Seksitöö normaliseerimise mõju noortele

Seksitöö tõenäoliselt ei kao ühiskonnast lähitulevikus, aga erinevad feministlikud liikumised annavad endast parima, et vähendada sellega kaasnevaid kahjusid. Seksitöötajate vastast stigmat peaks tõesti vähendama, aga nende tööst tuleks siiski rääkida ettevaatlikult, et noortel inimestel ei tekiks valet muljet seksitöö olemuse kohta. Sotsiaalmeedia nagu OnlyFans normaliseerib seksitööd niivõrd, et naiivsed noored ei pruugi aru saada seksitööga seotud ohtudest ja osad ei suuda isegi tunnista ohvriks langemist. Tõsised riskid ja ohud esinevad nii füüsilises kui ka kontaktivabas seksitöös. Kuigi kõik feministid ei pruugi pooldada ühist hoiakut seksitöö seaduslikku lubamist või keelamist, nõustub suur enamik sellega, et seksitöötajaid peab kaitsma füüsiliste ja psühholoogiliste traumade eest. Seda saab saavutada võimaldades inimestele majanduslikku toetust ning eluks vajalikke ressursse, nagu toit ja ohutu elukoht. Seksitöötajatel saavad aidata ametit muuta töötukassa ja rajaleidja töötajad. Vaimsete probleemide ravimiseks ja ennetamiseks oleks vajalik spetsiaalne nõustaja, kes suudab seksitöö teemal rääkida andmata hinnangut sellele, miks klient on sellisele eluteele sattunud. Eestis on õnneks kindlad organisatsioonid, mis on just sellele suunatud: MTÜ Living for Tomorrow ja Ohvriabi. Lõputöö uurimisprobleem keskendub seksitöö normaliseerimisele ning sellele, kuidas see võib negatiivselt mõjutada noori inimesi, kes ei pruugi arvestada seksitöö riske ja nendega kaasnevate tagajärgedega. Töö uurimisküsimus on: “Milline on Eesti noorte inimeste nägemus seksitööst: millised on noorte teadmised, kogemused ja arvamused sellest?”. Uurimustöö küsitluses osales 70 täisealist noort. Uuringu tulemusena selgus, et enamus noori teadsid sõna “seksitöö” ja suutsid nimetada palju erinevaid seksitöö liike. Ligikaudu pooled meestest ja pooled naistest olid ise või teadsid kedagi, kes oli kaalunud tegeleda kontaktivaba seksitööga. Seda võib seostada sellega, et pooltel meestel ja pooltel naistel on kogemusi sellega, et neile või nende tuttavale on pakutud seksuaalteenuste eest raha. Umbes veerand on kaalunud ostjaga füüsilist kontakti luua või teavad kedagi, kes on mõelnud sellele. Kõige rohkem avatud sellele mõttele oli kõige noorem vanusegrupp (18-20-aastased). Üle poole vastajaid arvasid, et seksitöö on Eestis enamus ajast vabatahtlik ja ohutu. Kui nende endi sõbranna peaks avaldama soovi seksitööga tegeleda, siis mida suurem oleks füüsiline kontakt tarbijaga, seda vähem sooviksid vastajad sellist otsust toetada. Onlyfansi postitamise pooldajaid oli 38 65%, aga seksi müümise toetajaid 35%. Meestel ja naistel olid erinevad toetamise põhjused. Naised pooldasid naiste vabadust teha enda valikuid; osa mehi lootsid aga saada “sõbra soodustust”. Kõige rohkem vastu olijaid oli naisi. Mõlemast soost vastuolijad pidasid tööd liiga alandavaks ja ohtlikuks. Meessoost vastajate seksitöö pooldamist võib seletada sellega, et uuringus selgus, et seks võõra inimesega tekitab meestele väiksemat ebamugavust kui naistele. Irooniliselt olid mehed need, kes väljendasid, et nad pigem ei austa seksitöötajaid ja mõistsid hukka paljude partneritega seksinud naisi oluliselt rohkem, kui naissoost vastajad. Seksism kindlasti mõjutab seda, et meie ühiskond suhtub meeste ja naiste seksuaalsusesse erinevalt, seega liberaalsel feminismil on reaalne motivatsioon vähendada naiste seksuaalsuse ümber olevat stigmat. Siiski, seksitöö normaliseerimine võib mõjuda noortele kaudse värbamisena ja on tähtis rääkida seksitöö ohtudest, enne kui noored teevad otsuseid, mida nad võivad kahetseda. Eestis tegeletakse pigem seksitöösse kaasatud inimeste abistamisega kui ennetustööga. Noori inimesi pole vaja hirmutada seksitöö ohu statistikaga, aga kuna seksitöö on miski, millega noored inimesed on kursis ja puutuvad ka mingil määral kokku, on õige aeg pidada erinevas vanuses noortega eakohaseid vestlusi seksitööst ja seksist. Vestluse algatajateks võivad olla näiteks inimkaubanduse spetsialistid, noorsootöötajad, ohvriabi sotsiaaltöötajad, aga samuti ka inimeseõpetuse õpetajad. Pidades arutelu on võimalik, et uus generatsioon noori mehi ja naisi kasvavad üles vähem seksistlike ja rohkem sekspositiivsete vaadetega. Sellega saaks vähendada ostjaid, kes näevad seksitöötajat pigem objekti, kui inimesena. Noorte harimine on tähtis, sest inimkaubanduse spetsialisti E. Mölderi sõnul on seksitöösse kaasatud pigem naiivsed, vähese haridusega inimesed. Nooremate lastel puhul on tähtis rääkida küberturvalisusest, et internetis pesitsevatel väärkohtlejatel ei tekiks võimalus luua haavatava lapsega kontakt ning teda manipuleerida. Laps peab teadma, et tal on õigus öelda ei ja kui ta on hirmsas olukorras, kus ta tunneb, et vajab abi, peab ta rääkima täiskasvanuga, keda ta usaldab. Kui turvalist täiskasvanut ei ole, siis on Lasteabi liin, kust saab nõu.

The title of the thesis is “Effect of the normalization of sex work on the youth”. The volume of the thesis is 48 pages with appendices. In total, 61 different sources were used, including 44 foreign sources. The topic is actual because the sex workers’ rights movement has rapidly grown in the last 10-20 years. It is undoubtedly important for sex workers to be protected from the risks that come with their field, but it’s also vital to not glamourize sex work to the impressionable youth while trying to destigmatize it. The purpose of this thesis is to give an overview of why people go into sex work, what are the problems sex workers face, and how the youth get recruited. The purpose of the study is to analyze the way Estonian youth views sex work. The study was conducted using quantitative research methods. 70 anonymous participants between the ages of 18-30 answered a questionnaire with their knowledge, experiences, and opinions regarding sex work. As a result, it was found that the majority young people are familiar with the word “sex work” and could name many different forms of it. Approximately half of both sexes have considered or know someone who has considered doing long-distance sex work. This may be related to how half of the men and half of the women claim to have experienced someone offering them money in return for sexual favours. Approximately a quarter say they’ve considered or know someone who’s considered physical contact with a buyer. The majority of whom were between the ages of 18-20. More than half of all respondents consider sex work in Estonia to be safe and voluntary. If their female friend wanted to partake in sex work, the more physical contact it would involve, the less the youth wanted to support it. 65% supported posting on OnlyFans, but only 35% supported prostitution. Men and women justified their support differently. Women wanted to support their friend’s freedom to make her own choices; meanwhile men were hoping to get a “friend discount”. More women than men were opposed. Men and women who opposed said they found the job to be too dangerous and too humiliating. The study found that men are less uncomfortable with the idea of sex with a stranger than women, which might be why they support sex work more than women do. Ironically though, men were also more likely to say they don’t respect sex workers and judge women who’ve had dozens of sexual partners. Based on the conducted research, it’s clear that sexism plays a role in the way young people view sex and sex work. To reduce stigma around female sexuality and teach about the realistic (and often 40 negative) consequences of sex work, it’s important to speak to young people while they’re at an impressionable age. Suggestions for social workers:  Lecture children in school about sex and sex work; get them to question sexist double standards.  Teach young children about internet safety and provide them with resources to get help. These measures will ensure that if people do enter the sex work field, it won’t be through deceit or coercion.