Transport ja logistika

Valdkonna püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/25

Sirvi

Sirvides Transport ja logistika Märksõna "Economy and Management--Enterprise Logistics" järgi

Näitamisel1 - 4 4-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Hangete ja varude juhtimise tõhustamine Eesti Rahvusraamatukogu näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Sepp, Katrin; Kalda, Tiina
    Hankimise ja varude juhtimise prioriteetseks ülesandeks on korraldada mitmesuguste materjalide, toodete ja teenuste soetamist parima hinna ja kvaliteedi suhtena ning nendega mõistlikku ümberkäimist. Eesmärgi täitmiseks on olulise tähtsusega valdkonna terviklik tõrgeteta toimimine. Käesolev töö hõlmas Eesti Rahvusraamatukogu hankekorralduse ja varude juhtimise protsesside probleemide kaardistamist ning ettepanekuid nende kõrvaldamiseks. Uurimustöö tulemusena selgus, et riigihangete läbiviimise kord vajab uuendusi, muuta tuleb hangete ja varude juhtimist. Töö esimeses, teises ja kolmandas peatükis on toodud ülevaade logistika üldpõhimõtetest, Eesti Rahvusraamatukogu kui avalik-õigusliku organisatsiooni juhtimise alustest, varade ja varude juhtimisest ning hanketegevusest. Nimetatud peatükkides on rõhk varade ja varude juhtimise ning hankimise teoreetilistel käsitlustel. Neljandas peatükis kaardistas autor Eesti Rahvusraamatukogu hangete ja varude juhtimise kui toetava tegevusega seotud probleemid selles tegevuses osalevate tipp- ja keskastmejuhtide vaatest ning esitas ettepanekud probleemide kõrvaldamiseks. Töö uurimusküsimusteks olid: 1) Kuidas ja kui hästi on hangete ja varude juhtimine RRis korraldatud? 2) Kas ja kuidas on võimalik muuta hangete ja varude juhtimist RR-is? Uurimustöö meetodina kasutas autor käesoleva lõputöö jaoks koostatud intervjuud ning võrdlevat analüüsi. Uurimismeetodiks on struktureeritud intervjuu, mis viidi läbi üksikintervjuudena. Intervjuude analüüsimisel kasutatud kvalitatiivne meetod keskendus mõistmisele, seletusele ja tõlgendamisele ning vähem kirjeldamisele, mõõtmisele ning defineerimisele. Autoril oli vaja teada saada intervjueeritavate subjektiivset arvamust hanketegevuse korraldamisel, et mõista töötajate vaadet selle valdkonna probleemidele. Intervjuu tulemusi saab vaadelda kui RRi tipp- ja keskastmejuhtide subjektiivseid seisukohti, mis on välja kujunenud praktiliste tegevuste, baasteadmiste ja suhtumise tulemusena. Teoreetiliste aluste ja uurimuse tulemusena koostas autor ettepanekud hanketegevuse paremaks korraldamiseks ning varude juhtimisega seotud kitsaskohtade parandamiseks, millest olulisemad on järgmised: 1. langetada RRi riigihanke korraldamise korras rahalist piirmäära pakkumuste võtmiseks 999 €-lt vähemalt 400 €-ni; 2. koolitada juristi või paari töötajat (näiteks kogude arenduse osakonnast), keda saab nõustajana kaasata kõikidesse riigihangetesse; 3. muuta bürootarvete juhtimine tsentraalseks (et protsessid oleksid jälgitavad, juhitavad, analüüsitavad ja prognoositavad), leida pädev varustaja, kes oleks suuteline koostööd tegema eri valdkondade osakondadega (ettepanek on toodud lisas 2); 4. tutvustada valdkondade juhtidele, osakonnajuhatajatele ja riigihangetes osalevatele töötajatele RRi uuendatud riigihangete korraldamise korda, bürootarvete tellimise juhendit ning varalise vastutuse aluseid. Peale intervjuude läbiviimist on alustatud RRi juhtkonna poolt riigihankete läbiviimise korra täiendamist, isikkosseisu koolitamist ning plaanitakse bürootarvete hankimise auditi läbiviimist.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Jaotusvedudel esinevate kõrvalekallete registreerimise mudeli väljatöötamine ettevõtte OSC Transport OÜ näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Gerndorf, Maris; Hintsov, Tõnis
    Käesolev lõputöö on kirjutatud ettevõtte OSC Transport OÜ põhjal. Diplomitöö eesmärgiks oli välja töötada kõnealusele ettevõttele jaotusveoteenuse analüüsi põhjal sobiv mudel tarneprobleemide registreerimiseks. Antud eesmärgini jõudmiseks analüüsis autor töö praktilises osas 2015.aasta IV kvartali ettevõttesiseseid aruandeid (kvaliteediaruanne ning „probleemsete saajate” aruanne). Aruannetest kasutatavaks infoks olid erinevad fikseeritud probleemid, miks ning kelle tõttu kaubatarned hilinesid. Grupeeritud andmete analüüsi põhjal sai autor hea ülevaate tarnehilinemiste kohta – erinevatest tekkepõhjustest ning ka põhjustajatest. Edasise analüüsi käigus selgus, et „teadmata” põhjustel viibinud tarnete arv moodustas kolme kuu lõikes esinenud tarnehilinemiste koguarvust ca 1/3. Tagant järele on praktiliselt võimatu kindlaks teha, mis seisab „teadmata” põhjuste taga. Selline märkimisväärne märkimata põhjuste osakaalu suurus kinnitas autorile jooksvalt töö koostamise käigus, et ettevõttes on tarvis teha muudatusi praegusel hetkel kasutatava probleemkirjete sisestamise korras. Süstematiseeritud ning hõlpsasti töödeldavate andmete tarbeks on tarvis tarneprobleemide registreerimise korda standardiseerida ning kirjeldada kõigile asjaosalistele üheselt mõistetavana. Lõputöö tulemusena töötas autor välja OSC Transport OÜ jaoks tarneprobleemide registreerimise mudeli, mis juhtkonna heakskiidu korral integreeritakse ettevõttes kasutusel oleva infosüsteemiga. Mudel määratleb selgelt, kes ning millistel juhtudel konkreetseid probleemikirjeid peab registreerima. Samuti võimaldab süstematiseeritud probleemikirjete ühene registreerimine OSC infosüsteemist välja võtta kvaliteediraporteid erinevate perioodide ning ka töötajate kohta eraldi, mida saab hõlpsasti analüüsida. Autor koostas töö raames ka võimalikud programmi poolt esitatavad raportipõhjad, mis on kergesti jälgitavad ning annavad kõige vajalikuma informatsiooni juhtivtöötajate jaoks. Kõikidele töötajatele üheselt mõistetava mudeli selgitamiseks koostas autor probleemide registreerimise ning nende edasise käsitlemise kohta kirjaliku eeskirja. Antud eeskiri sätestab jaotusveoteenusel esinevate tarneprobleemide registreerimise korra, töötajate kohustused, probleemide edasise käsitluse ning saadud statistilise andmestiku töötluse. Eeskiri on ametijuhendi lahutamatuks osaks. Autor näeb siinkohal väljatöötatud mudelit stardipakuna võimalusele alustada ettevõttes kvaliteedisüsteemi sissetoomist, mis muudaks ettevõtte igapäevase töö tõhusamaks ning ressursisäästlikumaks.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Logistikajuhi tegevused logistikapersonali juhtimisel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Auväärt, Silvia; Tulvi, Ain
    Antud lõputöö eesmärgiks on välja selgitada, kui teadlikud on logistikajuhid enda ülesannetest logistikapersonali juhtimisel ning kui palju nendest ülesannetest nad igapäevaselt täidavad. Vastavalt logistiku kutsestandardi seitsmendale tasemele, mis on logistikajuhi tase, on logistikavaldkonna personali arendamine üks logistikajuhi tegevusalasid. Sealhulgas on logistikajuhtide vastutusalaks logistikapersonali motiveerimine, arendamine ja karjääriplaneerimine. Logistikajuht osaleb ka logistikatöötajate valikuprotsessis ning valib sobivad töötajad vastavalt ettevõtte vajadusele, korraldab töötajatele koolitusi ning juhendab ning nõustab logistikavaldkonna töötajaid. Nagu vastustest selgus, on motiveerimine üks kõige keerukamaid ülesandeid, mida logistikajuhid ise välja tõid alluvatega töötamise juures. Nagu eelnevalt juba mainitud, toovad motiveeritud töötajad palju paremaid tulemusi, kui vähese motivatsiooniga töötajad. Lisaks võib ühe inimese madal motivatsioon mõjuda ka teistele töötajatele ja demotiveerida teisi. Nii ongi logistikajuhtide peamiseks kohustuseks vältida töötajate motivatsiooni langust arendades välja korralikud motivatsioonisüsteemid. Nagu küsitlusest selgus, eelistavad enamik ettevõtteid motiveerida töötajaid tulemuspõhise boonusega. Tegelikult ei ole raha kõige parem motivaator, sest tavaliselt tekitab motivatsiooni tuua häid tulemusi ainult lühikesel perioodil. Palju paremini motiveerivad töötajaid mitterahalised vahendid, nagu mugav töökeskkond, toredad kolleegid, arenemisvõimalused, ettevõttesisesed boonused (näiteks tasuta lõuna), energiline ja eeskuju näitav juht ning muu. Põhinedes kutsestandardile saab öelda, et logistikajuhid tegelevad töötajate motiveerimisega, kuid suures osas on välja arendamata korralik motiveerimissüsteem. 11. küsimuse juures selgus, et kuigi suur osa logistikajuhte peab oma alluvate erialaseid teadmisi väga heaks, tõid pooled vastajad välja, et töötajatel küll on erialased teadmised, kuid need vajaksid teatud valdkondades täiendamist või ei osata oma teadmisi piisavalt hästi. Samuti selgus, et kõige enam vajaksid töötajad logistikajuhtide meelest täiendavaid teadmisi infotehnoloogia ja varude juhtimise vallas. Logistikajuhi vastutusalaks on arendada oma töötajate erialast kompetetentsust täiendkoolituste korraldamise või läbiviimise kaudu. Analüüsist võib järeldada, et üldiselt on töötajatel piisavalt erialaseid teadmisi, et igapäevase tööga hakkama saada, kuid pooltel juhtudel on töötajatel siiski teatud valdkondades täiendavaid koolitusi vaja. Üldjuhul näevad logistikajuhid üsna üheselt, kui suur osakaal töötajatest peaks omama erialast haridus, jäädes 60 – 70 % vahele. Samas on üllatava, et nad ei näe vajadust, et kõikidel töötajatel oleks erialane haridus. Väga suurel määral erinevad ettevõtetes erialaselt haritud töötajate osakaalud: kolmes ettevõttes on 70% või enamal töötajatest erialane haridus, samas kui seitsmes ettevõttes on alla poole logistikapersonalist erialaselt haritud, enamasti 20% ringis. Logistiku seitsmes tase eeldab, et antud taseme töötaja on ettevõttes tippjuht, kellel on magistrikraad või sama tasemega kõrgharidus ja kellel on erialast töökogemust vähemalt kolm aastat. Väga üllatuslikult tuli välja, et lausa neljal vastajal ei ole kõrgharidust, seega vastavalt kutsestandardile ei tohiks neid nimetada logistikajuhtideks. Neljal vastajal on muul erialal omandatud kõrgharidus, kuid ainult üks nendest on käinud täiendkoolitustel, ülejäänud on omandanud erialased teadmised töö käigus. Ühel vastajal on bakalaureuse kraad logistikast ning ainult ühel vastajal magistri tasemel kõrgharidus logistikast, vastates seega logistikajuhi kutsestandardi kriteeriumitele. Sellest võib järeldada, et paljud ettevõtted ei jälgi rangelt kutsestandardeid, kuna on suur puudus logistikajuhtidest. Tihti tõusevad ettevõtete logistikajuhtideks inimesed, kellel küll puudub erialane haridus, kuid läbi töökogemuse on omandanud piisavalt teadmisi ja oskusi, et logistikajuhi igapäevatööga hakkama saada. Üks logistikajuhi põhilisi ülesandeid personaliga seoses on hoolitseda selle eest, et ettevõttes oleks piisavalt kompetentset logistikapersonali. Seetõttu peaks logistikajuht osalema ka uute logistikavaldkondade töötajate värbamisprotsessis, valima välja sobivad töötajad, hinnates nende kompetentse ning koostama neile ametijuhended. Nagu vastustest selgub, on kõikides ettevõtetes töötajatel ametijuhendid, lisaks veel kolmes ettevõttes räägitakse töötajate kohustused ning vastusalad suuliselt üle vastavalt vajadusele. Seetõttu on töötajate arusaam oma tööülesannetest päris hea. Iga juhi ülesannte hulka kuulub alluvate juhendamine, nõustamine ning abistamine. Need samad kohustused on ka igal logistikajuhil. Vastustest selgus, et töötajad vajavad oma töös abistamist ainult eriolukordades või kui tunnevad, et vajalik tegevus ei ole nende volituste piirides. Ainult ühes ettevõttes vajavad üksikud töötajad igapäevast juhendamist. Seetõttu on arusaadav ka, et enamik logistikajuhte panustavad alluvate juhendamisele igapäevaselt üsna vähe aega, alla poole tunni. Üks logistikajuht kulutab igapäevaselt umbes tund oma tööajast alluvate juhendamisele ning ühel juhul kulutab logistikajuht lausa pool oma tööajast alluvate juhendamisele. Kõige enam vajavad abistamis ja juhendamist varude juhtimise seotud töötajad ning laotöötajad. Üldiselt võib väita, et logistikajuhid tegelevad äärmiselt vähe töötajate juhendamise ja nõustamisega. Võimalik, et töötajad on piisavalt kogenud ega vajagi rohkem juhendamist ja saavad oma tööga hakkama. Kokkuvõtvalt võib väita, et üldiselt vastavad logistikajuhtide tegevused kutsestandardis ette nähtud tegevustele, kuigi töötajate motivatsiooni- ning arengusüsteeme annaks parandada. Samas aga ei vasta enamus logistikajuhte oma kompetentsuse poolest kutsestandardile ja ka päris suur osa töötajates ei oma erialast haridust. Antud analüüsi ja tulemusi saaks kasutada, et läbi viia laiaulatuslikum uuring parandamaks logistikatöötajate kompetentsusnõudeid. Antud uuringust saaks teha sügavamaid järeldusi, kui lisada valimi hulka kõik kriteeriumitele vastavate tootmisettevõtete logistikajuhid Eestis, sest praegune analüüs keskendus ainult Harjumaa ettevõtetele ning nende põhjal ei saa teha üldisi järeldusi logistikajuhtide olukorrale Eestis.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Pakendamise protsessi efektiivistamine AS A.Le Coq näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Millend, Monika; Tulvi, Ain
    Ettevõttes AS A.Le Coq esineb pakendamise protsessis olulisi kitsaskohti, mis pikendavad toodangu läbimisaega ettevõttesiseses tarneahelas. Mõningatel juhtudel seisab toodang pärast lattu saabumist mitu nädalat, sest pole tarneks valmis. Probleemidena esineb informatsiooni-, materjali- ja ruumipuudus. Intervjuude ja osalusvaatlusel kogutud andmete hetkeolukorra analüüsi tulemusena selgus, et infovoog protsessis toimub paralleelselt materjalivooga, kuid seda ainult materjalivooga samas suunas. Selle tulemusena ei ole protsess läbipaistev ega ka jälgitav, põhjustades tarneahelas ebatäpsusi. Infovoo puudumine mõjutab pakendamise protsessiga otseses seoses olevate toimingute kvaliteeti. Varude haldamisel kasutatakse visuaalse kontrolli meetodit, mis kasvava töömahu juures ei ole enam efektiivne. Pakkematerjalide kasvava mahu ja seetõttu ebaefektiivseks muutunud virnastamismeetodi kasutamisel on pakendamise alal tekkinud ruumipuudus, mis pärsib töö tootlikkust. Pakendamise protsess vajab uut lähenemist, mida võimaldavad alljärgnevad aja komperssiooni strateegiatest tulenevad ettepanekud. Materjalivooga paralleelselt ning mõlemas suunas liikuva infovoo tagamiseks pakendamise protsessis, tuleb kaotada pakketellimuste liikumine paberkandjal. Selle asemel tuleb digitaliseerida kõik pakendamisega seotud tegevused. Veebikeskkonda tuleb luua tellimuste esitamise süsteem, kasutades ettevõttes juba kasutuselolevaid infotehnoloogilisi võimalusi. Sisevõrku loodud tellimissüsteemi ülesehitus peab olema lihtne ja arusaadav, nõudes vähest ajalist ressurssi. Tellimuse täitmiseks vajalik informatsioon on eelnevalt vastutavate isikute poolt tootepõhiselt süsteemi sisestatud. Oluline on muuta protsess võimalikult automaatseks ning vältida tõrkeid juba selle varajases faasis. Süsteemis kajastuva tellimuse staatuse tõesuse tagamiseks igal ajahetkel toimub pidev sünkroniseerimine ERP programmiga- võimaldada tuleb reaalajas jälgitav protsess. Juurdepääs süsteemis sisalduvale informatsioonile peab olema igal protsessiga otseses või kaudses seoses oleval As A.Le Coq töötajal. Sellega tagatakse protsessi läbipaistvus kogu ettevõttesisese ahela ulatuses ning luues ühene andmebaas informatisooni talletamiseks. Pakendamise protsessi infovoo tagamine ja selle läbipaistvuse saavutamine võimaldab tulemuslikumalt hallata laovarusid. Laoseisu visuaalse kontrollimise asemel on võimalik kasutusele võtta efektiivsemaid tellimismeetodeid. Pakkematerjalide nõudlusmustrit tuleb vaadelda tooteartiklipõhiselt ning arvestada hooajalise- ja hooajavälise müügiperioodiga. Pakkematerjalide puhul, mida kasutatakse erinevate tooteartiklite pakendamisel, saab rakendada tellimuspunkti meetodit. Selle kasutusele võtmiseks tuleb analüüsida varasemate aastate nõudlust, mille suure hajuvuse tõttu nõuab suuremat tähelepanu reservvaru suuruse määramine. Pakkematerjalide puhul, mida kasutakse vaid kindla tooteartikli pakendamisel ja nõudlus on selgesti sõltuv, ei sobi kasutada eelnimetatud meetodit. Sõltuva nõudlusega materjalide puhul on võimaluseks materjalide planeerimise meetodi kasutamine, mis eeldab koostööd tootmisjuhiga. Tõese informatsiooni kättesaadavus soovitud ajahetkel võimaldab teha õigeid otsuseid täiendtellimuse esitamisel, vältides materjali defitsiidiolukorra tekkimise võimalust. Parema varude haldamise tulemusena võivad teatud ajahetkedel pakkematerjalide hoiustatavad kogused laos olla tavapärasest suuremad. Ladustamistehnoloogia peab võimaldama praegusest rohkem hoiukohti, seejuures laoruumi maksimaalselt ära kasutades. Pakkematerjalide ladustamiseks on kaks erinevat võimalust- kas kõikide või osaliste aluste hoiustamine pakkimisalal. Kõikide kartongkastide ladustamisel tuleb kasutada kombinatsiooni kahe- ja ühekordsetest kaubaaluse riiulitest, võimaldades aluseid hoiustada kolmel korrusel. Alusekohti ja tööruumi tekitatakse juurde, kuid kaubaaluste käitlemiseks vajatakse spetsiaalseid tõstuki kahvlite pikendusi. Teise variandina on võimalik pakkimisalal tekitada juurde ruumi, kasutades kolmekorruselisi kaubaaluse riiuleid vaid kahe pakkimisala eraldusena pöördega seina äärt mööda. Hoiukohtade vajadus on kaetud, sest igast tooteartiklist ladustatakse pakkimisalal vaid kaks kuni neli alust, seda sõltuvalt nõudlusest. Ülejäänud varude hoiustamine toimub virnastamisel ladustamisalal, mida autor peab kõige mõistlikumaks lahenduseks. Pakkeliini nihutatakse seinale lähemale, suurendades oluliselt tööala. Kauba käitlemiseks on võimalik kasutada olemasolevat laotehnikat. Ettevõttes AS A.Le Coq on toodangu pakendamine plastkastist kartongkasti üheks olulisemaks mõjuteguriks läbimisaja kujunemisel ekspordis. Pakendatava toodangu mahtude kasvades tuleb luua kõik eeldused pakendamise protsessi efektiivseks toimimiseks, et tulla toime ka suure töökoormuse juures. Seeläbi suudetakse vähendada läbimisaega, hoides kinni vähem käibevahendeid ning pakkudes kvaliteetset klienditeenindust. Nimetatud lahendusettepanekud aitavad pakendamise protsessi muuta tootlikumaks, luues eeldused selle tõrgeteta funktsioneerimiseks.