Sirvides Autor "Uustalu, Oliver" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Keskkonnasäästliku pakkimise protseduuri väljatöötamine rõivavarustusele Eesti Kaitseväe näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-15) Uustalu, Oliver; Vilms, MonicaLõputöö käigus on valimi järgi teostatud Eesti Kaitseväele väljastatavale riietusele ning erivarustusele kvantitatiivne massipõhine jäätmetekke analüüs, tuginedes kahele peamisele pakendijäätmetele – kilepakend ja papp-pakend. Samuti on esindatud töö läbiviimiseks vajalik teoreetiline põhi. Lisaks on autor välja toonud enda poolt ettepanekud vähendada jäätmeteket ning majanduskulusid ja soovitada Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele tulevasi pakendamisvõimalusi, mis edendaksid nende endi soovil keskkonnasõbralikumat mõttelaadi. Teoreetilises osas lahkas autor detailsemalt kasutusel olevate pakendamismaterjalide tausta, tuues välja nende tugevused ja nõrkused ning jäätmekäitluse korra. Autor kirjeldas seotud osapoolte, Eesti Kaitsevägi ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, tegevusvaldkonda, kohustusi ning eesmärke. Autor tugines Eesti Kaitseministeeriumi poolt väljastatud kehtivale dokumentatsioonile ning samuti Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse konsultandilt saadud teabele. Uurimuslikus osas tehti varustusnimekirjast kindel valik, milleks oli 15 toodet. Valimi moodustasid rõivad, mille panus jäätmetekkesse oli eeldavalt kõige suurem. Kaaluti kartong- ja kilepakend. Seejärel leiti summaarselt ühe inimese tekitatud jäätmete kogus ning korrutati 10 500-ga, mis iseloomustab ligikaudselt ühe reservõppuse mõju – aluseks oli töö tegemise perioodil 2023. aasta õppus „Kevadtorm“. Keskmiselt kulus ühe inimese peale umbes 1,3 kg pappjäätmeid ning 0,06 kg plastjäätmeid. Terve õppuse korraldamise tulemusena tekib 10 500 reservväelase kohta ligikaudu 14 t pappjäätmeid ja 607 kg plastjäätmeid. Kõige enam, peaaegu 75%, kartongjäätme kogusest on põhjustatud sooja talveriietuse, kiivrite, killuplaadi ja lahingvesti pakendamisest. Ligi 60% plastjäätmetest moodustas jällegi talvine jope ja püksid. Veidi väiksema osakaalu moodustasid tavavormi, vihmaülikonna ja talvekamuflaaži jakid (20%) ning püksid (20%). Autori esimeseks ettepanekuks on, et Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus jätkaks jäätmetekke vältimisele ning vähendamisele keskendumist. Pea 40% töös analüüsitud toodetest on nüüdseks kilepakendita. Välja sai selgitatud, et niiskus ja temperatuur on laohoonetes kontrollitud, mis tähendab seda, et tegelikult pole kilepakendi kasutamiseks vajadust. Asutusel oleks kindlasti võimalik oma majandamiskulusid kile arvelt vähendada. Autor soovitab kaitseväel praegusest mugavustsoonist väljuda. Juhul kui osapooled kilepakendita toime tulla ei soovi, julgustab autor taaskasutatud või biolaguneva kilepakendi kasutuselevõttu, kuna see toetab ringmajanduse mudelit. Keskkonnasõbralikemate pakendite omadused on laias laastus samad. Kartongist pakkekastid on autori hinnangul hinna ja kvaliteedi suhte poolest sobilikud pakendid riiete ja erivarustuse pakendamisel ja seetõttu nende välja vahetamiseks vajadust ei näe. Pakendit saab vajadusel ka korduvkasutada. Tegu on biolaguneva jäätmega, mida võib käitlustehnoloogia abil korduvalt taaskasutada. Viimane autoripoolne nõuanne on vaadata kriitilise pilguga üle hetkel natuke segadust tekitav dokumentatsioon, mis puudutab kliima- ja jäätmevaldkonnas püstitatud eesmärke, arengukavasid, sihtarve, hankekorraldust ning pakendamistingimusi. Autor arvab, et lihtsam oleks soovitud roheliste hangete osakaalu tõsta, kui Eesti Kaitseväe ladustamise eeskiri sätestaks toodete tehnilistes kirjeldustes pakendinõudeid konkreetsemalt ja seaks ette piirid. Näiteks valik kolme kuni viie loodussõbraliku pakendi vahel. Ehk oleks seeläbi lihtsam Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel hankeid korraldada. Hetkel on pakendamisnõuete osa äärmiselt lakooniliselt kirjeldatud. Ideaalis võiks eeskirja olemas oleva keskkonna- ja kliimapoliitika sisuga siduvamalt kooskõlastada. Sissejuhatuses tõi autor välja asjaolu, et jäätmetekke vähendamise võimalusi pole varem Eesti Kaitseväes eriti uuritud. Teemasse süvenedes märkas autor ka põhjuseid, miks see võis nii olla. Kuid autor julgeb oletada, et see on vaid lühikese aja küsimus, millal kaitseväes keskkonnahoidlikele hangetele rohkem tähelepanu pööratakse.