Transport ja logistika
Valdkonna püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Transport ja logistika Avaldamisaeg järgi
Näitamisel1 - 20 450-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs KLG Eesti AS kunstväärtuste transpordi tasuvusanalüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Toom, Vilmar; Kalda, TiinaKäesoleva lõputöö tulemusena on ettevõttel KLG Eesti AS võimalik otsustada, kuidas laiendada kunstiväärtuste transporditeenuse mahtu. Lõputöö tulemusena selgus, et kunstiväärtuste transporditeenuse osutamise maht on väike ja klientidele pole suudetud teenust piisavalt müüa. Ainult perioodidel, mil teenindati Euroopa kultuuripealinna staatuses olevaid linnasid – Vilnius 2009 aastal ja Tallinn 2011 aastal - suutis ettevõte teenida piisavat kasumit, mis kattis ka varasemate perioodide kahjumid, kui antud teenuse vastu nõudlus oli väiksem. Käesoleva lõputöö allikateks on erinevad kirjandus- ja seadusallikad ning ettevõtte raamatupidamislikud ja finantsilised andmed operatiivsüsteemist. Samuti on suheldud erinevate erialade spetsialistidega ja läbi viidud küsitlus konkureerivate ettevõtete seas õige turuhinna väljaselgitamiseks. Kunstiväärtuste käitlemine ja pakendamine nõuab spetsiifilisi oskusi ja teadmisi, samuti spetsiaalset sõidukit ja inventari pakendite valmistamiseks. Vertikaalanalüüsi tulemusena selgus, et ettevõtte kunstiväärtuste transpordi osakonna püsikulud on võrreldes tuludega liiga kõrged ja kulusid tuleb kärpida. See puudutab eelkõige kontori ja töökoja rendikulusid, samuti esinduskulusid. Kontori rendikulude vähendamiseks tuleb rendipind vahetada väiksema ja soodsama vastu, esinduskulude vähendamiseks peab enne kulu tekitamist hindama selle vajalikkust ja potentsiaalset tasuvust. Kunstiväärtuste transpordi teenuse osutajate hinnavõrdlust puudutava küsitluse tulemusena konkurentide seas selgus, et ettevõtte kunstiväärtuste transpordi hind on turul madalaim. Hinnakujunduses tuleb teha ümberkorraldusi. Kunstiväärtuste transporditeenuste hinda tuleb tõsta minimaalselt 6%, soovituslikult 6-8%, mille tulemusena suudab ettevõte saavutada olukorra, kus teenitakse ka kunstiväärtuste transporditeenuse osutamisest pidevalt kasumit. Kunstiväärtuste pakendamist puudutava küsitluse raames selgus, et spetsiaalpakendeid on võimalik müüa vähemalt 100-150% müügirentaablusega, mistõttu tuleks kindlasti pakendite tootmist KLG Eesti AS’is lisateenusena laiendada ja seda aktiivselt reklaamida ja müüa. Ettevõte teenuste reklaamimiseks 2013 aastal kulusid ei tehtud ja selgus, et antud asjaolu kunstiväärtuste käibele negatiivselt ei mõjunud. Seevastu kinnitub tõsiasi, et kuulumine ICEFAT organisatsiooni on äärmiselt oluline, sest selle liikmete kaudu liigub informatsioon erinevate kunstiväärtuste projektide kohta. Ilma ICEFATi kuulumiseta poleks ettevõttel antud teenuse pakkumisel eelist teiste Eestis asuvate ettevõtete ees, kes sarnast teenust pakuvad. Kokkuvõtvalt järeldatakse töö tulemusena, et KLG Eesti AS’i kunstiväärtuste transpordi osakonnas tuleb alandada püsikulusid, tõsta kunstiväärtuste transpordi teenuse hinda, laiendada spetsiaalpakendite tootmist. Väga oluline on tagada ettevõtte püsimine ICEFAT’i liikmete hulgas ning hoida ja arendada jätkuvalt häid ning usalduslikke suhteid, nii ametlikul kui ka isiklikul tasandil, kunstiväärtuste transpordi klientide seas.Nimetus Piiratud juurdepääs Remondibaasi omava transpordiettevõte analüüs võrreldes alternatiividega(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Reinhold, Tiit; Õige, AlarTöös on analüüsitud transpordiettevõte Canter Invest OÜ 2013 aasta kulude jaotumist, et välja selgitada konkreetne kulu transpordivahendite ekspluatatsioonis hoidmiseks, seda tehtud 2013 aasta raamatupidamislike algdokumentide alusel, et saada teada sõidukite individuaalsed kulud, välja tuua remonditöökoja kulud ning nende tekkepõhjus. Osaühing Canter Invest on ettevõte, mis kasutab sisse ostetavat raamatupidamisteenust ning sellepärast lõi autor elektroonilise andmebaasi andmete töötlemiseks, mida saab jooksvalt täiendada. Kuna arveid kasutati eelnevalt ainult raamatupidamislikeks toiminguteks, tuli teatud kulude puhul kasutada keskmisi väärtusi ühiku kohta. Tulevikus võiks pidevalt andmebaasi täiendada, pidades kulutekitaja täpset arvestust. Ettevõtte majandusanalüüsist tulenevate andmete põhjal on näha, et nõuete laekumise aeg on kolme aastaga kasvanud 25 päevalt 49 päevani. Enda kohustuste (töötasud, kütus, varuosad, maksud jne.) tasumise aeg arvete põhjal maksimaalselt 30 päeva. Osaühing Canter Invest põhitegevus on jaotusvedu temperatuuri režiimi tagavate autodega, siis püüdis töö autor leida alternatiivseid lahendusi, mis võimaldaksid ettevõttel pühenduda tegevusele, mis toob 98-99% müügitulu. Hetkel antud keskmine veoteenuse kilomeetri hind, mida ettevõte saab ei võimalda töös pakutud alternatiivsete lahendustega. Võrreldes erinevate varijantide remondi ja hoolduskulusid jõudis autor järeldusele, et antud situatsioonis on majanduslikult mõistlik olemasoleva remondibaasi rekonstrueerimine. Ettevõte teenuse müügimahu kasvades on autode arv suurenenud koos sellega remondi ja hoolduse vajaduse maht järjest kasvab, selleks on ettevõte kohandanud kaarhalli ja palganud autode hoolduse-ja remonditöid teostava personali. Eelduseks ongi töötajad, kes on aastaid ettevõttes töötanud ja tunnevad autoparki. Aja jooksul on suurenenud töötajate arv ühelt neljale, kuid töökoja pindala pole suurenenud. Autoripoolseks lahenduseks on pakutud uue tööposti loomine hetkel laona kasutuses olevasse kaarhalli ossa. Tehtud on selleks vajalikud tehnoloogilised ja majanduslikud arvutused. Arvutused näitavad, et palgafondi suurendamata, mis oli 2013 aastal 89% töökoja kuludest, on võimalik lisa tööposti loomisega ja uute seadmetega kasutusele võtuga tagada lisa müügitulu ettevõttele. Investeeringute tasuvus ajaks kujuneks üks aasta ja kümme kuud.Nimetus Piiratud juurdepääs Valmistoodangu lao töö tootlikkuse analüüs ettevõttes Ensto Ensek AS(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Künnapas, Kristo; Tulvi, AinEnsto Ensek AS on Soome päritolu tootmisettevõte. Tootmisettevõtted ladustavad oma toodangut, et oleks võimalik kliendivajadusi rahuldada võimalikult kiiresti. Ettevõtte eesmärgiks on klientide vajaduste rahuldamine vastavalt nende soovidele. Hetkel tegeletakse ettevõttes väga aktiivselt tootmise efektiivsemaks muutmisega, mistõttu hakkab tootmine valmistama valmistoodangut väiksemates kogustes ja tihedamini. Autor valis töö teemaks "Valmitoodangu lao töö tootlikkuse analüüs ettevõttes Ensto Ensek AS", et selgitada välja probleemsed kohad laos ja pakkuda välja parendustegevused töö parendamiseks. Töö eesmärgiks oligi analüüsida valmistoodangu lao tööd ja selgitada välja probleemsed kohad. Diplomitöö koosnes neljast osas. Esimeses osas andis autor ülevaate laondusest, eri tüüpi ladudest, komplekteerimisest, ladustamisest, laos kasutatavast tehnikast ja uuritavast meetodist. Töö teises osas andis autor ülevaate Ensto kontsernist, äriüksustest, tehastest ja Ensto Ensek AS-st Eestis. Kolmandas peatükis selgitas autor valmistoodangu lao töökorraldust, laoprotsesse ja tõi välja probleemsed kohad. Neljas osa oli analüüsi osa. Empiirilises osas selgus, et toodang ladustatakse hoiuriiulitesse müügiüksuste kaupa aga täpsemalt pole uuritud, kuidas võiksid olla tooted grupeeritud ja vastavalt sellele olla ladustatud hoiukohtadele. Analüüs keskendus ühe äriüksuse ladustamise tööle. Autor jagas uuritava äriüksuse tooted ABC gruppi vastavalt laoliikumistele. Selgus, et kõigi gruppide tooteid ladustatakse terves hoiuriiulis ilma kindla süsteemita, mistõttu raisatakse ressursse, mida on võimalik efektiivsemalt rakendada. Autor leidis iga tootegrupi hoiukohtade vajaduse ja jaotas riiuli selle põhjal tsoonideks. Tsoonide kasutuselevõtmine aitaks tootegrupid hoiuriiulitesse paigutada kindla süsteemi järgi nii, et A grupi tooted oleks paigutatud väljastusalale lähematele ja B ja C grupi tooted kaugematele hoiukohtadele. Toodete tsoonidesse paigutamine vähendaks tõstuki teekonna ristumist tootmisest tuleva ristkoridoriga, mis aitab kaasa tööohutuse tõstmisele uuritavas riiulivahes. Töös tehtud analüüs võiks olla piloot projektiks ja selle järgi võiks ladustada ehituse äriüksuse tooted tsoonidesse, et vähendada hoiukohtadele paigutamise ja komplekteerimise teekondi ja seeläbi tõsta tootlikkust.Nimetus Piiratud juurdepääs Eesti Mereväe laevade kasutatud mootoriõli ning pilsivee tagastuslogistika analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Toom, Martin; Kalda, TiinaKäesoleva lõputöö eesmärk oli analüüsida ja välja selgitada pilsivee ning kasutatud laevade mootoriõli tagastuslogistikat Mereväebaasis. Autor pakkus välja läbitöötanud määrdeaine kasutamise hoonete kütmiseks ja tagastuslogistika korraldamise territooriumil. Püstitati kaks uurimisküsimust: 1. Kas Mereväebaasi infrastruktuur suudab tagada tagastuslogistika korraldamise ohtlike jäätmete realiseerimiseks neid territooriumilt välja viimata? 2. Kas ja kui pika aja jooksul tasuksid ära uue katlamaja investeeringud? Lõputöö teoreetilises osa andis autor ülevaate tagastuslogistika olemusest. Põgusalt peatuti selle tekkelool ning selgitati täpsemalt erinevate osapoolte rolli reversiivses kaupade ja teenuste voogude süsteemis. Uuriti seadusandluse regulatsioone ja kuidas korrektselt käidelda ohtlikke jäätmeid. Ülejäänud osades keskendus autor oma ülestõstatatud küsimuste vastamisele ja arvutuste tegemisele. Uurimismeetodiks oli visuaalne vaatlus, eelarve ja soetatud õlikoguste andmete analüüs. Autor käsitles Mereväebaasi väikesadamana, et oleks hea võrdlusmoment teistele samasugustele või väiksematele laevade struktureeritud peatumiskohtadele. Seepärast kasutas autor vajalike seadmete ja transpordivahendite valikul avalikke portaale ja ei peatunud ega uurinud Kaitseväe pakutavaid võimalusi. Autor välistas pilsiveepuhastusseadme soetamise investeeringu kõrge hinna tõttu ja keskendus põhiliselt vanaõliga kütmise analüüsile. Infrastruktuurilt suudab Mereväebaas tagada ohtlike jäätmete käitlemise ilma neid territooriumilt välja viimata. Hoonete seisukord on rahuldav ja vahemaad samuti lühikesed. Tasuvusanalüüsis selgus investeeringute kasumlikkus, aga suureks riskifaktoriks on vanaõli vähene kogus. Vajamineva ning hetkel saadaval olevate mahtude vahe on ligi kolmekümnekordne. Miinilaevdivisjoni laevastik ei suuda hetkel selliseid nõudmisi täita. Võimalik koostöö teiste sadamatega suudaks olukorda võib-olla lahendada, aga lõputöö raames seda ei uuritud. Uurimustöö eesmärk oli ka tähelepanu pööramine õhusaaste teemadele. Kontrollimatu erinevate kütmise jääkgaaside õhku paiskamine kahjustab meie tervist ja vähendab eluiga keskmiselt rohkem kui kaheksa kuu võrra ning kõige saastatumates linnades ja piirkondades isegi rohkem. Antud lõputöö täitis oma eesmärki, uurimaks ohtlike jäätmete kütmisvõimalusi ja näitas tagastuslogistilise toetussüsteemi olulist rolli. Uuringut saavad kasutada väikesadamad oma infrastruktuuri arenguks ning vajalike arvutuste tegemisel.Nimetus Piiratud juurdepääs Lao ümberplaneerimine AS's Promens(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Vool, Kristjan; Lembo, TanningKäesoleva lõputöö tulemusena on ettevõttel võimalus valida, kas ehitada uus laohoone või olemasolevad laod ümber planeerida. Esmapilgul võib tunduda, et ladude ümberplaneerimine on odavam. Lõputöö tulemusena selgus, et ümberplaneerimine läheb tunduvalt kallimaks kui uue laohoone ehitamine. Kõrgema hinna määrasid uued tõstukid ja sisustus. Efektiivsemal ladustamisel tuleb olemasolevates ladudes viia vahekäigud kitsamaks ning aluste püstakud ja riiulid kõrgemaks. Kitsamad vahekäigud ja kõrgemad püstakud vajavad uut tüüpi tõstukit ja sellega kaasnevat sisustust. Võib öelda, et lihtsam on uus laohoone ehitada, sest teada on laopinna suuruse vajadus ja ehitamine ei sega tehase igapäeva tööd. Lao ümberplaneerimisega seotud tööd tuleb hoolikalt läbi mõelda, kuna samal ajal vajavad ka tooted kohta ladustamiseks. Ohutuse koha pealt ei anna uus laohoone soovitud tulemust, kuna tootmishoonet jäävad teenindama endiselt suured lükandmastiga virnastajad ning ka vahemaad kasvavad tootmistsehhi ja laohoone vahel. Järelikult tuleb mõelda uue laohoone ehitamisel ka lükandmastiga tõstuki soetamisele, et olemasolevate tõstukite töökoormust ja kiirust vähendada. Käesoleva lõputöö allikateks on olnud erinevad artiklid ja teosed, kus sai vajalik materjal kogutud laoplaneerimise kohta. Erinevaid näited ladude kujundamisest leidus palju, kuid uue lao planeerimisel tuleb arvestada konkreetse ettevõtte vajadusi. Ladu tuleb planeerida seest poolt välja poole. Eelnevalt on AS´s Promens ehitatud laohooned valmis ilma tegelikke vajadusi analüüsimata. Laohoone planeerimisel tuleb esmalt selgeks teha toodete suurused ning nende eripärad ladustamisel ehk info kogumine kaupade ja ladu läbivate mahtude kohta, järgnevalt visandada ladustamisplaan ning teha kindlaks sobiv tõstuki tüüp ja sisustus. Ladustussüsteem on üheks määravamaks faktoriks laohoone ehitamisel. Planeerimiseprotsessi alguses tuleb ka tähelepanu pöörata tervise- ja ohutusnõuetele. Lao planeerimisel on oluline leida optimaalne lahendus, mis oleks võimalikult odav aga samas täidaks kõik funktsioonid efektiivselt. Seejärel tuleb ettevõttel valida sobiv krunt, siinkohal tuleb arvestada, et oleks juurdepääs teedele ning krunt võiks olla samal tasapinnal teedega, sest pinnasetööd võivad muutuda kulukaks ja aeganõudvaks. Ehituse ettevalmistuseaeg koosneb järgmistes faktoritest: töötsüklite täpsem määratlemine, sobiva ehitusfirma otsimine, hinnapakkumiste kogumine ja analüüsimine, detailplaneeringu koostamine ja ehitusloa hankimine. Nii uue laohoone ehitamisega kui ka ladude ümberplaneerimisel tuleb leida sobiv koht saatealale. Praegune asukoht tuleb vabastada pakkematerjalide ja materjali jaoks. Uue laohoone juurde saab planeerida ka saateala, kuna krundi suurus võimaldab seda. Töö tulemusel selgus, et mõlema hoone suurus võiks olla ca 1000 m2 . Saateala peab olema soehoone ja laohoone võib olla PVC- materjalist. Saateala planeering vajab veel hästi läbi mõtlemist, kuna hoone ehitus hind võib kujuneda kulukaks. Töö autor loodab, et koostatud lõputöö on abiks ettevõtte juhtkonnale, kes teevad lõpliku otsuse, kas ehitada uus laohoone või olemasolevad laod ümber planeerida. Käesoleva töö meetoditeks oli andmete ja informatsiooni kogumine, töötlemine, tõlkimine ja kokkupanek, küsitlus ja arvutamine.Nimetus Piiratud juurdepääs Kullerteenuse kvaliteedi ja efektiivsuse tõstmise võimalused Itella Logistics näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Salme, Riin; Hintsov, TõnisAntud lõputöö kirjutamise aluseks on võetud logistikaettevõtte Itella Logistics OÜ. Kuna tänapäeval on kullerteenust pakkuvate ettevõtete konkurents tihe ja turg lai, siis käesoleva töö eesmärgiks oli välja selgitada, millised tegurid mõjutavad antud ettevõtte kullerteenust. Lõputöö autor soovis leida võimalusi teenust mõjutavate kõrvakallete vähendamiseks, et tõsta ettevõtte teenuse efektiivsust ning kvaliteeti Töö teoreetilises osas andis autor ülevaate kullerteenust puudutavatest faktoritest. Olulise peatükina kirjutati teenusest ja toodi välja selle olulisus tänapäeval. Teenus on sillaks ettevõtte suhetes kliendiga. Lõputöös käsitleti ühe teemana ka klientide olulisust – just nemad moodustavad märkimisväärse osa teenusest. Välja toodi nii mittemateriaalsed kui materiaalsed komponendid, mis teenuse puhul on olulised. Lähtudes lõputöö pealkirjast kirjutati ka kvaliteedi tähtsusest. See on mõiste, mis tänapäeval on muutunud üha olulisemaks ning millele üha enam ettevõtte arengus tähelepanu pööratakse. Autor kasutas lõputöös kahte uurimismeetodit. Esmalt viidi läbi küsitlus ettevõtte heaks töötavate kullerite seas ning peale seda ka pakiveoteenuste osakonnas. Selgus tõsiasi, et palju on probleeme skannerite kasutamisel. Probleemidest tingituna raskendab see ka klienditoe tööd ning ebapiisav ning vale informatsiooni jagamine klientidele seoses saadetite asukoha ning nende edaspidise tarnega võib suurendada nende rahuolematust. Teise uurimismeetodina kasutati kvantitatiivset andmeanalüüsi. Ettevõtte andmebaasi terminali aruannete läbi töötamisel leidis autor tarnevigade protsentuaalse jagunemise. Täpsemalt uuriti tarnevigade põhjuste omavahelist jagunemist. Lõputöö autor tõi grupeeritult välja põhjused, millest on tingitud saadetiste hilinemised ja ebaõnnestunud tarned. Tulenevalt sellest tehti parendusettepanekuid eesmärgiga vähendada tarnevigade protsentuaalset osakaalu. Olulise informatsioonina võib välja tuua, et kvartali jooksul kõige suuremaks tarnevigade põhjuseks oli asjaolu, et klient ei olnud kohal saadetise sihtpunkti jõudmisel ega vastanud ka kulleri kõnele. Teise ebaõnnestunud tarne märkimisväärne osakaal oli koostööd tegevate vedajate veokorralduslikust süsteemist tingitud, kus igapäevaselt kaupu teatud piirkondadessee ei tarnita. Autor pakkus lahenduseks teha lisaks koostööd ka teiste vedajatega, kes pakuvad sujuvamat ning paindlikumat teenust ning omakorda aitavad sellega kaasa ka klientide rahulolu suurendamisele. Käesoleva lõputöö tulemusena töötati välja mõõdikud. Nende rakendamisel on võimalik parendada kullerteenuse tegevust analüüsimaks kvartali lõikes kullerpakkide tarneaegasid ja leidmaks tarnevigade osakaalu. Kuna ettevõttel puudub taoline mõõdikusüsteem järgimaks kullerteenuse arengut ning kvaliteeti, tõi autor ühe parendusettepanekuna võtta välja töötatud mõõdikute süsteem tulevikus ettevõttes kasutusele. Edaspidi rakendatavad mõõdikud aitaksid kaasa teenuse efektiivsusele, kvaliteedi parendamisele ning kokkuvõttes ka klientide rahuolu suurendamisele. Lõputöö autor arvab, et parendusettepanekuid arvesse võttes ning mõõdikuid edaspidiselt ettevõttes rakendades saaks ettevõtte muuta kullerteenust puudutavaid standardid senisest veel paremaks.Nimetus Piiratud juurdepääs Transpordiettevõtte Asmari Veod AS töö efektiivsuse tõstmise võimaluste uurimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Post, Kertu; Tanning, LemboKulude arvestust peetakse väga erinevates valdkondades, alustades reklaamist ja lõpetades personali koolitusega – seda peaks tegema iga ettevõte, kes hoolib oma tulevikust. Piiratud ressursside tingimustes on väga oluline omada selget ülevaadet ettevõtte kulutustest ning püüda need hoida võimalikult optimaalsed. Sellest tulenevalt võib saada märgatavat kokkuhoidu ning seeläbi lisavahendeid, mida muudes valdkondades saaks ära kasutada. Sageli lõpetavad halvemini funktsioneerivad ettevõtted majanduse langusfaasis tegevuse ning turule jäänud ettevõtted suurendavad seeläbi oma turuosa. Ettevõtetel, kes juhivad edukalt oma kulusid, oli suhteliselt parem võimalus see faas üle elada. Transpordiettevõtetes on suurteks kuluallikateks just kütus, kindlustused, remonttööd. Transpordiga tegelevates ettevõtetes on kütusekulu pealt raske (kui mitte võimatu) kokku hoida, sest töövahendite korras- ja valmisolekust sõltub otseselt ettevõtte müügitulu. Siiski aitaks autori arvates olukorda parandada näiteks teatud perioodide tagant kütusefirmadega sõlmitud lepingute üle vaatamine, hinnasoodustuse saamiseks ja tasuks ka avatud olla uutele hinnapakkumistele. Autor analüüsis, et kui saaks mõnelt kütusefirmalt pakkumise, mis oleks 1 sent liitrilt odavam kui hetkel kehtiva lepingu järgne hind siis saaks firma selle tulemusena säästa aastas 3393€. Mõistlik oleks saata ka ettevõtte autojuhid säästlikusõidu koolitusele. Kui seejärel suudaksid juhid hoida kokku 1 liitri kütust 100 kilomeetri kohta ning ettevõte sõlmiks kütusefirmaga 1 sendi võrra odavama lepingu, saaks ettevõte aastas säästa 8958€, mis on juba arvestatav summa. Ükski transpordiga tegelev ettevõte ei saa läbi ka ilma kindlustuskuludeta. Kindlustuskulud on ettevõtte transpordivahendite kohustusliku liikluskindlustuse ja vabatahtliku sõidukikindlustuse (kaskokindlustus) kulud. Kuna osad autod on ostetud laenu ja/või liisinguga, siis sellisel juhul nõuavad pangad ka kindlasti kaskokindlustuse olemasolu. Ainus võimalus kulude optimeerimiseks oleks koostööd teha mõne kindlustusmaakleriga, kes saab teha soodsaima pakkumise. Antud autopargi puhul saaks kindlustuskulusid liikluskindlustuse pealt kokku hoida ~ 672 eurot. Lisaks veel kaskokindlustused ja haagiste liikluskindlustused. See summa ei tule kogukuludega võrreldes teab, mis suur, kuid igast väikesest kokkuhoiust kasvab firma kasum. Palgakulu on ettevõtte suur kuluallikas. Ettevõtte juhtkonna ülesanne on oma töötajate arvu optimeerimine ning samas tagada töötajate heaolu ja leida motivatsioonivahendid. Lojaalsed ja pühendunud töötajad hoolivad oma tööandjast, seega on efektiivsemad ning vastutustundlikumad ettevõtte varade suhtes. Palgakulude jälgimine, analüüs ja saadud info aktiivne kasutamine peab tagama finantsjuhtimise adekvaatsuse. Tähtis on saada õigeaegselt tõest infot ja seda kasutada, ainuüksi teadmine ei paranda ettevõtte finantsolukorda. Suured remondi kulud on seotud omakorda suurest läbisõidust, mida vanemaks auto saab, seda rohkem hakkab kuluma raha remondile ja hoolduskuludele. Seepärast oleks mõistlik vahetada autod välja kohe pärast garantiiaega, kuna see aitaks hoida raha remondi ja hoolduse pealt kokku. Kasumit ei ole võimalik juhtida otse, vaid ainult tulude ja kulude kaudu. Tulu on kujundatav konkreetsete toodete või teenuste müügi kaudu. Kulud kujunevad ettevõtte väärtusahela erinevates osades erinevalt. Üks osa kuludest sõltub teenuste või müüdud teenuste arvust, teine osa mitte. Selleks, et suunata ettevõtte tulemusi soovitud suunas, tuleb kõiki neid momente üksikasjalikult arvesse võtta. See on võimalik vaid detailse ettevõttesisese arvestuse kaudu, mis peab andma selge ülevaate erinevate tegevuste ning protsesside mõjust ettevõtte finantstulemustele. Autor soovitab äritegevuse stabiliseerimise käigus hakata rohkem mõtlema kulude efektiivsemale juhtimisele. Kütuse arvete suured summad peaksid juhtkonna suunama põhjuste – seoste otsimisele. Iga ettevõtte juht peaks teadma, et süsteemsus ja põhjalikkus on edasiviivateks jõududeks majanduse arengul. Iga väike kokkuhoid võib viia sammukese edasi, ja et neid väikseid kokkuhoidusid saaks palju, peab oskama lugeda õiget informatsiooni ning sellest teadlikke järeldusi teha. Et säilitada AS Asmari Veod jätkusuutlikkus, on õige aeg oma põhimõtteid korrigeerida ja uutele kasulikele teadmistele avatud olla.Nimetus Piiratud juurdepääs Logistiliste teenuste analüüs VMV Lines OÜ jaoks(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Merilainen, Marvel; Toding, MartinKäesoleva diplomitöö keskeks teemaks on teenuste sisseostmine ning isikliku autopargi omamine. Diplomant võrdleb neid kahte strateegiat eesmärgiga välja pakkuda edasine arengusuund väikeettevõttele VMV Lines OÜ-le, mis pakub veoteenust omades isklikku väikest autoparki. Töö esimene pool on teoreetiline, mis on esitatud teises peatükis, kus tutvustatakse transpordi olemust ning selgitatakse, mida tähendab teenuste sisseostmine ning isikliku autopargi omamine. Lisaks tuuakse välja iskliku autopargi omamise eelised ning puudused. Lisaks teoreetilisele arutlusele viiakse läbi samalaadsete ettevõtete majandusaasta aruannete analüüs kolmandas peatükis. Lähtuvalt nendest tulemustest arutleb autor VMV Lines OÜ tuleviku aregusuundade üle neljandas peatükis. Lähtudes teooriast ning praktilisest juhtumist järeldab diplomant, et efektiivseks majandamiseks on VMV Lines OÜ-l tarvis suurenada autoparki, eeldusel, et kulude üle on kontroll. Lisaks soovitab diplomant tegeleda ka lisaks ekspedeerimisega, kuna omakulud on sel juhul väga väikesed. Eelduseks on heade ja usaldusväärsete koostööpartnerite leidmine. Ettevõttel VMV Lines OÜ on arenguruumi võttes arvesse antud töös võrreldud ettevõtteid. Eeskujuks saaks kasutada ettevõtte EKA Veod finantsanalüüsi. Kindlasti tuleks investeerida müüki ning turundusse ja selleks saaks kasutada võõrkapitali, sest ettevõttel kohustused puuduvad. Arvesse tuleb võtta ka ühe tonni efektiivsuskalkulatsioonid, kust paistis selgelt välja, et mitu ettevõtet (EKA Veod, Finnic ning Deston Cargo) kasutavad veokeid efektiivsemalt kui praegu VMV Lines OÜ. Müügimahu suurenedes tuleb arvestada kindlasti ka veokite ning töötajate lisandumisega ja seetõttu ka lisakuludega. Võttes arvesse EKA Veod OÜ näitajaid, saame öelda et õige käibekapitali juhtimise korral on võimalik likviidsust väga kõrgel tasemel hoida. Ka rentaabluse näitajaid on võimalik müügimahu suurendades kasvatada, jättes püsikulud praegusele tasemele. Hindade tõstmine võib olla üks lahendus müügitulu suurendamisel ning rentaabluse näitajate parandamisel, aga efekt võib osutuda ka vastupidiseks, kui hindu tõsta liiga suurel määral. Hindu saaks tõsta mõõdukalt 3-5% ning diferentseerida seda erinevate klientide vahel. Selline muutus kataks ära iga-aastase inflatsiooni ning tagaks olemasoleva kliendibaasi säilimise. Antud töö näitab ka seda, et olenemata väga tihedast konkurentsist, veonduse turul, on võimalik siiski saavutada uutel ettevõtetel häid tulemusi, sest nõudlus endiselt eksisteerib. Turul on ka kindlasti mitmeid kasutamata nišše, et saavutada konkurentsieelis teiste ettevõtete ees. Veondus on küll väga sarnane erinevate ettevõtete vahel, aga võimalik on pakkuda lisaks veoteenusele ka muid lisahüvesid oma klientidele, mis tekitavadki konkurentsieelise. Teenusepakkujatena on kindlasti väga oluline klienditeenindus ja suhtlus, millega on võimalik välja paista teiste ettevõtete seast. Tiheda konkurentsi tõttu eelistatakse partnereid, keda saab lisaks heale veoteenusele ka usaldada ning kellega on meeldiv suhelda.Nimetus Piiratud juurdepääs Klienditoe protsesside analüüs ja efektiivistamine läbi CRM ettevõttes Havi Logistics OÜ(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Ahtijainen, Veronika; Aasjõe, ÜlleSuur osa ettevõtteid ei vaevu tegelema kliendirahuloluga ning ei adu, kui märkimisväärset kahju võib tuua rahulolematu klient. Koos olemasoleva kliendi kaotamisega võidakse ilma jääda ka potensiaalsetest klientidest, kelleni on jõudnud halb tagasiside läbi tutvuste või armutult jahvatava sotsiaalmeedia. Lõputöö koostamise käigus viis autor ennast põhjalikult kurssi Havi Logistics OÜ klienditoe üksuse tööga. Kuna tegemist on üsna värskelt loodud osakonnaga, mis ettevõtte strateegiast lähtuvalt peab teenima kliendi huve, siis tekkis autoril omajagu mõtteid, kuidas läbi CRM mudeli tõhustada tööd veelgi klientide kasuks. Töö teoreetiline osa selgitab informatsiooni logistika ja CRM mõisteid ning nende omavahelist seost. Samuti toob välja klienditeeninduse rolli logistikas ja tüüpilised vead logistika klienditeeninduses. Logistikateenust pakkuvas ettevõttes on peamine täpselt ja kiirelt edastada informatsiooni klientidele nende kauba või teenuse liikumise kohta, seega on teoreetilises osas välja toodud ka CRM strateegia ja käsitletud kahte olulist poolt, kelleks on kliendid ja teisalt ettevõtte personal. Töös välja toodud CRM mudeli põhjal, mis koosneb seitsmest etapist, oli hea autoril analüüsida tegevusi ning teha parendusettepanekuid. Ettevõtte klienditoe üksuse CRM analüüsi põhjal täheldas autor mitmeid puudujääke. Ettepanekud autori poolt oleks: · Andmebaasi kasutuselevõtt ja täiendamine DC Infosüsteemis · E-postiga saadetud pretensioonide registreerimine DC Infosüsteemi · Motivatsiooniprogramm laotöötajatele isikuliste vigade vähendamiseks Esmalt ei kasutata olemasolevat kliendiandmebaasi. Andmebaas on jäetud uuendamata ning igal klienditeenindajal on enda jaoks paberile märgitud nimekiri kontaktidest. Autori ettepanekul tuleks andmebaasis olevaid andmeid uuendada ning täiendada. Lisada tuleks eelkõige taarainventuuri 41 kontaktisik, et pood enne sündmust saaks märkida inventuuri ajal vahetuses oleva isiku koos telefoninumbriga. Järgmiseks kitsaskohaks on tehtavad aruanded. Paljud poed saadavad pretensioonid klienditoe üksuse e-posti aadressile ning need jäävad sisestamata ja tehtavates aruannetes ei kajastu. Hetkel ei oma ka aruanded muud funktsiooni, kui finantsosakond saab sealt kätte rahalist poolt puudutava informatsiooni. Autori arvates võiks aruandeid põhjalikult töödeldes jõuda parema töökorralduse tulemuseni, nagu näiteks saaks teha statistikat, palju ühte või teist tüüpi vigu esineb, ka isikuliselt oleks võimalik teha aasta kokkuvõte vigadest ning töötajate motivatsiooniks kuulutada igal aastal välja parim laotöötaja, keda premeerida. On ju tõsiasi see, kui töötaja on motiveeritud ja rahul, siis teeb ta oma tööd tulemuslikumalt, mis mõjutab omakorda kliendirahulolu. Lõputöö eesmärgiks oli ettevõtte Havi Logistics OÜ klienditoe osakonna töökorralduse analüüs ja võimaluste otsimine läbi CRM mudeli, et osakonna tööd veelgi tõhusamaks muuta. Kui CRM mudeli põhjal viia läbi parendused, siis muudab see ka efektiivsemaks kogu ettevõtte tegevust kliendisuhete juhtimise seisukohast ning lõputöö on täitnud oma eesmärgi.Nimetus Piiratud juurdepääs JELD-WEN Eesti AS toodangu väljaveokulude optimeerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Pomerants, Gerli; Joost, IngridKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli uurida tootmisettevõtte JELD-WEN Eesti AS-is käivitatud projekti toimimist. Projekt viidi läbi ajavahemikul jaanuar – aprill 2014. Projekti eesmärk oli haagiste efektiivsem kasutamine. Püstitatud eesmärgi saavutamise tulemusena võib teha järgmisi kokkuvõtteid ja järeldusi: 1. Enne projekti alustamist jälgis konsultatsioonifirma kolme kuu jooksul (august – oktoober 2013) JELD-WEN Eesti AS Rakvere tehasest väljuvate haagiste mahu täituvust. Vaatluse käigus võrdlesid konsultandid teoreetilisi andmeid (saadud programmiga TITAN) ja reaalset olukorda. Lisaks jälgiti reaalseid tööprotsesse ning teostati intervjuusid töötajatega. Algandmeteks võeti kaalupiirang ja keskmine mahukaal. Jälgiti 385 haagise mahu kasutust ning kaalupiirangust tulenevalt on haagise maksimaalne mahutavus 53 m3. 2. Projekti alustati andmete kogumisega, milleks koostati Exceli põhine tabel. Esmaste analüüside tegemiseks koguti andmeid kuus nädalat. Kogutud andmete analüüsist tuli välja, et Prantsusmaale minevate haagiste keskmine mahu kasutamine on kõige kõrgem (47m3). Kõige rohkem koormaid kuue esimese nädala jooksul läks Rootsi (39). 3. Peamised tootealused, mis ettevõttest välja saadeti olid lengi alused. Lisaks uuris ettevõte põhjuseid, miks haagiste kaubaruum ei ole efektiivselt kasutatud. Põhjused tulid välja valmistoodanu töötajate jälgimise tulemustest. Tootmistöölised jälgisid laadimiste ajal kas ja miks jäi haagistesse vabaruumi. Põhjuseid oli kokku seitse ning tuli välja, et kõige rohkem laeti kuue nädala jooksul madalaid normaalaluseid. Kliendi minimaalne tellimus on 50 tk alusel, sellest ka selline nimetus. 4. Autode keskmist mahutavust jälgiti terve projekti vältel. Käesolevas lõputöös on välja toodud haagiste keskmine mahutavus nädalatel 4 – 13. Sel vahemikul kõikus keksmine mahutavus 42 m3 ja 45 m3 vahel. Kõige madalam oli see viiendal nädalal ning kõige kõrgem 13 nädalal. 5. Analüüsi tulemustest lähtuvalt hakkas ettevõte ellu viima ühte võimalikku lahendust. Lahenduseks oli aluste kõrguste muutmine. Selleks, et see oleks võimalik, pidi ettevõte alustama läbirääkimisi klientidega. Praeguste aluste maksimaalne kõrgus on 120 cm, kuid seda soovitakse tõsta 5 cm võrra kõrgusele 125 cm. 6. Riikide lõikes on veohinnad erinevad. Ustealuste veo puhul mahub haagisesse 26 alust. Ettevõttes ladustatakse alusele 25 ust – aluse kõrgus on 107 cm. Kokku mahub haagisesse 650 ust, millede kogukaal on 17 290 kg ja ruumala 44 m3. Mõnda tüüpi uste puhul ladustab ettevõte alusele 27 ust. Sel juhul on aluse kõrgus 115 cm, uste kogus haagises 702 tükki, kauba kogukaal 18 673 kg ning ruumala 48 m3. Ettevõtte hinnavõit transpordikuludelt sellise veo puhul on 3 EUR ühe kuupmeetri kohta. Ettevõtte eesmärgiks on ladustada alusele 29 ust. Sel juhul oleks aluse kõrgus 125 cm, uste kogus haagises 754 tükki, kogukaal 20 056 kg ja ruumala 51 m3. Kui jõutakse sellise tulemuseni, siis oleks hinnavõit ettevõttele 5 EUR ühe kuupmeetri kohta. 7. Lengialuste veol mahub haagisesse 64 alust. Alusel kõrgusega 89 cm on 120 lengi. Haagises on lenge kokku 7680 tükki, mille kogukaal on 14 592 kg ning ruumala 32 m3. Lubatud maksimaalne aluse kõrgus 120 cm, alusel on lenge 168 tükki, lengide kogus haagises 10 752 tükki, kogu kaaluga 20 429 kg ning ruumala on 44 m3. Ettevõte võidab sellise veo puhul 12 EUR ühe kuupmeetri kohta. Ettevõtte eesmärgiks on suurendada aluse kõrgust kuni 125 sentimeetrini. Sellisel alusel on lenge 180 tükki ja haagises kokku 11 520 tükki kogukaaluga 21 888 kg ning ruumala on 48 m3, ettevõte hinnavõit transpordikuludelt 14 EUR ühe kuupmeetri kohta. 8. Autoripoolsed parendusettepanekud on muuta töökorraldust nii, et laadimiste eest vastutaks terves ettevõttes üks inimene. See muudatus annaks ülevaate kogu laadimisprotsessist ja vähendaks info sulgu erinevate töötajate vahel. Teiseks ettepanekuks tõi autor välja aluste soovitusliku miinimumkoguse ühe tellimuse kohta. 9. Kuna klientidega läbirääkimised ja kokkulepete saavutamised võtavad aega, ei õnnestunud ettevõttel projekti lõpuks kõigilt klientidelt nõusolekut saada, et muutusi ellu viia.Nimetus Piiratud juurdepääs Partneri valimine jaotusveo teenuse sisseostmisel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Rõzenkova, Aleksandra; Hintsov, TõnisTänapäeval on logistika teenuse sisseostmine väljastpoolt oma ettevõte saanud üldtunnustatud tendentsiks ning käesolev töö annab ettekujutuse logistika väljasttellimise erinevatest aspektidest. Autor käsitles logistilise outsourcing´i eeliste ja riskide küsimusi, probleeme outsourcing´i juurutamise puhul, partnerite valimise meetodeid. Logistikapartneri valikuprotsess muutub tänapäeva keerulistes äritegevuse tingimustes üha enam tähtsaks. Töös vaadeldi faktoreid, mis mõjutavad logistikateenuste pakkuja valikut. Partneri valikul tuleb kokku puutuda kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete faktoritega. Valikuprotsessi juures ähvardab otsuseid vastuvõtvaid isikuid ebamäärasus, kõhklused, subjektiivsetest ettekujutustest tingitud hägusus, muretsus. Seetõttu on käesoleva töö põhiliseks panuseks logistikapartneri valiku tegemise metoodika väljatöötamine. Metoodikat vaadeldakse transportettevõtte VR Transpoint Eesti AS näitel. Parima jaotusveo teenuspakkuja valiku küsimuse lahendamiseks oli pakutud hierarhilise analüüsi meetod. Otsuse peamisteks kriteeriumideks olid teenuse maksumus, majandustulemused, tegevusnäitajad, ettevõtte maine ja pikaajalised suhted. Ettevõtte juhtkond andis nendele kriteeriumidele hinnangu, et saada iga võimaliku parneriga assotsieeruv eelistuse tase. Uurimuse tulemusel sai vedaja P kõrgeima prioriteedi. Seetõttu osutus ta VR Transpoint Eesti AS jaoks parimaks veoteenuste pakkujaks Tallinna linna piires. Ettevõtte hindas tulemused rahuldavaks ja kaalub tulevikus koostöö võimalusi nimetatud teenuspakkujaga. Töö osana selgitas autor VR Transpoint Eesti AS näitel välja, mida võiksid jaotusvedudel konkureerida soovivad teenuse pakkujad arvestada. Eelkõige on selleks õige hinna ja kvaliteedi suhe, kohaletoimetamise tulemuslikkus. Suureks plussiks on pakutavate teenuste lai valik ja tasumise paidlikkus. Lisaks selle annab olulise eelise kõrgeima IT-tehnoloogia olemasolu ettevõttel, et lisaks kõigele muule tagada tõrkedeta kiire ja efektiivne infovahetus. Ettevõtete teenuste pakumise kogemus on samuti üsna eelistatud ja mängib valiku juures sugigi mitte viimast rolli. Pakutav metoodika teenib ettevõtete juhtide jaoks outsourcing´ile üleantavate teenusega seotud küsimuste ja otsuste juures juhendavat eesmärki. Kõike seda tänu sellele, et hierarhilise analüüsi meetod on võimeline arvestama nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid kriteeriume. Lisaks sellele võimaldas partneri valiku probleemi hierarhiline ettekujutamine jälgida, kuidas peamiste kriteeriumide prioriteet mõjutas alternatiivide kaalu üldist tulemust. Veel aitas metoodika struktureerida probleemi lähtuvalt erinavate aspektide seisukohast, mitte üksnes majandususlikest kaalutlustest. Tuleb siiski märkida, et mudeli väljatöötamine, võrdlusmaatriksite koostamine ja teenuse pakkujate hindamine nõuab märkimisväärselt palju aega ja jõupingutusi otsust langetavet isikute poolt. Seepärast soovitab autor rakendada seda meetodit pikaajaliste strateegiliste otsuste jaoks ehk kui investeerimine kauakestvasse ja raskesse otsustusprotsessi tasub end mõne aja pärast ära. Tulemusena kaaluvad riski vähendamise eelised üle aja- ja jõukulu. Hierarhilist analüüsi meetodit võib efektiivselt kasutada ka paljudes teistes valdkondades, kus on nõutud efektiivsete otsuste vastuvõtmine. Kokkuvõtteks võib rõhutada, et käesolevas töös püstitatud ülesanded on täidetud. Autor loodab, et tema tehtud töö osutub ettevõte VR Transpoint Eesti AS jaoks kasulikuks ning leiab viimase pool rakendust.Nimetus Piiratud juurdepääs AS Toode tarneahela kulude analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Eensalu, Anders; Suursoo, JüriUuringu eesmärgiks oli kirjeldada tänast AS Toode tarneahelt ning leida sobivaim tarneahela tüüp, millega materjali lõpphind oleks soodsaim. Uuringumeetodiks oli kvantitatiivne analüüs ning selle üks väljund, võrdlev analüüs. Uuringu käigus võrdles autor hetkel AS Toodes kasutusel olevat tarnaklauslit DAP Saue kolme alternatiivse tarneklausliga FOB Busan, FAS Busan ning CIF Tallin. Autor kasutas võrdluses kolme laevaliini, kellega on olnud varasem kokkupuude, nendeks olid MSC Eesti OÜ, CMA CGM Estonia OÜ ning Greencarrier Estonia OÜ. Võrreldavaks kaubaks oli värvitud terasplekk, et saada kogukuludest parema ülevaate, kasutas autor kogust 500 tonni. Võrdluse tulemus näitas, et kõige soodsaimaks tarneklausliks osutus FOB Busan. FOB Busan kogukulu hinnaks, kui kaup transporditakse 20-jalastes konteinerites ning konteinereid on kokku 23, siis koos veosekindlustuse ning ostujuhi lisatööga kaasnevate kuludega on 441 951,50€. Eesmärk on suurendada kauba brutokaalu konteinerites, siis väheneks 20-jalaste konteinerite arv 20-le ning kogukulud on 437 888,90€. DAP Sauega võrreldes on kogukuludelt võit vastavalt 13 798€ ja 17 861€. Kui aastane saadetiste arve on 12, siis on võimalik kokku hoida kuni 214 336€. Uuringu käigus uuris autor täiendavalt võimalusi, kuidas kuludelt kokku hoida. Üheks võimaluseks on kasutusele võtta avatud arved, senise dokumendiinkaso asemele. Sellega saaks materjali tonnihinda alandada kuni 2,54€/tonnilt. 6000 tonni tellimisel on kokkuhoid 15 240€. Teiseks võimaluseks on tolliagenditeenusest loobumine ning ettevõtte poolne tollivormistus. Rahaline kokkuhoid on kuni 9500€. Kui rakendada kõik ettepanekud, siis on ettevõttel võimalik aastas kulusid vähendada kuni 239 000€.Nimetus Piiratud juurdepääs Üldise ohutustaseme parendamine ohtlike kaupade maantee- ja raudteeveol läbi ohutusnõunike pädevuse tõstmise Eestis(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Põrk, Madis; Janno, JelizavetaAntud diplomitöö on üles ehitatud järgides põhimõtet, et ka teemavälistele lugejatele oleks sõnum võimalikult selgesti edasi antud. Töö esimene osa selgitab ohtlike kaupade transpordi ning sellega seonduvate rahvusvaheliste seadusandluste ning regulatsioonide kujunemist. Samuti tehakse ka ülevaade ohtlike kaupade transpordi koostööorganisatsioonidest, milledega ka Eesti on vähemal või rohkemal määral seotud. Nendeks on ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkulepe (ADR), Raudteede Koostööorganisatsioon (OSJD) ning Rahvusvaheliste Raudteevedude Valitsustevaheline Organisatsioon (OTIF). Autori panus antud osas on väga mahukate materjalide läbitöötamine ning struktuurjooniste koostamine. Diplomitöö teine osa astub sammu lähemale antud teema tuumikule. Käsitletakse lähemalt ohtlike kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamine ülemaailmset harmoniseeritud süsteemi üldpõhimõtteid. Antud osa aitab lugejal paremini mõista kemikaalide olemust ning sellest tulenevalt nende liigitust ja sellega kaasnevaid täiendavaid parameetreid. Ühtse süsteemi loomine aitab paremini erinevatel riikidel mõista ning tõlgendada ohtlikke kaupasid ning sellest tulenevalt ka minimeerida võimalikke tekkivaid riske, mille mõju võib kolmandatele isikutele, keskkonnale või varale olla üsna märkimisväärne. Töö kolmas osa, milles diplomitöö autor püüab nii praktilise kui ka teoreetilise uurimustööga leida kinnitust sissejuhatuses püstitatud hüpoteesile - ohutusnõunike pädevuse tõstmine aitab oluliselt kaasa ohtlike kaupade veol kaasnevate riskide maandamist ning seeläbi tõsta üldist ohutustaset antud valdkonnas. Diplomitöö autori panus seisneb läbi isikliku kogemuse ohutusnõunike koolituste analüüsimises, Eesti ning Belgia ohutusnõunike koolituste korraldajatega küsimustiku läbiviimises, teemaga haakuvate mahukate direktiivide, konventsioonide ning riiklike seadusandluste analüüsimises ja tuginedes läbi töötatud infole teha omapoolsed järeldused igas empiirilises peatükis toodud teemale. Tuginedes eeltoodud järeldustele tehakse diplomitöö neljandas peatükis reaalselt töösse rakendatavad soovitused ning ettepanekud. Eeltoodud ettepanekutest ja soovitustest võib otsene kasu olla ohutusnõunike koolituste korraldajatele, koolitajatele ning pädevatele asutustele. Kaudne kasu on Eesti Vabariigile ning ühiskonnale, kuna ohutusnõunike pädevuse tõstmine aitab kaasa üldise ohutustaseme parendamisele ohtlike kaupade vedudel. Kuigi ohtlike kaupadega seotud õnnetuste arv on Eestis üsna väike võib siiski täheldada avalikkuse muret antud teemal. Arendades koostööd riiklikul tasandil võib minimeerida kaasnevaid probleeme ning suurendada ohutust.Nimetus Piiratud juurdepääs OÜ Kaubaekspressi Tallinna piirkonna alltöövõtjate lepingulise aja optimeerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Arak, Helle; Kitsing, Liis; Suursoo, JüriKäesolevas lõputöös analüüsiti OÜ Kaubaekspressi osakondade väljakujunenud teeninduspiirkondade mõistlikkust kaartide põhjal kolme nädala jooksul. Analüüsi tulemusena leiti, et teeninduspiirkonnad katavad kogu Eesti, kuid oleks võimalik vedusid teostada ka kulusäästlikumalt, muutes osakondade teenindusulatust. Põhilne muudatus on Tartu osakonna teeninduspiirkonna vähendamine ning sellevõrra Jõhvi ja Pärnu osakonna teeninduspiirkonna suurendamine. Lisaks võiks ettevõte kaaluda uue osakonna loomist Kesk-Eestisse, kuna antud hetkel teenindustihedus selles piirkonnas on võrdlemisi suur, kuid pole üheselt määratletud, kelle haldusesse piirkond kuulub. Teiseks analüüsitavaks osaks oli ettevõtte tugevuste, nõrkuste, võimaluste ja ohtude analüüs SWOT põhimõttel. Selgus, et ettevõtte nõrkusi on võimalik leevendada võrdlemisi lihtsate viisidega ning samuti tuleb tähelepanu pöörata tugevustele, et ära kasutada turul olevaid võimalusi. Põhiline lõputöö analüüs seisnes ajakasutuse ja kaubaruumi täituvuse uurimine. Alltöövõtjate ajakasutuse efektiivsuse analüüsist tuli välja, et põhiline kuluallikas alltöövõtjate tasustamisel on Tallinna terminal, kus on võimalik kulusid vähendada kuni poole võrra kiirendades terminali protsesse. Alltöövõtjate motiveerimisest on võimalik säästa kuni 20% kuludest, mis on samuti märkimisväärne osa. Motivatsiooni tõstmiseks pakutakse välja kombineeritud tasustamise süsteem –lepingujärgne põhitasu ning lisatasud teenindatud klientide eest tunnis. Korjevedudel esines suur tühisõitude hulk, mis tähendab, et infovahetus klientidega on puudulik ja vajab arendamist. Kaubaruumi kasutamise efektiivsuse analüüsi tulemusena selgus, et veetavaks kaubaks on valdavalt kergekaalulised kaubaühikud, mille tulemusena ei ole efektiivne tarifitseerida alusekaupu kaalu alusel. Laadimismeetri alusel analüüsitud kandevõime kasutusteguri analüüsis selgus, et 50% analüüsitud veoringidest oli kandevõime kasutustegur alla 0,7. Antud veoringide valimis esinesid veoringid, mille tarifitseerimine ei sõltu laadimismeetrist. Antud veoringide osakaal on 26%. Kolmandaks analüüsiti kandevõime kasutustegurit veoringide tarifitseerimise alusel, kus jäeti valimist välja eritariifsed veoringid. Antud analüüsis ilmes asjaolu, et ühe võtmekliendiga sõlmitud kokkulepe, et tarifitseerimise aluseks on alusekaupadel laadimismeeter alates 1,6-st laadimismeetrist. Mistõttu esines veoringe, mille kandevõime kasutustegur alanes alla 0,7. Ebaefektiivse kaubaruumi kasutusega veoringid moodustavad ligikaudu 10 %. Tallinna piirkonnas on kriitilisem ajakasutus, kuna vahemaad on väikesed ning klientide sagedus on suurem. Veopargi kasutamisel peab sellega arvestama. Hetke olukorras on OÜ Kaubaekspressi Tallinna piirkonna veopark optimaalne. Sellegi poolest soovitab töö autor peale protsesside ülevaatamist ning ajakasutuse efektiivsuse tõstu veopargi optimaalsust kontrollida. Efektiivsuse tõusuga suudetakse teenindussagedust autojuhi põhiselt tõsta, mistõttu väheneb vajadus antud veopargile. Töö käigus selgus, et suureks ajakulu põhjustajaks on Tallinna terminal, mistõttu analüüsiti selle protsesse lähemalt. Selgus, et terminali protsessid on läbi mõtlemata ning töö efektiivistamiseks on mitmeid võimalusi. Terminali territooriumi suurendamiseks on võimalus laiendada laopinda teise korruse juurdeehitusega. Antud ettevõttes oleks mõistlik terminalis kasutada U-kujulise kaubavoo asemel I-kujulist kaubavoogu, mis annaks võimaluse ühel hoone poolel kaupasid vastu võtta ning teisel väljastada. Terminaliala peaks olema sektsioonideks jagatud ning märgistatud, et kaupade paiknemine oleks üheselt mõistetavas kohas. Lisaks peaksid kaubaühikud olema ühtemoodi markeeritud kleebistega, millelt oleks võimalik andmed arvutisse skanneerida optilise seadmega triipkoodilt. Analüüside tulemusena on näha, et peamine fookus peaks minema terminali protsesside efektiivsemaks muutmiseks ning ajakokkusurumismeetodite kasutamine. Kaubaruumi kasutamise tõstmine ei suurendaks oluliselt alltöövõtjate tööefektiivsust, kuna Tallinna piirkond on väga ajakriitiline. Töö hüpoteesiks oli, et OÜ Kaubaekspressi alltöövõtjad on vähemotiveeritud oma tööaega efektiivselt kasutama. Analüüsi käigus selgus, et töö hüpotees on osaliselt tõene. OÜ Kaubaekspressi alltöövõtjate töö efektiivsust oleks võimalik tõsta vähemalt 20%. Lisakulu ja tööaja mitteefektiivne kasutamine tuleneb ka Tallinna terminali tööprotsesside aeglusest.Nimetus Piiratud juurdepääs Kuressaare linna uue ühistranspordivõrgu kavandamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Turja, Helina; Williamson, KirkeUuringu eesmärgiks oli kavandada Kuressaare linna uus ühistranspordivõrk, mis toetaks paremini inimeste liikumisvajadusi ja pakuks mugavamat teenindust. Autor koostas uuringu toetudes teoorias Peter White raamatule „Public Transport, Its planning, management and operation“. Ühistranspordi teeninduskvaliteedi parandamiseks võeti luubi alla lisaks sõidugraafikutele ka bussipeatused, pileti müügi süsteem kui tehnoloogia valik. Uurimismeetodiks oli vaatlus ja andmeanalüüs, mille käigus autor läbis erinevaid bussiliine aprilli kuu jooksul. Tähelepanekud ehk puudused tähendas autor bussi valiku osas, bussipeatuste seisukorras, piletite müügi süsteemis ja sõidugraafikutes. Uue koostatud transpordivõrguga kaasneb parem kättesaadavus, sobivam planeering, sobivamad bussid reisijate jaoks ja parandatud bussipeatuste olukord. Kuressaare bussipeatuste paiknemise osas nägi autor antud uuringu raames vajadust lisada juurde vaid kaks bussipeatust.Paljud olemasolevad bussipeatused vajavad renoveerimist ja info täiendust. Sõidugraafikute koostamisel kaotas autor ära ülearused pikad seisuajad erinevates peatustes ja selle tulemusena muutes sõidugraafikut tihedamaks ja reisijale kättesaadavamaks. Pakuti välja ka katseajaga proovida linnaliini pikendust Nasvale hommikusel ja õhtusel kellaajal. Kaotati ära üleliigne buss ja lahendati uus sõidugraafik kolme bussiga, mis peaks alandama püsikulusid. Lisaks kolmele teenindavale bussile peaks kasutuses olema ka varubuss, kes teostab lisareise lennujaama vastavalt tellimusele ja näiteks suvisel ajal turismi gruppidele tellimussõite linna piires (näiteks kaubanduskeskuse külastamist) ja asendab välja rikkega või teenindust vajavaid busse. Olenevalt vajadusest tellimussõitude järgi saab kasutada ka liini nr. 3 teenindavat bussi. Sõidugraafikute info peab olema väljas igas peatuses, mis on selge ja loetav ning lisada info ka bussijaama. Piletite müük peab toimima lisaks bussijuhilt sularaha eest ostes ka mobiilselt, mis muudab reisid mugavamaks noortele ja turistidele. Uue bussigraafiku välja töötamisel tegi autor tähelepanekuid ka linna planeerimisel. Selleks, et tõsta bussi kasutamise populaarsust võiks linnas näiteks luua tasulise parkimise tsoon ja võimalusel muuta kesklinn jalakäijate alaks, kuhu pääseb vaid linnaliiklust teenindav buss. Antud teema on juba aastaid ka linnavalitsuse arutlusel, aga senini ei ole kindlat otsust vastu võetud. Hetkel on linn üle pargitud ja suvisel ajal väga väikse läbilaskevõimega tekitades ummikuid kesklinna rajooni. Saaremaa on väga suur turismi ja spa´de keskus, kus käib erinevatest sihtkohtadest sadu turiste. Linnaliini busse oleks võimalik ka ära kasutada reklaamina tutvustades Saaremaa suurimaid vaatamisväärsusi nagu Kuressaare linnus, Angla tuulikud, Panga pank, Kaali kraater jne. Võimalus kasutada ära bussi tühja valget pinda illustreerides bussid vaatamisväärsuste piltidega, mis muudaks inimeste jaoks bussid ka lõbusamaks. Antud töö täitis oma eesmärki kujundada uus ühistranspordivõrk Kuressaare linnale. Loodetavasti on Kuressaare linnavalitsusele ja Saare maavalitsusele antud uuringust kasu ja neil õnnestub populariseerida ühistranspordi kasutust ja viia bussiliiklus Kuressaares jälle kasumlikuks.Nimetus Piiratud juurdepääs Arco Transport AS Tsehhi, Slovakkia ja Ungari suundade töö- ja veokorralduse analüüs aastatel 2011-2013(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Dmitritšenko, Timur; Kalda, TiinaLõputöö autor analüüsis Arco Transport AS Ida-Euroopa osakonna Tsehhi, Slovakkia ja Ungari suundi, kaardistas kitsaskohad ja tegi ettepanekud töö efektiivsemaks muutmiseks. Ettevõte saab kasu rakendades ettepanekuid ning muutes ka teised osakonnad efektiivsemaks. Tööjaotuse analüüsist selgus, et kliendid ei saanud veokorraldajatega pidevalt kontakti ning klientide päringutele vastati pika viivitusega. See tekitas klientides usalduse kaotust ning oli kliente, kes vahetasid veoteenuse pakkujat. Veokorraldustööga ülekoormatud veokorraldajad väljastasid klientidele veoteenuse arveid hiljem, kui kaup reaalselt kohale jõudis. See tingis veoteenust pakkuvale ettevõttele rahade hilisemat laekumist, mis omakorda tekitas ettevõttele probleeme alltöö vedajatele õigeaegset arvete tasumist. Selline olukord sundis alltöö vedajaid otsima teisi koostööpartnereid. Töömahu analüüs igas osakonnas annab hea ülevaate veokorraldajate ühtlase töömahu kohta. Ülekoormamata töötajatele jääb rohkem aega tegeleda klienditeenindusega, dokumentatsiooniga ja võlglastega. See ennetab klientide lahkumist konkurentide juurde ning tingib rahade õigeaegset laekumist ja annab ettevõttele võimaluse tasuda õigeaegselt alltöö vedajatele tehtud töö eest. Veokorralduse analüüsist selgus, et puudus nimekiri klientidest, kes veoteenust on tellinud ning puudus süsteem teadmaks millal klient viimati veoteenust tellis ning mis ajast pole enam teenust tellinud. Töömaht oli langenud ning oli vaja leida võimalusi töömahu suurendamiseks. Autor koostas nimekirja klientidest, kes oli veoteenust tellinud uuritavatelt suundadelt ajavahemikus 2011-2013a. Koostöös müügiosakonnaga suheldi iga kliendiga personaalselt ning suudeti tellimuste mahtu suurendada. Klientidega, kellega polnud pikalt juba suheldud ja kellega olid probleemid lahendamata jäänud, lahendati probleemid, mille tulemusena tundsid kliendid end taas väärtuslikuna. Transpordiprogrammi Xspedi lisati funktsioon, mis tuletab meelde, kui klient pole teatud aja jooksul tellimust esitanud, mistõttu saab edaspidi ennetada olukorda, kus klient unustatatakse ära. Töömahu suurendamiseks võeti aktiivselt kasutusele terminaliteenused. Autor koostöös ettevõtte juhiga koostas uue hinnakirja Tsehhi suunal, kus arvutati välja, mis on miinimumhind aluse kohta ning kus oleks veel tasuv kaup terminali korjata. Antud hinnakiri oli algsest soodsam kuid endiselt tasuv, mis ahvatles rohkem kliente veoteenust tellima. Aktiivset terminaliteenuste kasutamist alustati 2012aasta novembrist. Kui 2012 aastal oli Tsehhi, Slovakkia ja Ungari suunal kokku 1369 tehingut, siis 2013 aastal kasvas tehingute arv võrreldes 2012 aastaga sel suunal keskmiselt 14%. 2013 aastal kasvas müügikatte marginaal võrreldes 2012 aastaga keskmiselt 40%. 2014 aasta kuni aprillini oli ühe kuu keskmine tehingute arv võrreldes 2012 aastaga 19% suurem ning ühe kuu keskmine müügikatte marginaal võrreldes 2012 aastaga 66% kõrgem. Kliendi rahulolu uuringust selgus, et kliendid soovivad lühemat tarneaega ning infot tarneaja kohta. Ei olda rahul pretensioonide lahendamise kiiruse ja tulemusega. Võrreldes konkurentidega on veoteenuse hind kallim. Oli kliente, kes soovitasid reklaamida ettevõttel oma terminaliteenuste kasutusvõimalusi. Soovides madalamaid hindu, ei ole võimalik tarneaegu lühemaks teha. Seega tuleb klientidele viisakal ja sõbralikul viisil seda ka selgitada. Ettevõttes tuleks koostada pretensioonide käsitlemise kord, kus juhtkonnast kaasatakse üks kindel isik kes oleks kõikide probleemidega kursis. Registreerida tuleks kõik probleemid ja pretensioonid ning juhtkond peaks neid regulaarselt läbi vaatama ning leidma ennetavaid tegevusi, mis aitaksid vältida tüüpvigu. Juhtkond peaks ka klientidega ühendust võtma suuremate ja tähtsamate probleemsete juhtumite korral, et kindel olla kliendi rahuldava tulemuse saavutamisel. Terminaliteenuste reklaamimiseks soovitab autor kasutada ettevõtte kodulehte, sotsiaalmeediat (Facebook, Twitter jne) ning töötajad saaksid lisada antud info oma elektronkirjade signatuuridesse. Regulaarse kliendi rahulolu uuringuga saab ettevõte silma peal hoida klienditeeninduse tasemel ja infot mida tuleks paremaks muuta.Nimetus Piiratud juurdepääs Hangete ja varude juhtimise tõhustamine Eesti Rahvusraamatukogu näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Sepp, Katrin; Kalda, TiinaHankimise ja varude juhtimise prioriteetseks ülesandeks on korraldada mitmesuguste materjalide, toodete ja teenuste soetamist parima hinna ja kvaliteedi suhtena ning nendega mõistlikku ümberkäimist. Eesmärgi täitmiseks on olulise tähtsusega valdkonna terviklik tõrgeteta toimimine. Käesolev töö hõlmas Eesti Rahvusraamatukogu hankekorralduse ja varude juhtimise protsesside probleemide kaardistamist ning ettepanekuid nende kõrvaldamiseks. Uurimustöö tulemusena selgus, et riigihangete läbiviimise kord vajab uuendusi, muuta tuleb hangete ja varude juhtimist. Töö esimeses, teises ja kolmandas peatükis on toodud ülevaade logistika üldpõhimõtetest, Eesti Rahvusraamatukogu kui avalik-õigusliku organisatsiooni juhtimise alustest, varade ja varude juhtimisest ning hanketegevusest. Nimetatud peatükkides on rõhk varade ja varude juhtimise ning hankimise teoreetilistel käsitlustel. Neljandas peatükis kaardistas autor Eesti Rahvusraamatukogu hangete ja varude juhtimise kui toetava tegevusega seotud probleemid selles tegevuses osalevate tipp- ja keskastmejuhtide vaatest ning esitas ettepanekud probleemide kõrvaldamiseks. Töö uurimusküsimusteks olid: 1) Kuidas ja kui hästi on hangete ja varude juhtimine RRis korraldatud? 2) Kas ja kuidas on võimalik muuta hangete ja varude juhtimist RR-is? Uurimustöö meetodina kasutas autor käesoleva lõputöö jaoks koostatud intervjuud ning võrdlevat analüüsi. Uurimismeetodiks on struktureeritud intervjuu, mis viidi läbi üksikintervjuudena. Intervjuude analüüsimisel kasutatud kvalitatiivne meetod keskendus mõistmisele, seletusele ja tõlgendamisele ning vähem kirjeldamisele, mõõtmisele ning defineerimisele. Autoril oli vaja teada saada intervjueeritavate subjektiivset arvamust hanketegevuse korraldamisel, et mõista töötajate vaadet selle valdkonna probleemidele. Intervjuu tulemusi saab vaadelda kui RRi tipp- ja keskastmejuhtide subjektiivseid seisukohti, mis on välja kujunenud praktiliste tegevuste, baasteadmiste ja suhtumise tulemusena. Teoreetiliste aluste ja uurimuse tulemusena koostas autor ettepanekud hanketegevuse paremaks korraldamiseks ning varude juhtimisega seotud kitsaskohtade parandamiseks, millest olulisemad on järgmised: 1. langetada RRi riigihanke korraldamise korras rahalist piirmäära pakkumuste võtmiseks 999 €-lt vähemalt 400 €-ni; 2. koolitada juristi või paari töötajat (näiteks kogude arenduse osakonnast), keda saab nõustajana kaasata kõikidesse riigihangetesse; 3. muuta bürootarvete juhtimine tsentraalseks (et protsessid oleksid jälgitavad, juhitavad, analüüsitavad ja prognoositavad), leida pädev varustaja, kes oleks suuteline koostööd tegema eri valdkondade osakondadega (ettepanek on toodud lisas 2); 4. tutvustada valdkondade juhtidele, osakonnajuhatajatele ja riigihangetes osalevatele töötajatele RRi uuendatud riigihangete korraldamise korda, bürootarvete tellimise juhendit ning varalise vastutuse aluseid. Peale intervjuude läbiviimist on alustatud RRi juhtkonna poolt riigihankete läbiviimise korra täiendamist, isikkosseisu koolitamist ning plaanitakse bürootarvete hankimise auditi läbiviimist.Nimetus Piiratud juurdepääs Kaubaterminali efektiivsuse tõstmine DHL Estonia AS näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Rebane, Rein; Tanning, LemboArvestades võimalusega, et DHL võib seista lähiajal silmitsi suure probleemiga, kus kaubamahud ületavad prognoositud mahtusid, millega tänasel opereeritaval pinnal pole arvestatud, on see ettevõttele tõsine väljakutse. Tavapärane lahendus, et kui on rohkem tööd, palkame rohkem töötajaid ei pruugi selles olukorras toimida. Väljakujunenud klientuur on harjunud sellise töörütmiga ning selle muutmine ajas ei pruugi soovitud tulemust tuua. Ennekõike tuleb siiski arvestada klientide soovidega ning võimalused näiteks teha öösel korje või jaotusvedusid ei tuleks kõne alla. Mingit kindlat efekti annab kindlasti ka tööaja muutmine varasemaks ja hilisemaks, see tähendab vahetuste ümber paigutamisega, kuid seda tuleks eraldi analüüsida, mis efekti see annaks. See eeldaks ka töö olemasolu varajastel ja hilistel tundidel ning see sõltub juba nii terminalide vahelistest liinidest kui ka teiste terminalide töökorraldustest. Väga suurt ajavõitu annab osa töö automatiseerimine, mida hetkel tehakse terminalis käsitsi. Näiteks aluste mõõtmine ja tulemuste manuaalne sisestamine süsteemi. Selleks on tänapäeval olemas lahendused, mis võimaldavad seda teha automaatselt. Klientide teavitamise ning võimaluse pakkumisega oma saadetis ise ribakoodiga varustada muudab terminali protsessid automaatseks ning terminali töö paberivabaks. Lisaks klienditeeninduse ning dokumentide vormistamise töö suunamine selleks ette nähtud töötaja kätte saavutatakse see, et terminali töötaja saab keskenduda vaid terminali sisese töö peale ning see kiirendaks terminali protsesse olulisel määral. Kindel siht tulevikus peab olema elektrooniliste andmevahetussüsteemide loomine, et muuta info vahetus kiireks ja automaatseks. Kõikvõimalik koostöö erinevate osapoolte ja organisatsioonidega selles vallas on tuleviku eesmärke silmas pidades hädavajalik. Ettevõtted, kes ei suuda selle arenguga kaasa minna, jäävad lootusetult maha oma teenuste arendamises ning langevad tulevikus konkurentsist tugevalt tahapoole. Tulevikus on kõik täna veel paberkandjal olev informatsioon elektrooniline ning ettevõte kes soovib oma klientidele pakkuda kvaliteetset teenust ning teenuste arengut, peab selle kasutusele võtma esimeste seas. Töös tehtavad parendusettepanekud võimaldavad olulisel määral tõsta terminali läbilaskevõimet, mis oli ka selle töö eesmärk. Kõik ettepanekud ei pruugi olla rahaliselt otstarbekad kuid selle välja selgitamine selle töö eesmärkide hulka ei kuulunud. Lahendused on reaalsed ja teostatavad ning loovad kindla efektiivsuse kasvu. Samuti on need rakendatavad ka tulevikus uue pinna planeerimisel ning operatsioonide loomisel.Nimetus Piiratud juurdepääs Elektroonsete veodokumentide kasutamise võimalikkuse analüüs Eesti maanteetranspordis(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Vanaisak, Sander; Peet, Erik; Janno, JelizavetaDiplomitöö autorid analüüsisid elektroonsete veodokumentide võimalikkust Eesti maanteetranspordis. Selleks püstitasid autorid hüpoteesi, juhul, kui on olemas nii nimetatud elektroonilise veokirja rakendus, mis võimaldab edastada ja vahetada veokirju. Samuti püüdsid autorid välja selgitada kas intervjueeritud ettevõtete esindajatel on sellise lahenduse vastu huvi. Üheselt saab väita, et ettevõtetel on huvi olemas elektroonsete veodokumentide vastu. Autorid võtsid diplomitöös vaatluse alla Eesti siseriikliku maanteetranspordi ja jaekaubandusega tegelevad ettevõtted. Antud valdkonnast võtsid autorid valikuliselt ettevõtted, kes esindasid transpordi kolme osapoolt. Need on kauba saatja, kauba saaja ja vedaja. Valimisse kuulusid: 1. AS Smarten Logistics (esindasid arendusdirektor ja transpordiosakonna arendaja), 2. HA VI Logistics OÜ (esindas transpordiosakonnajuht), 3. Rimi Eesti Food AS (esindas tarneahelajuht), 4. AS Selver (esindas logistikajuht). Valitud ettevõtete esindajatega sai läbi viidud intervjuud, et selgitada välja mil määral on neil huvi hakata ettevõttes kasutama elektroonseid veodokumente, seal hulgas EVR-i. Intervjuudes toodi välja, et praegune süsteem töötab ning rahuldab ettevõtete vajadusi, kuid leidub sellel siiski puudusi. Peamiste puudustena toodi välja mahukas käsitsi tehtav töö dokumentidega ning vajadus lisaväärtuste vastu, mida olemasolev süsteem ei paku. Käsitsi tehtava töö all peetakse silmas korduvat andmete sisestamist. Samuti ka veaprotsent, mis sellise töövõtete juures võib tekkida. Sellest tulenevalt on peamine huvi ettevõtetel elektroonsete veodokumentide vastu. Kui veokirjad on pidevalt kättesaadavad kõikide osapoolte jaoks, siis jääb ära pidev andmete ümber kirjutamine. Antud lahendus aitab ettevõtjal hoida ajaliselt kokku. Kindlasti ei anna EVR-i kasutusele võtmine kohest ning märgatavat ajalist ja majanduslikku kokkuhoidu. Arvestades kokkuhoitud aega pikemal perioodil – on ajaline kokkuhoid märkimisväärne. Tänapäevane majandus on tinginud olukorra, mil aeg on majanduslik väärtus, mis väljendub ütluses „aeg on raha“ ning inimesed kui ka ettevõtted tajuvad aega kui piiratud ressurssi. Lühidalt saab väita, et kui ettevõtted saavad ajas kokkuhoida, mis kulub töö protsesside peale, säästavad nad tegelikult raha mis kulub veoprotsessi teostamiseks 91 algusest lõpuni. Suure ettevõtte jaoks on kindlasti esikohal ka arhiveerimise kulud, mida toob kaasa seadusandlus. Kui dokumendid on elektroonilised, jääb ära vajadus neid ladustada. Samuti on hiljem lihtsam leida üles vajaminev dokument, kui seda füüsiliselt laost otsides. EVR pakub ettevõtetele ka võimalust täita ootused lisaväärtustele, mis seni on jäänud füüsiliste võimaluste taha. Intervjuudest tulid välja, et ettevõtted soovivad võimalust siduda veotellimused GPS positsioneeringuga. See tähendab, et ettevõtted soovivad näha võimalust kontrollida tagantjärele tegelikku läbitud kilometraaži hulka tehtud kaubaveole. Samuti annab võimaluse kontrollida tarne kvaliteeti, kui täpsed olid tarned ajaliselt, millised olid peatused autol enne, kui autojuht jõudis sihtkohta. Tänaseks on logistikaturg jõudnud punkti, kus kõik osapooled loevad kilomeetrihinda ning veo eest maksja ei ole nõus maksma rohkem kui ta tellitud teenuse eest saab. See omakorda on viinud vedaja ning tellija omavaheliste vaidlusteni. Seda kõike saab lahendada, kui on võimalus võtta andmed GPS seadme järgi. Ühtlasi muudab rakendus ettevõtte tööd kergemaks, kui ta omab võimalikult palju liidestamise võimalusi. Liidestatavaks võimaluseks võib olla mõni laoprogramm või raamatupidamistarkvara. Antud võimaluse olemasolu on rakenduse jätkusuutlikuse peamiseks aluseks. Praeguseks on paljudes suurtes ettevõtetes kasutusel kohalik majandustarkvara ettevõtte siseseks kasutamiseks. Ettevõte, kes on investeerinud olemas olevasse lahendusse, ei pruugi näha vajadust rakenduse järele, mis nõuab järjekordset investeeringut ning kohandamist ettevõtte jaoks. Seda enam võib tekkida küsimusi, et programmi kasutusele võtmine võib osutuda üsnagi kulukaks. Nagu autorid eelnevalt välja tõid tasub selle kõik ajaline kokkuhoid, mida antud investeering pakub. Küsimuseks, millele töö autorid vastust ei saanud, jääb aeg, mille jooksul programm end tagasi teenib. EVR-i arendamist ja kasutusele võtmist pärsib riikliku toetuse puudumine. Antud ühtse rakenduse loomine nõuab ettevõtete enda initsiatiivi. Huvi puudumine tuleneb sellest, et riigil puudub majanduslik huvi antud rakenduse loomisesse. Sellisel juhul tuleb rakenduse arendus ja loomine tasuda erasektoril. Ühtlasi selleks, et tagada peale rakenduse väljatöötamist selle jätkusuutlikus, on vaja arendamisel arvestada kõikide osapoolte huvisid. Enne rakenduse arendamist tuleb teha põhjalik ning antud tööst laiahaardelisem uuring ettevõtete seas, kes on huvitatud antud rakenduse kasutusele võtmisest. Kokkuvõtvalt saab väita, et elektroonsetel veodokumentidel Eesti maanteetranspordis on oma koht olemas. Tulevik liigub selle poole, et paberil olev informatsioon asendub e-kujule viidud infoga. Ettevõtted teevad igapäevaselt tööd selle nimel, et saavutada kokkuhoidu kulutustelt ajale ning rahale. Antud diplomitöös ei ole autorid väljaselgitanud täpseid tingimusi ja vaateid, milline peaks 92 olema e-veokirjade rakendus, mis reaalses majanduses ka toimiks. Lähituleviku areng elektroonsete dokumentide osas vajab veel uuringuid, mida toetavad ettevõtete ühtne huvi sellise lahenduse vastu.Nimetus Piiratud juurdepääs "1 Hour Predict" tarkvaralahenduse analüüs DPD Eesti AS näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Leemets, Kristo; Jelizaveta, JannoHetkel toimub ettevõttes DPD Eesti AS veoringide optimeerimine peamiselt kulleri isetegevuse tulemusena. DPD Eesti AS poolt on ära määratud kulleri piirkond, aga piirkonna siseselt optimeerib kuller teekonna ise. DPD Eesti AS transpordikorraldajad peavad jälgima ekspress kaupade õigeaegset tarnet ning vajadusel jälgima kulleri marsruudi läbimis loogikat ja efektiivsust. 1HP tarkvara DPD Eesti AS kullerite käsiterminalidele on vajalik selleks, et tõsta kliendirahulolu ja läbi veoringide optimeerimise hoida kokku transpordikulusid. Peale 1HP tarkvara rakendamist väheneb kullerite tööaeg, mis tõstab kullerite efektiivsust ehk kullerid suudavad sama kuluga teostada rohkem tarneid ja pealekorjeid. 1HP tarkvara vajalikkuse põhjendamiseks analüüsis autor kliendirahulolu uuringut ja nädalapõhist kvaliteedi raportit. Diplomitöös tõi autor välja peamised parendusettepanekud klientide poolt, mida võiks DPD Eesti AS muuta seoses pakkide kohale toomisega. Laialt levinuim probleem oli pakkide tarnete aeg 09:00-17:00. Klientidele ei sobinud sellise tarneaknaga ajad, sest kliendid soovivad täpsemat tarneaega. Teise probleemina tõid kliendid välja ebatäpsed tarnete sooritamise ajad. Isegi, kui kuller suutis kokku leppida kliendiga tarneaja, siis kuller siiski suutis jõuda adressaadini hiljem või varem lubatud tarneajast. Vähem esinenud probleemidena tõid kliendid välja asjaolu, et DPD Eesti AS kuller helistab liiga vara kliendile ja tarneaja kokkulepe jõuab neile läbi mitmete infoallikate. Eelmainitud probleemid suudab 1HP tarkvara likvideerida ning seeläbi tõsta klientide rahulolu. Eraisikute pakkide kohaletoimetamise kvaliteet oli kõikidel analüüsitavatel alltöövõtjatel alla eesmärgi tulemuse. Antud protsent peaks tõusma, kui DPD Eesti AS suudab rakendada vastava tagastussüsteemi koodi, millega kullerid saavad ära märgistada, et pakist keeldumine toimus läbi 1HP süsteemi. Geokodeerimine on üks 1HP tarkvara peamiseid murekohti. Ilma geokodeerimiseta ei suudaks süsteem veoringe efektiivselt optimeerida. Autor analüüsis geokodeerimise tulemusi ning tõi välja peamised probleemid, mis esinevad adressaatide aadressite sisestamisel. Lahenduse näol tõi autor välja ühtse andmete sisestamise andmebaasi, kus kliendid sisestaksid adressaadid vastavalt 56 etteantud juhiste järgi. Geokodeerimise tulemuste analüüsist saab järeldada, et 1HP tarkvara saab töötada DPD Eesti AS turul. Autor analüüsis ettevõttes DPD Eesti AS teostatud 1HP tarkvara testi tulemusi. Peamised indikaatorid, et tarkvara suudab optimeerida ja määrata õigeid tarneaknaid klientidele, olid ajaline täpsus ja süsteemi poolt optimeeritud marsruut. Süsteem suutis kulleri teekonda optimeerida 13% võrra lühemaks. Kuller ei sõitnud süsteemi poolt optimeeritud teekonda, vaid lähtus siiski enda optimeerimisest ning sõitis seega 23,3 kilomeetrit rohkem. Ajaline täpsus testil oli 99%, antud protsent näitab õigel ajal sooritatud tarneid. Põhjus, miks ajaline täpsus ei tulnud 100%, oli tingitud geokodeerimise veast. Lähtudes sellest, et hetkel on 1HP tarkvara kasutusel Hollandis, pidas autor vajalikuks analüüsida tarkvara toimimist Hollandis. Analüüsitava veoringi tulemustest selgus, et kuller oli hilinenud 45,5% kogu tarnetest. Hilinemiste põhjuseks oli Hollandi kulleri ligipääs liiga paljudele 1HP tarkvara võimalustele. Hollandi kullerid said ise muuta enda veoringide tarnete järjestust ja tarnete ajavahemikke. Antud tegevused tõid kaasa hilinemised, sest kullerid ise ei suuda tervet veoringi optimeerida ühe tunnise ajavahemikuga. Autor optimeeris ühte DPD Eesti AS veoringi lähtudes 1HP tarkvara meetoditest. Selleks kasutas autor rändkaupmehe ülesannet. Autor suutis optimeerida kilometraaži poolest analüüsitava veoringi 8,55% lühemaks ning ajaliselt oleks kuller võitnud 14 minutit. Autor muutis peatuste loogilist järjestust ning kasutas sihtkohtade läbimiseks erinevate teekatetega teid. Viimases peatükis analüüsis autor võimalikke probleeme ja nende lahendusi, peale 1HP tarkvara käivitumist. Lahenduste rakendamisega peab ettevõte hakkama tegelema võimalikult varakult, sest muidu ei anna projekt oodatavat tulemust. 1HP tarkvara toimimise eelduseks on eeltöö kulleritega ja klientidega.