Jäätmekavas seatud eesmärkide täitmise suutlikkuse analüüs Eesti kaitseväe näitel

Kaitseväe prioriteet number üks on riigikaitse ja selle võimekuse tagamine. Ajateenijate koolitamisega ja õppuste korraldamistega kaasnevad aga suured kogused jäätmeid. Sellest tulenevalt seati kaitseministri 09.08.2010 käskkirjaga 292 „Kaitseministeeriumi keskkonnapoliitika ja keskkonnategevuskava aastateks 2011-2014“ p. 5.1 Kaitseväele kohustuslikuks koostada jäätmekava. 2012. aastal hakati kava koostama, mille tulemusena valmis jäätmekava ning jäätmekava lisa 1 Kaitseväe jäätmekava tegevuskava 2013-2017. Tegevuskavas on kuus põhitegevust, mis jagunevad omakorda täiendavateks tegevusteks. Tegevused on liigitatud prioriteetsemateks ja vähem prioriteetseteks. Põhitegevused on paika pandud lähtuvalt jäätmekavast ning seal seatud peamistest eesmärkidest. Kaitseväe jäätmekava üldine eesmärk on jäätmekäitluse edendamine, et see oleks keskkonnaohutum, paremini korraldatud ning majanduslikult põhjendatud. Lisaks soovitakse parandada koostööd organisatsiooni partneritega. Töö koostaja andis töö esimeses osas ülevaate jäätmekavast ja seal seatud eesmärkidest. Teises osas analüüsis jäätmekava tegevuskava ning leidis teostatavad ja teostamatud eesmärgid. Kolmandas osas on toodud ettepanekud tegevuskava paremaks ellurakendamiseks. Kokkuvõtvalt saab öelda, et tegevuskava on väga hästi koostatud. Seatud eesmärgid on reaalsed ning mitmed punktid on juba praegu täidetud. Näiteks on täidetud tegevused „1.6. kasarmutes ja kontorites ohtlike jäätmete kogumiseks (akud, patareid, tahmakassetid) väikeste kogumiskastide paigaldamine“, „1.9. meditsiinipunktides kehavedelikega kokkupuutunud sidumismaterjalile ning teravatele ja torkivatele esemetele kogumiskohtade loomine“ ja „2.5. Kaitseväe harjutusväljade kasutuseeskirjade ühtlustamine jäätmekäitlust käsitlevas osas“. Samuti on haldurid täitnud enamus ülejäänud tegevustest, mis puudutavad jäätmete sorteerimist ja selleks võimaluste loomist. Plaanis on kujundada ja paigaldada infotahvlid, mis edastaksid infot prügi sorteerimise ja prügikastide asukoha kohta erinevatel Kaitseväe territooriumitel. Harjutusalade keskkonnaspetsialisti Merili Vipperi sõnul on see üks esimesi tegevusi, mille jaoks on ressursid 2014. aastal leitud. Samuti on esmane prioriteet üldiste ja üksuste põhiste jäätmehoolduseeskirjade väljatöötamine ja kehtestamine. Merili Vipper on välja töötanud ka keskkonnaalased õppematerjalid ajateenijatele ja töötajatele. Jäätmekava kinnitamise järel saab muuta õppepäevad kõigile kohustuslikuks ning tõsta sellega keskkonnateadlikkust. Eelneva põhjal saab öelda, et juba täidetud või esmajärjekorras täitmist ootavad tegevused tagavad efektiivsema jäätmete sorteerimise, mis on kogu jäätmemajanduse parema toimimise aluseks. Teostamatud eesmärgid on suures osas seotud sellega, et jäätmekava ootab siiani kinnitamist. Mitme eesmärgi puhul on määrav see, et kava pole veel kinnitatud ning puuduvad ressursid. Samuti pole hetkel sellist ametikohta nagu Logistikakeskuse keskkonnanõunik. Tegevused, mis puudutavad erinevaid tasuvusuuringuid ning uurimistöid on vähem prioriteetsed ning samuti autori arvates teostamatud, sest hetkel puudub konkreetne inimene selleks ja on palju olulisemaid tegevusi. Autor on arvamusel, et kõik seatud prioriteetsed eesmärgid saavad täidetud. Seatud tähtajad võivad edasi liikuda mõne aasta võrra, kuid tulenevalt tegevustest 2.8. ja 2.10. tuleb need üle vaadata ning täiendada. Vähem prioriteetsed tegevused tuleb üle vaadata ning vajadusel nende sõnastust muuta. Töö lõpus tehti ettepanekud, kuidas tegevuskava efektiivsemalt rakendada. Kokkuvõtvalt on ettepanekud järgnevad: • kaaluda sorteerimiseks lahtritega prügikastide ning ohtlike jäätmete jaoks survevalu-polüetüleenist konteinerite ostmist või rentimist; • vaadata üle tegevused 2.6., 3.1. ja 3.2. ning neid täpsustada; • muuta töötajatele ja ajateenijatele keskkonnaalased infopäevad kohustuslikuks. Lähtuvalt analüüsist, tehtud järeldustest ning ettepanekutest tegevuskava efektiivsemaks rakendamiseks leiab töö koostaja, et tegemist on kergesti mõistetava, suuremas osas teostatava ja rakendatava jäätmekavaga ning jäätmekava tegevuskavaga.

The aim of the Estonian Defence Forces is to preserve the independence of the state, the integrity of its area and its constitutional order. In addition, the Defence Forces co-operate with the armed forces of NATO and EU member states and they participate in the full range of Alliance missions. Therefore, about 3000 men, who take part in several exercises, are trained every year. During the training such amount of people produces tons of waste. Consequently, the Defence Forces must contribute its environmental activities. In 2012, the Ministry of Defence ordered the Defence Forces to compile the Waste Management Plan and set goals for the next five years. The document was prepared in January 2013 and now is waiting for approval. The paper first gives an overview of waste management in the Estonian Defence Forces. The next chapter is the analysis of the goals set in Appendix 1 in the Waste Management Plan. The author of the thesis explains the attainability or un-attainability of the goals. The suggestions to achieve the goals in waste management are also given. The final chapter gives detailed instructions in order to carry out the waste management goals. Overall, it can be said that although national defence is priority number one for the Defence Forces, they also pay attention on environmental issues. The Waste Management Plan is very simple, easy to understand and sensible. The author finds that the goals set are realistic and many of them have been achieved already. For example, the waste is sorted almost in every unit and they plan to write instructions for employees and conscripts to promote the waste sorting. However, the main negative aspect is that the document still waits for approval. Because of that there are several unrealistic deadlines and the Defence Forces do not have enough employees to reach some goals. For example, there is no one who would be responsible for different research and feasibility studies. In conclusion, the Estonian Defence Forces have made a remarkable progress in waste management. They show that they are willing to improve and develop in the field of environment.