Sirvides Autor "Veski, Valdur" järgi
Näitamisel1 - 9 9-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs „Allhankevõrgustiku ohjamissüsteemi loomine vastavuses EVS EN 1090-1 nõuetega“(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Lehemets, Martin; Veski, ValdurLõputöö eesmärgiks oli luua allhankijate ohjamissüsteem ettevõttele AS VMT Tehased, mis vastaks standardi EVS EN 1090-1 nõuetele. Püstitatud sihi täitmiseks jaotati töö sisuline osa nelja järku, mida toetati majanduslike arvutuste, jooniste ja blankettidega. Lõputöö esimene osa annab ülevaate firmast, kuhu vastavat süsteemi looma hakati. Samuti anti ülevaade ühest koostööpartnerist – AS Nuia PMT. Lisaks ettevõtete kirjeldustele tutvustati harmoneeritud standardit ning Euroopa komisjoni poolt koostatud regulatsiooni. Teises osas kirjeldati allhankijate ohjamissüsteemi struktuuri graafiliselt, kus määratleti protsesside järjekord, alusdokumendid ja vastutajad. Voodiagrammi alusel koostati protseduuride kirjeldused, mis annavad üldised juhised allhankijate ja neile suunatud projektide käsitlemiseks. Kolmas osa andis juhised allhankijate auditeerimiseks, erinevad hindamispunktid vastavad standardile EVS EN 1090-1. Vastavate seletuste alusel loodi auditeerimise plaan, lisaks kirjeldati auditeerimist ja auditeerijat. Samuti anti ülevaade hindamise kavast. Allhankeregister loodi Microsoft Sharepoint 2013 süsteemi, kust saab vastavalt vajadusele valida sobivat ettevõtet. Allhankija valimist kirjeldati voodiagrammina, mis annab ülevaate protsessi läbiviimiseks. Neljandas osas anti ülevaade AS Nuia PMT hindamisest, mis viidi läbi ohjamissüsteemi testimiseks. Auditi tulemuste alusel koostati tabel koos kirjelduste ja seletustega. Majanduslikus osas leiti allhankijate kaasamise juures teenitav absoluutne ja suhteline juurdekasv. Samuti anti kinnitust konkurentsivõime suurenemises, tänu ohjamissüsteemi loomisele. Lõputöö eesmärk sai täidetud allhankijate ohjamissüsteemi loomisega, vastavuses EXC 2 nõuetele. Eelnevalt oli allhankijate võimekuse ja võimsuse määratlemine keeruline, samuti oli puudulik info liikumine ettevõttes.Nimetus Piiratud juurdepääs Arvjuhtimise kompetentsuskeskus virtuaaltarkvara kasutamisega: arvjuhtimise sõnastik(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2011) Veski, ValdurNimetus Piiratud juurdepääs Arvjuhtimisega seadmete programmeerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2006) Veski, ValdurNimetus Piiratud juurdepääs Mehitamata arvprogrammjuhtimisega seadmete rakendamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Raik, Toomas; Veski, ValdurLõputöös töötati välja üksiktootmises APJ freespinkidel mehitamata töö teostamiseks vajalik tehnoloogia. Lõputöö teostati AS Norma Tööriistavabriku jaoskonna baasil. Tootmispinna tootlikkuse analüüsi käigus selgitati välja tootlikkus tootmispinna ühikule enne mehitamata vahetuse kasutuselevõttu. Teostati sobivate detailide analüüs, mille käigus selgitati välja detailide vajalikud aastakogused ja nende freesimise masinajad. Valiti palletisüsteem, mis oleks sobivate gabariitmõõtmetega ja tagaks piisava täpsuse ning jääks seejuures sobivasse hinnaklassi. Freeside valikuks koostati tabel, kust saab valida lõikerežiime vastavalt töödeldava materjali kõvadusele ja tuginedes freesijate kogemusele. Valmistati rakis vormimistemplite freesimiseks. Rakisele arvutati positsioonide arv vastavalt freesimise masinaegadele, et oleks tagatud 8 tundi tööd, leiti vajalikud kinnituspesade täpsused ning kinnitusjõud. Seejärel koostati programmistruktuurid nii Siemens 810D kui ka Heidenhain iTNC 530 juhtseadmetele, mis võimaldavad käivitada erinevaid alamprogramme, võtta mõõtepeaga nullpunkte ja kontrollida freeside seisukorda. Majanduslikus osas leiti palletisüsteemi kasutamisest ja mehitamata tööst saadav kasu ning projekti evitamise kulud. Seejärel arvutati investeeringute tasuvusaeg, milleks oli 1,4 aastat. Leiti ka tootlikkus tootmispinna ühikule kasutades mehitamata tööd ning võrreldes algse tootlikkusega. Jaoskonna kogu tootlikkuse kasvuks saadi 5,3%. Seega sai projekti eesmärk täidetud.Nimetus Piiratud juurdepääs Raalintegreeritud projekteerimise ja tootmise võõrkeelsete lühendite ja terminite seletav sõnastik(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2001) Veski, ValdurNimetus Piiratud juurdepääs Robotkeevituse jaoskonna projekteerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Zherdev, Dmitry; Veski, Valdur; Nikolai VoltšihhinKäesolevas lõputöös käsitletakse PP keevitamisvõimalust robotkeevituse abil. Robotkeevitus vähendab PP tootmistsükli kestust. Töötsüklite võrdlemisel on jõutud tõdemuseni, et robotkeevituse kasutamine suuregabariidiliste toodete keevitamiseks on otstarbekam. Robotkeevituse töötsükkel on olulisemalt väiksem ja saadud kvaliteet kõrgem. Automatiseeritud süsteemi rakendamine võimaldab suurendada tootmismahtu. Suuregabariidiliste toodete keevitamiseks on oluline kasutada täiendavaid rakiseid. Uuel robotkeevituse jaoskonnal PP keevituse teostamiseks on projekteeritud universaalne rakis, mida on võimalik kasutada erinevate ümara kujuga toodete keevitamiseks. Rakise konstruktsioon on suhteliselt lihtne ja vajadusel kiiresti valmistatav. Rakis vastab kõikidele esitatud nõutele ja kasutamiseks kõlblik erinevate sõlmede keevitamiseks. Püstitud eesmärk on täidetud. Kasutades robotkeevitus ja projekteeritud rakis saavutatakse summaarne aja kokkuhoid ühe PP kohta 778 h ja kogu partii kohta 15560 h. Planeerimise osas on ära toodud lahendused robotkeevituse jaoskonna seadmete paigutamiseks. Antud lahendused on heakskiidetud juhtkonna poolt ja võetud kasutamiseks. Robotkeevituse jaoskonna organiseerimiseks on väljatöötatud koostamise-keevitamise tehnoloogiline kaart. Kaardi järgi määratakse PP tootmise etapid ja tootmistsükli kestvus. On arvutatud vajalik töökohtade arv. Töö majanduslikus osas selgus, et majanduslikult on robotkeevituse jaoskonna evitamine põhjendatud. Robotkeevituse jaoskonna kasumlikkus on 99000 € aastas ja tasuvusaeg on 8,9 aastat. Lepinguline PP kogus ei täida robotkeevituse jaoskonna koormust. On esitatud parendusettepanekud ja nende rakendamisviisid. Robotkeevituse jaoskonna evitamine on ainult osa ettevõtte keevituse automatiseerimisest. Uute tehnoloogiate rakendamine nõuab ettevõtte meeskonnalt, eriti keevitusinseneridelt, uut mõtlemist.Nimetus Piiratud juurdepääs sõiduauto ballistilise vastupidavuse tõstmine mittemetalsete materjalidega(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Kononenkov, Dmitri; Veski, Valdur; Gennadi LazurinTöös püstitatud eesmärk on saavutatud. Antud orgaanoplastiku abil on võimalik tõsta konstruktsiooni kaitseklassi. Materjali paigaldamine ei nõua algkonstruktsiooni muutmist. Orgaanoplastiku materjalid annavad võimaluse vähendada soomustatava sõiduauto massi. Võrreldes soomusterase kasutamisega on sama ballistilise vastupidavuse puhul orgaanoplastikute kasutamisel mass viis korda väiksem. Organoplastiku kasutamine suurendab lõpliku konstruktsiooni omahinda 44%, võrreldes algkonstruktsiooni hinnaga. Lõpliku konstruktsiooni madalam mass alandab auto ekspluatatsioonikulusidNimetus Piiratud juurdepääs Tootmisjaoskonna projekteerimine Etra Balti AS baasil(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Kutuzov, Artjom; Veski, ValdurLõputöö eesmärk oli Etra Balti AS tootmisvõimsuse ja konkurentsivõime tõstmine. Lõputöö tulemusena tehti firma tootmise analüüs ja masinapargi laiendamiseks uute seadmete valik. Lõputöös on määratud seadmete paigaldamise kohad ja on koostatudjaoskonna plaan. Samuti lahendati teisaldamisoperatsioonide mehhaniseerimise küsimus, projekteeriti iminappadega varustatud raam ja selgitati raami koostamise tehnoloogiat. Lisaks tutvustati näidise detaili töötlemise tehnoloogiat. Lõputöö majanduslik osa näitab, et ettevõtte suudab pakkuda konkurentsivõimelise hinnaga teenust ja investeeringute tasuvusaeg on 1,8 aastat.Nimetus Piiratud juurdepääs Tootmisjaoskonna projekteerimine Kaitseväe tehnikapargi baasil(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Martinson, Jaanus; Veski, Valdur; Rein TootsBaasasutus Eesti Kaitsevägi on riigiasutusena tegutsenud alates Eesti vabariigi taasiseseisvumisest ja tegutseb seni kuni kestab Eesti Vabariik. Oma põhiülesannete täitmiseks on hangitud palju erineva vanusega militaar- ja tsiviiltehnikat, mis vajab pidevat hooldust ja remonti. Püstitatud eesmärgiks oli investeeringute suuruse ja personalivajaduse välja selgitamine tootmisjaoskonna loomiseks, mis oleks suuteline tootma Kaitseväe tehnika tarbeks erinevaid varuosi. Töö käigus analüüsiti Kaitseväe tehnikapargi olukorda, võttes aluseks Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registri koosseisu ja tehnoülevaatajate poolt tehtud tõrgete sissekanded. Analüüsi tulemusena projekteeris autor keredetailide tootmisjaoskonna üksik- ja väikesaritootmiseks, kuna mudelite rohkuse tõttu on detailide nomenklatuur suur aga kogused väiksed ja tootmist peab kiiresti ümber häälestama. Näidistootega tehtud majanduslikest arvutustest selgus, et tootmisüksus on suuteline pakkuma antud toodet 3 korda väiksema hinnaga, kui Kaitseväe lepingupartnerilt saada olev kasutatud toode. Seega investeerinute tasuvusaeg, kaks aastat, on reaalselt saavutatav.