajad vastavalt ettevõtte vajadusele, korraldab töötajatele koolitusi ning juhendab ning nõustab logistikavaldkonna töötajaid. Nagu vastustest selgus, on motiveerimine üks kõige keerukamaid ülesandeid, mida logistikajuhid ise välja tõid alluvatega töötamise juures. Nagu eelnevalt juba mainitud, toovad motiveeritud töötajad palju paremaid tulemusi, kui vähese motivatsiooniga töötajad. Lisaks võib ühe inimese madal motivatsioon mõjuda ka teistele töötajatele ja demotiveerida teisi. Nii ongi logistikajuhtide peamiseks kohustuseks vältida töötajate motivatsiooni langust arendades välja korralikud motivatsioonisüsteemid. Nagu küsitlusest selgus, eelistavad enamik ettevõtteid motiveerida töötajaid tulemuspõhise boonusega. Tegelikult ei ole raha kõige parem motivaator, sest tavaliselt tekitab motivatsiooni tuua häid tulemusi ainult lühikesel perioodil. Palju paremini motiveerivad töötajaid mitterahalised vahendid, nagu mugav töökeskkond, toredad kolleegid, arenemisvõimalused, ettevõttesisesed boonused (näiteks tasuta lõuna), energiline ja eeskuju näitav juht ning muu. Põhinedes kutsestandardile saab öelda, et logistikajuhid tegelevad töötajate motiveerimisega, kuid suures osas on välja arendamata korralik motiveerimissüsteem. 11. küsimuse juures selgus, et kuigi suur osa logistikajuhte peab oma alluvate erialaseid teadmisi väga heaks, tõid pooled vastajad välja, et töötajatel küll on erialased teadmised, kuid need vajaksid teatud valdkondades täiendamist või ei osata oma teadmisi piisavalt hästi. Samuti selgus, et kõige enam vajaksid töötajad logistikajuhtide meelest täiendavaid teadmisi infotehnoloogia ja varude juhtimise vallas. Logistikajuhi vastutusalaks on arendada oma töötajate erialast kompetetentsust täiendkoolituste korraldamise või läbiviimise kaudu. Analüüsist võib järeldada, et üldiselt on töötajatel piisavalt erialaseid teadmisi, et igapäevase tööga hakkama saada, kuid pooltel juhtudel on töötajatel siiski teatud valdkondades täiendavaid koolitusi vaja. Üldjuhul näevad logistikajuhid üsna üheselt, kui suur osakaal töötajatest peaks omama erialast haridus, jäädes 60 – 70 % vahele. Samas on üllatava, et nad ei näe vajadust, et kõikidel töötajatel oleks erialane haridus. Väga suurel määral erinevad ettevõtetes erialaselt haritud töötajate osakaalud: kolmes ettevõttes on 70% või enamal töötajatest erialane haridus, samas kui seitsmes ettevõttes on alla poole logistikapersonalist erialaselt haritud, enamasti 20% ringis. Logistiku seitsmes tase eeldab, et antud taseme töötaja on ettevõttes tippjuht, kellel on magistrikraad või sama tasemega kõrgharidus ja kellel on erialast töökogemust vähemalt kolm aastat. Väga üllatuslikult tuli välja, et lausa neljal vastajal ei ole kõrgharidust, seega vastavalt kutsestandardile ei tohiks neid nimetada logistikajuhtideks. Neljal vastajal on muul erialal omandatud kõrgharidus, kuid ainult üks nendest on käinud täiendkoolitustel, ülejäänud on omandanud erialased teadmised töö käigus. Ühel vastajal on bakalaureuse kraad logistikast ning ainult ühel vastajal magistri tasemel kõrgharidus logistikast, vastates seega logistikajuhi kutsestandardi kriteeriumitele. Sellest võib järeldada, et paljud ettevõtted ei jälgi rangelt kutsestandardeid, kuna on suur puudus logistikajuhtidest. Tihti tõusevad ettevõtete logistikajuhtideks inimesed, kellel küll puudub erialane haridus, kuid läbi töökogemuse on omandanud piisavalt teadmisi ja oskusi, et logistikajuhi igapäevatööga hakkama saada. Üks logistikajuhi põhilisi ülesandeid personaliga seoses on hoolitseda selle eest, et ettevõttes oleks piisavalt kompetentset logistikapersonali. Seetõttu peaks logistikajuht osalema ka uute logistikavaldkondade töötajate värbamisprotsessis, valima välja sobivad töötajad, hinnates nende kompetentse ning koostama neile ametijuhended. Nagu vastustest selgub, on kõikides ettevõtetes töötajatel ametijuhendid, lisaks veel kolmes ettevõttes räägitakse töötajate kohustused ning vastusalad suuliselt üle vastavalt vajadusele. Seetõttu on töötajate arusaam oma tööülesannetest päris hea. Iga juhi ülesannte hulka kuulub alluvate juhendamine, nõustamine ning abistamine. Need samad kohustused on ka igal logistikajuhil. Vastustest selgus, et töötajad vajavad oma töös abistamist ainult eriolukordades või kui tunnevad, et vajalik tegevus ei ole nende volituste piirides. Ainult ühes ettevõttes vajavad üksikud töötajad igapäevast juhendamist. Seetõttu on arusaadav ka, et enamik logistikajuhte panustavad alluvate juhendamisele igapäevaselt üsna vähe aega, alla poole tunni. Üks logistikajuht kulutab igapäevaselt umbes tund oma tööajast alluvate juhendamisele ning ühel juhul kulutab logistikajuht lausa pool oma tööajast alluvate juhendamisele. Kõige enam vajavad abistamis ja juhendamist varude juhtimise seotud töötajad ning laotöötajad. Üldiselt võib väita, et logistikajuhid tegelevad äärmiselt vähe töötajate juhendamise ja nõustamisega. Võimalik, et töötajad on piisavalt kogenud ega vajagi rohkem juhendamist ja saavad oma tööga hakkama. Kokkuvõtvalt võib väita, et üldiselt vastavad logistikajuhtide tegevused kutsestandardis ette nähtud tegevustele, kuigi töötajate motivatsiooni- ning arengusüsteeme annaks parandada. Samas aga ei vasta enamus logistikajuhte oma kompetentsuse poolest kutsestandardile ja ka päris suur osa töötajates ei oma erialast haridust. Antud analüüsi ja tulemusi saaks kasutada, et läbi viia laiaulatuslikum uuring parandamaks logistikatöötajate kompetentsusnõudeid. Antud uuringust saaks teha sügavamaid järeldusi, kui lisada valimi hulka kõik kriteeriumitele vastavate tootmisettevõtete logistikajuhid Eestis, sest praegune analüüs keskendus ainult Harjumaa ettevõtetele ning nende põhjal ei saa teha üldisi järeldusi logistikajuhtide olukorrale Eestis.Nimetus Piiratud juurdepääs Pakendamise protsessi efektiivistamine AS A.Le Coq näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Millend, Monika; Tulvi, AinEttevõttes AS A.Le Coq esineb pakendamise protsessis olulisi kitsaskohti, mis pikendavad toodangu läbimisaega ettevõttesiseses tarneahelas. Mõningatel juhtudel seisab toodang pärast lattu saabumist mitu nädalat, sest pole tarneks valmis. Probleemidena esineb informatsiooni-, materjali- ja ruumipuudus. Intervjuude ja osalusvaatlusel kogutud andmete hetkeolukorra analüüsi tulemusena selgus, et infovoog protsessis toimub paralleelselt materjalivooga, kuid seda ainult materjalivooga samas suunas. Selle tulemusena ei ole protsess läbipaistev ega ka jälgitav, põhjustades tarneahelas ebatäpsusi. Infovoo puudumine mõjutab pakendamise protsessiga otseses seoses olevate toimingute kvaliteeti. Varude haldamisel kasutatakse visuaalse kontrolli meetodit, mis kasvava töömahu juures ei ole enam efektiivne. Pakkematerjalide kasvava mahu ja seetõttu ebaefektiivseks muutunud virnastamismeetodi kasutamisel on pakendamise alal tekkinud ruumipuudus, mis pärsib töö tootlikkust. Pakendamise protsess vajab uut lähenemist, mida võimaldavad alljärgnevad aja komperssiooni strateegiatest tulenevad ettepanekud. Materjalivooga paralleelselt ning mõlemas suunas liikuva infovoo tagamiseks pakendamise protsessis, tuleb kaotada pakketellimuste liikumine paberkandjal. Selle asemel tuleb digitaliseerida kõik pakendamisega seotud tegevused. Veebikeskkonda tuleb luua tellimuste esitamise süsteem, kasutades ettevõttes juba kasutuselolevaid infotehnoloogilisi võimalusi. Sisevõrku loodud tellimissüsteemi ülesehitus peab olema lihtne ja arusaadav, nõudes vähest ajalist ressurssi. Tellimuse täitmiseks vajalik informatsioon on eelnevalt vastutavate isikute poolt tootepõhiselt süsteemi sisestatud. Oluline on muuta protsess võimalikult automaatseks ning vältida tõrkeid juba selle varajases faasis. Süsteemis kajastuva tellimuse staatuse tõesuse tagamiseks igal ajahetkel toimub pidev sünkroniseerimine ERP programmiga- võimaldada tuleb reaalajas jälgitav protsess. Juurdepääs süsteemis sisalduvale informatsioonile peab olema igal protsessiga otseses või kaudses seoses oleval As A.Le Coq töötajal. Sellega tagatakse protsessi läbipaistvus kogu ettevõttesisese ahela ulatuses ning luues ühene andmebaas informatisooni talletamiseks. Pakendamise protsessi infovoo tagamine ja selle läbipaistvuse saavutamine võimaldab tulemuslikumalt hallata laovarusid. Laoseisu visuaalse kontrollimise asemel on võimalik kasutusele võtta efektiivsemaid tellimismeetodeid. Pakkematerjalide nõudlusmustrit tuleb vaadelda tooteartiklipõhiselt ning arvestada hooajalise- ja hooajavälise müügiperioodiga. Pakkematerjalide puhul, mida kasutatakse erinevate tooteartiklite pakendamisel, saab rakendada tellimuspunkti meetodit. Selle kasutusele võtmiseks tuleb analüüsida varasemate aastate nõudlust, mille suure hajuvuse tõttu nõuab suuremat tähelepanu reservvaru suuruse määramine. Pakkematerjalide puhul, mida kasutakse vaid kindla tooteartikli pakendamisel ja nõudlus on selgesti sõltuv, ei sobi kasutada eelnimetatud meetodit. Sõltuva nõudlusega materjalide puhul on võimaluseks materjalide planeerimise meetodi kasutamine, mis eeldab koostööd tootmisjuhiga. Tõese informatsiooni kättesaadavus soovitud ajahetkel võimaldab teha õigeid otsuseid täiendtellimuse esitamisel, vältides materjali defitsiidiolukorra tekkimise võimalust. Parema varude haldamise tulemusena võivad teatud ajahetkedel pakkematerjalide hoiustatavad kogused laos olla tavapärasest suuremad. Ladustamistehnoloogia peab võimaldama praegusest rohkem hoiukohti, seejuures laoruumi maksimaalselt ära kasutades. Pakkematerjalide ladustamiseks on kaks erinevat võimalust- kas kõikide või osaliste aluste hoiustamine pakkimisalal. Kõikide kartongkastide ladustamisel tuleb kasutada kombinatsiooni kahe- ja ühekordsetest kaubaaluse riiulitest, võimaldades aluseid hoiustada kolmel korrusel. Alusekohti ja tööruumi tekitatakse juurde, kuid kaubaaluste käitlemiseks vajatakse spetsiaalseid tõstuki kahvlite pikendusi. Teise variandina on võimalik pakkimisalal tekitada juurde ruumi, kasutades kolmekorruselisi kaubaaluse riiuleid vaid kahe pakkimisala eraldusena pöördega seina äärt mööda. Hoiukohtade vajadus on kaetud, sest igast tooteartiklist ladustatakse pakkimisalal vaid kaks kuni neli alust, seda sõltuvalt nõudlusest. Ülejäänud varude hoiustamine toimub virnastamisel ladustamisalal, mida autor peab kõige mõistlikumaks lahenduseks. Pakkeliini nihutatakse seinale lähemale, suurendades oluliselt tööala. Kauba käitlemiseks on võimalik kasutada olemasolevat laotehnikat. Ettevõttes AS A.Le Coq on toodangu pakendamine plastkastist kartongkasti üheks olulisemaks mõjuteguriks läbimisaja kujunemisel ekspordis. Pakendatava toodangu mahtude kasvades tuleb luua kõik eeldused pakendamise protsessi efektiivseks toimimiseks, et tulla toime ka suure töökoormuse juures. Seeläbi suudetakse vähendada läbimisaega, hoides kinni vähem käibevahendeid ning pakkudes kvaliteetset klienditeenindust. Nimetatud lahendusettepanekud aitavad pakendamise protsessi muuta tootlikumaks, luues eeldused selle tõrgeteta funktsioneerimiseks.Nimetus Piiratud juurdepääs Tootmisettevõtte logistikajuhi tegevused ettevõtte konkurentsivõime tõstmisel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Tasane, Terje; Tulvi, AinUurimuse käigus selgus, et tegeletakse enamuste kutsestandardis toodud tööülesannetega, kuid neile pühendatakse keskmiselt tööpäevas vähe aega. Tuli välja, et ettevõtteti keskendutakse erinevatele valdkondadele ajaliselt ebaühtlaselt. Kohati tegelevad logistika tegevuste korraldamisega töötajad, kelle põhitööks on muu. See pärsib töö kvaliteeti. Logistikajuhtidesse suhtutakse üha enam kui uuendajatesse, kes seisavad suurepärase äritegevuse taga. Nende tegevused keskenduvad ettevõttesisestele eesmärkidele, mis on suunatud ettevõtte omakapitali suurendamisele. Logistikajuhi töökohustusteks on: transpordi juhtimine, ladude juhtimine, varude juhtimine, hangete ja ostude juhtimine, materjalijuhtimine ja tootmise planeerimine, tarneahelate ja võrgustike juhtimine, logistikastrateegiate välja töötamine ning logistikasüsteemide aredamine, klienditeeninduse juhtimine, logistikavaldkonna personali arendamine, riskide juhtimine ja keskkonnajuhtimine. Kõikides nendes valdkondades peab logistikajuht koostama protseduurireeglid ja tööjuhendid, rakendama jälgimis- ja kontrollmeetmed, aga tulemuste põhjal saab öelda, et kõik juhid seda ei tee. Et muuta ettevõtet konkurentsi võimelisemaks, tuleb võimalikult maksimaalselt juhinduda kutsestandardist. Logistikajuhi tööülesandeks on tegeleda logistika strateegilise ja taktikalise juhtimisega, mitte niivõrd operatiivse poolega. Uuringust selgus, et tegeletakse siiski ka operatiivse poolega. See tuleneb sellest, et praktikas ei ole tootmisettevõtetes logistikajuhi amet lõplikult välja kujunenud ning mitmel juhul puudub logistikameeskond, kellele operatiivseid ülesandeid delegeerida. Tulemusena on logistikajuhtide vastutuse ulatus ettevõtetes lai ja enamik logistikajuhte tegeleb vähemal või suuremal määral erinevate protsesside korraldamise ja kontrollimisega. Erinevused vastustes tulenevad näiteks sellest, milline on ettevõttes tööjaotus ja kes on erinevate valdkondade eest vastutavad töötajad. Parendusettepanekud: • moodustada logistika meeskond, mis võimaldab logistikajuhil koostada strateegilisi/taktikalisi plaane, mitte tegeleda operatiivtööga; • õppekavadesse integreerida rohkem majandusalaseid aineid, et juht oleks majandusanalüüside koostamisel pädevam; • korraldada personali täienduskoolitusi järgnevates valdkondades: infotehnoloogia, võõrkeeled, laotöö korraldus, töödistsipliin, allüksuste koostöö, klienditeenindus, toll, varude juhtimine, tarneklauslid, veoriskid, kindlustus, ostmine ja hankimine; • värvata kõrgharidusega isikuid logistikajuhtideks (eelistatavalt magistrikraadiga); • töökorralduse aluseks võtta kutsestandardi kompetentsid.Nimetus Piiratud juurdepääs Väikese väärtusega materjalide ostuprotsessi analüüs ja parendusvõimalused ettevõttes ABB AS Elektrimasinate tehas(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Rüütel, Reimo; Tulvi, AinKäesoleva uurimustöö käigus analüüsis autor ABB Elektrimasinate tehases kasutuses olevat väikese väärtusega materjalide ostuprotsessi ning esitas analüüsi tulemustest lähtuvalt parendusettepanekuid. Uurimuse tulemusena selgus, et väikese väärtusega materjali ostuprotsess vajab muudatusi, kuna nende haldamiskulud on kõrged ning protsess aeganõudev. Lõputöö esimeses peatükis tõi autor välja erinevaid hankestrateegiad, mida on võimalik kasutada väikese väärtusega materjalide haldamiseks. Nendeks on näiteks hankemahtude konsolideerimine, tarnija juhitud kaubavarude mudel, koondostutellimusega ostmine. Igal strateegial on omad eripärad, mistõttu on oluline ettevõttes kaardistada olukord ning läbi mõelda, millise hankestrateegia kasutusele võtmine on võimalik ning milline nendest tooks ettevõttele kasu. Uurimustöö teises peatükis kaardistas autor lõputöö fookuses olevate materjalide hetkel kasutuses oleva ostuprotsessi ABB-s kolme erineva tarnija näitel. Andmaks parema ülevaate tegevustest ning vastutuse jaotamisest, esitles autor ostuprotsessi näited voodiagrammidena. Seejärel analüüsis autor kolme tarnija näitel väikese väärtusega materjalide ostuprotsessi. Kuna antud materjalide haldamise eesmärgiks on minimaalsete kuludega tagada materjali olemasolu tootmisosakonnas, siis selgus, et teatud materjaligruppide ostmine on ostutöötaja jaoks üsna ajakulukas, mis omakorda tähendab, et töötajal puudub võimalus tegeleda rohkem lõpptootele väärtust lisavate materjalide haldamisega. Samuti leidis autor, et probleemiks on aeglane info liikumine ning ABB-s kasutuses olevate tarnijate suur arv. Viimases peatükis esitas autor analüüsist tulenevad järeldused ning tõi välja väikese väärtusega materjalide ostuprotsessis esinevad kitsaskohad, mis autori arvamusel oleks vaja efektiivsemaks muuta. Seejärel koostas autor lähtudes teoreetilises osas esitatud hankestrateegiatest ning uuringu tulemustest ettepanekud, kuidas ostuprotsessi paremini korraldada ning hetkel protsessis esinevad kitsaskohad elimineerida. Ettepanekutest olulisemad olid järgmised: *hankemahtude konsolideerimine väiksemale tarnijate arvule; *tarnijate kaasamine ostuprotsessi välja arendamisse; *tarnija juhitud kaubavaru mudeli kasutuselevõtt erinevate materjaligruppide haldamiseks; *rakendada töösse koondostutellimuse alusel materjalide ostmine. Käesolevas töös uuritud väikese väärtusega materjalide ostuprotsessi analüüsi põhjal võib autori hinnangul kokkuvõtvalt järeldada, et hetkel kasutuses olev ostuprotsess küll toimib, kuid antud materjalide haldamise viis nõuab nii ostutöötajalt kui ka teistelt protsessi osapooltelt liialt palju ajakulu, mida saaks vähendada rakendades töösse autori poolt esitatud ettepanekud. Autor arvab, et diplomitöö kirjutamise käigus on jõutud püstitatud eesmärgini ning uurimuse käigus teostatud analüüs aitab paremini mõista vajalikkust viia sisse muudatusi väikese väärtusega materjalide ostuprotsessis. Autor peab oluliseks, et uurimuses esitatud ettepanekud töösse rakendatakse, kuna ABB Elektrimasinate tehas saaks tänu muudatuste sisseviimisele muuta ostutöötaja töö efektiivsemaks, vähendada materjalivarude haldamis- ja käsitlemiskulusid ning vähendada tootmisosakonda mõjutavate probleemide arvu.Nimetus Piiratud juurdepääs Valmistoodangu lao töö tootlikkuse analüüs ettevõttes Ensto Ensek AS(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Künnapas, Kristo; Tulvi, AinEnsto Ensek AS on Soome päritolu tootmisettevõte. Tootmisettevõtted ladustavad oma toodangut, et oleks võimalik kliendivajadusi rahuldada võimalikult kiiresti. Ettevõtte eesmärgiks on klientide vajaduste rahuldamine vastavalt nende soovidele. Hetkel tegeletakse ettevõttes väga aktiivselt tootmise efektiivsemaks muutmisega, mistõttu hakkab tootmine valmistama valmistoodangut väiksemates kogustes ja tihedamini. Autor valis töö teemaks "Valmitoodangu lao töö tootlikkuse analüüs ettevõttes Ensto Ensek AS", et selgitada välja probleemsed kohad laos ja pakkuda välja parendustegevused töö parendamiseks. Töö eesmärgiks oligi analüüsida valmistoodangu lao tööd ja selgitada välja probleemsed kohad. Diplomitöö koosnes neljast osas. Esimeses osas andis autor ülevaate laondusest, eri tüüpi ladudest, komplekteerimisest, ladustamisest, laos kasutatavast tehnikast ja uuritavast meetodist. Töö teises osas andis autor ülevaate Ensto kontsernist, äriüksustest, tehastest ja Ensto Ensek AS-st Eestis. Kolmandas peatükis selgitas autor valmistoodangu lao töökorraldust, laoprotsesse ja tõi välja probleemsed kohad. Neljas osa oli analüüsi osa. Empiirilises osas selgus, et toodang ladustatakse hoiuriiulitesse müügiüksuste kaupa aga täpsemalt pole uuritud, kuidas võiksid olla tooted grupeeritud ja vastavalt sellele olla ladustatud hoiukohtadele. Analüüs keskendus ühe äriüksuse ladustamise tööle. Autor jagas uuritava äriüksuse tooted ABC gruppi vastavalt laoliikumistele. Selgus, et kõigi gruppide tooteid ladustatakse terves hoiuriiulis ilma kindla süsteemita, mistõttu raisatakse ressursse, mida on võimalik efektiivsemalt rakendada. Autor leidis iga tootegrupi hoiukohtade vajaduse ja jaotas riiuli selle põhjal tsoonideks. Tsoonide kasutuselevõtmine aitaks tootegrupid hoiuriiulitesse paigutada kindla süsteemi järgi nii, et A grupi tooted oleks paigutatud väljastusalale lähematele ja B ja C grupi tooted kaugematele hoiukohtadele. Toodete tsoonidesse paigutamine vähendaks tõstuki teekonna ristumist tootmisest tuleva ristkoridoriga, mis aitab kaasa tööohutuse tõstmisele uuritavas riiulivahes. Töös tehtud analüüs võiks olla piloot projektiks ja selle järgi võiks ladustada ehituse äriüksuse tooted tsoonidesse, et vähendada hoiukohtadele paigutamise ja komplekteerimise teekondi ja seeläbi tõsta tootlikkust.Nimetus Piiratud juurdepääs Varude analüüs ja tootevaliku juhtimine Trigon Gardening AS näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Aus, Karin; Tulvi, AinKäesolev lõputöö keskendub jaekaubandusettevõtte AS Trigon Gardening varude analüüsile ja tootevaliku juhtimisele. Antud lõputöö eesmärgiks on uurida, kuidas juhiti toalillede mulla ja toalillede kaubagruppe eelmise aasta perioodil 01.03.2013-31.05.2013 ning analüüsida, kas ja kuidas oleks võimalik samade andmete korral antud kaubagruppe efektiivsemalt juhtida. Töö annab ettevõttele informatsiooni nende eelnevast varude juhtimisest ning autoripoolseid soovitusi antud kaubagruppide paremaks juhtimiseks. Töös kasutatud meetodeid on võimalik rakendada ka teistele kaubagruppidele tõhustamaks nendegi varude ja tootevaliku juhtimist. Töö koosneb kolmes osast. Esimeses osas käsitletakse töö teoreetilist alust: varude olemust, erinevaid varude mõõdikuid (näiteks ringlemissagedus, käibesagedus, ringluse-tulu indeks ehk tasuvusaste), ABC ja XYZ analüüsi, sortimendi sügavust ja laiust ning toodete väljapaneku olulisust. Teine osa sisaldab lühitutvustust ettevõttest ja informatsiooni ettevõtte varude haldamisest. Kolmandas osas on tehtud vastavalt teooriale arvutused ning nende järgi on analüüsitud saadud näitajaid. Lisaks tavapäraste varude mõõdikute arvutamisele ja ABC ning XYZ analüüsi tegemisele on autor arvutanud ka puudumiskulud. Puudumiskulude all on arvestatud neid kordasid, mis tekkisid kas toote hilisest sisseostust või toote puudumisest müügipunktis. Kolmas peatükk hõlmab samuti järelduste ja ettepanekute osa.Nimetus Piiratud juurdepääs Varude optimeerimise võimalused hulgikaubanduses ettevõtte "Severi Kaubandus AS" näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Mironova, Julia; Tulvi, AinKäesolevas töös käsitleti probleemseid valdkondi varude juhtimises ettevõttes „Severi Kaubandus AS” ning tehti ettepanekuid olukorra parandamiseks. Seotud varudega ja varude juhtimisega materjali teoreetilises osas antakse ülevaade valdkonnast, mis on valitud lõputöö teemaks. Ka materjal ettevõtte tegutsemisvalkonna kohta andis parima ettekujutuse sellest, millega valitud ettevõtte tegeleb ja milliseid eesmärke omab. Diploomitöö praktilise osa eesmärgiks oli pakkuda lahendusi, mis aitaksid vähendada ettevõtte kulusid ning saavutada kasu. Selleks autori poolt tehti kaks analüüsi, mis puudutavad klientidele ettevõtte poolt pakutud sortimendi ja tellimuste tegemist. Kuna mõlemad valdkonnad otseselt mõjutavad ettevõtte tulusid, autor peab vajalikuks pöörata tähelepanu nendele teemadele. Õige sortimendi loomine on ettevõtte jaoks väga oluline. Kui kaup pakub huvi klientidele, siis ettevõtte müügitulu kaupade müügist kasvab, aga kaup pidevalt liigub ilma laos kaua hoiustamiseta. Järelikult klient saab alati värske kauba, aga laos hoiustatavad kaubakogused on optimaalsed. Seega esimese lõputöö praktilise osa eesmärgiks oli põhjaliku analüüsi alusel leida artikleid, mille edasine müük ettevõtte jaoks ei ole otstarbekas. Selle analüüsi läbiviimiseks valiti kaks suuremat gruppi artiklite nimekirjast – präänikud ja šokolaaditooted. Analüüs koosnes mitmest osast. Esiteks, arvutati välja, millise osa grupi üldisest brutokasumist moodustab igalt artiklilt saadud müügitulu. Kui see osa oli suur, võrreldes teiste artiklitega, siis toode edasist analüüsi ei nõudnud ja tasus seda edasi klientidele pakkuda. Järgmiseks sammuks oli vaadata läbi nõudlus nende toodete järele, mis on jäänud pärast eelmise analüüsi läbiviimist. Kui toode aasta jooksul klientidele huvi eriti ei pakunud, siis nõudis ta edasist analüüsi, mille eesmärgiks oli kontrollida artiklite ringluse-tulu indeksit, mis nätaks varudesse investeerimise tasuvust. Nende analüüside abil leiti 11 toodet, millistest oleks otstarbekas keelduda. See põhjustaks keskmise käibesageduse suurendamist esimese grupi puhul 13-lt 14,2-ni ja teise grupi puhul 4,7-st 5,8-le. Peale selle, laos oleks vaja vähem ruumi aeglaselt liikuva kauba ladustamiseks. Rääkides töö teisest praktilisest osast, optimaalsete tellimiskoguste õigeaegse tellimuste esitamine tarnijatele klientide tellimuste täitmiseks on väga oluline. Seega peab olema valitud otstarbekas meetod varude täiendamiseks. Selle praktilise osa analüüsi läbiviimiseks valiti tooted tarnijalt „Rübezahl Schokoladen GmbH”. Võrreldes kulusid, mis tekivad tellimiskoguse (EOQ alusel) ja tellimisperioodi (tellimus iga 3 kuu tagant ehk praegu ettevõttes kasutatav meetod kaupade tellimiseks) meetodite kasutamisel selgus, et nende artiklite jaoks on mõistlik kasutada tellimisperioodi meetodit.Tellides kaupa 3 kuuks, paigutab ettevõte varudesse liiga palju kapitali, autori poolt pakuti tellimusi esitada igakuiselt. Arvutused on näidanud, et selles olukorras säilituskulud vähenevad umbes 3 korda. Vaatamata sellele, et kogukulud peaaegu ei eristu, saab ettevõte kasu: on vaja investeerida varudesse vähem kapitali, laos on alati värske kaup ning kasvab ettevõtte paindlikus tellimuste täitmise suhtes. Ka arvutati välja iga artikli ROP ehk tellimispunkt. Autor arvab, et diplomitöö kirjutamise käigus on jõutud püstitatud eesmärkideni ja tehtud varude optimeerimise ettepanekud aitavad ettevõtet töö effektiivsuse tõstmisel ja laos optimaalsete varude taseme saavutamisel.