Sirvides Autor "Walberg, Kristiina" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Kuluarvestussüsteemi loomine ehitusettevõttele Aiapaigaldus OÜ
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-09) Walberg, Kristiina; Luts, Siiri
    Kuluarvestus on iga ettevõtte tõhusaks toimimiseks hädavajalik, olgu selleks mentaalne või formaliseeritud süsteem. Tõhusad kuluarvestussüsteemid annavad kuludest selge ja õigeaegse ülevaate, mis aitab juhtidel teha teadlikke otsuseid. Mõisteid „kuluarvestus“ ja „juhtimisarvestus“ kasutatakse üha enam sünonüümidena, kuid nende erinevusi tuleks tähele panna. Nii kulu- kui ka juhtimisarvestussüsteemid peavad tootma nõuetele vastavat teavet. Kuluarvestus on oluline osa nii finants- kui juhtimisarvestuses, mis hõlmab kulude, laoseisu ja müüdud kaupade maksumuse kajastamist ja analüüsi. See annab olulist teavet varude hindamiseks ja otsuste tegemiseks, näiteks toote hinnakujunduseks ja reklaamimiseks. Lõputöö aluseks on ehitusettevõte Aiapaigaldus OÜ, mis seisab silmitsi mitmete kuluhalduse ja -arvestusega seotud probleemidega. Ettevõtte juhtkonnal puudub ülevaade kuludest, mis muudab raha kulutamise jälgimise keeruliseks. Lisaks ei suuda praegune kuluarvestussüsteem anda piisavat teavet kulude juhtimiseks ja teenuste hinnakujunduseks. See muudab ettevõtte jaoks keeruliseks resursside jaotamiseks ja oma teenuste hinnastamiseks teadlike otsuste tegemise. Ettevõtte kasvades suurenevad ka kulud ning järjest olulisemaks muutub nende tõhus juhtimine. Nende probleemdega tuleb aga tegeleda, et tagada kasvu jätkumine ja püsida pikas perspektiivis kasumlik. Lõputöö koosneb kolmest peatükist. Esimeses peatükis käsitletakse kuluarvestussüsteemi teoreetilisi aluseid, mis hõlmab kuluarvestuse olemuse ning sellega seotud mõistete ja komponentide uurimist, tuginedes erinevate uurimistööde, raamatute ja internetiallikate tulemustele. Selles peatükis anti ülevaade kuluarvestuse põhiolemusest, eesmärkidest, kululiikidest, -kohtadest ja -kandjatest. Samuti käsitletakse ja selgitatakse nii traditsioonilisi kui ka tegevuspõhiseid kuluarvestuse metoodikaid ja sisu. Teises peatükis kirjeldati empiirilise uuringu metoodikat kombineeritud uurimismeetodi läbiviimiseks, mille käigus toimub andmekogumine dokumendi- ja mitteosaleva vaatluse kaudu. Kolmandas peatükis keskenduti kuluarvestussüsteemi väljatöötamisele, uuritava ettevõtte tutvustamisele ning kulude analüüsi läbiviimisele. Seejärel valiti sobilikud meetodid teooriast lähtuvalt ning katsetati loodud süsteemi ühe reaalse tellimuse näitel. Uuringu käigus selgus, et juhtkond peab oluliseks, et sobilik kuluarvestus oleks lihtsasti kasutatav ja juurutatav. Kuluarvestussüsteemi luues võeti arvesse ettevõtte vajadused ning samuti ka puudused, sest eelnevalt kasutatav süsteem oli peaaegu olematu ning ettevõttel puudub objektiivne kulude liigitamine. Samuti võeti arvesse, et kuluarvestussüsteem võimaldaks ettevõttel paremini näha ning mõista oma kulusid just objektipõhiselt ning suudaks anda arusaama, kuidas jaotada lisaks põhitegevuse kuludele ka üldkulusid. Võttes arvesse ettevõtte lihtsat struktuuri, autori läbi viidud kulude analüüsi ja ettevõtte soovi näha kulusid detailsemalt just objektipõhiselt, sai välja valitud traditsioonilise kuluarvestuse alla kuuluv tellimuspõhine kuluarvestus. Antud juhul oli see variant parim, sest kuluarvestuse teooriast lähtuvalt on antud ettevõttes iga töö otsekulud selgelt seostatavad konkreetse tööga ning igal tööl võivad olla sageli erinevad kulud. Kuluarvestussüsteem koosneb kululiikide, -kandjate ja -objektide arvestusest. Tellimuspõhise arvestuse teooriast lähtuvalt arvestatakse iga tööd eraldi kuluobjektina ning iga tellimuse kohta luuakse kulude andmikud, mis aitavad liigitada ja arvestust pidada nii otsestel kui ka kaudsetel kuludel ehk üldkuludel. Seega valiti ettevõtte kuluobjektideks aiaehitusprojektid ja kliendid ning kaudsete kulude jaotamiseks võeti kulukäituriks objektidele kulutatud otsesed töötunnid. Kuluarvestussüsteemi paremaks kasutamiseks lõi autor ettevõtte jaoks töökuluandmiku ja abitabeli üldkulu määra leidmiseks. Töökuluandmik on dokument, mis aitab objektiivselt jaotada ettevõtte otsesed materjali- ja tööjõukulud ning ettevõtte üldkulud konkreetsetele kuluobjektidele. Samuti soovitas autor kuluarvestussüsteemi lihtsamaks juurutamiseks kasutusele võtta ettevõttes oleva raamatupidamistarkvara Merit Aktiva pakutava dimensioonide lahenduse ning CostPocketis kuludokumentide liigitamise ja kommentaari lisamise võimalused. Autori hinnangul said lõputöö käigus püstitatud eesmärgid täidetud ning loodud kuluarvestussüsteem vastab ettevõtte vajadustele ja soovidele ning annab parema ülevaate ettevõtte kuludest, mis annab võimaluse teha täpsemaid juhtimisotsuseid. Ettevõtte juhtkond peab antud süsteemi lihtsasti juurutatavaks ja kasutatavaks ning see ei võta ettevõttelt lisa ressurssi, mis oli ka ettevõtte jaoks kõige olulisem ning ettevõte plaanib antud kuluarvestust rakendama hakata.