Sirvides Autor "Vassiljeva, Liisa" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Seksitöö normaliseerimise mõju noortele
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-04) Vassiljeva, Liisa; Mitendorf, Airi
    Seksitöö tõenäoliselt ei kao ühiskonnast lähitulevikus, aga erinevad feministlikud liikumised annavad endast parima, et vähendada sellega kaasnevaid kahjusid. Seksitöötajate vastast stigmat peaks tõesti vähendama, aga nende tööst tuleks siiski rääkida ettevaatlikult, et noortel inimestel ei tekiks valet muljet seksitöö olemuse kohta. Sotsiaalmeedia nagu OnlyFans normaliseerib seksitööd niivõrd, et naiivsed noored ei pruugi aru saada seksitööga seotud ohtudest ja osad ei suuda isegi tunnista ohvriks langemist. Tõsised riskid ja ohud esinevad nii füüsilises kui ka kontaktivabas seksitöös. Kuigi kõik feministid ei pruugi pooldada ühist hoiakut seksitöö seaduslikku lubamist või keelamist, nõustub suur enamik sellega, et seksitöötajaid peab kaitsma füüsiliste ja psühholoogiliste traumade eest. Seda saab saavutada võimaldades inimestele majanduslikku toetust ning eluks vajalikke ressursse, nagu toit ja ohutu elukoht. Seksitöötajatel saavad aidata ametit muuta töötukassa ja rajaleidja töötajad. Vaimsete probleemide ravimiseks ja ennetamiseks oleks vajalik spetsiaalne nõustaja, kes suudab seksitöö teemal rääkida andmata hinnangut sellele, miks klient on sellisele eluteele sattunud. Eestis on õnneks kindlad organisatsioonid, mis on just sellele suunatud: MTÜ Living for Tomorrow ja Ohvriabi. Lõputöö uurimisprobleem keskendub seksitöö normaliseerimisele ning sellele, kuidas see võib negatiivselt mõjutada noori inimesi, kes ei pruugi arvestada seksitöö riske ja nendega kaasnevate tagajärgedega. Töö uurimisküsimus on: “Milline on Eesti noorte inimeste nägemus seksitööst: millised on noorte teadmised, kogemused ja arvamused sellest?”. Uurimustöö küsitluses osales 70 täisealist noort. Uuringu tulemusena selgus, et enamus noori teadsid sõna “seksitöö” ja suutsid nimetada palju erinevaid seksitöö liike. Ligikaudu pooled meestest ja pooled naistest olid ise või teadsid kedagi, kes oli kaalunud tegeleda kontaktivaba seksitööga. Seda võib seostada sellega, et pooltel meestel ja pooltel naistel on kogemusi sellega, et neile või nende tuttavale on pakutud seksuaalteenuste eest raha. Umbes veerand on kaalunud ostjaga füüsilist kontakti luua või teavad kedagi, kes on mõelnud sellele. Kõige rohkem avatud sellele mõttele oli kõige noorem vanusegrupp (18-20-aastased). Üle poole vastajaid arvasid, et seksitöö on Eestis enamus ajast vabatahtlik ja ohutu. Kui nende endi sõbranna peaks avaldama soovi seksitööga tegeleda, siis mida suurem oleks füüsiline kontakt tarbijaga, seda vähem sooviksid vastajad sellist otsust toetada. Onlyfansi postitamise pooldajaid oli 38 65%, aga seksi müümise toetajaid 35%. Meestel ja naistel olid erinevad toetamise põhjused. Naised pooldasid naiste vabadust teha enda valikuid; osa mehi lootsid aga saada “sõbra soodustust”. Kõige rohkem vastu olijaid oli naisi. Mõlemast soost vastuolijad pidasid tööd liiga alandavaks ja ohtlikuks. Meessoost vastajate seksitöö pooldamist võib seletada sellega, et uuringus selgus, et seks võõra inimesega tekitab meestele väiksemat ebamugavust kui naistele. Irooniliselt olid mehed need, kes väljendasid, et nad pigem ei austa seksitöötajaid ja mõistsid hukka paljude partneritega seksinud naisi oluliselt rohkem, kui naissoost vastajad. Seksism kindlasti mõjutab seda, et meie ühiskond suhtub meeste ja naiste seksuaalsusesse erinevalt, seega liberaalsel feminismil on reaalne motivatsioon vähendada naiste seksuaalsuse ümber olevat stigmat. Siiski, seksitöö normaliseerimine võib mõjuda noortele kaudse värbamisena ja on tähtis rääkida seksitöö ohtudest, enne kui noored teevad otsuseid, mida nad võivad kahetseda. Eestis tegeletakse pigem seksitöösse kaasatud inimeste abistamisega kui ennetustööga. Noori inimesi pole vaja hirmutada seksitöö ohu statistikaga, aga kuna seksitöö on miski, millega noored inimesed on kursis ja puutuvad ka mingil määral kokku, on õige aeg pidada erinevas vanuses noortega eakohaseid vestlusi seksitööst ja seksist. Vestluse algatajateks võivad olla näiteks inimkaubanduse spetsialistid, noorsootöötajad, ohvriabi sotsiaaltöötajad, aga samuti ka inimeseõpetuse õpetajad. Pidades arutelu on võimalik, et uus generatsioon noori mehi ja naisi kasvavad üles vähem seksistlike ja rohkem sekspositiivsete vaadetega. Sellega saaks vähendada ostjaid, kes näevad seksitöötajat pigem objekti, kui inimesena. Noorte harimine on tähtis, sest inimkaubanduse spetsialisti E. Mölderi sõnul on seksitöösse kaasatud pigem naiivsed, vähese haridusega inimesed. Nooremate lastel puhul on tähtis rääkida küberturvalisusest, et internetis pesitsevatel väärkohtlejatel ei tekiks võimalus luua haavatava lapsega kontakt ning teda manipuleerida. Laps peab teadma, et tal on õigus öelda ei ja kui ta on hirmsas olukorras, kus ta tunneb, et vajab abi, peab ta rääkima täiskasvanuga, keda ta usaldab. Kui turvalist täiskasvanut ei ole, siis on Lasteabi liin, kust saab nõu.