Sirvides Autor "Vask, Rauno" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Digitehnoloogia ökoloogilise jalajälje vähendamise võimalused Eesti tootmisettevõtetes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-03) Vask, Rauno; Freienthal, HeliLõputöö teemaks oli valitud digitehnoloogia ökoloogilise jalajälje vähendamise võimalused Eesti tootmisettevõtetes. Lõputöö tulemusel kaardistati tootmisettevõtetes hetkeolukord digikäitumisest ning tehti ettepanekuid ökoloogilise jalajälje ja ökoloogilise seljakoti vähendamiseks. Lõputöö eesmärgiks oli kaardistada Eesti tootmisettevõtete digikäitumist ja sellest tulenevat digiprügi teket, et teha ettepanekud digitaalsest käitumisest tuleneva ökoloogilise jalajäle vähendamiseks. Lõputöö esimeses peatükis käsitleti digitehnoloogia ökoloogilise jalajäle vähendamise teoreetilisi lähtekohti. Selle käigus käsitleti digiprügi ja e-jäätmete erinevusi ning teket. Samuti käsitleti nendest tingitud turvariskide olemust. Lõputöö teises peatükis kirjeldati empiirilise uuringu metoodikat. Metoodikaks oli kvantitatiivne empiiriline uurimus, mille uurimismeetodiks oli valitud kaardistusuuring (Survey). Uurimisstrateegia oli deduktiivne, mille puhul üldisest teooriast lähtudes selgitati ja ennustati üksiku juhtumi või nähtuse käitumist. Lõputöö kolmandas peatükis teostati empiirilise uuringu analüüs ja toodi välja ettepanekud ökoloogilise jalajälje ja seljakoti vähendamiseks. Analüüsiks koostatud küsimustik jagunes neljaks osaks, millest esimene jaotus keskendus ettevõtte taustainfole. Teine osa keskendus andmetele ja digiprügile, kus vastajad pidid hindama, millised andmed on nende ettevõtte jaoks olulise väärtusega. Samuti teises jaotuses uuriti kuidas hinnatakse digiprügi kuhjumist ettevõttes turvariskina ja digiprügi mõju olulisust keskkonnale. Küsitluse kolmas jaotus keskendus e-jäätmetele ja nendest tulenevatele turvariskidele. Samuti kuidas hinnatakse e-jäätmete mõju keskkonnale ning mis põhjusel ja kui tihti tehnikat välja vahetatakse. Viimases jaotuses uuriti kuidas hinnatakse digiprügi ja e-jäätmete mõju olulisust keskkonnale. Lõputöö tulemusena kaardistati 25 ettevõtte digiprügi ja e-jäätmete olukord. Digiprügi valdkonnas on näha, et üle poolte ettevõtetest on kursis digiprügiga seonduvalt ehk teavad, et mõju on olemas. Samas aga ka pea pooled ettevõtted ei teosta digikoristust või teevad seda ainult juhul, kui andmemahtu jääb väheks. Samuti pea pooled ettevõtted hindasid digiprügi kuhjumisest tingitud turvariske väikeseks või ei oma digiprügi kuhjumine üldse riske. Sellest võib järeldada, et teadlikus kui selline on küll olemas, kuid teema üldiselt tundub inimestele kauge ja mitte käega katsutav ega 44 tuntav. Sellest ka tingitud tunnetus, et see ei mõjuta nii olulisel määral meie ökoloogilist jalajälge. E-jäätmete valdkonnas on näha, et nende riske ja mõju keskkonnale tunnetatakse paremini. Vastanutest 92% teavad, et e-jäätmete mõjust keskkonnale ning 84% hindavad e-jäätmetest tingitud turvariske suureks või väga suureks. Samuti suur osa ettevõtetest kasutab võimalikult maksimaalselt oma seadmeid ning võimaluse korral proovitakse seadmeid parandada, enne kui välja vahetatakse. E-jäätmete käitlemine on hästi reguleeritud. Analüüsi tulemusena tehti ettevõtetele ökoloogilise jalajälje vähendamiseks järgmised ettepanekud: 1. Vaadata üle lepingutest tulenevad kohustused, milliseid dokumente säilitada ja millised dokumendid ja andmed on ärikriitilised. Säilitada ainult ärikriitilised dokumendid. 2. Äriliselt väga kriitilise tähtsusega dokumente dubleerida maksimaalselt kolmes erinevad kohas. Vähem tähtsaid andmeid aga dubleerida kahes kohas. 3. E-mailide näol vaadata üle seadusest ja lepingutest tulevad kohustused säilitamiseks. Vähemalt korra aastas teha koristus oma maili postkastis. 4. Koostada digikäitumise juhend, mis hõlmab digikoristust vähemalt korra aastas. 5. Juurutada arusaam, et digiprügi ja e-jäätmeid võiks vaadata ühtse kompleksina, kui digitaalne heaolu Analüüsi tulemusena tehti ettevõtetele ökoloogilise seljakoti vähendamiseks järgmised ettepanekud: 1. Anda eesmärk teises oma seadmetel näiteks teises osakonnas näiteks vana kontoriarvuti terminalina tootmises. 2. Katkised ja kasutud e-jäätmed viia e-jäätmete kogumispunktidesse või teha leping käitlemisettevõtetega. Autori hinnangul on kõik lõputööle seatud eesmärgid täidetud. Lõputöö tulemusena on kaardistatud Eesti tootmisettevõtete digikäitumise olukord lähtuvalt e-jäätmetest ja digiprügist, mida saab hinnata rahuldavaks. See tähendab seda, et teadvustatakse probleemi olemust. Võib järeldada, et ettevõtetel on olemas käitumismudelid ja standardid, kuidas käituda e-jäätmetega. Digiprügi osas vajavad tegevused üle vaatamist ning täpsemalt reguleerimist. Lõputöö analüüsi tulemusena koostati ettevõtetele ettepanekud, mida järgides saaksid nad oma digitehnoloogiast tingitud ökoloogilist jalajälge vähendada.