Sirvides Autor "Vipper, Merili" järgi

Näitamisel1 - 2 2-st
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Eesti noorte valmisolek aktsiatesse investeerimisel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Vipper, Merili; Nõuakas, Kati
    Käesoleva töö eesmärgiks oli välja selgitada Eesti 18-26aastaste noorte valmisolekut, teadlikkust ja takistusi aktsiatesse investeerimisel. Enne investeerimisega tegelema hakkamist on oluline osata oma rahaasju kontrolli all hoida ning igakuiselt säästa. Kogutud andmete põhjal sai kinnitust väide, et noored tegelevad väga suures mahus säästmisega. Peamisteks põhjusteks, miks seda tehakse, on soov soetada endale elamispind, minna reisima ning varuda raha pensionile jäämiseks. Seega on vastajad kohusetundlikud ning mõtlevad juba aastakümneid ette, et nad ka siis oleksid rahaliselt kindlustatud. Eesti noorte valmisolek aktsiatesse investeerimisel on väga suur, kuna on hulk vastajaid, kes sellega ei ole tegelenud, kuid kindlasti sooviksid seda teha kui keegi neid õpetaks või jagaks õpetussõnu. Kusjuures enamus kõikidest vanusegruppidest tõid välja põhjuseks teadmiste puudumise, seega on see suureks murekohaks. Samas on üheks murekohaks ka algkapitali puudumine, kuna enamus vastajad sooviksid aktsiatesse investeerida, kui neil oleks vaba raha. Kuigi vastajad koguvad igakuiselt sääste, siis ei ole nad valmis seda raha investeerimisse suunama, vaid käituvad vastutustundlikult ning kasutavad seda raha ainult selleks ettenähtud otstarbel. Leidub ka muid põhjuseid, miks ei ole siiani aktsiatesse investeerimisega tegeletud – näiteks vajaliku aja puudumine, et ettevõtteid analüüsida. Selleks, et investeerimine oleks tulus, peab tõesti lisaks põhilistele teadmistele investeerimisest olema teadmised ka ettevõtte näitajate kohta ning neid pidevalt jälgima – kui soovitakse tegeleda aktiivse investeerimisega. Ettevõtte näitajad võivad aga väga tihti ja väga suures mahus muutuda, seetõttu tuleb pidevalt ettevõtete käekäiguga kursis olla, aga ka majanduse sündmustega, et ennetavaid investeerimisotsuseid teha. Lõputöö autori hinnangul vajab uuritav probleem edasist uurimist, kuna tulemusi ei saa üldistada kõikidele Eesti noortele.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Jäätmekavas seatud eesmärkide täitmise suutlikkuse analüüs Eesti kaitseväe näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Salus, Liisa; Vipper, Merili
    Kaitseväe prioriteet number üks on riigikaitse ja selle võimekuse tagamine. Ajateenijate koolitamisega ja õppuste korraldamistega kaasnevad aga suured kogused jäätmeid. Sellest tulenevalt seati kaitseministri 09.08.2010 käskkirjaga 292 „Kaitseministeeriumi keskkonnapoliitika ja keskkonnategevuskava aastateks 2011-2014“ p. 5.1 Kaitseväele kohustuslikuks koostada jäätmekava. 2012. aastal hakati kava koostama, mille tulemusena valmis jäätmekava ning jäätmekava lisa 1 Kaitseväe jäätmekava tegevuskava 2013-2017. Tegevuskavas on kuus põhitegevust, mis jagunevad omakorda täiendavateks tegevusteks. Tegevused on liigitatud prioriteetsemateks ja vähem prioriteetseteks. Põhitegevused on paika pandud lähtuvalt jäätmekavast ning seal seatud peamistest eesmärkidest. Kaitseväe jäätmekava üldine eesmärk on jäätmekäitluse edendamine, et see oleks keskkonnaohutum, paremini korraldatud ning majanduslikult põhjendatud. Lisaks soovitakse parandada koostööd organisatsiooni partneritega. Töö koostaja andis töö esimeses osas ülevaate jäätmekavast ja seal seatud eesmärkidest. Teises osas analüüsis jäätmekava tegevuskava ning leidis teostatavad ja teostamatud eesmärgid. Kolmandas osas on toodud ettepanekud tegevuskava paremaks ellurakendamiseks. Kokkuvõtvalt saab öelda, et tegevuskava on väga hästi koostatud. Seatud eesmärgid on reaalsed ning mitmed punktid on juba praegu täidetud. Näiteks on täidetud tegevused „1.6. kasarmutes ja kontorites ohtlike jäätmete kogumiseks (akud, patareid, tahmakassetid) väikeste kogumiskastide paigaldamine“, „1.9. meditsiinipunktides kehavedelikega kokkupuutunud sidumismaterjalile ning teravatele ja torkivatele esemetele kogumiskohtade loomine“ ja „2.5. Kaitseväe harjutusväljade kasutuseeskirjade ühtlustamine jäätmekäitlust käsitlevas osas“. Samuti on haldurid täitnud enamus ülejäänud tegevustest, mis puudutavad jäätmete sorteerimist ja selleks võimaluste loomist. Plaanis on kujundada ja paigaldada infotahvlid, mis edastaksid infot prügi sorteerimise ja prügikastide asukoha kohta erinevatel Kaitseväe territooriumitel. Harjutusalade keskkonnaspetsialisti Merili Vipperi sõnul on see üks esimesi tegevusi, mille jaoks on ressursid 2014. aastal leitud. Samuti on esmane prioriteet üldiste ja üksuste põhiste jäätmehoolduseeskirjade väljatöötamine ja kehtestamine. Merili Vipper on välja töötanud ka keskkonnaalased õppematerjalid ajateenijatele ja töötajatele. Jäätmekava kinnitamise järel saab muuta õppepäevad kõigile kohustuslikuks ning tõsta sellega keskkonnateadlikkust. Eelneva põhjal saab öelda, et juba täidetud või esmajärjekorras täitmist ootavad tegevused tagavad efektiivsema jäätmete sorteerimise, mis on kogu jäätmemajanduse parema toimimise aluseks. Teostamatud eesmärgid on suures osas seotud sellega, et jäätmekava ootab siiani kinnitamist. Mitme eesmärgi puhul on määrav see, et kava pole veel kinnitatud ning puuduvad ressursid. Samuti pole hetkel sellist ametikohta nagu Logistikakeskuse keskkonnanõunik. Tegevused, mis puudutavad erinevaid tasuvusuuringuid ning uurimistöid on vähem prioriteetsed ning samuti autori arvates teostamatud, sest hetkel puudub konkreetne inimene selleks ja on palju olulisemaid tegevusi. Autor on arvamusel, et kõik seatud prioriteetsed eesmärgid saavad täidetud. Seatud tähtajad võivad edasi liikuda mõne aasta võrra, kuid tulenevalt tegevustest 2.8. ja 2.10. tuleb need üle vaadata ning täiendada. Vähem prioriteetsed tegevused tuleb üle vaadata ning vajadusel nende sõnastust muuta. Töö lõpus tehti ettepanekud, kuidas tegevuskava efektiivsemalt rakendada. Kokkuvõtvalt on ettepanekud järgnevad: • kaaluda sorteerimiseks lahtritega prügikastide ning ohtlike jäätmete jaoks survevalu-polüetüleenist konteinerite ostmist või rentimist; • vaadata üle tegevused 2.6., 3.1. ja 3.2. ning neid täpsustada; • muuta töötajatele ja ajateenijatele keskkonnaalased infopäevad kohustuslikuks. Lähtuvalt analüüsist, tehtud järeldustest ning ettepanekutest tegevuskava efektiivsemaks rakendamiseks leiab töö koostaja, et tegemist on kergesti mõistetava, suuremas osas teostatava ja rakendatava jäätmekavaga ning jäätmekava tegevuskavaga.